Eile sai 70 aastaseks Eesti Evangeeliumi Luteri usu kiriku peapiiskop Alfred Tooming. Koos õnnitlustega esitasime juubilarile ka mõned küsimused. Veidi enam kui neli aastakümmet oma elust olete te pühendanud Eesti Evangeeliumi Luteri usu kiriku tugevdamisele. Kuidas te olete rahul selle töö tulemust, kui heita pilk tagasi selle suure tehtud tööle selle? Rohkem kui nelja aastakümne jooksul on ilmnenud, et kogudused on oma kiriku ümber koondunud ja on terves vaimus kasvanud elu teenimas vaimus ja on ka hoolitsenud oma kätte usaldatud kirikute eest aktiivselt neid korras hoidnud. Ja tundub, et kirik on oma osa rahva hulgas selles mõttes täitnud, et ta kasvatab inimkonda, kes ausast öös ja Ja kuidas algas teie tee kirikuõpetaja töö juurde, minu? Keskkooli käimine lõppes 27. aastal. Majanduslikult ei olnud mul eeldusi edasi õppima minemiseks. Aga oma ja sõbra surma puhul, kes pidi minema usulast õppima andis ta isana uued, mingu mina tema asemele. Ja nõnda julgust saades läksin. Õppimine oli võimalik sel teel, et sain apteegikassas ehk töökoha, kus ma siis endale ilus pidamisteenisin. Jaga stipendiumi saades sain nelja ja poole aastaga oma stuudiumi lõpetada. See oli 32. aasta detsembris pihu esimene iseseisva töökoht oli Hiiu saarel Käina koguduses kus mind määrati 35. aasta jaanuaris asetäitjaks. Kuna ma olid oma kodukihelkonna hariaani kandideerinud, siis sinna valiti mind ja asusin kohale esimesel aprillil 35 kuni sõja alguseni 41 kus mobilisatsiooni korras läksin kodust ära. Ja tagasi tulles 45, jätkasin oma tööd Harju-Jaanis. 49. Kui minu eelkäija Jaan kiivid piiskopi asetäitjaks määrati oli tema esimene korraldus mind lähetada Viljandisse kirikuelu uurima, kuna seal oli õppide haige. Ja mind valiti ka sinnani, et 49.-st aastast kuni 67. teenisin Viljandi Pauluse kogudust. Ühtlasi olles Viljandi braustiks konsistooriumi esmalt revisjonikomisjoni esimeheks ja siis ka konsistooriumi Assessoriks. Ja 67 12 oktoobril valiti mind siis siia. Juba liig naastu. Olen töötanud, kuidas te peapiiskopina hindate tänapäeval Eesti Evangeeliumi Luteri usu kiriku seisundit meie riigis? Konstitutsiooni järgi on meil südametunnistuse vabadus, siis on meie rahva, eestlaste enamus kirik luteriusuline seda vabadust nendes raamides saanud kasutada, nagu seadused ette näevad ja neil ei ole riigiorganitega olnud vastuolusid ega kokkupõrkeid, vaid olene koostöös neid ülesandeid täitnud, mida ka kõik rahvas täidavad, et virgutada inimesi ausaks tööks. Rahu mõte. Pooldajateks jaga karskusliikumise töös oleme püüdnud oma osa anda, et inimesed oma töösaavutusi ei raiskas asjatult, vaid seda mõistlikult kasutaksid. Samuti on Meie seaduseandluse alusel jumalateenistuse pidamise õigus mitte ainult pühapäevadel igal päeval kirikutes ja seda kasutatakse ka mitmel pool mitte ainult pühapäevaste jumala vaid ka nädala sees, korraldades evangisatsiooni, nädalaid, kus ka naabriõpetajad külalised on jutlustanud. Eriti sellel kevadel oli nagu üllatusena koguduse poolehoid sellele algatusele Kaarli kogudus korraldas kuulduse nädala, kus k teiste konfessioonide esindajad teenisid nii Eesti Apostlik-Õigeusu kiriku ülempreester kui ka baptistide press kütteriaga metodisti presbitel ja paistab, et see algatus õieti leidis nii poolehoidu, et meie erinevatele vaadetele vaatamata teenime üht eesmärki ja võimega ühes kojas ja sama rahvale erinevate konfessioonide esindajatena ühte sama edasi anda, mis meie südamelähedane on. Meie kodumaal on luteri kogudusi 143. Ja neid teenindavad 90 õpetajad ja 30 jutlustajad, jutlustajad muidugi töötavad õpetaja vastutusel ja näpunäidete järgi. Meie õpetajaskond vähenes 44. aastal ja 45. aastal alustas konsistooriumi juures usuteaduse instituut tööd, kus kaugõppe vormis valmistatakse praeguse kirikutöötajaid. Selle aja jooksul, kus me 30 aastat töötanud, on juba üle 60 õpetaja instituudis tulnud. Ja meie õppejõududest instituudi soon osa, kes omal ajal Tartu ülikooli usuteaduskonnas juba dotsendina töötasid ja nooremate õpetajate hulgast on magistrikraadi omandanuid, kes nüüd ka juba ülesandeid täidavad, dotsendi teda õpilastele loenguid peavad. Praegu õpilaste arv on 30 piirides ja iga aasta nendest neli-viis lõpetavad nõnda, et meie selle taseme oleme saatnud hoida, mis meil on olnud juba kümmekond aastat. Et kogudused on teenindatud ja usklike vajadused selle tõttu rahuldatud. Meie rahvas on laulja rahvas ja loomulikult ka need inimesed, kes kuuluvad kirikusse. Nende lauluarmastuse rahuldamiseks on moodustatud suures osas kogudustes, laulukoorid ja ka mitmes orkestreid. Ja nende laulukooreliikmete hulgas on kasvanud ka kiriku aktiivseid tegelasi, kes kiriku juhatuses hiljem on töötanud. Ja tundub, et kogudustele eriti nende tegevus on südamelähedane. Sest me ei võta mitte muljeid vasta ainult sõna kuulsuse läbi, vaid ka muusika kaudu ja meie olen eriti rõhku pannud sellele, et me kirikuni hästi orelimuusika kui ka laulukoorid ja orkestrid. Rahvausulisi vajadusi võiksid rahuldada. Eesti Evangeeliumi Luteri usu kirik on mitme rahvusvahelise usuorganisatsiooni liikmeks. Millise hinnangu te annaksite meie luterliku kiriku rahvusvahelistele suhetele ja rahvusvahelisele koostööle? Meie kirik kuulub luterlikku maailmaliitu Euroopa kirikute, konverentsi ja kristliku rahukonverentsi. Nendest töödest oleme osa võtnud töökomitee liikmetena Euroopa kirikute konverents kui ka rahukonverentsis ja nende foorumite suhtes. Kokkutulekutest on esindajad alati osa võtnud ja oma sõnavõttudega üldist eesmärki taotlenud kirikud ei oleks võõrkehad ühiskonnas, vaid et nad võiksid ka elu teenivast öös inimkonna heaks kaasa aidata. Samuti on ühelt poolt see. Me oleme nendes liitudes meile selles mõttes vajalik, et me saame informatsiooni pidevalt teiste kirikute rõõmudest ja muredest. Ja tundub, et meie oma kirikurõõmud ja mured ei ole erinevad teistest ja selle tõttu on see ülemaine side. Sa tugevam. Teisi paremini ja meid tuntakse välismaal ja meie eluavaldusi hinnatakse seal ka väärikalt. Meie kirikusidemed väliskirikutega ei ole piirdunud mitte selles, et meie oleme nendes konverentsist osa võtnud, vaid meid on kutsutud nii hästi puhkekodudesse kui ka nende teiste kirikute sinoditele ja suurematele koosolekutele. Nii olen olnud juba neljal korral Soome kirikupäevadest osavõtja samuti demokraatliku Saksamaa kirikupäevadest ja nendest suurematest üritustest. Samuti on neil võimalus olud vastu võtta väliskülalisi demokraatliku Saksamaalt, Soomest, Rootsist ja ka luterliku maailmaliidu keskusest Genfist. Möödunud aastal külastas meid Rootsi kiriku peapiiskop, kes oma hinnangus ütles muuseas, mul jäid Eesti kirikust parimad muljed. Samuti on Soome kiriku peapiiskop, kes mind ka piiskopi ametisse pühitses. Meie kirikut külastades rõõmu tundnud sellest ühtekuuluvusest ja aktiivsest tööst, mida meie kirikus tehakse. Möödunud aastal tähistasime oma instituudi 30. aastapäeva ja Helsingi ülikoolidega kaalusid laskur, dekaan tehnonen ütles, et Eesti kirikuinstituudis on usuteaduslik töö kõrgel tasemel. Ja noorte magistrite näol on kindel kaader olemas, kes ka tulevikus teaduslikku tööd Jausi taskutööd võivad edasi viia edukalt. Aastal 77 külastas meid varakevadel Soome kiriku välisabi delegatsioon kes muuseas esitas küsimuse, kuidas me saame teid aidata. Ma vastasin, ei vaja muud Abiku vajana sõprust ja teie näol on sõbradne keskel olnud samuti uuli Lääne-Berliini kirikutegelaste ekskursioon Tallinnas, 60 delegaati laulsid kirikus ja nende kaasasolev pastori jutlustas Toomkirikus. Ja nende muljed meid lahkudes olid sellised, et nad rõõmustasid, et meie kirikurahvas armastab oma kirikutes käia. Ja etne jumalateenistuse vääringus, nagu nad nimetasid, on heal tasemel. Samuti on oodata söriini piiskop Ratket augustikuus külla, kuna talinjaschwerina sõpruslinnad, siis endastmõistetav, et kirikut üksteisele lähenevad ja sõprust otsivat. Esimene visiit, mida nüüd kaasöriini piiskopile teeb piiskop Radke ja me loodame, et see vastastikku lähendab meid ka selle kirikuga, samuti on neid pidevalt külastanud Soome kiriku esindajad gruppide näol Narunesid laulnud, jutustanud ja ootame ka sellel sügisel veel Tampere kiriku Kaleva kirikukoori ja orkestrit ja loodame, et nad meie kiriku siin teenivad. Sõnaga jaga muusikaga. Juuni algpäevil leidis Moskvas aset ülemaailmne konverents teemal usutegelased võitluses rahudesarmeerimise ja õiglaste suhete eest rahvaste vahel. Sellest foorumist võttis osa 600 kirikutegelaste enam kui 100-lt maalt. Nende hulgas olite ka Teie kui Eesti luteri usu kiriku esindaja. Kuid ma ütleksin veel enam, olite seal ju ka ühena nendest, kes ise on näinud sõjakoledusi ja teinud läbi teise maailmasõja. See oli võib-olla erakordne ja ajalooline sündmus et üle maailma kirikute esindatud kuus mitte ainult kristlased, vaid muhameedlased, budistid ja juudid ja veel mitmed konfessioonide esindajad kellel õieti oma tegelikus töös kuigi palju ühist ei ole, aga vihmane ühine mure maailma tuleviku pärast. Eriti teravat mõisteti hukka Iisraeli agressiivset tegevust seal ja samuti ka Lõuna-Aafrika riigi rassid isoleerivad hoiakud. Kuna olid üks nendest, kes suure isamaasõja tegelikult osa võtsin oli ka selles mõttes nagu rõõmustav, et kirikud ühiselt oma häält tõstavad, et ei tekiks enam olukorda, kus inimene inimest tapab. Jagus riik teise riigi siseasjadesse, segab aktiivselt ja teiste inimeste rahulikku elu hävib, tähendab see koorum jättis sügava mulje, et erinevate konfessioonide-sse kuuluvad inimesed ühe eesmärgi nimel on koos, et inimene inimest ei hävitaks. Et igaüks võiks oma tööd teha rahus ja oma töösaavutusi kasutada ja üheskoos abivalmis olla. Maailmas olevate puudus kannate abistamiseks ja arenevate maade õigele teele aitamiseks, et nad ise võiks omal jalgel elada ja omal maal oma saavutusi ise kasutada. Seda, mida on aastakümnete jooksul saavutatud, võib mõne tunni jooksul hävitada ise kohutav teadmine kutsub meid eriti valvsusele ja kaasaaitamisele. Et ei, meeletud, saaks maailma rahu häirida meie luteri kirik, eriti kuulda meie kodumaal, kus on sõjavanker üle Veenud, mitmel korral mõistame, kui väärtuslik on see, et ka meie võime kaasa aidata selleks et rahu kestaks ja sõjad ei korduks enam. Me oleme ka omalt poolt kaasa aidanud selles mõttes rahu tüükset Me kirikus oma panus oleme andnud. Rahufondi puudused on teadlikud, et sõnadest ei piisa, vaid on ka materiaalset abi rahu kindlustamiseks ja selles mõttes oleme korraldanud rahu püha teisel kris Luimise pühal, kus ka kogudust oma selle päeva korjanduse rahufondi annavad, on ka põhimõtteks võetud, et iga kogudus vähemalt ühe protsendi oma laekumistest annaks rahufondi. Ja kiriku keskvalitsus annab omalt poolt teise protsendirahufond heaks. Nõnda oleme mõistnud, et sõnades jaga ohvrimeelsuses, tagame seda, et Rahu võiks säilida. Eile hommikul leidis Toomkirikus aset Alfred Toominga seitsmendat sünnipäeva tähistav pidulik aktus. Juubilari tervitasid õnnitlesid ametivennad lähedalt ja kaugelt. Õnnitlejate hulgas olid Soome luteri usu kiriku, Tampere piiskop Erkki kantsel, Aho, Läti luteri usu kiriku peapiiskopi Janis mahtulis ja Leedu luteri usu kiriku piiskop Joonas Galvanas. Vene õigeusu kiriku auaadressi andis üle vene õigeusu kiriku Tallinna ja Eesti metropoliit Aleksius. Moskva ja kogu Venemaa patriarhi pimeni nimel andis sedasama süle Püha Vladimiri esimese järgu ordeni, millega juubilari autasustati tema 70. sünnipäeva puhul. Rahulikumisest aktiivse osavõtu eest autasustati Alfred toomingad Eesti NSV ülemnõukogu presiidiumi aukirjaga. Koos ülemnõukogu presiidiumi aukirjaga anti talle eile konsistooriumi ruumes üle ka auaadress Nõukogude Liidu Ministrite nõukogu juures asuva usuasjade nõukogu volinikul. Meie vabariigis auaadressid rahukaitsekomiteelt ja väliseestlastega kultuurisidemete arendamise ühingult ning tervitus suure isamaasõjaveteranide Tallinna seksioonilt. Austamisel viibisid ka Läti ja Leedu piiskopid. Õhtul toimus Toomkirikus tänujumalateenistus juubilari ja külaliste osavõtul. Tänaseks lõpetamegi Me kohtume tega eetris taas homme samal ajal ja samal lainepikkusel. Tänaseks teile head ööd.