Vikerraadio. Mobiilid. Tere kuulama saadet Rahva teenrid. Täna on siin vikerraadio stuudios ajakirjanikud Heidit Kaio ajakirjas pere kodu, Mikk Salu, nädalaleht Eesti Ekspress, Aivar Hundimägi äripäevast ja enne kui ma siia, kuidas see tulin, vaatasin hommikul ilmateadet, et pärastlõunaks lubatakse jälle sadu. Et kui mõni raadiokuulaja plaanis täna Ülemiste keskusesse minna, sisseoste tegema, et siis tasub kiirustada või võtta kummikud ja vihmavari kaasa. Tahtsin öelda, kui kummikud ja vihmavari kaasa. Et sealt nagu kuiva jalaga, kui on vihmased ilmad, siis siis see poeskäik ei, ei õnnestu, aga, aga eks sa eile palju elevust tekitanud ja siin erinevates veemeediakanalitesse fotogalerii siit vaadates selline mulje tekkis, et et ilmataat on vist ikkagi kõige parem selline ehitusekspert või ehitusjärelvalvaja, et näitab kohe ära kus ehituses või projekteerimises vead on, on tehtud. Küllap seal on ka mingisugune nii-öelda halbade asjaolude kokkulangemine, sest ma mäletan, et kas mitte eelmisel või üle-eelmisel aastal oli väga suur üleujutus ka Rocca al Mare keskuses mis, mida siis seekord ju ei olnud, et ju seal peavad olema mingisugused muud asjaolud, mis halvad asjaolud, mis kuhjuvad ja siis neid kaubanduskeskusi üle ujunud. Tänan. Ma ei tea. Mina olen oma elus elanud väga paljudes majades ja olen väga igasuguseid vihmasid näinud, pole neid halbu asjaolusid olnud, et minul pole kodus kunagi üle ujutanud. Ka mina elan nõmmel ja seal on ikka on, on teada, et on maju, kus ollakse hädas sellega, et näiteks keldrid jooksevad vett täis või et tikk ikka on. Kuidas selle hakkas ka pihta, et ma lugesin neid kommentaare siis, et küll öeldi, et kas on linnatrassid süüdi siis Tallinna vesi Tallinna või seitse ei, nemad käisid vaatamas, nende probleeme ei ole ja, ja nii edasi, aga, aga noh, mis on võib-olla nagu selline probleemi koht nende, selliste suurte hoonete mõttega, et et kui seal ikkagi on, on tehtud nagu selliseid suuri ehitusvigu, siis nad võivad olla traagiliste tagajärgedega just selline torm, vesi, lumi, et, et et need võivad palju kahju tekitada. Nojaa, just ja üks üks asi on rikutud kaup mis on noh, tõesti juba päris karm asi, aga teine teine on see, et, et küllap oli eile küllaltki palju neid, kes vaatasid internetist tohoo ülemistele ujustust oma ei viitsi sinna minna, nii et et see võis oluliselt vähendada külaliste arvu ja käivet. Kusjuures seda vihma ikka nii palju nagu ei tulnud, et oli korra suur hoog siin Tallinnas aga, aga et et suur keskus võiks lihtsalt üle ujutada, et seal ei ole nagu mingeid vigu või lihtsalt niimoodi. Noh, ega mina ei tea, kes süüdi on, et kas ehitaja või projekteerija või tellija või keegi kolmas neljas, et noh, lihtsalt on kummaline, eks ole, et alles suur hoone valmis sai ja kohe esimese sajuga, nagu on üleujutus. Jah, aga, aga loodame, et see oli selline hea hea õppetund ja, ja parandatakse oma vead ära, et mõnikord on lihtsalt võib-olla head, kui ehitusteenust tellid, siis siis on hea vaadata, et, et mis varem nende hoonetega juhtunud tuuletuule ja vihma käes, mida, mida ehitaja on teinud, et see annab ka mingi mingi viite sellele kvaliteedil või siis ka projekteerimise teema. Aga lähme edasi nii-öelda sisepoliitika suunas ja räägime valitsuse, Taavi Rõivase siis teise valitsuse esimesest 100-st päevast, mis sellel nädalal täis sai. Ja ütleme, see valitsus on algus on ka olnud üpris katastroofiline, kui vaadata Reformierakonna reitingut, et selline hea ikkagi valimistulemus reformierakonnal oleks võinud viidata, et valitsemine algab, algab nagu ladusam. No tegelikult ma arvan, et see reiting ei langenud mitte valitsemise pärast vaid koalitsiooniläbirääkimiste pärast. Ja selle pärast, isegi kui olid ka siis, kui koalitsiooniläbirääkimised olid läbi ja oleks võinud mõelda, nüüd hakkab valitsus tööd tegema, selgus, et nad ikkagi ei ole veel läbi. Ja Sotsid IRL ja Reformierakond põhimõtteliselt siis vaidlesid või, või tülitsesid avalikkuse ees veel tükk aega edasi, et tal alles nüüd mõned viimased nädalad või kuu on umbes sellist rahulikku olnud, kus võiks öelda, et on valitsetud. Nojah, sellele valitsusele võib ka ette heita sellist vähest karismaatilisust mis esialgu juua kohe kriitikat. Kriitika üheks punktiks sai, et palju selliseid halle isiksusi on kokku kuhjatud ja tegelikult see kriitika on ennast ju tagantjärgi õigustanud, et vaadates nüüd neid sadat päeva, on ju olnud teemasid, mida värvikalt kommenteerida, õigustada, kus enda nägu näidata on olnud küll ja küll ja pigem näeme just nimelt seda, et ei ole neid rääkijaid ja ei ole ütlejaid. Et ka siin Postimehes täna tehtud arvamus nagu hinna või antud hinnangutes erinevate ministrite tööle pälvib kõige tugevama hinde IRL-i uus esimees Margus Tsahkna ja tegelikult tänu sellele, et ta on olnud ainukene, kes on julgenud teravatel teemadel sõna võtta. Tänases lehes pannud hindeid, et keskmine hinnang valitsusele tuli, ma ei tea, kas keskmine hinne valitsusel tervikuna oli kolm pluss, aga kõige kõrgemalt hindas siis Postimehe toimetus sotsiaalkaitseminister Margus Tsahknat. Nagu ma lugesin seda nagu lühikest põhjendust, et Tsahkna sai indeks viis miinusega viie palli süsteemis, et et siis Tsahkna puhul toodi välja, et ta tõmbas pidurit, et töövõime reformile, mis eelmine, eelmine Rõivase valitsus nii-öelda väidetavalt kiirustades tegi. Aga samuti toodi Tsahkna puhul välja, et tal on selgroogu, et ta pani oma erakonnakaaslase Liisa Pakosta võrdõigusvolinikuks ja jäta pagulaste teemal, on erinevatelt teistest ministritest nagu rääkinud. Inimkeeli oli, oli selline väljend, et mulle tundub see viis miinus sellise põhjenduse pealt natukene ikkagi liiga poisilik. Üldine hinnang, nojah, ju seal on siis sellist isiklikku sümpaatiat, selle hinnangu andja poolt ka peidus, aga. Ma ei, ma ei tea, nagu me tõesti hakkame ministreid mõõtma selle järgi, et kes ja kuidas ja kui palju räägib ja kui kui julgelt ta räägib erinevatel teemadel, siis noh, oleks muidugi Eesti kõigi aegade parim poliitik, oleks näiteks Igor Gräzin või mõni temasugune, kes räägib nagu kogu aeg nagu igal teemal. Et mina ütlen ausalt, et mina küll ei oska ministreid selle 100 päeva põhjal kuidagi hinnata, mingit nagu hinnet panna etud. Ma ei tea, enamike puhul, mida nad teinud on. Kaks ministrit, Taavi Rõivas ja Sven Sester on minu mulle kõige rohkem pildis olnud, siin. Rõivas nii pagulaste kui ka selle kreekapärast ja Sester peamiselt kreekapärast, eks ole. Pluss veel kogu see maksupakett tegi, aga mis oli Sester ja Rõivase ikkagi noh, nii-öelda selgitada ja kommenteerida. Kui hästi nad? Ma ei tea. No ma siin tsiteeriksin Ligi, kuidas ta ütleski, et see suu on lukus olnud kaunite silmade all, et eestlane on pildis olnud, aga, aga, aga väga nagu selliseid põhjendusi kommentaare, seletusi ei ole küll sealt kuulda olnud. Sesteri puhul, mis Postimees on välja toonud, et nagu sellise positiivsena Sester sai ka üpris kõrged hinded Postimehe poolelt IRL-i ja küll rohkete lennusõitude jah, aga et on põhjendusena oli seal mainitud seda, et et ta nagu hakkas võitlema selle siis maksupaketi leevendamise eest, et mis on ja, ja ka Palo puhul siis oli, oli Urve Palo puhul oli olla viimane põhjendus, kas sai ka nelja, mis mulle tundub selline noh, natuke nagu koomiline, et, et tegelikult ju valitsusliit ise selle maksupaketi koalitsioonikõnelustel kokku pani ja kui nüüd seal mõni minister on kriitikat kuulanud, see natukene mingeid leevendus leevendavaid samme teinud, et siis öelda, et nüüd on väga hästi oma tööga hakkama saanud, et et see tundub, tundub imelik. Nojah, just nimelt see, et koalitsioon võttis vastu, siis koalitsioonileppe pärast hakati siis selle tohutu innuga tegema parandusi või selliste täpsustusi, õigustusi, et see, see kõlas kõik see kõik oli üsna veider, et, et ma ütleksin, et isegi kolm pluss sellele valitsusele on, on päris kõva in. Aga kui, kui veel võib-olla ministritest rääkis mulle endale, noh ma ise olin, olin alguses, kui sa valitsus kokku pandi ülikriitiline Arto aasa suhtes, kes siis peab meil haldusreformi läbi viima ja riigi kulusid koomale tõmbama. Üldiselt selle ministrikoht loodi, aga nüüd on, on tema tulnud välja vähemalt sellise esimese konkreetse kavaga, et kuidas haldusreform ära teha ja, ja siin kolme aasta pärast 2018, sügisel peaks meil olema 70 kuni 80 omavalitsust, et selles mõttes algus, arvestades, et tegemist on uue ministriga kolm kuud ametis olnud, on olnud päris hea, et Postimees arus, neli miinus, ma isegi oleks võib-olla veelgi positiivsem. No eks näeb, eks näeb. Kui palju neid omavalitsusi nagu alles jääb, aga veelkord, et mina tegelikult ei oska ühtegi ministrit, veel hinnatakse, 100 päeva on selline sümboolne joon. Tõmmatakse sellepärast, et ajakirjanik oleks millestki rääkida. Mullu pälvis palju tähelepanu Jürgen Ligi määramine või saamine haridusministriks, seda enam, et see puudutas noh, nagu minu huvivaldkonda ja tema kohe alguses tulnud paugutamine selles suhtes, et erakoole ei peaks riik endisel moel rahastama. Mis tundus, arvestades seda, et see tõesti noh, pauk veel enne kui valitsus jõudis muus asjus suu lahti teha tundus väga väga ja noh, nagu liialdatuna või liiga liiga nagu rutakana, sest ma ise arvan, et et erakoolid on olnud meie hariduse avangard, et kõige kõige tuntumaid erakoole suurema ja suurim erakool Rocca al Mare on absoluutselt meie haridusavangard, kus paljud sellised innovaatilised ideed on liikunud edasi, siis tavakoolidesse hakatakse seal tasapisi vastu võtma või ellu viima. Samamoodi on waldorfkoolide nast väga hästi õigustanud, et et selline esialgu sellise ühe lauaga ja löömine oli hirmuäratav, aga samas on ka nüüd mida aeg edasi, on need sõnavõtud tõepoolest ka pehmemaks ja, ja mõistvamaks muutunud, et sealt on siis ka Jürgen Ligi poolt ilmselt selliste Jürgen Ligile sellist tausta seletust nagu jagatud. Teemast tegelikult tuli selles mõttes väga hästi välja, et ta võttis aja maha ja, ja kuulas nagu osapooled ära, kuigi seal see probleem on olemas ja minu arust nagu ligi juhtis tähelepanu õiget asjadele, et kui sa oled nagu erakool, et siis kui palju peab ülejäänud ühiskond või maksumaksjat seda erakooli rahastama, eks, et kas me tellime seda nii-öelda koolitust teenust, maksame pearaha ja kas me maksame ka kinni selle kooli nii-öelda halduskulud, kulud või, või ülalpidamiskulud, et sellel tekkis see küsimus, et et kui seal Ta maksete, et mille peale see õpe maksis jah, et mida selle eest tehakse, et et see on, on see temaatika ja ja noh, lihtsalt erakoolid on erinevad, et võib olla midagi nagu väga ühe lauaga lüüa, et on nagu sellised kindlad reeglid. Ja kindlasti absoluutselt ongi erinevad ja tegelikult nüüd, kus erakoolide nii-öelda puhang on olnud, siis on näidanud ka tegelikult seda, et, et mitte kaugeltki mitte kõik neist ei ole väga võimekad ja ei ole üldse mitte, nagu ei pruugi olla väga meeldiva õpikeskkonnaga, et seal ei, nad ei pruugi ennast tõesti õigustada, aga samas jälle ütleme, liberaalse maailmavaatega Jürgen Ligi võiks tolereerida mitmekülgsust hariduspildis. Aga võib-olla üks asi, mis selle ütlemisega ressaaz päevast rääkida, plokk on muidugi arvestavat tegelikult tegemist on Taavi Rõivase, teise valitsuse üldse võib-olla selline Vandmine eriti arvestades, kui suuri otsuseid, olulisi otsuseid nende esimesena päeva jooksul tehti, kasvõi seesama maksupakett, mis, mis jaanipäeva eel riigikogust läbi suruti, et et kas üldse peaks nagu kriitikavabalt päeva andma ja seda pole antud ja nad pole saanud. Aga seal ka Postimehe, selles ministrite nagu ülevaates on terve rida selliseid ministreid, mille puhul Postimees, kes igapäevaselt Eesti sisepoliitikat jälgib, kajastab, et ei oska isegi mitte midagi eriti kirjutada, et lihtsalt on jäänud nagu formaat, mees, me peame igaühe kohta midagi kirjutama, aga mida siis on, on lihtsalt palju tühja juttu. Võib-olla selles, mis on keskkonnaminister Marko Pomerants teinud või maaeluminister Urmas Kruuse või no mitte midagi ei tee, Urmas Reinsalu. Postimehes ju seal pomerantsi puhul ütleb, et on saanud rahuldavalt oma tööga hakkama ja siis hinne rahuldav, tuleneb sellest, et kui ma nüüd täpselt tsiteerin, et on Eestit Euroopas esindanud ehk vestelnud Eesti keskkonnast Euroopas paga komisjoni keskkonnavolinikuga, et seal on nagu selline saavutus, siis ministri 100 päeva jooksul. Et ma ei tea, kas seal on väga suur iroonia peidus. Aga minule, palun, Ants muidugi on meelde jäänud Ekspressi granaadilehekülje päises, kus ta on selline püsikülaline olnud, et kõige rohkem. Aga noh, et, et tõesti, et kui öeldakse keskkonnaministri kohta, et ta on vestelnud Euroopa Komisjoni volinikuks, et noh, tõenäoliselt seda on teinud paljud teised ministrid, ka öeldud selle tõttu on tema tööle hinnang rahuldav. Ma arvasin irooniana. Samas käivad tõesti Urmas Reinsalu puhul tundub kuidagi, et on sellise depressiivsuse sohu vajunud, et sa tahaks nagu julgustada, et valimiskaotus on juba möödas, üle elatud, uus esimees, erakonnal olemas, et tegelikult oleks aeg ministrina ka tööle hakata. Jah, eks seda valitsuse esimest sadat päeva on ju oma märgi on jätnud erakondade sees toimunud valimised, et esimees on vahetunud IRL-is Reinsalu siis on pidanud lahkuma sellelt kohalt ja, ja tegelikult esimene vaatus sotsidesse tõenäoliselt päris palju. Ministrite tööaeg on kulunud erakonna asjade ajamiseks, et kas või võtame mikseriga, ta võib olla väga palju? Ei ole, ei ole nii-öelda suures pildis näinud, aga aga kes lisaks kaitseministeeriumi juhtimisele on noh, tegeles aktiivselt ka oma valimiskampaaniaga. No ma pean, võin kihla vedada, et kui piimas viimaste kuude meediakajastusi kuidagi analüüsida ja siis mikser on kindlasti võtnud avalikkuses rohkem sõna poliitika ja erakonna teemadel kui mingit kaitset teemadel, et okei, võib-olla ma nii kindlalt tyhja julge vedada, aga igatahes on ta pigem jäänud meelde oma selle Toetaksin seda mõtet, et pigem on kaitseteemadel on terras pildis ja, ja sotside teemadel ja erakonna teemadel jah, mikser. Holi mikser pildist nüüd pärast esimehe vahetust, tõenäoliselt on ta ka vähem pildis üldse aga võib-olla kõige selline noh, veel posti Postimehe hinnanguga edasi minnes, siis kõige karmim selline sõnum anti, anti endisele Tartu linnapeale Urmas Kruusele, kes on siis maaelu maaeluminister ja noh, bossi mees ütleb, et tegemist on on takistiga kelle, kelle kruusa ja ülesanne on siis viisakalt maskeerida valitsuse tegevusetust ja huvipuudust maaelu arengu vastu. Ja kes peab istuma halvasti finantseeritud ministeeriumi eesotsas, et Euroopa Liidust saadav raha ära jagada. See on tõesti ülikarm hinnang, et, et varasematest ministritest mul ei ole jäänud muljet, et nad ennast nii tühjana mõttetuna tundub. Et seal on ikkagi nagu üht-teist teha, seda enam, et kui alati iga ministeerium, kus on suurt raha jagada ei ole, ei ole mõttetu koht. No ma ei tea, ma isegi ei ole kindel, kas see on hinnang nii palju kruuse kui isiku kohta või tõesti seal seda koha, et, et kas, kas sellist ministrit või sellist ministeeriumit üldse on vaja. Teisalt oli see üks suuri muutusi valitsuse nii-öelda imago sett, põllumajandusministeerium nimetati ümber maaeluministeeriumiks. See tõi kaasa erinevaid kulusid, sildid oli vaja ära vahetada, kõik muu selline. Ja noh, nüüd 100 päeva pärast öeldakse, et on lihtsalt tanki. Nojah, aga imesid tihtipeale vahetataksegi siis, kui, kui midagi muud teha pole. Kitsa puusi vaskplaate tellida ja aga noh, võib-olla veel üks teema, mis sellega haakub, on see, et kui palju üldse minist ministrit peavad, nagu meedias mõlema mulle selles mõttes kohatise Postimehe hinnang tundus mõne ministri puhul ülekohtune, et et see kehv hinne sellele esimesele kolme kuu tööle tulenes paljuski sellest, kui palju on on konkreetsest ministrist kirjutatud või räägitud meedias on olnud, et, et võib-olla see näitab ka, ma ei tea, meie endi ajakirjanike sellise pealiskaudsust. Või ei oleks nõu ja mina ei oleks nõus, et ma arvan, et, et poliitiku minister on poliitik ja tema esmane ülesanne on oma valijatele vahendada seda tööd, mida ta teeb ja, ja see, see selgelt peavad nad pildis olema ja peavad oma tööd kajastama, et see on. Jah, aga, aga samas ikkagi selline hinnang tekitab on ka minu jaoks natuke kummaline, sest see on ju mingis mõttes ka küsimus nagu ajakirjanike tööle, et aga miks ei ole, helistan sellele ministrile või miks te ei ole temast lugusid teinud? Võiks kruusa puhul Postimees on tegelikult märkinud, et oma intervjuudes see hinnang on ka tekkinud Kruuse intervjuusid lugedes ja kuulates, et ka seal ei ole olnud midagi väga-väga sisukad. Ei no loomulikult on selge see, et on ministreid, kes on osavamad enda meedia kuvandi kujundamises ja ka meediaga suhtlemises, aga see toob neile ka kohe reitingus tagasi, et ma arvan, et üks fenomenaalse maid meediaga suhtlejaid on olnud Urmas Paet kes ka alati on valimistel väga hästi skoorinud ja praegu me võime imetleda seda, kus ta, olles Brüsselis tegelikult nii-öelda mittepildil on ta tegelikult väga pildil, et ta, et tema, noh, nagu pressiteates, et sõnavõtud jõuavad meediasse ikka Noh, ta on isegi ära tüüdanud president Ilvese kui siin oli välisministri vahetusse sest need sõnumid, mis presidendi poolt tulid arvata, et selle koha näitamine Paetile, et ta liiga palju kulutas aega pressiteadete kirjutamisele, aga, aga noh, Rõivase valitsus läheb kindlasti teine valitsus ajalukku, et juba esimese 100 päeva jooksul on tulnud vahetada välja üks ministritest ja muljet küll ei vaadanud eesti varasemate valitsuste ajalugu, aga aga väganud valeta, et ütleme, et siin viimas viimase 10 15 aasta jooksul oleks, oleks tulnud kohe valitsusremonti nii varakult tegema hakata. No kas sa pead, selle kohta saab öelda et mis seal ikka, et noh, iseasi on see, et, et miks, miks Keit Pentus üleüldse sellesse valitsusse läks ja miks ta varem tagasi astunud, aga, aga see praegune otsus oli ju väga-väga põhjendatud. Et ma ütleks selle peale Ja tõenäoliselt kui nüüd postimehest, et võib-olla aasta Rõivase valitsusest samasuguse hinnangu, siis ma arvan, et uus välisminister on siis viis miinusega ja aidanud valitsuse reitingut kergitada ja teised on, on siis natukene väiksema, väiksema hindega. Aga lähme edasi ühe sellise traagilisemad teemaga ja Elsa äripäevas ajakirjanik Katariina Krjutškova kirjutas ühest enesetapujuhtumist, mis leidis aset mais ja puudutas Eesti kaitseväelast, kes oli olnud välismissioonidel Afganistanis kahel korral ja ütleme, kuni eilseni tegelikult laiem avalikkus ei teadnud, et, et just kaitseväelane selle enesetapu sooritas, ta mai lõpus Paldiski jaama lähedal hüppas hüppas rongi alla ja, ja see teema nagu juhib tähelepanu ühele probleemile, millest Eestis on, on vähe räägitud, aga mis, mis Ühendriikides näiteks on, on rohkem tähelepanu leidnud ja ja sellest, et, et kuidas välismissioonil moonidel või siis nagu sõjakoledustest käinud mehed ja ka naised, et kuidas neid tagasi sellisesse normaalsesse ellu aidata. Nojah, et selles ütleme, sõjas käimisega või missioonidel käimisega kaasneb siis sellise posttraumaatilise stressivõimalused selline termin on, on siis nimetamast seda ja, ja nagu sa ütlesid, siis tõesti on neil ka Inglismaal ja USAs on sellele väga palju tähelepanu pööratud ja sellega nagu tegeletud. Et tõsi on, et ega see, see ei välista ikkagi enesetappe ja seda, et posttraumaatiline stress tekib jää ja viib ka traagiliste tagajärgedeni, aga aga sellised mul mul on nagu väga hea meel, et Äripäev selle teema ikkagi võttis käsitleda, sest alati on meedial sinna kahekordne või ütleme, niisugune kahetine suhtumine, et kui tegemist on enesetapuga, siis seda noh, tavaliselt ei kajastata või kajastatakse väga kaalukatel põhjustel ja Ma julgeks väita, et siin need kaalukad põhjused on olemas. Et see, see diskussioon ühiskonnas vajab pidamist, et kuidas, kuidas aidata nagu ühiskonda tagasi tulla. Nendel kaitseväelastel, kes on missioonidel käinud? Tõtt on, ühelt poolt me tegime selle loo või see lugu on nagu kaitseväelast keskne, aga tegelikult seesama ütleme, haigus natuke puudutab kohustada kõiki neid inimesi, kes on mingi mingi sellise kriitilises olukorras olnud või, või, või mingi katastroofi läbi teinud, et on noh, toodud näited, et, et ka autoõnnetuse läbi elanud laevahuku põlengu. Et, et see see nagu katastroof hakkab sind jälitama ja et tulemuseks on see, et sa muutud agressiivsemaks otsida abi alkoholist, meelemürkidest ei tule oma eluga toime, on mitmeid enesetapu kas katseid või, või, või ka enesetapu endid ja, ja seda artiklit tehes me isegi võib-olla oli minu jaoks nagu üllatus, et et meil on viimase viie aasta jooksul neli enesetapujuhtumit olnud nende inimestega, kes on olnud välismissioonidel. Veteranide seas seal artiklis oli kirjas ka, et Eestis on 1800 veterani ja neli jänes tapu. Noh, ma võtsin statistikaametist andmed, mis näitavad enesetappe nagu kogu elanikkonna kohta ka noorte meeste seas ja sisse neli enesetapu viie aasta jooksul 1800 veterani kohta, see on ikka, see on kõrgem, kui, kui peaks olema. No seda enam, et, et nad on ette teada riskigrupp. Aga, aga noh, samas on, kas see, mida, mida ütleb kaitsvad ta terrasse siinsamas Äripäev arvas, et ega nad ei saa ju panna siis inimestele valvet või saba taha nii-öelda, et kes ikkagi väga järjekindlalt seda enesetappu katsetab, et ja noh, testid seal, seal tulevad mingid võimalused, mingi võimaluste piirid ette. Et ega me päris selgelt ei saa kunagi öelda, et, et mis nüüd on kom, et see inimese selline enesetapu enesetapuni viinud nagu põhjused ja tõenäoliselt seal ei olegi üks põhjus vaid vaid noh, neid on hulgem, et ka selle juhtumi puhul noh, kaitsevägi on öelnud, et et see, võib-olla see tõuge tulenes sellest, et toppis seal kaitseväelasega ka elu oli oli, oli sassis ja hea, et tal olid nagu probleemid seal tüdruksõbraga, kellega ta lahku läks ja et võib-olla sellisel nii-öelda viimane Tema Karing, tema isa vis suri jahile. Iga aasta alguses, et mis ta hakkas nagu tervenemaagaga pööras nagu, nagu jällegi asjad halvemuse suunas. Samas on nad ikkagi missioonil käinud, sõjaväelased on nii-öelda riskigrupp, keda tuleb eriliselt jälgida, et võiks ükstraagilisemaid sündmusi nüüd küll juba pakuks, võib-olla 10 aastat tagasi aastal ajas tagasi oli kui üks. Kui ma ei eksi, siis kaks korda missioonil käinud kaitseväelane lasi Mahani oma nii enda kui ka kogu oma perekonna, naise ja kaks last, et, et tõepoolest need missioon käinud inimesed vajavad erilist tähelepanu ja ka erilist abi, et need ei tule võtta kui kui paariaid, vaid pigem vastupidi nagu jälgida ja pakkuda neile võimalusi, siis nende rehabilitatsioonis. Jah, ja see on ka üks üks nagu oluline selline aspekt teema, et, et noh, sellega võib kaasneda nagu agressiivsus, et, et üks asi, et sa võid olla endale ohtlik, aga teenet sa võid ka ühiskonnale olla ohtlik, et kui sa ei saa ravi või kui seda ei avastata ja kaitseväe juht Terras ka ütleb, et tegelikult noh, võib olla probleem on ka selles, et et ega eestlased harjunud või siis eesti mehed abi küsima või kui, kui neile Eriti, mis puudutab psühholoogilist ja psühhiaatrilist abi, et seal on, nad on ikkagi stigmatiseeritud. Jah, aga minul näiteks on küsimus ka see, kuidas valitakse missioonile minejaid. Et kas äkki juba seal sõelast tehakse vigu. Seal näiteks on psühholoogiline kontroll piisav, on see kvaliteetne või juba satuvadki missioonile näiteks sealt sõelast läbi ka need inimesed, kellele on mingisuguseid psühholoogilisi probleeme? Jah? Küsimuse püstitus on õige, aga samas ütleme selliste mingisuguste ärevusprobleemide või depressiooni tekkimine siiski ei ole alati ette ennustada. Ei, ma ei ütlegi, et sa ette ennustatav on, et Eestis on. Noh, ütleme seda, on uuritud suhteliselt vähe seda posttraumaatilist stressihäiret, aga, aga on olemas üks diplomitöö 2010.-st aastast, mille tegi, tegi Marika Laidra Tallinna tervishoiu kõrgkoolis ja ja noh, see diplomite peale Karel oli õendusabi posttraumaatilise stressihäire korral rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalenud sõjaveteranidele. Tema toob selles töös nagu välja ühe sellise Lemmy koha, et et see riskirühm siis kes võivad nagu haigestuda või on, on noorte meeste seas suuremat, või noormehed, kes lähevad 18 kuni 20 aastased ja kes siis võib-olla ka kehvema ettevalmistuse või väiksema elukogemusega satuvad kuhugi keerulisse olukorda. Jah, just nimelt isikutena vähem küpsed, samas jälle sõjaväelises mõttes ideaalsed, et nad on julged testosterooni testosterooni pulbitsevad füüsiliselt tugevad, aga samas tõepoolest nagu vähem vähem elu küpsetel. Ma muidugi ütleks, et kui me vaatame mis iganes psüühilisi häireid, siis mehi ongi rohkem kui naisi nende seas. Skiso, Freinikute või paranoia või ükstaspuha, millal. Kui ka nõus, et stereotüüpne pilt on see, et, et naiste seas Ütleme, et see võib olla stereotüüpne pilt, aga see on täiesti ebateaduslik pilt, sest kõik uuringud näitavad, meeste seas on, me võime minna nagu ükstaspuha hooldus hooldekodudesse, kus hoitakse vaimsete probleemidega inimesi psühhopsühhiaatriahaiglatesse, et seal seal on alati mehi rohkem kui naisi. Ja paljud need asjad nagu pärilikud, eetilised või vähemalt No ütleme, geneetilised probleemid vallanduvad siiski asjaolude kokkusattumise, aga kindlasti missioonil käimine on üks riskifaktor või üks asjaolu, et seal aga tihti seal on, jah, ei piisa ühest asjaolust, et on ikkagi vaja nii vähemalt viit, et et mingisugune geneetiline stressi geneetiline. Nagu fakter vallanduks vähem mis võib-olla seda artiklit tehes nagu välja tuli, et, et kui me võrdleme ennast just nagu Ühendriikidega, et siis seal on selle teemaga tegeletud palju, noh, neil on ka tõenäoliselt see pikaajaline kogemus taoliste No seda oli tegelikult see, mis ühiskonna silmad täies mahus avas. Jah, ja meil sellel ajal ütleme, kui eesti mehed Afganistanis nii-öelda esimest korda käisid, eks okupatsioonivägede koosseisus noh siis sellistest asjadest väga ei. No aga samas tegelikult tekkis ühiskonnas mingisugune teadmine sellest küll, aga tõesti sellest ei räägitud ja sellega ei tegeletud, aga, aga aga nii-öelda omavahel rääkides seda, seda teemat ikkagi käsitleti. Aga jah, et Ühendriikide näite puhul siis nende sellised uuringud on näidanud, et 10 kuni 15 protsenti võib-olla neil selle probleemi käes kaitseväelasi, kes on, on kuskil missioonil, olen seal käinud, Eestis on see protsent 0,3, et, et siin on hästi suur selline lõhe ja mis viitavad, et võib-olla on meil ikkagi ei ole päriselt ülevaadet. Ma arvan sviiter üsna otseselt, et meil ei ole seda ülevaadet ja meil ilmselt ei diagnoosita seda, meile, ei uurita, seda, me ei käi ei tegeleta, jälgita veterane. Aga võib-olla mis tuua veel sellelt tema puhul sellesse positiivselt ise kogesin või nähes seda lugu või seda kõrvalt tehti, siis selline kaitsev suhtumine ütleme, kaitseväe Terrase suhtumine oli, oli selles mõttes nagu positiivne, et, et kui võis eeldada, et tõsiselt jumal on säilinud ka, ütlesid, et noh, et see on nagu mitu korda peab mõtlema, et kas sa üldse kirjutad mingist enesetapujuhtumist, kuidas sa seda teed. Ja, ja siis mul endal oli elanud Ajakirjanik küsib, kommentaarid, siis tuleb selline tõrjuv suhtumine või hästi selline reaalne ja kirjalikult vastused ja, ja nii edasi. Et siis tegelikult oli asi vastupidine, et et pigem oli kaitseväe juht terrasse, kes tahtis ajakirjaniku kokku saada, kui ta sai teada, et sellest teemast kirjutatakse ja ja olin nagu nõus selliseks pikemaks intervjuuks. Selgituseks, et, et noh, see viitab mõne arust sellele, et meil nagu vähemalt Kaitsevägi on noh, ütleme selline nagu arenenud vaatlikule riigile kohane. Et, et seal ei ole sellist võib-olla noh, mis ma ise kartsin, et ta on tugevam, ringkaitse ja, ja tahetakse probleeme eirata, mitte nendega tegeleda. Aga lähme edasi välisteemade juurde, et sellel nädalal sõlmiti üks oluline kokkulepe Iraani tuumalepe ja kui ma nüüd olen ise nädalal tööle läinud tanklaketist läheb, ta läheb minu nagu selline kodu ja tööde mööda ja siis ma olen vaadanud, et pea igal päeval on, on kütuse hind muutunud ja langenud. Ja, ja see noh, üks selline selgem mõju mida eestlased kogevad selle leppe tõttu, on see, et nafta hind läheb alla ja autoga sõitmine muutub odavamaks vaatamata siis Taavi Rõivase valitsuse kavadele. Selle leppe sisu siis oli see, et, et läheb pärast kaks aastat kestnud läbirääkimisi, jõudsid siis Euroopa Liit ja suured tuumariigid kokkuleppele Iraaniga, et et Iraan peatab mõneks ajaks enda tuumarelvade areng tuumarelvade ja tuuma tuumavõimekuse arendamise. Ja vastutasuks saavad nad siis enda varade nende lahti külmutamised, lõpeb selline külm sõda, mis on Ameerika ja Iraani vahel kestnud juba 35 aastat ja, ja ja siis sellega seoses ka siis Iraanil avaneb võimalus siis hakata enda naftavarusid jälle nii-öelda maailmaturul müüma. Et see kindlasti on väga selline ajalooline ja suure suure ajaloolise tähendusega kokkulepe, mille siis Obama juhtimisel lääneriigid on sõlminud, see on ka tohutult palju kriitikat pälvinud, peamiselt Iraani naabritelt, Iisrael kallilt, kes on ainus piirkonna tuumariik seni olnud ja kellel on tuumarelv teadaolevalt olemas ja siis ka Saudi Araabia alt. Aga, aga jah, tõesti, et tegemist on kindlasti noh, nagu ajaloolise ja väga suure suurejoonelise leppega. Ma ise arvan, et või mis seal, mis seal arvata, et selgelt on ISISe peale tõus ja, ja noh, nagu selline vajadus seda ISISe pealetungi selles piirkonnas nagu maha suruda, on see põhjus ka, miks, miks on vaja seal uusi uusi suurvõime juurde tekitada? Nojah, Iraan, selles mõttes seal piirkonnas ikkagi on juba praegu noh, ütleme, suurvõimuna olemas, aga aga seni olid tema suhted paljude riikidega eeskätt Ühendriikidega, väga teravat. Tänu sellele kahtlustati voli viited, et Iraan tahab saada tuumariigiks, tahab luua tuumarelva. Ma ei saanud ka aastakümneid rääkinud Ameerika ühendriikidest kui suurest saatanast ja et kõik, mis tuleb, mis seal läänelike lääne kultuuriga seotud on, on väga-väga halb. Ja lisaks sellele lihtsalt et Iraan on toetanud, rahastanud mitmeid terroriorganisatsioone aastakümneid, et et need suhted on jah enam kui teravad olnud. Läheb, et kas see on siis nüüd samme, millega Iraan tuuakse tagasi nii-öelda rahvusvahelisse perre? Ma iseenesest kriitikuid ju väga kardavad iraani reetlikust, et et kokkulepe on küll sõlmitud, aga nagu On juttu olnud, siis 100 150 miljoni dollari eest. Iraani varasid külmutatakse lahti välispankades, millest just kardetakse, et need lähevad nii-öelda terrori, erinevate terroriorganisatsioonide rahastamisele. Aga. Leian saab olema see, et kuidas ikkagi kontrollida Iraani, et nad tõepoolest ei arenda enam tuumarelva edasi. Jah, et ütleme, Iraani selline nagu motiiv või selle leppeni minna või miks neil seda lepetele vajadust Iraan oli ikkagi isolatsioonis, ta oli temaga paljud riigid ei saanud aru maalselt kaubavahetust pidada. Noh, riigil endal on, on vaja, et tulusid saada, et sul suvad naftat olla, aga sa pead seda müüma, gaase olla, aga sa pead seda müüma. Ja see nagu sundis ütleme, tekitas Iraani huvi selle leppe sõlmimise vastu. No Iraani huvi võib ka siia tuua sellise näite, näete, et Uhhuduur käis oma eelmisel, mitte nüüd viimasel, aga eelmisel reisil siis väntasid läbi Iraani ja sellest on ka nende teises raamatus juttu ja tegelikult on seal ka väga palju juttu sellest, kuidas inimesed on selle valitseva režiimiga väga rahulolematult väga laialdaselt ja eriti just noored ja, ja nagu iraanlaste endi seas või noh, nagu lihtrahva seas oli kolm, on küllalt tavaline väljend, et sellise uhkusega öeldud väljend, et olmepärslased, et me olime enne juba enne islamit olemas, et pärslastena, et oleme näinud erinevaid religioone ja, ja islam on nende seas üks. Ja noh, sellise iseteadvuse noh, nagu pead tõstmine on selgelt, annab märku sellistest sisemistest Raul sisemisest rahulolematusest ja selles samas Uhhuduuri raamatus on ka juttu sellest, kuidas nad Uhhu tuulase pidevalt kahtlustavad, et neid jälgitakse, et nendega vestlevad noored noormehed on tegelikult noh, nagu nii-öelda spioonid või, või uurivad nende meelsust, nii et see, see riik iseenesest sisemiselt on, on väga pingul. Jään nüüd arvatakse jällegi, et tänu sellele leppele, et see aitab kindlustada noh, ütleme Iraani valitsejate võimu ja et kas see on nagu hea või halb, et, et selle kohta me tõenäoliselt saamegi anda sellise vastuse aastate pärast. Tegelikult on see nagu omamoodi glasnost, et, et kas see, kas see mingi hetk sööb süsteemi enda ära või siis süsteem suudab nende kaasnevate muutustega kaasa minna ja ellu jääda. Kogu küsimus on ikkagi selles, et, et kas tõesti õnnestub tänu sellele leppele ja siis kokku lepitud rahvusvahelisele kontrollile välistada see, et Iraan ei jätka tuumarelva loomist, et, et siin on öeldud, et aasta lõpus siis rahvusvaheline aatomiagentuur esitab oma sellise raporti, mis siis näitab, annab nagu vastus, et kui kaugele Jaan oli, oli jõudnud nagu tuumarelva arendamisega ja mis edasi saab, aga alati need kõhklused? Tekivad ennast kõhklematult selge see, et, et tegemist on nagu väga kõrgete panustega mänguga, et Obamale noh kindlasti on see poliitiliselt suur võit pärast seda, kui kuid nuhelda, siis pinge lõdvendust toimunud Kuubaga siis ka saavutada seepärast 35 aastast jääaega Teherani ka, et, et see, see kindlasti on välispoliitiliselt suur võit ja samas kõik möönavad, et et taolise, noh, kahepalgelise tuumariigiga kokkulepete sõlmimine on, on kõrgete panustega pokkeri, et kas see õnnestub või ei õnnestu, et siin nagu tulemusi ette ei ole teada. Ja seal on nagu noh, oluline roll on ju Venemaal, et, et tegelikult see kokkulepe sõlmiti küll, ütleme siis Ühendriikide ja Iraani vahel, aga seal oli oma roll kõigil ÜRO Julgeolekukomitee alalistele kõikidele Suurbritannia, Prantsusmaa, Venemaa, Hiina, et et Venemaa puhul on öeldud, et see lepe võib nagu pikas perspektiivis olla tegelikult venelane Venemaale kahjulik, et ühelt poolt Iraan saabuma moosiga ligipääsu Euroopa turule, mis siis aitab vähendada siin Gazpromi mõju. Ja nüüd muidugi arvatakse, et, et kõik erinevate riikide investorid ette võtud jooksevad jaamani suunas tormi, et kasutada seda, seda võimalust ära, et, et seal sina invest veereda ja, ja äri äri tegema hakata seal. Venemaale oli üldse vist paar viimast nädalat ainult halbu uudiseid toonud, et ma nüüd ei mäleta, mis päev see oli, aga hiljuti teatas saudi saab ja et nad on vist välja pumbanud kõigi aegade kõige maid, mäletad päeva rekord naftat või nädala rekord. Et kui mani nafta tuleb aga siis tuleb maailmaturule, siis noh, kes teab, võib-olla keskpikas perspektiivis nafta gaas jääbki odavamaks. No aga meile on see ju ainult uudis, rõõmustab jah, kahes mõttes, ühtepidi on nafta hind odav ja teistpidi hoiab see Venemaad ohjes. Et jah, aga see Venemaa ohvrid olid, meil on ka selline, et noh, ta, Venemaa on üpris ettearvamatu oma oma käitumisega, et ja, ja Venemaa praegune selline poliitiline eliit ju paistab silma selle põhimõttega, et kui midagi kuskil on, et siis on süüdi teised ja mitte nemad, et et noh, see, see on jällegi raske ennustada arvata, et siin arvamused võivad lahku minna, et, et mis siis juhtub, kui, kui Venemaa majandusseis veelgi pingestub või see ütleme kehvad majanduse kehv väljavaade on, on pikaajaline tänu nafta ja paasi madalale hinnale või et mis siis saab või kuidas Venemaa siis käitub, et, et seda me me tegelikult ei, ei tea. Kusjuures noh, tänase Times'i esiküljel on tegelikult uudis, et et Ameerika Ühendriigid on valmis veelgi nagu karmistama sanktsioone Venemaal, et aga ma arvan, et karmimad, sanktsioonide madalamad nafta hinnad on, on ainult hea uudis. Ja senikaua, kui kui Venemaa käitub nii, nagu ta praegu käitub, et noh, siin on veel, kui üldse nagu maailma majandusest rääkida, siis on veel üks suur tundmatu on Hiina, et mis, mis Hiinas edasi juhtub ja toimuma hakkab, kes oli selle tuumaleppe sõlmimisel olulist rolli mängis ja üritanud ka enda kasuks pöörata seda konflikti, mis on, on Euroopa riikide USA ja Venemaa vahel. Hiina on muidugi, see oli just üle-eelmine nädalavahetus vist oli, kui Hiina börs kukkus. Päeva või kahega kadustaselt kaks triljonit dollarit seal umbes 10 aastaga Kreeka sisemajanduse kogutoodang vist päeva jooksul või kahe päeva jooksul. Ma ei tea, kas mäletada. Ma tean, et Ang seal jah, need summasid ütleme, see on liigas hoomamatu taga, aga, aga see noh, ütleme, mis Hiinas toimub, et me hästi palju Eestis vaatame Kreeka poole ja mis on nagu kuidagi lähedasem, nad on eurotsoonis ja, ja nii edasi. Aga noh, ütleme see segadus, vaid teadmatus või oht Hiina poolt, et, et kui, kui seal nagu midagi väga halvasti läheb majanduse kätte, et siis selle mõju saab olema, ma arvan, erinevate maailmapiirkondadele Ja see saab olema ja absoluutselt, et, et kui Kreeka mõju on ettearvamatu või teadmata, siis Hiina mõju on selgelt üheselt Noh, katastroofiline või see on noh, väga võimas. Aga jah, et erinevatest kreeklastest Hiina Eino pluss on see, et hiinlased on ikkagi suhteliselt keskmised, suhteliselt vaesed ja nad on töökad, et, et kui seal peakski börsimull lõhkema vaks heinad alla kukkuma ja kinnisvarahinnad alla kukkuma, siis ütleme, sellises kaugemas perspektiivis ikkagi hiinlased tahavad rikkamaks saada saada ja, ja teevad selle nimel tööd ja, ja selline noh, ütleme majanduslangus loodetavasti kui seal, kui seal ka tekib, siis ei ole see pikaajaline. Teisalt Hiina on autoritaarne riik, ega me tegelikult ei teagi täpselt, mis seisus majandus on, et siin sellel nädalal tulid uudised, et on kahtlused, et Hiina majanduskasvu näitajaid on, on nii-öelda võltsitud või, või ütleme, et seal võib olla niimoodi, et juht ütleb ja nii peavad numbreid olema. Tuleb tuttav ette, et selliseid asju on ju nii Kreekas kui ka kui ka Nõukogude Liit. Samal ajal tehtud aga Kreeka, kui meil siin valitsus 100 päeva ja ega me ei osanud väga palju, kui rääkida paljud ministrilt ei olegi nagu midagi teinud, siis noh, Kreekas on, on olnud väga kiired ajad ja siin eile või täna hommikul tuli uudis eile õhtul, et Kreeka valitsus, 10 ministrit on välja vahetatud sellepärast et nad olid selle abipaketi tänapäeval ametivande andmist oli niimoodi, et nad on selle abipaketi vastu, mis siis esmaspäevaks kokku lepiti ja ja kui ma Aga mis ma täpsustaks, nad ei ole selle raha vastu, nad on nende reformide vastu. Selle rahaga aga. Kui ma lugesin seda, mis siis ütleme seal maraton, maraton, sellised läbirääkimised pühapäeval need algasid, Euroopa liidrid istusid koos ja kestsid kokku 17, mindi ja nii palju, kui siin on meedia neid kajastanud. Mis siis oli, oli selline päris Meeleolukas kirjeldus, kuidas kõige kriitilisem hetk oli esmaspäeva hommikul kell kuus, 14 tundi oli, oli rääkimisi peetud ja Merkel siis Saksamaa liider ja Kreeka peaminister Tsipras olid, olid tüdinenud ja avastanud, et nad on ikka täiesti tupikus nende kõnelustega tahtnud püsti tõusta, aga siis Donald pask, Euroopa Komisjoni president oli öelnud, et enne ei lahku, kui kui lepe on sõlmitud, läks veel kolm tundi läbirääkimisi, et, et see tulemus, mis, mis tuli, et see on ikka Kreeka riigile need reformid, mis leppesse kirjutatud kiirus, kiirus ja seal nagu selline laia põhjalisus, et noh, see on, see on tõeline ime, kui Kreeka selle ära teeb. No ma ei tea, ma võtaksin mingisuguse uue väljendi kasutusse nagu kreeka pokker või jätta, et aru ei saa, mis mäng käib kõrgete panustega, kõigepealt toimuvad mingid referendumid, äraütlemised, keeldumised, mitte mingil juhul ei teha mitte mingisuguseid reforme, inimesed hääletavad reformide vastu ja siis inimesed äratavad reformide vastu ja siis läheb kõik teistpidi. Täpselt vastupidi, hakkab kogu pall jälle keerlema ja lepitakse reformides kokku ja veel karmimates, kui enne, et no tõesti selline Kreeka. See tähendab, et raskeid otsuseid tuleb teha väsinuna ja veidi magamata. Jah, aga see võib-olla näitab seda ikkagi, et Kreeka valitsus või peaminister Tsipras on ennast ikka üpris nurka mänginud, et eks see kreeka ühelt poolt Kreeka probleem on ju selles, et neil ei ole raha. Et normaalselt, nagu riik saaks toimida, näinud seda raha hädasti vaja eurotsooni riikidelt ja, ja noh, nad võivad küll ju vastu punnida, aga lõpptulemusena ikkagi Euroopa saab oma tingimused peale suruda. Ja teisalt Euroopa poolelt on ju mõistlik saada aru, et seda laenumis kreeklanna antud, et seda täies ulatuses kindlasti. Ma arvan, et et see on juba täiesti kindel, et see raha, mis on Kreekale antud, see ei tule kunagi tagasi. Vähemalt osaliselt ta kindlasti ei tule, et võib-olla midagi maksavad. Küsimus ei oleks, ei ole ju pelgalt lihtsalt siin selles järgmises aastas, et vaatame näiteks 10 aasta peale ette, siis tulevad näiteks laenude nagu põhiosa suured tagasimaksed. Nad Hilu sees ei maksa, et me võime rahulikult, et öelda, et ka Eesti osast rahast ilma jäänud ükstaspuha, mida siin näiteks Jürgen Ligi mõned aastad tagasi lubas, et seal me saame sellest kasu ja intresse ei tea mida veel. Ja kunagi ei kasutata neid fonde ja nii edasi, et iseenesest on see nädal toonud ka Ma ju väga tugevat sisepoliitilised vaidlused ja Saksamaal seoses nende Kreeka Kreeka sündmustega, et ma saan aru, et suur osa Kreeka ühiskonnast on tegelikult mitte kreeka, vaid saksa ühiskonnast, on pettunud, et Brexitit ei toimunud. Ja ka mitmed suured väljaanded on seda toetanud nii nagu nende rahandusminister Wolfgang soibelgi. Ja teiselt poolt on siis suur osa pressist, kes kes pahandab Saksamaa kallale, et, et see on poliitiline, 70 aastat poliitilist tagasiminekuid minekut, kus nõrgemaid surutakse maha ja tugevamad määravad reegleid, et ja, ja kolmandaks on sellised kurat mõtleksin siis mullistamised, kus, kus nagu esimees üle pika aja jälle on, nagu sellised rahvuslikul pinnal vastandumine nagu. Okei, võiks öelda, et laisk lõuna, laisad kreeklased ja virgad, sakslased ja virk, Põhja-Euroopa, et need Need, kõik, kõik need teemad on tõesti sel nädalal nende vahutama löönud. Tegelikult isegi mitte sellel nädalal juba ära, aga, aga no muidugi ma muidugi ei ütleks, et kogu press need Saksamaad süüdistab, et noh jah, Maya Guardian muidugi sõimab alati Saksamaad, aga noh, Financial Times või? On suhteliselt neutraalne selles küsimuses näiteks mulle tundub Kui saksa enda press Jaan Tamm murtud nagu ka üpris kriitiliselt Merkeli tegevuse suhtes Nii et Merkel on olnud liiga aeglane või liiga kaaluv ja liiga vähe otsustav ja vähe resoluutne. Aga eks see ongi raske on otsustada, et sellepärast seda teadmatust on nii palju, et, et me nagu ei tea, mis siis edasi saab, kui me ütleme, et aitab Kreekast ja saage ise hakkama ja tehke ikk. Tehke ise nii, nagu tahate ja ja meie teid enam ei aita, et lihtsalt see hirm tuleviku ees on tõenäoliselt see, mis Euroopa liidreid teenib seal pikki tunde istuma ühise laua taga ja ja vaidlema Kreeka peaministriga. Nojah, ja siis ma arvan, et sa isegi ei ole, majanduslikult on juba Kreeka probleem, teema on kreeka riskid on maandatud. Kreeka peaks euroalast välja kukkuma või välja visata ma või välja astuma. Tähelegi ei pane seda suuresti tähelegi et see probleem on ikkagi kriitiline, et see oleks nagu suur poliitiline ebaõnnestumisel, oleks nagu Euroopa projekti ebaõnnestunud. Jah, ja sageli on, et kui on sellised mingid noh, ütleme poliitilise näo säilitamine võib mõnikord olla väga kulukas ja sa võid teha vigu vea järel. Et nüüd on hakatud nimetama Angela Merkelit Euroopa kuningannaks ja tegelikult üheks motiiviks, miks ta ei ole Brexiti toetajad, on just see, et ta ei taha endale seda märki külge, et tema, tema nii-öelda valitsus tema kuningannaks oleku ajal langes üks tükk euro eurotsooni küljest ära. Õnnitleda Eesti televisiooni, kellele homme 60 aasta juubel ma tänastest lehtedest vaatasin, et see ETV juubel annab, annab paberlehtedele küll nagu palju, palju tööd sellisel suvisel hapukurgihooajal, et vist igas lehes on, on suurem lugu mõne tuntud telenäo või, või telesaatega. Aga natukene noh, ütleme selline tilk tõrva meepotis on, on võib-olla see, et, et võiks nagu seda ETV ja rahvusringhäälingu rahastamisteemat üle vaadata, et suvel on ikka täiesti ETV võtnud väga lõdvalt seda asja, et me näeme palju kordussaateid. Aga kas oleksid nõus neile raha juurde? Ma tegelikult tahaks ka öelda seda, et praegu ainult, kas programm on ikka täitsa masendav? Mitte kui midagi ei ole, nagu ETVs. Nad räägivad praegu lihtsalt vihmased ilmad kuivaheks, päike lõõmab, siis ei paneks tähelegi, mis tuleb ETVs. Mujal, ja ma ise mõtlen, et kui ma ei olegi suur telekavaataja, kui ma vahel nagu ikkagi vaatan, et siis noh nagu tahaks midagi nagu värsket. Aga ma lihtsalt mõtlen sellele, et kui me siin sügisel kulutame, kulutame raha, oleme kulutanud etet samas telekanal teha ja ja venekeelne telekanal ei hakata nii-öelda nagu selle Venemaa propagandaga siin võitlema ja lugelsed elanike Eestisse õigesse usku pööran või neid õieti informeerima, et siis, kui me teeme suvel sellise kahe poole või kolmekuulise pausi, et siis noh tundub natukene selline ka võib-olla mahavisatud raha, et võib-olla proovida teha rohkem paremini korralikumalt kulutada selleks võib-olla natuke rohkem raha ja ja äkki tulemus, tulemus parem. Aga meie täna oma saate lõpetame. Rahvateenrite stuudios olid ajakirjanikud Heidit Kaio Mikk Salu, Hundimägi ja järgmine saade eetris jälle nädala pärast, tegijad.