Tere õhtust, Neguled siin muusikalise tunni külalisstuudio Hiiumaal. Esmakordselt toimuv mee külalisstuudio jutuajamine väljaspool raadiomaja ja järjekorranumbriks on tal 13. Kuid see ei vähenda sugugi peomeeleolu ega Hiiu õlle kangust. Ning seda odra ja veejooki on lõikuspeolaudadel ohtrasti. Ja mis pidu see ilma õllet on, seda enam, et kolhoosi rahu eest pere on aasta jooksul tublilt töö trassinud. Kaks kuudel aasta lõpuni aega, aga neil juba lihamegi kohustus 116 protsendiliselt täidetud. Tublid naised ja mehed. Nõnda ütles ka esimestele otsasson, kui kolhoosi juhatuse nimel preemia kinke jagas. Ja seda oma pooleteist 1000 rubla eest. Kahe kingitusega palusime veidi oodata. Anname nad üle külalisstuudio ajal. Ega siin meilgi enam viivitada midagi pole angerjast, soolasiiga, pasteeti, sülti ja muud suupärast juba maitstud ja õludki proovitud. Ja tundub, et on tõsi, et toob, nõuab teist, aga üle kahe ei taha mete, sest siiski sublaulu lahti. Lauloga tuletan ohtrasti, sest palade koolimajas toimuvast rahu eest kolhoosi lõikusteost võtavad osa Emil Laansoo pillimehed ja Kalmer Tennosaar. Reisi Paul korrani. Inimlaps läks kodunt välja, tahtis näha, mis siin ilmas leidu. Las ta elus palju õua vaided rõõmsa juurde jõuaks. Kas ta elult palju nõu et teil aastaks loodust ja et näha? Leiaks Anavat? Kuuldud meloodia oli siis helilooja puslakovi inimlaps tuli kodunt välja. Viimase ajal toimuvad kontserdid juhatatakse alati sisse selle lauluga, miks ma olen selle laulu valinud, sellepärast oma esinemiste avapalaks. Sest ma ütleksin oma esinemiste mõtte- ja moto ära selle lauluga, sest mis tõepoolest inimlapsele vaja on. Et oleks leib laual ja tuba soe ja töid ja toiminguid saadaks ikkagi laul, millal aga teie läksite siis seda laulu otsima, mis on neid teid hulk aastaid juba saatnud? No siin peaks rääkima nendest juurtest. Ma mõtlen, et on kaks tegurit õieti, mis on mõjustanud minu lauljateed. Esimene neist on kindlasti minu ema, kes laulis väga ilusti. Ta on lihtne talunaine, ma mäletan, kui väike poisike olin, istusin ta süles pideva ahju ees ja sealt kindlasti hakkas helisema midagi juba poisikese hinges. Sealt ma võtsin kaasa need laulud ja teine tegur minu arvates on loodus minu sünnipaik kodu, kust ma pärit olen, see on Kiidjärve. Praegune Põlva rajoon, Ahja jõe kaldal oli meie maja, armastasime uidata metsades, ma vaatasin, kuidas murduvad päikesekiired metsas. Näiteks rukkipõldu Ma armastasin vaadata, kui ta on küps rukis, muuseas ta heliseb, kui rukkipead üksteise vastu puuduvad. Ja mõtlen, et ka sealt on pärit kiindumus laulu vastu ja lapsepõlvelaulud olete toonud kaasakanalid suurele lavale ja üks laul, mis mul emal on jäänud meelde on eiei süda, vaikseks jää. Tormid vaikseks. Kui teis Õed upitasid leivakoti selga ja läksin Tartusse õppima. Ega ma ei teadnud, et must laulja saab. Lõpetasin keskkooli ja millegipärast astusin ülikooli õigusteaduskonda. Aga seal koolinoorte olümpiaadi toimusid ja nendele juba siis võitsin seal esikohti. Ja spetsialistid arvasid, et ma peaksin siiski õppima laulmist. Näiteks kadunud professor Arder oli selles žüriis ja ta nimetas, et poiss, et katsu ikka tõsiselt laulmine kätte võtta, et nii ma siis hakkasin paralleelselt õppima Tartu muusikakoolis õpetaja Rudolf Jõksi juures, hiljem Salme kanni juures. Ja need olid minu esimesed sammud professionaalse lauljateel. Nii palju, kui minul teada on, olete teie koolinoorte olümpiaadidel esinenud ka, kui deklamaator? Jah, sai tehtud seda nalja ka. Mäletan jah, Juhan Smuuli mälestusi isast oli sellega, ma tulin teisele kohale. Laulmisega tulin esimesele kohale vabariiklikule ülevaatusele, armastan, luuletasid paremini, saab ka siis laulutõlgid seda, kui lähed temasse sügavuti, on nüüd luuletuste lugemine Andrus jäänud või lehitsen ikka luuleraamatuid ja ja tuletan meelde, näiteks mulle meeldib üks Võru murrak, kus ma olen ju Lõuna-Eesti poiss. Üks niisugune luuletus, ma tuletan ta meelde. See on niimoodi, et ma kurvalt lagendike kõrvalt kai Mulleutiscard hoopis kitsas jäävad. Maailm on kui pilveriiki lai üts pilvi minna, üten aul näeme kõikjal väiTiisule pai, kes tiitmis pudru, Elo katlal keele last lollus, olled ilma tuntuks sai. Lausest reedab seda, et Võru murrak on mõistetav ka hiidlastele. Võib-olla teil tekkinud mõni küsimus, Kalmer Tennosaar? Tahaks kindlasti kuulda seda, ma ei tea küll ta pealkirjaga seal Kuugarrastadagi, sellepärast et ma ise olen Kuubas olnud ja elanud ja tahaks kuulda sedasi kiita mu poegade laulu sees kuidagi õlad kostavad. Aga kuidas see laul on tekkinud ja noh, seda on mul päris kerge vastata, sest meil on siin kaasas ka laulu autor helilooja Arne Oit. Ja võib-olla tema ütleb täpsemini kuidas see laul sündis. Aga mulle mulle ta meeldis. Ja helilooja oli nii lahke, andis ta mulle esimesena. Võib-olla Aarne Oit ütleb ise, kas sina sõnad enne või meloodia siin oli, meloodia oli ennem ja sõnad lõi hiljem meloodia peale juba Heldur Karmo. Isana. Javalge purisel. Jooksmine. No saan ka, neid murravad ja neis juba ja. No nii ei saa, me ei tohi ja ei koida. Mary kohiseb ja lainetab. Ülejäänud on nad naasevad ja kollane. Reena. Paigal ja kumba? On sarnaselt siiliametiga käin rooli raha ja. Esimesed muusikalised haridus, et saite siis tartus ja Tartusse ja õppisin muusikakoolis. Paralleelselt õppisin ülikoolis. Töötasin ajalehe toimetuses. Nii et päris pingelised aastad olid. Hiljem ma tulin. 55. aastal tulin Tallinnasse ja lõpetasin Tallinnas muusikakooli. Pärast õppisin paar aastat konservatooriumis. Minu õpetajateks olid Linda Saul ja professor Arder. Paljud televisiooni vaatajad mäletavad teid kui ühte esimest direktorit televisioonis. Jah, see juhtus niimoodi, et ma töötasin Eesti raadio segakooris ja siis algas televisioon oma tööd sealsamas majas ja kuulutati välja diktorite konkurss. Ma võtsin sellest osa. No rohkem nii. Naljaviluks aga jäin seal sõela peale ja, ja mind võeti tööle 56. aasta jaanuarist töötasin diktorina aasta otsa hiljem muusikasaadete toimetajana televisioonis. Ja raadius oli teie esimene avalikke nii-öelda esimene eetri kaudu. See oli üks väga raske eksam mulle. Raadioteatris toimus nimelt avalik kontsert. Seda kandis üle raadio, televisioon ja seesama Laansoo. Ansambel saatis mind. Siis olid populaarsed laulud filmist tänavas serenaad ja ma laulsin seal kaks saksakeelseid laule hoone Keldja, Bella belladonna. Niiet ristjategi maestro Laansoo mulle seal. Ja see vist oli esimene raadioraadiosse esinemine. Siis tulid avalikud kontserdid, kui paljudel ühtekokku tänaseks mitmes avalike esimene siin? Oi, seal Hiiumaal on, seda on raske öelda, ma tõesti alguses pidasin omal raamatupidamist, kirjutasin üles linnad ja kohad, kus ma käinud olen ja kontserdid ja isegi palad, mis ma laulsin, lisapalad. Aga see muutuks kuidagi nii koormavaks ja ei olnud püsivust ja jätsin selle järgi. Nii et tõesti raske öelda, raske öelda. Aga kui mitmendat kordade Hiiumaa vald? Hiiumaal ma olen käinud siin kolm aastat tagasi. Kuidas teile meri meeldib, meri, meri on tore ja mereannid veel paremad, mereannid paremat ja, ja meretemaatilisi laule on teie repertuaari skamis ohtustega? Jah, ikka on, nüüd suvel kirjutas jälle hoit temaga, mul on üldse võib-olla kõige tihedam koostöö nii heliloojatest uue laulu merre igatsus. Ja samuti on mul vabadcianjani laul, meri kutsub Ostrovski, meremees tuli rannale ja võib arvata, et sellised temporikkad asjad on teile enam südamelähedased. Ei tea, ma põhiliselt olen lüürik. Minu laulud on lüürilise kallakuga, aga tuleb välja, et vahel on vaja ka vallatleda ja mulle tundub, et ta publikule meeldib rohkem särtsakad asjad. Muidugi. Igasuguseid laule ju peab olema, peab olema meloodilise, peab olema tempokat. Kõike kõike on vaja. Kui teil selle vastu ole anname neid üle kaks välja teenitud preemiat, mida kolhoosi esimees lubas siis meil üle anda. Palume siis siia Esko, Veljo ja Kaljo Türnpu. Nii olgu see toss siis ühtlasi ka tervituseks kõikidele neile, kes täna said väikesed mälestusesemed kolhoosi juhatuse poolt. Kas te olete mõlemad tublid raadiokuulajad? Kuidas võtta, püüab olla? Aga teie, mina ka nii, kuidas juhtub ka, kuulan, kui aeg on. Nii, et raadioaparaat on kodus olemas, on olemas, ikka olemas, jah. Aga sellist nagu praegusel ajal eriti moes on need väiksed transistorraadiot, mida te võite igal momendil kaasa võtta, kas tööle või masinasse? Sellistel ei ole veel, ei ole veel ja nii ja siis kaks ekstra transistorraadiovastuvõtjad, Spedolad ei proovima, kas nad mängivad ka, oskate käsitleda? No. Ei ole asjaga kursis ja. Peab aitama. Otsiga Tallinna. Nii et kaheksandal kuupäeval, kui meie saadetis kõlab, võite juba uute pillidega meie saadet kuulata oma esinemist samuti. Nüüd on teil aga võimalus esitada Kalmer Tennosaarele. Järgmine küsimus. Mida te soovite kuulda tema muusikalisest eludest, punas väike palvelaul, seltsimeestel osaleda, rohkem meeldib teie tema kõige populaarsem laul. Lugu on niimoodi teks oma lapsed on kõik armsad. Aga võib-olla jah, need esimesed on siiski nii kuidagi südamelähedasemat, eks jäänud, võib-olla üksikmajakene põllu sees. Siiski on nii kõige meeldivam. Ja kõige populaarsem laul, no seda, seda ütlevad raadiokuulajad ise ja publik. Minu arvates jah, Jamaica hällilaul oli see, mis väga kaua püsis, võib-olla sest lauludega on niimoodi, et nad hakkavad ringlema, nad on üks periood populaarsed väga siis nagu unustatakse ära teatud aja, nad on unustuse hõlmas ja siis hakkavad uuesti kerkima. Eks ole jah, aga Mistel viimase aja repertuaarist kõige südamelähedasemad Üks soome laul helilooja Rami sarmisto sinu oma selles nii päris huvitav, tore muusika, mis kisub kaasa. Aga muidu selle laulumeeleollu võib-olla aitab teid viia tema sünnilugu, nimelt see on natuke kurb. Soome helilooja Rami sarmisto hukkus autoõnnetusel oma parimates aastates. Üks viimaseid meloodiaid, mis temal portfelli jäi, oli siis järgneva laulu meloodia, sellel puudusid sõnad. Sõnad kirjutas hiljem tema armastatu, Soome tuntud lauljatar Tamara, lund. Eestikeelse tõlke kirjutanud Heldur Karmo. Viieline. Vaiksel keelama. Valvamas on keegi üksinda akna. Mõnikord elus. Joodin silmi. Hiidlane armastab laulda. No minu arvates eestlased on üldse laulurahvas ja ma mõtlen, et hiidlased on samuti kehvemad mehed ei ole minu arvates küll. Vahest proovime siis hiidlased ka laulma panna? Tulevad ise kaasa, ainult valime, valime niisuguse laulu, te olete kindlasti raadiost kuulnud Aarne Oidi, Jaagupi Jenkat, see on juba peaaegu aasta olnud veel kavas, see sündis kevadel, oli kevade variant, siis tuli suvevariant ja sügise variant puudub veel. Ma arvan, et me võime välja pakkuda neid Üllatuse hiidlastele meil ei olnud küll Jaagupi Anka sügise varianti, kuid selle eest on meil täna hommikul telefoni teel saadud Tallinnast otse Hiiumaa variant. Esimene hiidlane ilma, kes sündis, oli vaikne, arglik väike. Arstid on maailma meresid kündis päikeses, korvis. Vilevita viienda tants ja tahkaa vehkige Valtsile esimene laev, mis just läks vette, oli vaikne. Saaremaal suuremaid äi palun ette. Esimene laul, mis hiidlane Google'is oli vaid. Arsti siit laule sai Panso ja Smuuli. Menepi, mis teil ju siin kinkis, oli vaikne, arglik. Oi, teda hoiaksin aasta, rind. Peente. Esimene jook, mis hiidlane pruulis oli vaikne, arglik ja väike arsti, sest mandrimehed on tuuris seega vaid ta ta ta. See oli tänutäheks toreda kaasaelamise eest. Trei käigud. Kannutäis võtab mehe maha kohe ainult võtke aru pärast, et tule kärn peale. Tähendab sellest, et ta on niivõrd kange, kui kaua see elu on käinud, see ei ole kuigi kaua. Kuidas ta nii kangeks on saanud, tuleb teha, et oma õige menetlus peab olema õiged, rohud peavad olema õigesco Messines õige rohi. Reigo Roy on vili neli ja nagu põllumees ütleb, põllult tuleb jah, nii. Nii. Laste hammaste, palun aitäh teile üles. Näib, et Tiiu variant. Telesiis meeldis, on vastu võetud veksel ellu andetud. Kuidas? Eestlane ja lubasime. Aga kindlasti on ka sellepärast et te saaksite neid veidikene ka. Oma kurku kastasest meeldiva kanges ringi tema õige väikese vahe meie poolt on teile veidikene tantsumuusikat erastada, jätkame jällegi külalisstuudio lindistamist. Teine jõudnudki tantsmanina paluti kõrvale ja et asi õige oleks antiraadiole mälestuseks üle üks uhke õllega. Kalmer Tennosaarele aga tänutäheks tore pisike leini antud. Ja kõik ehtsad you tooted. Otsisime siis üles ka meistri palade kooli tööõpetuse õpetaja Aleksander Esko. Aitäh toreda. Üllatuse eest kui mitmes õllekapsa teil meisterdada oli, siis? Lugenud neid ei ole, need mõnikümmend Need on minul saarest saarest muidugi igasugust puud, ma olen kasutanud see kõige parem, kõige ilusam tuleb peaaegu, et kas maarjakasest, aga seda on väga vähe saada. Vot kui me poest ostame neid väikseid suveniir, kappakesi samuti treitud, aga siis öeldakse, et need ei pidavat hästi vett, kannatavad löövad lõhki. Kuidas teiega õlut kannatad? See minu elu sees? Nii ta ei ole, seal on tarvis immutada, läbi tegeleda on olemas toidupigi, minul seda ei ole, mina olen tarvitanud parafiini parabeeni kord võib öelda, et ta kannatab absoluutselt piiritusega muidugi sooja ikka. Kas nüüd see puuvalik on ka omaette ooper või noh, ega puud nii muidugi saartele valida väärt kahte liiki vanade inimeste raviks niukse, pruunika koorega, see on väga niisugune kergesti praguneb, teine on sinise koorega sitke kangesti siis sellest on parem teha ja ka vaheõllekapa valmistamine aega võtab, nõutaval treimine on kõige väiksem töö, aga pärast nikerdamine, mustri tegemine ja kõik see töö, mis nii puht käsitsi tuleb teha. See võtab aega üle päeva, läheb see muster, mis kannul kapo peale on seal siis nüüd õige hiiu mustel, teab oma vanu vanur mustreid, olen vaadanud, kas ta just nii päris õige hiiumuster on, seda ma ei tea. Vanem mustri valin mitmelt poolt nina isendit, palju välja mõtelda, mis sa ikka mõtled? Ma olen vaadanud isegi kale, varastasin need runokirjade mustreid. Me jätkame oma kohtumist Kalmer Tennosaarega. Me oleme Teid harjunud nägema küll põhiliselt estraadilaval, kuid kui ma eksi, olete te ka vahetevahel ennast krimineerinud ja näitleja kostüümi selga tõmmanud? No see oli jah, niisugune katsetus Estonia teatris, kus ma mängisin operetis ooperiball ja see, ma tegin kümmekond etendust, päris huvitav oli nii katsuda jõudu ka teatrilaval. Aga millegipärast on saatus niimoodi läinud, et rohkem on viimasel ajal estraadipoole jäänud see esinemine, kus need suurem hirm oli kass teatrilaval või estraadilaval ja kas üldse hirmu, kui sellist on esinemist? Hirm on ikka ja huvitav on see, et mida vanemaks lähed ja rohkem esinenud, seda suurem hirm on. See on vist niimoodi, et kasvab ka vastutust sest öeldakse, et publik on nagu põld, seda ei tohi narrida, esinemine õnnestuks siis paremini, kui on väike niisugune loominguline aktiivsus ja väike närv ikkagi sees palga vahel viperusi juhtunud hirmu tõttu. Kas just hirmu tõttu, aga ikka viperusi? Nojah, ja kõige rohkem võib-olla sõnadega sõnad on meelest ära läinud. Siis tulebki lihtsalt olla seal suur improvisaator laval momendil kohe väljapääs leida. Näiteks ma mäletan, ükskord meil oli soolokontserdis, läksid sõnad meelest rapodelski laulul mägi Rootsist ja ja siis laulsin lihtsalt edasi, et sõnad läksid meelest, härra, mille pärast ma palun vabandust. Lihtsalt publik andestas ja ei saanud aru, elevust saalis. Ja viperusi veel. Ma mäletan, Leedus olime, esinesime siis, kui noorsoofestival oli meie delegatsioon. Käis leedu noortel külas ja seal oli niisugune piinlik juhus. Kaunases leppisime kokku kontsertmeistriga, laulame ühte uut laulu, mida me ei olnud kokku harjutanud ja tuli välja, et ma alustasin teda kõrgelt. Proovisin oktav madalamalt ja ei tulnud midagi välja, umbes siis oli populaarne. Pane see laul on sinitaeva pilved katnud, vaevalt algasin Honsiinida laeva piinlaid katnud, vaevalt tuba alla seal vihma kallab, tulin oktav alla ja siis ei tulnud midagi välja, tulin klaveri juurde ja toksisin siis selle meloodia ette, vaat siit hakkame pihta, et sind pooleli päris. Ja siis läks, tegime ära, kuidagi väga palju on esinemisteed viinud teid ka Eesti piiridest kaugemale. Ma olen jah, viimasel ajal väga palju käinud ja ka välismaal välismaal ma olen suhteliselt käinud olla vähem, aga siiski paar korda Poolas. Ungaris olen käinud ja üks viis-kuus korda Soomes on nendelt reisidelt kaasa toodud ka vastama meloodiaid ikka jah, sest see on niisugune professionaalne huvi juba, et kus sa käid seal, hoiad silmad ja kõrvad lahti ja otsid ikkagi repertuaari, sest repertuaari probleem on meil väga suur, ikka tahan niisugust laule, mis muutuvad populaarseks. Selline sümpaatia tundub teil olevat itaalia laulude poole. Kuidagi tundub ja et itaalia laulud on natuke nii südamelähedasemad. Näiteks väga kaua püsinud repertuaarist, laul, kutsa. Terves ilmas pole keegi nõnda hea. Kas mäletate, et nägin sind esmakordselt? Viibisin kord läinud suvel kaunis Napolis. Olime samal päeval minuga lõkkes oma väikses aias kastsin kõrvitsaid. No kui. Sulle ütlema neid sõnu hästi. See kena aed on nagu muinasjutt, väike küll, nabin ja aias terved pikad päevad tahaks näha siin-seal marjapõõsad sibulad, olile kasvavad ilusamad. Tol ajal ma neid sõnu hästi Teada terve pole keegi randa ja terves ilmas pole geenina. Erre silmas. Olete vahel ka ooperiaariaid proovinud? Laulda jah, olen mul oli. Konservatooriumis õppides oli õppeprogrammis kohustuslik laulda ka ooperiaariaid ja näiteks Tartus juba oma proovisin, ma laulsin üliõpilasmeeskooriga, käisin kontserdimatkadel ja seal tuli lauda klassikat. Ja proovisin isegi Klenski aariat ja seda olen hiljem ka laulnud. Ja samuti olen laulnud romanss Subertit ja ka eesti heliloojate romansi loomingut olen püüdnud jõudumööda laulda, sest lagi peab olema kõrge, siis tuleb katsetada ka nii nõudlikumate asjadega. Säärele stes all savi. Tore sundvaene la haaras kinni. Aga viimastel aastatel on siiski Estraatominenis. Nojah, lihtsalt on kujunenud niisuguseks tööks, olen riikliku filharmoonia solist ja lihtsalt tuleb käia väljas nende kollektiividega estraadi kontsertitel. Hiljaaegu te võtsite osaga Irkutskis toimunud deka paadist, kui nüüd võrrelda kuulsat seda paika loomulit siin La siia või Angerjaga millise kala kasvaks? Vaekauss langeb? No nad on mõlemad mõlemad vääriskalad ja aga näiteks täna mulle meeldis väga see soola siin. Ma ütleksin, et võib-olla võib-olla punktiga võidab. No esinemised ja külaskäigud teistesse riikidesse on teile toonud ju juurde hulgaliselt uusi sõpru, uusi tuttavaid tuntud lauljate ja. Tuntud inimeste hulgas võib olla meenutaks nõnda. Noh, väga tore kohtumine oli moskvaorkestriga kontserdimatkal, olles Jugoslaavia lauljatari ralt, Milla Karaclaitšiga toredaid inimesi on olnud. Üks nendest oli võib-olla kosmonaut Montytoviga tituuri, ma nägin Moskvas mulle tutvustati teda ja siis Soomes möödunud suvel me käisime ansambliga Marian tamis Ahvenamaa saartel esinemas ja tema oli seal. Ja siis saime tuttavaks seal juba nii rohkem, ja kui ta külastas Tallinnat meie laulupeo ajal, siis juba olime nii-öelda vanad tuttavad ja saime kokku nõks tõsine kontsert maha pidada, see võtab vist jah päris märjaks. Kontserdil ja, aga täna on isegi raskem siin juttu ajada. Võib-olla pakuksin vahepeale laulu hästi. Kas näete, jõudsin jälle teie linna? Mõtlen nüüd, et aeg mul kosja minna. Vubruutlas olla lahke, noor ja lõbus. Ja peeni kombeid veidi tuntud. Kuid onu ütles, Burda vali. Sest naise poiss, olen naise liiga, võtad sa endale koormaga õela naise liiga rikka piibik, teadytuuk lihal, viletsa naise liigal, näotu oled kui kalake kuivale jäetud, jah, seal oli see liiga kauniks. Oi, abi. Vaata hete kaalub hästi, enne kui. On üpris tark ja mõistlik mees, Muhu onu. Mõistlik mees ei räägi tühje sõnu. Juttu kuulda. Naabrid. Või võtma hakkad ikka kümmekond. See kaalub hästi, enne küsis. Ma vaatan, praegu plaksutasid kõik mehed eriti hoolega. Et see laul läks Täpi kuidas on teie vahekorrad spordigad? Õhtu kaks-kolm tundi laval vastu pidada peab vist hommikvõimlemist tegema. Sport tuleb alati kasuks kõigile ja ka artistidele, sest esiteks juba peab olema vormis. Ja teiseks Ta aitab nii kuidagi kontsentreeruda ja päeval tegin sporti võrkpalli, mängisin korvpalli. Tennist ujuda armastan, need tuleb, tuleb teha ja mulle meeldib talvel suusatada ka. Ja suusatamas, nii palju, kui aega saab. Sest ei ole ju kodus. Ma olen kodus viimasel aastatel, viis aastat olen peaaegu ratastel olnud, noor naine ei hakka, kuidas, seda ma tean, ta ka kaunis värske abielumees. No ja äsja laulsite tallede laulus naise võtmisest, see on ka probleem muidugi. Ja mulle väike tütreke ka kodus juba. Peab ka vaatama, et kes see võõras mees on, kes pühapäeviti peksmas käib. Ainult. Nüüd me oleme tüka Jutanud võib-olla nüüd teil. Peoperemehed tekkinud mõni küsimus, Kalmer Tennosaar oled, kuivõrd me olime Kalmer Tennosaarega kaasaegselt Tartu päevilt sisse? Võib-olla on küsimus, kuivõrd Kalmer Tennosaar tudeeris juurat ja oli kindlasti sellest vaimustatud ja nagu teada praegu ta on väga hea kunstnik ja laulja, et kui need oleks võimalik aega tagasi kerida, et kas tema alustaks sealtsamast tähendab oma lauljakarjäärist, lõpetaks nagu ta täna meile hästi esineb või toimiks ta teisiti. See on tore küsimus ja, ja samal ajal raske. Sellepärast et ausalt öeldes mul ei olnud niisugust veendumust, nagu öeldakse, et juba lapsena tundsin, et minust saab laulja ja kunstnik. Inimese laps ju otsib ja ja väga palju otsib, kust tema see ratsu on, mille peale ta istub. Võib-olla minust ei oleks halvemini jurist saanud, kui estraadilaulja praegu, kes seda teab, aga elu veeres niimoodi, et hakkasin laulma. Palju, kahtlesin muuseas ma tahtsin väga laulda ka ooperit, mõtlesin, et tõeline kunstnike ooperis kunst. Aga ma ajapikku vaatasin, kuivõrd siiski rahvale on vaja ka niisuguseid lihtsaid laule. Reese seotu. Onu soola. Soola soola, soola. Soolaga. Nukral püsib siis tuulel tooteke. Mees saab siin, võiks ju laasi ja pääsuke niisiis loodud on. Poidze kee Pallo. Ära. Naera ka seal. Toos soo talleke no siis, kui vaid see üks mees ka taevatormi Saaks? Deballo. Ära ära. Väga seal. Estraadižanr on väga julm, ma ütleksin, ta nõuab alati värskust, uusi nimesid, uusi esinejaid, uusi laule. Selle heaks näiteks oli jaagu Bianka hiiu variant, mis nii kohe elavalt leidis vastukaja ja ma arvan, et publikul ei ole selle vastu ega teil ka, kui me meie tänase kohtumise lõpetaksime Jaagupi jänka Hiiuvariandiga, kusjuures täiendanud teiepoolset varianti, et iirlase jänkad tantsime. Esimene hiidlane ilma, kes sündis, oli vaikne, arglik väike perearstid on maailma meresid kündis päikeses, korvis ja häid seest. Ka parti nad jälka taim ei v. Ta läheb nende kätte. Esimene laev, mis just läks vette, oli vaikne, Margrit vaid Saaremaal suuremaid äi ole mette. No. Ei anta ainult iive. Laseb ja teine. Esimene laul, mis hiidlane kuulis, oli vaikne, arglik, väike arstisiit laule SayPansojas voolgi. Esimene pill, mis siin kinkis, oli vaikne, arglik. Oi, teda hoiaksin aasta ringi. Ta jäi lase kant mööda ja, ja ei lase eduka katse. Esimene jook, mis hiidlane, pruuli spuri, vaikne, arglik ja väike. Arskisest Vandrimmehedontuuris kindlalt väita et ta ei lase helkamäega. Suur tänu toreda kaasalöömise eest suur tänu küllakutse eest, suur tänu ja õlle eest aitäh ja uute kohtumisteni.