Vikerraadiotüüblid. Tere hea vikerraadio, kuulaja ja tere kuulama rahva teenreid, mis võtab tavapäraselt kokku lõppeva nädala sündmusi, aga võtab kokku siis ka veel neid sündmusi, mis ei ole toimunud ja ja täna teeme seda koosseisus Aivar Hundimägi ajalehest PÄEV, Sulev Vedler Eesti ekspressist Lauri Hussar vikerraadiost ja tänast saadet peame alustama uudisega nimelt meile teadaolevalt ei kandideeri Sven Mikser Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimeheks tagasi, andes sellega võimaluse Jevgeni Ossinovskile saada sotsiaaldemokraatliku erakonna järgmiseks esimeheks. Ja kõik see algab just neil minutitel Pärnu kontserdimajas. Aga see uudis, mille kohta mina olen saanud kinnitust Sotsiaaldemokraatliku Erakonna neljast allikast hakkab siin nüüd tõenäoliselt levima ja see peaks Eesti sisepoliitikas kindlasti midagi muutma ja nüüd on, nüüd me võiksime hakata kõigepealt arutama, arutama ka selle üle, et miks nii on, on minemas. Mis on need põhjused, sest et kui me vaatame viimaste päevade kajastust, siis siis räägiti peaasjalikult sellest, et on väga võrdne seis Ossinovski ja, ja Mikseri vahel ning et et mitmed allikad mulle kinnitasid, et Mikseril oleks selgelt rohkem hääli olnud, mikser oleks võitnud, aga ometigi oleme täna sellises olukorras, kus Sven Mikser teatab, ETA ei kandideeri Jevgeni Ossinovski vastu sotsiaaldemokraatliku erakonna esimeheks. Noh, kui me vaatame päevaga, siis kell 10 algas registreerimine kell 11 silku moraalselt hakkab tööd ja alles 12 30 on esimeste kandidaatide esitamise tähtaeg. Teoreetiliselt olgu veel ümber mõelda ja poolteist tundi on võimalik ümber mõelda, ametlikult on seal sotside veebiküljel ikkagi kaks esimehega. Ja arvan, et nende inimestega, kellega ma rääkisin, et, et nende informatsioon vastab tõele ja, ja mulle tundus, et see on juba otsustatud. Miks ta sinnani viis, noh, eks, eks me seda ju teame, et see ei olnud väga kaua aega tagasi, toimusid valimised ja ütleme, need koalitsioonikõneluste tulemused selle üle toimub vaidlus, seda me näeme iga päev. Neid ongi kaks põhjust. Mu muud asja seal ei ole. Kas noh, mõneti on ju loogiline, et ega sotside tulemus valimistel oli, oli kehva ja erakonna esimees, kes sotsid valimistel viis noh, peaks nagu vastutama, aga, aga see uudis on, on tõesti ikkagi väga üllatav, sest tundub, et, et see otsus on sündinud nagu ootamatult. Noh, või on väga hästi plaanitud, aga seda ma ei usu. Ja tõesti, kui Mikseril oli, oli noh, ma olen ka kuulnud, et tal olid nagu hääled koos, et, et selles osas maandumine ma ise hästi kiirekuna soojus on värske, siis loeks sellest võib-olla välja seda, et et sotsidel on, on ikkagi soov midagi koalitsioonis ümber mängida või, või selles koalitsioonilepingus seda Jevgeni Ossinovskilt välja mõelnud. Ja, ja täna, kui see uudis nagu peab paika ja tõesti Ossinovski saab erakonna esimeheks, siis, siis on on valitsuses sotsid. Nii et nende esimees on riigikogus, mis ei ole väga mugav. Teistele partneritele. Mina arvan, et siin on neid põhjuseid võib-olla isegi natukene rohkem, et Me võime seda asja vaadata ka ka teise kandi pealt, et kui oleks tekkinud väga terav vastandamine ja me nägime siin viimase nädala põhjal, et et mikseri Ossinovski vahel kiskus ikkagi väga tugevaks tüliks ja erakond oli väga selgelt kahte lehte ja selline radikaalsem pool erakonnast nõudis muutusi ja nõudeid naljakalt muutusi ja selleks, et mitte tekitada erakonnas hästi tugevat lõhet. Ka see võis olla üks põhjus, miks Sven Mikser võib siis mitte kandideerida ja ma mul ei ole põhjust kahelda selles informatsioonis, mida mulle on antud, et ta ei kandideeri. Et, et see on, on põhjus, miks siis miks seal on otsustanud esimeheks tagasi mitte kandideerida. Ja, ja samal ajal kui nüüd hakata arutlema veel ka selle üle, kuidas mikser on siiamaani esimehena hakkama saanud, et siis me võime öelda jahta pole valimisi võitnud, et mikser ei ole mikser ei ole suutnud pöörata erakonna head reitingut valimistevahelisel ajal heaks valimistulemuseks ka valimistega seoses, aga samal ajal me peame rõhutama, et mikseri valitsuses oleku või mitte valitsemise, vaid Mikseri esimeheks oleku, seal on, on sotsiaaldemokraatlik erakond olnud kahes valitsuses. Mikser on siiski suutnud päris palju asju ära teha, nii et, et seda, et mikser ei ole nagu mitte midagi suutnud erakonna esimehena, et seda me ka nüüd täna. Ta ei saa selle partei imago tugevalt muutunud selles mõttes, et sinna on rahvast juurde tulnud. Et see seltskond on tunduvalt kirjum sinna palju endisi rahvaliitlasi näiteks juurde tulnud, et ta ei ole enam selline tüüpiline töörahva või ka intelligentsi partei, mida laiapõhjalisem, see on kindlasti märkimisväärne, aga ühtlasi on ka tänu sellele kirjeldusele on teda raskem juhtida mida suurem organisatsioon, mida erinevad inimesed, seda rohkem ka erinevaid huvisid. Aga mis on tegelikult mikseri, ma arvan, väga suur nagu pluss seda erakonda juhtides on ju see, et sotsidel on tekkinud tegelikult väga pikk pink nendest inimestest, kes võiksid selle erakonna etteotsa kandideerida, et noh, praegu nendel valimistel räägiti Mikser, Ossinovski, aga, aga seal on, on veel päris mitmeid Palo Anvelt, et selles mõttes Erakond üpris heas seisus ja ma nagu seda lõhet või noh, ma ei tea, kui tugevad need pinget seal erakonnas sees on pärast valimisi, aga iseenesest see, et erakonnas on nagu erinevad arvamused ja, ja võib-olla sellised erinevad grupid. Ei, see ei ole iseenesest halb, et see on tegelikult väga hea, et selline vaidluses debatt ühes erakonna sees toimub, et et selles mõttes noh, me ei peaks nagu seda pelgavad, palju hullem on näiteks ma arvan erakond, kus selliseid asju ei toimu, kus esimehe kandidaate tõsiseid väga palju ei ole noh, kasvõi viidates IRL-ile, sa tahtsid ikka vabaerakonnale viita, kus on üks esimene vabaerakonnast ei saa selles mõttes üldse väga hästi aru. Kuule täna vabaerakonna esimehest, aga tõenäoliselt sellest uudistes väga palju juttu ei ole, sest ta on üks kandidaat, vot ja Andres Herkel valitakse tõenäoliselt tagasi. Et mis muidugi veel seda ühe kandidaadi teemat puudutab vabaerakonna puhul, siis nemad on rääkinud kogu aeg sellest, et kuidas peab olema valikute võimalus, vabadus ja võimalus ja demokraatia ja kuidas kõik peaksid välja tulema. Nad on täna selles nii-öelda institutsionaalses erakonna lõksus, kus nad valivad ühte kandidaati, sisuliselt neil tõenäoliselt valikuid ei olegi, et nad Herkel tagasi valida, sest lõppude lõpuks polegi põhjustada umbusaldada, et erakonnal läks hästi. Jah, et selles mõttes võib-olla sa oled ülekohtune, aga et vabaerakonna alluvamad vabaerakonnal nad tegid valimistel hea tulemuse, ma arvan ka EKRE le ole põhjust oma esimehest ümber valida ja ka reformierakonnal tegelikult ei olnud põhjust minna valimistele kahe kandidaadiga pärast valimisi, et selles mõttes on noh, tõenäoselt nende erakondade seis natuke teine. Ja aga vaatame neid siis, et kui Ossinovski saab Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimeheks, siis meil on erakonna esimees, kes ei ole isegi veel kolmekümneaastane. Ja, ja muuseas, huvitav on veel ka see, et, et sotsiaaldemokraatliku erakonna uus võimalik tulevane esimees on lõpetanud Tallinna reaalkooli, seega siis on ta peaministri koolivend. Jõua veel siia paralleele, aga, aga tulles nüüd ikkagi selle võimaliku valiku juurde tagasi, siis siis kui me, kui me vaatame seda, et milline, mis hakkas sotsiaaldemokraatlikus erakonnas viimase nädala jooksul toimuma, siis siis lõhe oli, jooksis ikka nagu väga huvitavalt läbi kogu erakonna, et et siin on isegi visatud nalja, et lõhe jooksis isegi ansambel Singer Vinger seest. Et Mihkel, Mihkel raud oli Ossinovski tagaja, Hardi Volmer, Merre toetas Sven Mikser jätkamist, et ka seal oli, seal olid vastuolud väga selgelt olemas, samal ajal kui me vaatame, kes Mikseri olid siis vanad Mõõdukad Eiki Nestoriga eesotsas väga selgelt siis endised rahvaliitlased Karel Rüütli ja teised olid, olid Mikseri taga, ehk siis Mikseril oli, oli väga lai toetus mitmetes gruppides. Sellised uued sotsid või sellised värsked sotsid, kes, kes tõesti tulid jõuliselt ka valimistel on on, on jõulisemalt asunud toetama Ossinovskit. Noh, tuues ka seda nii-öelda seda oma uut vaimu natukene erakonda sisse ja, ja tõenäoliselt see on, on see põhjus, mille kohta ma olen kuulnud, et ka koosolekutel, kui, kui rääkis, rääkis mikser, siis aplodeerib ja valdavalt valdavalt oldi küll rahul sellega, aga kui kui Ossinovski lõpetas oma seisukohtade võtmise, siis, siis oli see meeleolu oli oluliselt elavam ja oli, oli nagu sellist emotsionaalset ootust tunda, et, et need inimesed, kes avaldasid Ossinovskile toetust, et need tahavad ka muutusi ja nad nad, nad jäid ka rohkem nendele erakonna koosolekutel kõlama, just nagu ka kasvõi emotsionaalselt või, või heliliselt, kui soovite. Samas Ossinovski taga on Anvelt Palo, eks ju, noh, üks praegune minister, teine endine minister Anvelt Riigikogus väga olulisel positsioonil nestorit puudutabki Nestor väidetavalt oli, oli see poliitik, kes ikkagi väga surus sotse koalitsiooni. Et tema on, on olnud seda meelt, et sotsid peavad Reformierakonna koalitsioonis olema, et see on nagu kasulik. Aga ma ikkagi ma ei tea, mulle tundub noh, ma nagu ei näe selles midagi dramaatilist selles sotside siseelus, et, et minu arust on see väga positiivne, et neil on sellised eriarvamused ja selline konkurents esimehe kohale, et, et enam ei ole. Hääletustulemused oleks olnud huvitavam, aga nüüd on meil tõenäoliselt saamata. Võimalik muidugi, et mikser mingil põhjusel sai teada, et ta, tal ei ole ikkagi hääli koos see, see, et tal on hääled koos, võibki olla selline puhtalt nagu selline PR-käik Mikseri toetajate poolt, et parem siis taanduda juba niimoodi, kui, kui võtta vastu seal Samas, kui me vaatame, et kui palju piirkondi mikseri esitas, siis, siis neid oli rohkem kui, kui neid piirkondi, kes esitaja või mis esitasid Jevgeni Ossinovskile. No näide oli peaaegu kaks korda rohkem. Omaette küsimus, aga vaatame, mis Fifas toimus, et seal oli ka kauaaegne juht Sepp Blatter, ekse. Ja siis, Blatter versus Jordaania prints ja ka Jordaania prints. Viimases viimasel minutil võttis oma kandidatuuri tagasi ta esimeses voorus küll patarei võitnud. Aga teist vooru ei toimunudki. Et alati sellised üllatused võimalikud. Aga kui pisut nüüd prognoosiks ikkagi veel, mis hakkab Eesti poliitikas juhtuma, et siin siin te mainisite seda tõenäoliselt sotsid tahaksid uuesti koalitsioonileppe lauale võtta ja, ja samal ajal, kui me vaatame, et täna koguneb esimest korda ka värskelt valitud Reformierakonna uus juhatus ja juhatuse liikmetest vähemalt üks juhatuse liige Rein Lang on väga selgelt öelnud, et koalitsioonilepe tuleks uuesti lahti võtta ja hakata sealt üksipulgi asju läbi vaatama. Ta on ikkagi sobivad, aga tõenäoliselt see, mida lang sellest koalitsioonileppest välja võtaks, ei ole nüüd päris see, mida sotsid sealt välja võtaks, sellepärast et lang võtaks koalitsioonileppest välja Lausaliste lapsetoetuste tõstmise tõstmise idee, aga, aga sotsidel on tõenäoliselt pisut teised plaanid. Jah, aga seepärast, mis tegelikult lang, millele tähelepanu juhtis, minu arust tasuks reformierakonnal teda kuulata juhatuses, et lang ütles, et võtame kõik kolm osapoolt välja mõne kuluka lubaduse selles koalitsioonilepingust, et et proovime teha need asjad ära, valitseda nii-öelda väiksemate kuludega ei ole lihtsalt piisavalt raha ja, ja selle võrra peab ka siis saab mõnest maksutõusu plaanist loobuda, et selles mõttes ei ole. Mulle tundub, et, et tegelikult vaadates, mismoodi on valitsuskoalitsiooni populaarsus kukkunud pärast valimisi, et ei ole see üldsegi halb mõte korraks nagu aeg maha võtta mõelda ja, ja võib olla ka see koalitsioonileping ümber vaadata, võib-olla mõned asjad lihtsalt lükata edasi, et neid paremini läbi analüüsida, et me ei pea panema neid tähtaegu nii varajaseks, mis puudutavad, ma ei tea, kasvõi IRL-i madalapalgaliste toetuse lubadus vajaks natukene põhjalikumat analüüsi või sotsiaalmaksu langetamine, et sellega ei tasuks võib-olla tormama seal Reformierakonna juhatusse pääsesid mitmed kriitikud ütleme siis sellised siseopositsionäärid ja on väga erinev sageli inimeste käitumine, kuna ta on nii-öelda lihtliikmed või kui nad on juhatuse liikmed. Et nüüd lasub nendel samadel kriitikutel ka vastutuse koorem. Ja kõigele lisaks on ju Taavi Rõivasel siiski partei sees väga suur mandaat ja noh, muidu läheb juhatuse siseneda raksu ja kindlasti selline Rein Lang esindab seal päris palju mõistuse häält, ütleme ta on tark mees ja teda tasub kuulata. Ja ma millegipärast ei näe, et sealt oleks nagu väga palju lollusi teha sellele, aga seal ta hakkab mõistlikku kriitikat tulevad ega maailmavaadet, mida tegelikult lange esindab, see on selline hea liberaal, liberaalsus aga, aga mitmed ütleme siis sellised Reformierakonna uue põlvkonna poliitikud võib-olla natuke sellest eemaldanud, et, et ja ka Reformierakonna sees ei ole selles midagi halba, kui nad, kui nad selliste asjade üle. Ja aga Ossinovski saamine tõenäoliselt muudab või nendega nende aruteluga oluliselt tuulisemaks. Vastuolud süvenevad, ütleme ja, aga ma rõhutan veel ühte olulist nüanssi, Ossinovski saamine võib muuta seda maastikku veelgi ja, ja me päris hästi ikkagi ei, ei ei aima ka, et mis võiks kõik juhtuda, sellepärast et kui me vaatame, et Ossinovski väga teravad väljaütlemised hariduspoliitika aadressil võisid viia sotsidelt eestlastest valijate hääli ja kui nüüd Ossinovski võib olla sama sama liini väga jõuliselt jätkab, siis see võib sotsiaaldemokraatlikule erakonnale bumerangina tagasi tulla, mida tõenäoliselt sotsid jälle väga ei taha. Samal ajal vene rahvusest noormehe omamine või noh, nii-öelda noore tugeva tugeva mehe saamine sotsiaaldemokraatliku erakonna etteotsa võib, võib panna huvitavasse olukorda ka näiteks Keskerakonna sest Keskerakond on täna ikkagi ootamas ainult ühte asja. Et kuidas Edgar Savisaar paraneb ja seetõttu me meie Edgar Edgar Savisaare poliitareenilt eemaloleku tõttu ei ole ka Keskerakonnast väga palju kuulnud, et, et erakonna juhi KT ei ole, ei ole ikkagi ei ole ikkagi sellel tasemel väljas olnud nagu, nagu me oleme Edgar Savisaar tavapäraselt näinud ja, ja seetõttu ka need sõnavõtud ei ole ka sellisena kõlanud, sest ka positsioon ei ole selline nagu on ja nüüd ongi küsimus selles, et mis siis Keskerakonnaga saab, et kui Edgar Savisaar jätkab siis tõenäoliselt jah, jätkub, jätkub samasugune liin ja, ja ei ole suurt probleemi, aga ühel hetkel, kui Keskerakond peaks vahetama juhti, siis nüüd on küsimus, et kui Ossinovski on sotsiaaldemokraatide eesotsas, et keda siis Keskerakond valib esimeheks, et kas kas valitakse Jüri Ratase või Kadri Simson või siis otsustatakse ikkagi, et antakse partei tõenäoliselt täna kõige populaarsemale poliitikule Yana Toomile see võimalus hakata keskerakonda vedama ja vot vot need on nagu väga huvitavad valikud, mis tõenäoliselt ka veel Keskerakonnal ees seisavad. Pärast Ossinovski võimalikku saamist sotsiaaldemokraatliku erakonna etteotsa. Teil on võimalus, et Keskerakond satub ka valitsusse, seda valitsus saab teha näiteks kombinatsioonis siis sotside pluss IRL-ile, aga on võimalik saada Reformierakonnaga. Et siin on see mitmeastmeline võrrand. Et tegelikult on ju veel üks oluline teema, mis nüüd kohe-kohe üles tõuseb ja mille puhul võib öelda, et kui sotsid tahavad koalitsioonilepingut uuesti avada või äkki sellest koalitsioonist lahkuda Ossinovski eestvatele, et siis on nagu selline põgenemine uppuvalt laevalt. Et pagulaste teema, mis tegelikult. Ma arvan, et see nüüd selle aasta jooksul muutub palju nagu olulisemaks, kui olid need maksuvaidlused, on olemas väga selgelt poliitilised jõud, kes üritavad seda pagulaste teemat nagu valitsuse vastu keelata. Aga ma tuleks selle pagulaste teema juurde kohe tagasi, et lõpetaks sellise poliitringi ära, et me ei ole jõudnud veel üldse kõike analüüsida, et siin siin neid ebaselgeid kohti või tundmatuid võrrandeid on ju veel sellepärast et nädala pärast koguneb juba Isamaa ja Res Publica Liit, aga ega nendele anda ja väga selge vastasseis Jaan Männik versus Margus Tsahkna ja, ja tõenäoliselt seal kumbki kandidaat ei, ei taandu, seal minnakse lõpuni välja ja vaadatakse, et, et kes siis ühel hetkel saab erakonna üldkogul enim hääli ja on tekkinud ka päris huvitav olukord, et kui me vaatame, et kes on siis Jaan männikute toetanud, siis seal on vist viis tuntud 50 allkirja peab olema viis tuntud nime ja ülejäänud on sellised inimesed, keda avalikkus valdavalt ei tea. Margus Tsahkna osas on, siis, on selle ümberpöördult, et on, ütleme, 45 tuntud ja siis on viis sellist nime, keda avalikkus võib-olla nii hästi ei tunne. Ja ja nüüd on, samal ajal on minuni jõudnud kuuldused selle kohta, et Isamaa ja Res Publica Liit vaatamata sellele, et valimistel läks kehvasti et nad kaotasid märkimisväärselt riigikogu kohti ja et erakondadele täna just kõige populaarsem, kui arvamusküsitlustes, et erakond on saanud märkimisväärselt uusi liikmeid ja räägitud on mulle isegi kuni 200-st uuest liikmest kes on kes on erakonda astunud ja, ja näiteks ainuüksi Pärnu piirkonnas võib neid liikmeid olla üle 40. Ehk siis sinna on tulnud 40 uut liiget ja, ja minuni jõudnud informatsiooni kohaselt on peaasjalikult nende inimeste erakonda toomise taga olnud ikkagi need jõud, kes toetavad Jaan männikut. Ehk siis, kui me vaatame, et ka Aivar Kokk tuntud kogemustega Peipsi kalurite parteikongressile sõidutaja on Jaan Männiku taga, siis, siis mul on küll kuri kahtlus, et Isamaa ja Res Publica liidus ei ole, ei ole ikkagi asjad muutunud, jätkuvalt jäetakse, tahetakse selliste kiirete lahenduste või, või, või, või kiirete uute liikmetega muuta kongressil seal paarisaja häälega seda seisu, et ühel hetkel kallutada kallutada esimehe valikul siis erakond otsustama endale sobiva kandidaadi. Samas ei taheta kiirete muutustega, vaid pettusega, sest tegelikult need inimesed võib öelda, on sellised poliitilised tankistid, kes vähemalt selles eelmises juhtumis, millega oli kokk seotud, need Peipsi-äärsed inimesed, kes toodi, toodi lihtsalt sellele üldkogule kohale ja pandi hääletama nii, nagu nagu mingile kitsale seltskonnale. Nad on väga-väga erinevad inimesed, eks on, noormees teine on selline vanema generatsiooni esindaja. Üks neist on öelnud, et lase kvoodipoliitika, ei sobi üldse ja siis seal rännates vaadanud pigem selliseid kahtlevalt, eriti kui need tuleb palju. Teine on ise Kunagine, mõtlesime põge, põgenike järeltulija on ka väliseestlane. Eesti pangas fiktsioon, meil ikka päris palju segadust juhtkonnaga olid raksus. Rääkis jällegi sellist juttu, mis paljudele inimestele meeldib, et sellist riigisektorit kokkupoole tõmmata, tuleb kulusid kärpida. Vaatas ettevõtja moodi. Tema oleks selline sisseostetud juht või sisse toodud juhte, et kunagi seda Res Publica tegi Juhan Partsi näol. Parts mõjus väga-väga hästi tollal, aga kahjuks läks ka kiiresti-kiiresti nii-öelda Pespifoor lõpes. Sama oli tegelikult sotsidega, kes ostsid sisse endale Jüri Pihli, aga aga kõrvetasid ja noh, ütleme Pihl on ka poliitikas läinud, parts jätkab, jätkab päris tublisti, tõsi küll, ta on ennast viimasel ajal tagasi tõmmanud seoses IRL-i. On erijuhtum, et siis kui erakonda tegema hakati, tõenäoliselt juba siis Partsiga räägiti, Partsil lihtsalt kulus, kulus mingi aeg, et ennast ühel hetkel riigikontrolöri tööst vabaks teemaks teha, et siis täiel rinnal poliitikasse tulla, et parts, maa, ma pakun, siiski ta ei olnud, nüüd ma arvan, et Rein Taagepera ei läinud ka Res Publica etteotsa mõttega, et ta nüüd seal väga pikalt, et ta oligi selline selline alguse käilakuju, kes, kes vahetati väga kiiresti välja. Mida ma tahan öelda, on see, et Tsahkna parteist tuntud läbi ja lõhki tuntud inimene Jaan Männik on selline tundmatu suurus. Me ei tea, kas kas IRL talub männikud ka vastupidi, kas Männik talub tegelikult IRL-i ja mida kõigest sellest arvavad valijad? Tsahkna puhul on asi tunduvalt kindlam, ta teavad, kuidas, millised on mängureeglid ja Eesti poliitikas väga kogenud, erinevalt männikus, kes seda tegelikult ei ole. Täpselt see, mis sa ütlesid, et on IRLis, on nagu vana ja nooreks ja nii, aga siis, kui me vaatame nagu sellist poliitilist kogemust, et siis võib öelda, et Männik on, on noor ja täiesti roheline, kusjuures Mul oleks Männik, võidu puhul oleks eriti kummaline olukord. Reformierakonna pealik on siis peaminister, IRL-i pealik, oleks üldse muuseas väljaspool poliitikat, ta ei ole ka Riigikogus ja siis sotsid ei oska, selleks, saab Ossinovski oleks siis riigikogu liige, on kõik täiesti erineval tasandil ja ka täiesti erineva poliitiliselt. See ei puutu tööalaselt kokku, et erakonna esimehed võiksid tööalaselt kuidagi ikkagi kokku puutuda, aga noh, samas on alati võimalik tekitada mingi kehand, kes käib koos, et koalitsiooninõukogu koosolekutel peavad erakonna esimehed koos olema. Ja see oleks ka üks võimalus. Ministrikohta, kui juba koalitsioonileping lahti võetakse uuesti, aga männikud puudutab, et Tsahkna puhul, ma arvan, on üpris hästi teada midagi, sula ütles, et noh, et mis, mis nagu IRList võib saada männiku puhul, kui männik peaks saama, mida ma pean vähetõenäoliseks, peaks saama IRLi juhiks, tegelikult on see noh, teadmata, mis sellest erakonnast edasi, ma arvan, IRLil on üpris selline. Ühelt poolt võib öelda võimalus ja teiselt poolt see võib olla nagu suur suur risk. Aga, aga ma, ma ise ei pea nagu männiku sellist šanssi kuigi kuigi suureks, mis tema iseloomustuseks veel, kui ta Eesti Panka läks, siis ka teda arvati, et noh, tuleb mingi vanamees rahulikult seal istub, eks ju, midagi ei toimeta. Aga tulemuseks oli see, et ta tegelikult ikkagi muutis Eesti pangas päris paljude muutis juhtkonda muutis seal selliseid nagu suhtluspõhimõtteid. Ja ta ei tekitanud segadust. Ma ei ütleks niimoodi, vaid lihtsalt, et reform, mis keskpanka, mis oli, oli nagu pikka aega olnud selline omaettetornis istuv üksus Eestis kes vaatas eemalt ja kaugelt ja viibutasin näppu. Aga ta on seda ikka praegu omajagu, peabki olema, muuseas, keskkond peabki sõltumatu olema, aga männiku nagu stiil on hästi sarnane rootslastele, kus ka pikalt arutletakse, räägitakse ja ei tehta nagu kiireid otsuseid, aga tegutsetakse samas sihikindlalt. Nojaa, aga ma olen vaadanud ka, mida siis männik on lubanud, ta ütleb, et ma ei tea täpselt, mida ma teen, aga et et siis kui mina esimeheks saan, et siis, siis, siis ma muudan midagi. Et noh, üsna üsna ebakonkreetne jutt, et ma ei ole sealt nagu leidnud midagi nüüd nagu väga põhjalikult, et milles konkree, milliseid konkreetseid muutusi siis IRL-i Jaan Männik toob, aga mulle meenub männikuga seoses üks mõtteavaldus, et ta on kunagi rääkinud sellest Eesti sisepoliitika ühest paradigmast, et Edgar Savisaar tõrjutakse. On öelnud, et seda ei tohi teha, et savisaarega peaks mängima ja Savisaar aga peaks asja koos tegema, et et kui, kui männik saaks, siis võib tõenäoliselt arvata, et ka IRL-i IRL-i mingi suund võiks selles osas muuta. Männikuks toetaja, kui ma ei eksi, on, eks ju, Tõnis Palts ja Tõnis Palts, mina olen kuulnud, oli see inimene, kes koalitsioonikõneluste ajal IRLis pidi hoidma nii-öelda kuuma liini Keskerakonnaga ja Edgar savisaarega, kuni kuni Edgar Savisaar haigestus. Eks selles mõttes noh, siin võib spekuleerida jah, et Männiku saamine võiks tähendada äkki sõbralikumaid suhteid. Te olete Zahkna osas mulle, mulle mulle tundub, et üritab sellist Isamaaliidu või Isamaa vaimu tagasi tuua erakonda selleks, et olla olla konkurentsivõimeline siin väga, väga teravas konkurentsis Vabaerakonna ja Konservatiivse rahvaerakonnaga ja et ma ei välista, et üks võimalik võimalik suund on, on võetud aga ka selles selles osas, et muuta ära erakonna nimi. Isa mar sobiks sinna väga hästi. Isamaa ja Res Publica Liit, et Res Publica aga lõpetada ja minna tagasi juurte juurde ja minna tagasi Isamaa juurde, et see võib olla Tsahkna suund, et kui ta siin ka kirjutasin kaks nädalat tagasi Postimehes artikli, siis ta ka pigem nagu rääkis sellest, et kuidas, kuidas rahvuskonservatiivsete lätete juurde või sellise targa rahvuskonservatiivsuse juurde tuleks tagasi minna, et, et see on olnud olnud tema poliitik. Männik ütleb jälle seda, et me peame peaasjalikult tegelema majandusega. IRL IRL'i plaan, see häda natukegi üles, et neil on see Res Publica taotlus, äraostmatute taaketud, Reinsalu Vaher, et nad on Res Publica, keerasid nii-öelda tuksi oma tegevusega ja mulle tundub, et ka see praegu see IRL-i valimistulemus nendel valimistel on, on paljuski selline poliittehnoloogiliste valevõtete tulemused. See on positiivne, et, et nad on suutnud selle erakonna nagu ühtsemaks muuta Isamaa ja Res Publica ühinemise järel. Noh muidugi hind oli see, et osa seltskonnast ju läks minema ja tegi, tegi vabaerakond. Kusjuures enne valimisi viimased hüüatused, viimased reklaamid olidki IRL-il juba Isamaa nime all. Aga üks proovikivi on siin kindlasti olemas sellel kõikidel kõikidel muutustel, need on siis need kuulsad või kurikuulsad maksumuudatus, ütles, et mis sellel nädalal anti üle jõudsid riigikogusse ja lähevad, nad arutame selle ees ootavad ka ööistungid ja siis me näeme, et kui terve see koalitsioon on, et on mitmeid isikud, kellele ei meeldi mõningad punktid näiteks hotellide käibemaksu tõus, aga kuna kõik on ühes paketis, siis neil on nüüd valikuvõimalus, kas hääletada nii, nagu ütleb nende südametunnistuse, nende huvid või hääletada nii, nagu partei käsib? See seal, seal me näeme seda ühtsust näeme ka neid vahepealseid muudatusi parteide juhtimises, et kuidas need mõju avaldavad Rõivase suund või ütleme, Reformierakonna tuumiku suund ongi see Bettina võimalikult kiiresti sellise teerullipoliitika, no kas või seesama maksu, kui oli sotsiaalkomisjonis, madalapalgaliste toetus käis sealt läbi nii, nii kiiresti, et ega seal mingit väga suurt arutelu keegi ei taha riigikogus lahti lasta, et et väga pikalt selle üle arutleda. Aga muuseas, mis veel rõivast puudutab, et ühelt poolt ta sai erakonnalt piisava mandaadi, aga, aga seda on ka ka Rõivase kriitikat põhjendanud selliselt, et et ega siis pärast valimiste võitmist ongi keeruline hakata nüüd kohe õõnestama seadma vastaskandidaate erakonna esimehele ja nii edasi, et tulebki jätkata seniselt, aga samal ajal kui me vaatame, et Reformierakonna toetus on väga selgelt langenud ja Taavi Rõivaselt oodatakse mingeid jõuliselt käike, mis peaksid nüüd olukorda muutma. Ja küsimus on selles, et kas Taavi Rõivas on siis valmis neid käike tegema või mitte ja ja, ja pisut ka teoloogiat õppinud inimesena, kellel ka vastav diplom taskus. Ja siis ma meenutan, et et, et vähemalt kunagi iidsel ajal oli, oli selline olukord, et kui oli vaja inimestel jumalaid vaigistada, siis tuli jumalatele ohverdada. Ma millegipärast kahtlustan, et et, et sarnane olukord valitseb ka poliitikas, et et selleks, et rahvast vaigistada või et rahvale rahvale meeldida. Taavi Rõivasel hakata tegema mingeid ohvreid, ehk kas siis ohverdada mingeid lubadusi või ohverdada lausa inimesi, ehk siis tavaliselt seda nimetatakse valitsusremondiks ja meil sellist klassikalises mõttes valitsusremonti maine pärast. On tehtud koalitsioonide tasemel, aga üksikute ministrite tasemel mitte, aga võib-olla me näeme nüüd ka siin siin lähimate aastate jooksul ka selle ära, kuidas erakonna maine parandamiseks vahetatakse üks või teine minister välja lihtsalt selleks, et et avalikkusel oleks ministri roll arusaadav. Ma ma arvan, et me hakkame muutusi nägema mitte aastate pärast, vaid ma arvan, et juba sellel aastal sügise poole me võime näha mingeid muutusi ja sa ei taha küll pagulastest rääkida, aga see pagulaste teema pagulaste nime ei jõua paratamatult mõjutab valitsuskoalitsiooni tegevust ja koosseisu, sellepärast et see toob, see on teema, mis lükkab selle populaarsuskõver allapoole. Kui me vaatame, kes on esiliinil, siis on need kolm Reformierakonna ministrid, kes peavad seda Nemad eestlastele maha müüma, need on Rõivas, Pevkur ja Pentus-Rosimannus, välisminister, siseminister ja peaminister ja, ja see on teema, mille üle noh, Ma arvan, tekib veel hullem vaidlus, kui oli selle kooseluseaduse üle, et, et, et see on, noh, see on nagu selline pähkel, mida nad katki ei hammusta ja ja ma arvan, et nüüd veel see sotside, kui Ossinovski asi ikkagi tõeks osutub, siis on siis me näeme kõige lühemalt valitsust, mis meil taasiseseisvumise ajal on olnud ikkagi need maksumuudatused ka juhul, kui siin tekib mingi tõrge, siis ei saa seda koalitsioonilepingut praeguses vormis rakendada, lihtsalt raha ei jätku. Siis siis peabki seda koalitsioonilepingut mingit pidi muutma. Et selles mõttes on praegu ärevad ajad, on, seal on väga konkreetne, ajaraamistik on valitsus. Peab lihtsalt kiirustama. Hästi, me tuleme siis pagulaste teema juurde. Euroopa Komisjon võttis sel nädalal vastu esimesed konkreetsemad ettepanekud, et rakendada kava, mille järgi saabuksid Eestisse kahe aasta jooksul ühtekokku 1064 pagulast ja täpsemalt on Eestisse kavas kahe aasta jooksul ümber paigutada 443 vargub varjupaigataotlejat Itaaliast 295 Kreekast ja sama Aja jooksul asustatakse Eestisse ümber siis 326 inimest, kelle, kelle varjupaigataotlus on rahuldatud ja nemad on siis täna Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas. Ja ma pean kohe sissejuhatuseks ütlema, et Euroopa komisjon on väga suur asutus 27000 inimest, seal töötab ka väga palju eestlasi. Ja, ja see on, see on väga võimas asutus, neil on, neil on oskus avalikkusega suhelda ja nii edasi ja ma pean ütlema, et nüüd selle otsuse puhul või selle, selle otsuse kujunemise puhul on Euroopa Komisjoni kommunikatsioon mulle täiesti arusaamatu, et mul on, mul on mul on, mul on tõesti selline tunne, et nad on üritanud seda halba uudist selliste vorstiviilude kaupa välja anda, ehk siis et et, et teate, ma kõigepealt ühe, üks nädala ühe uudis ja 326 inimest, teine nädal tuleb 700 juurde ja nii edasi ja nii edasi, et anname, anname halbu uudiseid jupikaupa välja ja siis siis nii-öelda nagu jupikaupa sellel teemal räägime. Ja iga kord, kui see, kui see teema tuleb, siis jälle jälle see läheb maksja suuremaks avalikkusel avalikkuses toimuv diskussioon muutub, muutub järjest järjest ägedamaks, selle asemel, et oleks avameelselt ja ausalt kohe ära öelnud, et mis seis siis nende pagulastega on milline on Euroopa Komisjoni ettepanek ja nii edasi, selle asemel on Euroopa Komisjon pidevalt seda seda teemat hakkinud viimati viilhaaval vorsti lõigata ja, ja oodata, et liikmesriigid selle anna neelaksid, et see, see on Euroopa Komisjoni poolt minu hinnangul vastutustundetu. Sama käitumist tehaksegi teiste probleemide puhul, et Kreeka abiprojektid ja samamoodi kogu aeg veedetakse aega, et ta on abistamine natukene jaama, Vistasime jälle ja siis teeme ühe meetme, siis teeme teise meetme. Liikmesriigid on ju need, kes peavad selle sellega tegelema. Aga väga paljudel liikmesriikidel on see väga hea uudis, muuseas nad tegelevadki paljud jah, ja paljud tegelevadki reaalselt. Tegelevad selle selle vastuseisukohtade kujundamisega. Täpselt nii, aga kui me vaatame neid suuri liikmesriike, siis tee, mis sa tahad. Kõikide hääl on küll Euroopa liidus võrdne, aga mõne hääl justkui maksab rohkem ja nendele liikmesriikidele võivad need uudised mulle väga-väga meeldivad, isegi. Pigem võib ka seda valekommunikatsioon öelda Eesti puhul, et ega ju tegelikult seesama teema on olnud üleval juba päris pikka aega, aga Eestis on seda lihtsalt eiratud välditud, sest see on olnud selline nagu poliitikutele, enesetaputeemat. Kui sa hakkad rääkima sealt Lõuna-Euroopa abistamisest pagulaste osas, siis siis selge, et sa võid sattuda väga terava kriitika alla. Kuid on ka, mis on. Ka täna on see probleem, et, et valitsuse poliitikud on võtnud suuna, etnud, vaidlevad mingi voodi või, või arvule. Aga tegelikult, kui, kui me tahame, et tekikski mingi soosivam suhtumine sellesse pagulasi siia rohkem tuleb, siis me peaksime rääkima nendest põhjustest, miks me peame neid vastu võtma ja, ja kuidas me nendega tegelema, kuidas me sellega hakkama saame. Aga seda nagu üritatakse eirata ja, ja noh, see on vesi EKRE veskile, kes. Aga see ei ole praegu, ma väidan selle kommunikatsiooni probleemi alget ei ole Eesti vabariigi valitsuses, selle selle kommunikatsiooniprobleemid, valge alged on, on Euroopa Komisjoni suhtlusviisis, Euroopa komisjonis töötab väga palju eesti keelt rääkivaid ametnikke, kellel, kellel väga paljudel lasub ka kohustus Euroopa Komisjoni otsuseid põhjendada Eesti avalikkusele ja me ei ole seda näinud. Kas te olete näinud Eestis töötavaid või ka Brüsselis töötavaid kõrgeid Euroopa Komisjoni ametnike, seda otsust selgitamas, miks see kvoodi, miks see kvoot on sellisena kujunenud, miks? Ma ootan, on sellisena kujunenud ja nii edasi. See on, ma ei ole, ma ei ole väga näinud selliseid selgitusi ja ikka peavad seda tegema nagu Eesti riigiametnikud, Eesti valitsusametnikud, ka ministrid, et nad peavad selgitama, et kuidas see asi nüüd hakkab kujunema, et antud juhul Euroopa komisjon. Meil lasub täpselt samamoodi kohustus seda asja selgitada ja minu arvates Euroopa komisjon on siin pead liiva alla peitnud või, või üritab, üritab mängida mängu, et, et nemad justkui kogu selles loos nagu välja ei paista. Mõned komisjoni ametnikele, eestlased teevad siiski praegu päris kibedat tööd, et see kvoodi suurust saaks muudetud, et seda on ka Taavi Rõivas välja öelnud, et Eesti jaoks on ebaõiglaselt suur. Et kui me vaatame siin näiteks rahva Tarvo, siis meil on 0,26 protsenti Euroopa Liidu omast, SKP-s on 0,14, et nende järgi peaksime võtma ära 150 või seal 84 põgenike vastu, aga me räägime 1000-st praegu. Kuidas see põhi põhiprobleeme ei olemised, vaidlus ei peaks käima, et me avalik debatt peaks käima selle voodi või selle numbri juures, kas on 1500, et, et kui, kui valitsus. Ma arvan, et nagu teevad selle vea, et nad loodavad, et kui see kvoot läheb alla, see number tuleb 1000 pealt alla, on, on väiksem, et siis nagu eestlased on rahul ja ühiskond võtab selle otsuse vastu ei võta. Tähendab pärast, et ei ole selgitatud seda meie nagu poliitikud on vältinud seda teemat kuni viimase hetkeni kuni selle katastroofini, mis seal juhtus aasta alguses, mis on tegelikult võrreldav Estonia katastroofiga hukkunute poolest ja siis tekkis nagu see surve. Ja kui nüüd tuleb 1000 asemel 500 või 100, siis ikkagi on tekib mulje, et see on Euroopast peale surutud, meie ministrid on äpud, Nad ei suutnud Eestile nagu nad ei suutnud vastu seista ja nii edasi ja nii edasi. Ja. Ma ootaks, et see diskussioon nagu muutub, et poliitikud julgeksid nagu rääkida nendest põhjustest, et see on paratamatu, et need inimesed meile tulevad ja pigem vaadata seda, et kuidas neid integreerida, võtta seda kui võimalust mitte kui, kui riskinud. Rein Taagepera kirjutas sellel nädalal Eesti Päevalehes väga põnevalt tsikli, pagulaste ja põgenike teemal ja ta ütles, et nad tulevad niikuiniisiis. Me peame selleks valmis olema ja meil peab olema realistlik plaan, kui ma eile küsisin ka minister Taavi Rõivaselt, mis see meie realistlik plaan on, ega ma päris hästi aru ei saanud, mis meie realistlik plaan on, et et ega Taavi Rõivas ei tahtnud ka seda numbrit ja öelda, et, et kui palju siis me võiksime neid pagulasi vastu võtta, et ma sain aru, et see, see positsioon jääb sinna vahemikku 50 kuni 1000. Ehk siis see on küll väga ja väga lai number, mis sinna vahele jääb, aga, aga et sinna vahesse need peaks ühel hetkel seeläbirääkimiste tulemusi viima, et kui palju siis neid, neid pagulasi peaks Eesti suutma suutma majutada. Pagulased. Võib-olla on see probleem ka pagulastega tegelevad inimesed Eestis on öelnud, et isegi 100 on meile palju, et me ei suuda, meil ei ole mingit kompetentsi nendega tegeleda, et me ei ole valmis selleks. No meil on vao siis 35 krohv, tarkus 80 kohti on kokku 115 ja mingil hetkel oli neid inimesi 100 kuusega, nüüd tuli jälle sellel nädalal ports veedan lasi ka üle, nii et, aga meil on, meil on kohad täis noh, sisuliselt on kohad täis ja probleem on ju see, et need, et mis nende pagulastega sind tehakse, eks, et, et noh, mis on ka Euroopa probleem on. Et, et neid ei, neid ei üritata suunata tagasi tööturul, nad tulevad sotsiaaltoetuste peale, üritatakse maksta neile kinni selline elu, et nad et nendest oleks vähem tüli. Et kogu poolt enam keeleprobleem ja taustaprobleem, eks, et et noh, meil ei ole vist, ma saan aru isegi isegi piisavalt ametnikke, kes suudaksid nendega suhelda. Jah, et ka käib selline riigi reformimine, kus lastaks lahti võimalikult palju valitsussektori töötajaid, siis samal ajal me peaksime nagu pagulastega tegelemiseks neid juurde võtma ilmselt. Aga ma olen aru saanud, et see on ka osaliselt üleval roopaline meede ja Euroopa opoliit võib pagulastega tegelemiseks eraldada ka mingeid vahendeid ja nüüd ongi küsimus selles, et kui kiiresti on võimalik need struktuurid üles ehitada selleks, et et, et oleks võimalik siis ka pagulastega seonduvalt kõike seda osutada, mida, mida, mida võiks siis pagulastega seoses seoses teha ja, ja noh kuni kuni hariduseni, elukohani tööturule integreerimiseks ja nii edasi, et kõikide nende nüanssideni välja. Ja, ja samas mul on natuke Me kahtlus ka ühe ühe sellise nüansiga seoseid, mis on, mis on seotud seotud sellega, et ärme ühtegi pagulast võtta. Et et jääme, jääme suletuks edasi ja paneme oma piiri kinni, et inimeste sisserändekvoot aastas üldse, kui palju tohib siia inimesi tulla ja valdavalt peab olema selleks ka veel veel töökohti ja nii edasi, et ajama sama jäika immigratsioonipoliitikat edasi. Et, et kui me nüüd väga pikalt seda seda edasi viljelema, siis Eestist Eesti, Eesti maine võib saada sellest väga tõsiselt pihta, sellepärast et Eestist on, on jäänud Euroopas täna selline mulje, et Eesti on ikkagi avatud väike, imeliselt kiiresti arenev ühiskond, mille puhul eeldatakse, et, et ta on, ta on pigem euroopameelne, demokraatlike avatud ühiskond ja on maailma maailmale lahti. Ja nüüd, kui me nüüd anname selle teistsuguse sõnumi, siis siis eestimaine vaid pihta saada ja ma ei ole üldse kindel, et kas me siis kas me siis ühel hetkel ei lõpeta sellise tõelise Euroopa kolkaküla mainega, et meil on ka, meil on ka reaalselt nagu see oht olemas. See maine nii nii oluline on, et oluline on ikkagi inimeste heaolu, mitte see, kuidas teised mind vahivad, et inglastel näiteks ja taanlastel iirlastel on kokkulepe, et nemad ei pea nendele kvootidele allume, keegi ütlevad iirised, muuseas. Sa mainisid Iirimaa ja Iirimaa, kus on neli pool miljonit elanikku. Aastal 2006 tuli Iirimaale 70000 immigrant ja kokku muuseas 23-ga. Aastaga on siis, kui Iirimaal algas majanduskasv, vahepeal on ka masu vahel olnud, aga kokku on Iirimaale tulnud ligi 400000 immigranti. Tõsi, väga paljud on tulnud ka kesk- ja Ida-Euroopa riikidest, aga ikkagi ka kolmandatest riikidest tulnud immigrandid ja Iirimaa nendega suutnud toime tulla. See tähendab seda, et täna on Iirimaal üle 10 protsendi inimestest, kelle rahvus on, on, on muu, kui iirlane, ehk siis on, on teisest rahvusest inimesi juba nii palju ja seda just suure immigratsioonilaine tõttu, mis on nüüd siin viimase paarikümne aasta jooksul aset leidnud. No samamoodi saame näha ka Taanist, kus neid tegelikult nad immigrante on palju või Inglismaalt. Aga ma räägin, et see küsimus ei ole nagu maine kesimas ja miks Eesti ei ole valmis, on väga lihtne põhjus. Siiani ei ole reaalselt tulnud, kvoot ei ole varem kehtestatud, seda küll üritatud, aga seal noh, selline mitte kõige olulisem asi. Kreeka abi oli tunduvalt olulisem kui, kui põgenikekvoodid. Kõige hullem on see, et me ei tea, kui palju neid põgenikke veel juurde tuleb, sellel aastal on räägitud 200000-st minimaalselt 500000-lt maksimaalselt. Mis neist edasi saab, praegu on räägitud inimeste arust ühe programmi järgi 20000 inimest, teise programmi järgi 40000 inimest tegelikult neid inimesi on veelgi rohkem. Mis nendest saab? See on küsimus, selles mõttes on need kvoodid olulised, nende suurused. Kui ka tulevased inimvood hakkavad nende kvootide järel järgi jaotuma siis on väga oluline, kas sinu osa on kaks protsenti, 1,5 protsenti, üks protsent, aga kõige parem oleks, kui neid kvoote ei oleks. Käki. Mitmed olid riigid. Tahaksid ka sellist poliitikat näha, tahaksid vabatahtlikkuse põhimõtet. Aga see vabatahtlikkus eeldaks ka, mis on nagu Eesti probleem, et, et kui on vabatahtlik, siis meie ei võta, eks me, meie positsioon on olnud senini jäik. Me pole näidanud, et me oleme vabatahtlikult valmis panustama ja, aga ega nad väga ei tuleks ka siia. Noh, et kui sul on Aga kui sul on võimalik valida, kas Saksamaa või Eesti loomulikult sa lähed Saksamaale. Aga mis, mis me veel võib-olla võiksime mõelda nagu pikas perspektiivis ikkagi, et et, et see võib olla ka võimalus, seesama asi, et meil on tööturg tööd, töökäsi jääb vähemaks, et kasutame seda, mis meile peale sunnitakse, proovime võtta sellest maksimumi. Loobime nad, et nad hakkaksid sind tööle, mis, mis toodid. Foorumi saade sellel nädalal oli Brüsselist meie europarlamendi saadikud olid, kus toodi välja, et et ega tegemist on on väga erinevate inimestega, et erineva elualaga inimestega seal on haritud inimesi, kes on need sõjapõgenikud, et, et seda ei peaks nagu vaatama niimoodi, et tulevad inimesed, kes ei oska midagi teha või, või kellele peab hakkama maksma peale. Ja aga kas see ei ole probleem ka selles, et Euroopa Liit peaks siin olema selle illegaalse immigratsiooni küsimuses oluliselt oluliselt ühtsem ja tegutsema palju laiemalt ka välispoliitiliselt vaadates kaugele oma piiride taha, et täna on täna on tõenäoliselt ka Euroopa Liidu välispoliitika nõrkus tinginud selle, et see põgenikelaine on niivõrd massiline liit, oleksin jõulisemat poliitikat ka ka Põhja-Aafrikas Aafrikas ka Lähis-Idas viljelenud, võib-olla oleks neid põgenikke vähem olnud. Et see on nüüd selline arutelu koht, et me, me, me oleme liiga palju välispoliitilist initsiatiiv eranud, aga täna me tegeleme peaasjalikult siis nende tagajärgedega, aga võib-olla oleks Euroopal olnud võimalik tegeleda ka ka põhjustega ja rändelaine oleks seetõttu olnud oluliselt väiksem. Et siin on üks selline arutelu koht, et mida Euroopa liit saab teha, noh, teine küsimus on nüüd selles, et mida Euroopa saaks edasi teha. Et samas on ka see, et ehitatud on tõesti selline raudne raudnepiir merepiir et ei oleks võimalik üle tulla, hävitada kõikvõimalikud inimesed, smuugeldajate laevad ja nii edasi, et ka sellised üsna karmid meetmed. Kõik see on võimalik, aga. Karme meetmeid näiteks rakendavad selline demokraatlik maa nagu USA või selline paljukannatanud riikme juutide riik, Iisrael. Aga neid ju ka nende peale mõeldakse, et ega see, et põgenike, noh, ütleme siis vastuvõtmise teema on, on üks, aga samamoodi Euroopas ju otsitakse praegu üha aktiivsemalt lahendusi, kuidas seda põgenikevoog on nii-öelda kontrolli alla saada või siis takistada. Ja võib-olla tänu sellele, et see teema tõstatus, et need kvoodid tulid päevakorda tänu sellele on muutunud ka see Eesti jaoks oluliseks teemaks, et kui ta muidu oli Kreeka või Itaalia jaoks oluline, et nüüd on sellele teemal ka Euroopa sees laiem kandepind näeb jällegi, et kui me räägime sellistest euroopalikest, Tanel, kes väärtustes demokraatiast näeme väga hästi, kuidas mindi, vaat et edendama Afganistani ja Iraaki ja kuhu see praegu välja nõudnud Afganistanist nad tulevadki, siia kukkus läbi väga raske olla, viia seda demokraatiat kuhugi sinna sahara riikidesse, aga samal ajal kõik prognoosid näitavad, et inimeste arvu plahvatuslik kasv toimub lähimatel kümnenditel just Aafrikas. Eks see vool ei lõppe ära. Ta hakkab surve Euroopale, kogu aeg ainult kasvab. Jah, ja sellepärast me peamegi natuke laiemalt sellele teemale mõtlema, mitte keskenduma sellele Aga väga mõelda ei saa ja et Eesti on saar, kuhu keegi ei ei tohiks eriti tulla ja et see on üks selline väike väike armas oaas ja et me elame siin üksi ja, ja ma arvan, et see oleks kindlasti väga paljude näiteks konservatiivsena vabaerakonna liikmete unistus, et ta ongi selline, selline tore ja maailmast eraldatud paik. Kõigele lisaks milleni Schengen'i Schengen'i viisa arvame, et pärinevad need staatused, et, et kas sa oled. Kas sul on, lubasin igal pool elada või sa pead põgenikelaagris olema. Ja kui sul on nüüd vaba vaba voli üle Eesti elada, siis tegelikult sa võid ka vabalt ringi sõita. Et ega need põgenikud ei pruugi siia Eestisse. Kuigi neil on kohustus, siis noh, reaalses võib kasutada ka teistsuguseks. Mina olen osa eestlastest, on ka immigrandid, ehk siis on sõitnud reisinud välja alates Soomest, lõpetades Iirimaaga, Iirimaal on päris mitu 1000 eestlast, täpselt sama mode on sinna sisse sõitnud, asunud asunud koha peal tööle ja ja elavad elavad täna seal, noh eestlased, tõenäoliselt on väga-väga-väga kergesti kohanenud nende oludega ja võtnud selle kohaliku kohaliku käitumismudeli hästi omaks ja eestlased on tõenäoliselt oodatud immigrandid. Vähemalt. Ma arvan, et valdavalt see võiks, võiks niimoodi olla, aga, aga noh, me peame tunnistama, et ka vist on isegi räägitud siin mitmesaja 1000-st eestlasest, kes on, kes on täna välismaal, eks ole? Siit Eestist on pärast taasiseseisvumist ikka väga palju inimesi ära läinud ja suur osa neist, muuseas, on võõrkeelsed inimesed, kes on lahkunud Venemaale venekeelsed inimesed, et selles mõttes me oleme näinud, kuidas siit on võõrkeelsed ära läinud, nüüd tuleksid uued võõrkeelse tasemele. Ainuke asi on see, et me ei tea, mis kultuurilised taustaga nad on. See lahkumine ongi tegelikult üks selline kitsaskoht meie meie majandusele. Meil jääb töökäsi puudu, et kui meil ei ole töötajaid, siis meil ei tule investeeringuid, ei tule siia ettevõtted, et see on ka üks küsimus, mida võiks lahendada. Pagulased tulevad siia, nad pannakse kuhugi laagrisse või neid võetakse kui nii-öelda põhimõtteliselt vangid, et sa pead kuskil kindlas kohas olema reegli sa ei tohi riigist lahkuda. Kuidas siis seal jalgpalli, selle asemel, et õppida, et siis see ei ole, siis tasuks pigem koolis olema ja õpetada ja õpetada tõesti neile mingeid väga vajalikud ühiskonna jaoks vajalikud. Suurem osa varjupaigataotlejad alles, et nad peavad selle protseduuri läbima, kõigepealt otsustada, sobivad, ei sobi teised need, see väiksem osa, esimene sats, need on siis juba pagulased, nemad olid üle Meie leotada, meil ongi küsimus selles, kas meil tekivad mingid kettad näiteks kus on ühe rahvuse esindajad, kõik koos linna täiustatakse kuidagi üle riigi laiali. Kas need on mehed-naised, kes siia tulevad, olen näiteks lapsed, orvud, keda saab lihtsamini mõjutada. Vot need on need teemad, eks ju, millega nagu praegu peaks nagu noh, on öeldud, peaks tegelema, peaks olema mingid töögrupid. Ja kuidas, kuidas me hakkame neid põgenike jaotamine erinevate omavalitsuste vahel, kas tekivad ka riigisiseselt kvoodid, hakkab mingi kauplemine siin jube inimkaubandust tegelikult, aga noh, see on reaalsus, ühel hetkel me peame seda otsustama. Siin USAst rääkisid, siis ma arvan, et saate lõpuks me peaks natukene rääkima ka Ameerika Ühendriikide Tallinna saatkonna teemadel, sellepärast et terve eilse päeva oli see meedias keskseks teemaks ja ja põhjus on, on selles, et USA saatkond on siis Kentmanni tänaval aastaid kogunenud ümbruses liikuvate nii-öelda kahtlaste inimeste andmeid ja talletanud kogutud teadme andmebaasidesse ja need on kerkinud küsimus, et kas see kõik on seaduslik. Mille alusel nad seda ikkagi teevad ja, ja see on päris päris elava diskussiooni tekitanud. Sulev, sina oled kunagi Postimehe päevil käinud ka trooniga saatkondade katuseid filmimas, et tõenäoliselt sa võid Pole tänu selle teo tõttu seal selle USA saatkonna mingis andmebaasis nimekirjas, sa oled seal nagunii muidugi sa oled, sa oled USA-s ka käinud, sulen, biomeetrilised andmed seal antud ja nii edasi. Ega ma ka mõtlesin selle peale eile, et tegin jah, Postimehes sellise eksperimendi kasse trooniga käisime Venemaa ja Ameerika saatkonna kohal ja seal tõesti ligines mingi turvatöötaja teatas, et ei tohi siinkandis filmida. Aga millega see lõppes, sellised septembris käisime Barack Obama. Ma sain küll kutse sinna sinna teda kuulama tulla käisin ja väga tore oli, et ilmselt mind siis ikkagi terroristiks ei peeta, et, et see, et kus andmebaasis ma olen ja mida minust arvatakse, seda ma tõesti ei tea. Kõige olulisem ongi see küsimus, et kui sind kuhugi andmebaasi kantakse, et et mis, mis see sulle kaasa toob. Et saatkonnad Ennast venda ümbrust selglasse tundub täiesti normaalne. Vene saatkond, muuseas, täitsa selgelt jälgib samamoodi Vene saatkonnale tunduvalt raskem tegutsedes ta otse kesklinnas. Seal pildistan nüüd küll kõik inimesed seda seal ära keelata. Sarnaselt seal jälgitakse väga tähelepanelikult saatkonnas toimuvad meeleavalduse ja meeleavaldusel olnud inimesi ja noh, see, see, mida mulle on räägitud sellest, et kuidas seal seda tehakse, jälgitakse, et selle ja selle kohta on väga selge reeglistik olemas. Ja aga eks ta olnud üks huvitav lugu, jah, mina lugesin ka põnevusega. Aga mis siis see teie hinnangul ikkagi on, on see skandaal või on see torm veeklaasis? Noh, see, et USA saatkond mas või noh, niimoodi teeb, et selles mõttes üllatuda, mis minule kõige rohkem üllatanud kompliment kolleegidele postimehest, et nad selle materjali kätte said ja see materjal, mille nad kätte said, et ma arvan, et praegu küsitakse mitmes kohas nii USA saatkonnas võib-olla ka meil siseministeeriumis, et kuidas see asi lekkis, et noh, see näitab nagu natukene selle, kui me räägime turvalisusest, et kui juba sellised selline info nägu liigub, et siis võiks olla mõningatel asutustel küsimused ja see küsimus tekib kindlasti samuti ka küsimus on, et kas see info pidin detailne olema näiteks avaldada inimese foto ja siis panna tema silmadele must kriips, mis selle fotoavalduse mõte oli, tavaliselt hägustatakse kellegi nägu ära siis, kui ta on koos teiste inimestega foto peal ei taheta teda näidata. Aga toimulatsioon jah, et ta ei ole selle asjaga seotud, et selle asja mõte jäi nagu arusaamatuks. Aga ta oli väga detailne väga detailirikas, et ajakirjanike töö super Selles mõttes ma vaadetasime, mis saatkondadega toimunud, et on maailmas toimunud väga palju ründeid, USA saatkondade vastaja saatkonnahooned on õhku lastud ja seetõttu on, on USA välisministeeriumis kehtestatud ka sellised ühtlasemad reegleid USA saatkondade üle maailma, et millised peavad olema need turvanõuded ja nad üritavad ikkagi neid järgida, kuigi asukohariik võib olla väga rahulik nagu eesti näit, eks, ja sellest lähtuvalt on nad mitmeid rutiinseid tegevusi sisse viinud, mis võib-olla Eestis tunduvad selged selgelt ülepingutatud, aga, aga lihtsalt selleks, et, et et asi oleks asi oleks kindel, siis, siis nad on seda järginud ja ja mis puudutab muidugi seda, seda filmimist ja kahtlaste inimeste nii-öelda andmebaasid tegemist, siis siis jah, on, siin on arutelu koht, et kas see on kõik seaduslik või ei ole. Aga kui me nüüd võrdleme, mida USA salateenistused on teinud Euroopas näiteks ka Angela Merkelit pealt kuulates, siis ma arvan, et siin on ikkagi nagu skandaalide osas. Valgusaastate vahe, et, et siin on kaks täis Erialane me ei tea, keda meil on Eestis peal kuulata, seda esiteks ja teiseks need olid Eesti inimesed Eesti territooriumil, kes, kes seal jälgimisrühma kuulusid ja eks siis Eesti võimud peavad nende tegevusele ka hinnangu andma. Tõenäosusega see leke tuli Eesti poolelt, mitte USA saatkonna poolt. Samas avalikus ruumis pildistamine filmimine on lubatud ja seda näiteks ajakirjanikud teevad ka aeg-ajalt. Saame näha, kuidas see lugu edasi areneb, aga ei jõudnud rääkida inimarengu aruandest, aga eks tuleb ka järgmisel nädalal ohtralt saateid, kus selle kohta kuuleme. Paneme siinkohal rahvateenrite saatele punkti ja siin stuudios olid Sulev Vedler Eesti ekspressist Aivar Hundimägi ajalehest Äripäev ja Lauri Hussar vikerraadiost.