Vikerraadiotüüblid. Tere kuulama saadet Rahva teenrid. Täna on vikerraadio stuudios mööduvast nädalast kokkuvõtet tegemas ajakirjanikud Krister Paris Eesti Päevalehest. Sulev Vedler Eesti ekspressist ja mina olen Aivar Hundimägi äripäevast. Ja suvi on ikka see aeg, kui erinevad vanad kollektiivid mööda Eestit tuuritavad ning sel nädalal lõppes. Lõppes kahe ministri selline suvetuur, mille eesmärk oli omavalitsusjuhtidele selgitada pagulastega seonduvat teemat ja sel nädalal saime ka teada, et järgneva kahe aasta jooksul Eesti peab võtma vastu 180 kuni 180 pagulast, et seal 10 20 veel kõigub, seal arv aga 150 on kindel. Ja mulle endale tundub, et sellised esimesed tõsised emotsioonid on nagu lahtunud selle pagulaste teemaga ja nüüd on nagu selline natuke nagu kainem see arutelu või mis mulje teile on jäänud, et, et kui hästi ministrid on, on hakkama saanud rahva selgit, rahva seas selgitustööd. Ise ma küll usun, et suurem osa rahvast ei pannud seda, et ministrid käisid selgitustööd tegemas tähele aga noh, ilmselt kas just see, et kui alguses nihutada piir kuskile 1000 peale ja pärast rääkida 150-st, siis tundub, et et eks olukord on muutunud ju mõnevõrra nii-öelda kergemaks ja aga mina isiklikult ära täiesti Siim Kallase välja arvatud hinnangut, et see otsus võtta vastu nii vähe on, on olemuselt väga halb. Et jah, võib olla küll, et esimene aasta meil tõesti puudub see võimekus Eestile, kuna seda pole lihtsalt arendatud, aga olemuslikult peaks langetama ikkagi mitte sellise koera saba tükeldamise otsuse, vaid ikkagi võtma vastu põhimõttelise otsuse, mis puudutab mitte ainult pagulasi, vaid kokkuvõttes on see ju paljastamise debatt selle, et meil ju reaalselt puudub igasugune laiem immigratsiooniteemaline debatt ja ammugi ammugi poliitika, mis väljendub selles, et me siin Eestis lõpetavaid ütleme, kõrgharidust saavaid noori pärast diplomi kättesaamist jälle välja puksima ja mis küll teine teema, aga aga ma arvan jah, et see pigem see nagu pinget, milline on, ma usun, et seotud jah, sellega, et A uudised, mis tulid nende jaoks, kes kartsid pagulasi, on paremad, kui võis oodata. Ja p võib-olla ka suvi ja ütleme, need, kes on seda trumli üritanud taguda, ehk siis ekrelased ei, ei ole lihtsalt hetkel laulnud ka piisavalt aktiivsed ja mis on muidugi minu jaoks hästi positiivne, kui on näha, et see pagulase trummi tagumine ei ole suutnud nende seltskondade populaarsust oluliselt kasvatada, ehk siis need kaevuslas äärmuslikud vaated prevaleerivad, aga noh, võtame näiteks käisin just Saaremaal ühes külas, kus siis inimesed pidasid külakoosolekut ja arutasid ka teemal muuhulgas pagulased ja ma olin täiesti üllatunud, et ma ootasin midagi muud, aga inimesed olid pigem seisukohal, et noh, eks me raske on, aga me peame ju ometi aitama, nii nagu meile kätte, et eks nagu üldine meelsus ühes maakohas oli, oli täiesti fantastiline. Tervist, mina sule minu meelest sellega teine ots, ehk see, kes ütleb, et võtame väga palju pagulasi vastu, erilist populaarsust nagu juurde saanud. Mis puudutab EKREt, siis Pärnus siis kell üks EKRE meeleavaldus olemas, puhkuste aeg on lihtsalt. Et kindlasti suvel on pinged väiksemad ja, ja ootused ka selles mõttes, et sama on ju, näiteks kui sa lähed kinno ja sulle öeldakse, et eriti halb ilm on ja noh, siis selgub, et ta on lihtsalt halb, siis kokkuvõttes see mõjub hästi sellepärast et ta on parem, kui sa oled nagu ette valmistanud. Mulle ka siis Siim Kallase mõte meeldis, et et see arv on tegelikult selles mõttes nagu totter, totter väike. Et nendele inimestele, kes siis tahaksid meie majandusse majandusele kasu saada pagulaste näol nende jaoks on sarlijalt väike ja nende jaoks, kes siis tahavad ärrituda, nende jaoks on piisavalt suur, et seda pingeid üles kruvida. Minu arvates oli just see, mida tunnevad, need vähese pagulasega tulevad, kui noh, nagu öeldakse, etakse neid eiratakse, nagu looma ruumi jätab, nad võivad tajuda täiesti ebaproportsionaalset viha, võõristust, mida NATO võib-olla ehitavad hajuks, kui oleks asi rohkem selgeks räägitud, et need üksikud praegu kui need tuua täpselt nende suurematesse keskustesse nagu Tallinna siis nad hajuvad ära. Siin on veel selgelt nähtavaid sisserändajaid teisigi, nii palju, et see pälvis tähelepanu hakata kuskile maakohtadesse viima. Popp on, neid mootorrattureid vajab märksa vähem tekitada sellist pinge ja hirmufoon. Nojah, aga mina olen näiteks pärit Ello linnas, väike linn, aga ma mäletan, kui pisike poiss, ma vaatasin põnevusega, et ma nägin venelast ja ma nägin lätlast, tahtsin kohe näha, et kas nad on teistsugused, ei olnud. Aga see jupikaupa nagu koera saba raiumine, millele sa Kristeriga viitsid siis seesama Euroopa Liidu tasandil ju ka see, mis see tippkohtumine siin toimus siseministrite osaluses nädala alguses. Et see on minu jaoks, on hämmastavalt nagu selline üle bürokretiseeritud, kogu see protsess oli lauale, kui oli vaja 60000 pagulast, siis riigiti ära jagada. Ja siis nad istusid koos. Ministrid arutasid 55000 saidi ära jagatud riikide põhjal, 5000 on veel kuidagi üleval. Et võetakse naguniimoodi noh, liiga väikeste sammudega. Et mulle tundub, et see protsess võiks olla palju kiirem ja, ja võib-olla ka siis palju autoreid. Taas, ja, ja kindlasti märksa rohkem hoomavam kogu selle probleemi ulatustetas 50000 ei ole ju see hulk, mis tuleb siia Euroopasse igal aastal. Seal on erinev. Räppar need tegelased, ühed on need, kes on juba Euroopas ja teised on siis need, keda Välit valitakse väljaspoolt. Need, keda valitakse väljaspoolt näidist, võeti nagu meelsamini vastu ja sinna tulid ka juurde Euroopa liidu välised riigid, ehka Norrale, Norra, Šveits lidest ajendasid, tahtsid osaleda või olid valmis osalema nendega, kes juba Euroopas ei jõudnud. Nendega on asi natuke keerulisem, sellepärast et need on tavaliselt sellised hästi tõmmud. Sitked, vahvad, vahvad mehed, vallalised mehed üldiselt või vähemalt tundub, et nad on üksinda tulnud ja neid väga ei taheta. Aga tõsi on muidugi see, et väga paljuski noh, eriti need, kes kasutavad, ütleme, inimkaubitsejate abi nad tulebki ennekõike siis üks ehk perekonnapea, kes loodab, et pärast dokumentide vormistamist saab ka perekonna järgi tuua, sellesse on iseenesest ju täiesti noh, loomulik sai, ei võta vägariskantsele teekonnale oma naise lapsi kaasa. Et muidugi me peame aru saama samas oma naise ja lapsed sinna riskima. See on jällegi teine loogikavastane, eks ju, et ega ma kujutan ette, et ühel päris pagulasel häid valikuid ei olegi, et mis, mis seal teha, et mingisugunegi kate sellest põrgust välja saada on, on ainult loomulik, aga muidugi me peame aru saama ei, me Euroopa tasandil, et eks see tuli ju kõikidele sellise üllatusena, et pärast eelmiste, selliste suuremate katastroofi läks mööda, sest ega tegelikult ju suurem osa Euroopast pikitakse vaikselt silmi kinni ja oli vaja ühte katastroofi, et siis jälle kõike ärkaksid, hakkaksid millegagi tegelema, taas ütlema, et iialgi enam ehk siis eks ka kõikidel tasanditel mitte ainult siin Eestis ju loodeti, et eks see probleem kuidagi läheb iseenesest mööda, iseenesest laheneb. Aga noh, eriti pärast teatud diktaatorit kukkumist on pigem juhtunud, on vastupidine, et piirid, mis enne mitte võib-olla väga ilusasti pidasid ta nüüd nende asemel on suured augud ja jalad on ise muutunud ka ju siis allikaks, kust neid immigrante tuleb. Hästi huvitav lugu oli selle koha pealt, mis puudutas Ungarita, tema piiritara, et tundub esimese esimese hetke nad midagi täiesti ebainimlik, kui sa paned, ehitas suure müüri, et inimesed ei saaks üle tulla. Aga siis see, kuidas näiteks käituvad allpool olevate palkade riigid, Makedoonia ka täiesti arusaadavalt tulevad pagulased nende piiri peale. Neile antakse dokument, mis ütleb, et 72 tundi palun legaliseerida enda kohalasse riigis, mida keegi ei mõtlegi teha, sest et samaaegselt antakse kätte neile siis rongiplaanid Ungari piirid, et sa pead, seal käis protesti suur mass, ehk siis Vahemeri on küll nähtav ja kõige ohtlikum, aga ka kõikvõimalikud muud piirid ju ei pea. Aga samas ma natuke isegi oponeeriks sellele, et kui hästi noh, olid, oldi selleks valmis, kui palju sellega arvestada, et ma viitan siin Sulev, sina kirjutasid sel nädalal Eesti Ekspressis ühest uuringust, mida siis Eestis tehti või mis Eestis valmis sai ja ja mis kaardistas võimalikud ohud, mis siis sisserannad rändajatega kaasnevad, mis minul oli seal üks üllatus selle selle artikli puhul, et see uuring sai valmiseks aasta alguses, kus 23, veebruar erinev. Et tegelikult see koguse teema Eestisse pagulaste teema algas ikkagi paar kuud hiljem pärast valimisi see debatt ja just tänu sellel ajal laevakatastroofi üle, mis selle nagu käivitas Euroopa tasandil. Aga et see oht, et see, et sellega tegeleti, näitab, võib vähemalt mulle näitas, et et ministeeriumites ametkond sai aru, et me tegelikult ei saa kaua pead liiva all hoida ja et me peame hakkama rohkem siis pagulasi vastu võtma. Mina olen täiesti sellega nõus, nende ametnikud ongi teinud ettevalmistusi, siis on väga hea, et nad on selleks, et tõenäoliselt on erinevat stsenaariumi läbi mõelnud plaan natukene hakkas kahju nendest uuringu koostajate, sest sellepärast, et pärast seda tuli valitsuses selline jutt, et noh, et see uuring nagu ei olnudki eesti oludele mõeldud, et seal oli liialt palju kasutatud välismaa näited, et ei, vastupidi, see uuring oli just mõeldud Eesti jaoks ja seal olid ka ettepanekud mida Eesti võiks teha, kuidas käituda. Astutasin dokumentidega pagulasi ainult hästi põhjalikult neid kontrollides, kõige suurem oht on see, et siia sattuda inimesed, kelle taustaga tegelikult ei tea, kaasa arvatud terroristide siia sisse trügida. Aga, aga see, see on väga kasulik, kui riik valmistub sellisteks asjadeks. See on umbes nagu, nagu need NATO kaitseplaanide tekki joonistatakse kõikvõimalikeks stsenaariumiteks. Kui kui ametnikud valmistusest siis nahkliinist alustasime poliitikute suvetuuriga, siis parem hilja kui mitte kunagi ja võimalik, et ka endale, need neil endil võttis natukene aega ja üldse kogu seda siis seedida. Aga, aga noh, esimene mulje oli küll, et, et nüüd lõpuks lähete, kui, kui pinged on juba nii üles köetud ja inimestel juba formuleerunud sisemisest mingite üsnagi jäiga positsioonidelt Ideaalses maailmas oleks juhtunud natukene teises järjekorras. Näed see algne kogus, et meile saadetakse siin mitu 1000 pagulaspõgenikku kaitse taotlejat. Sellistes šokeeris, et Eesti on valmis pagulasi vastu võtma, aga teatud piirini, et see oli liialt palju. Ühesõnaga, ma loodaks kogu seda diskussiooni selleni, et katsutakse mõelda mitte nüüd selle ühe esimese portsu raames, vaid selles, et see tõesti see probleem, no see pigem süveneb ja kuidas seda enda kasuks pöörata ja et just nimelt meil tõesti meil puudub praegu võimekus, ütlevad ju ka need, kes pagulastega tegelevad ja seal arusaadav, sest et pole seda loodud, seda hakatagi looma tegema inimesi, kes loo katsuda välja mõelda, kuidas nad saaksid haridust, lapsed, see on minu meelest üks kõige olulisemaid küsimusi. Et see teine põlvkond, kes ilmselt sünnib Eestis üles, kasvab, et nad oleksid võimalikult sarnasemad haridusliku tagapõhjaga ja, ja kõik alates ja siis saab töökohad ja, ja keeleõpe ja alguses tõlgid ja nii edasi on, aga seda kõike peab hakkama nüüd kiiremas korras ette valmistama, sest et ma küll ei näe, et see surve nüüd lähema 10 aasta perspektiivis kuskile kaoks ja kui aus olla, siis lähema 100 aasta perspektiivis kindlasti mitte. Aga võtame näiteks sedasama haridusele ja meditsiiniküsimuse. Et täitsa soovitusena, need pagulased paigutataks laiali üle Eesti, et ei tekiks selliseid konkreetseid piirkondi, kus nad kõik koos paiknevad, kus nad on ühest küljest nagu suh ei sulanud hästi Eesti ühiskonda, teisest küljest neid on ka hõlbus rünnata, sellepärast et nad kõik laskus. Nüüd, kui nad on üle Eesti laiali, siis. Keeleprobleemid, kuhu kooli, kuhu lasteaeda pandud, nende lapsi. Kas õpetajad on valmis nendega suhtlema? Seal käitumisprobleemid, erinevad kultuurid on täiesti selleks ettevalmistamine, jõuame nagu sellist väljaõpet, selleks tuleb kõvasti valmistuda. Just, ja ma arvan ka, et aga esimese hooga ikkagi on pigem noh, eriti kuna nii vähe, meil on ikkagi katsuda suuremaid keskusi, no ütleme kasvõi araabia keele tõlki on ikka lihtsam leida Tallinnas või Tartus kui, kui mõnes väiksemas kohas suure tõenäosusega Seape mõneks ajaks niimoodi. Ja teine muidugi täiesti nagu näitama ja õpetajad siis väga raske murdega inimestega selliseid sisemisi hoiakuid. Ma elasin kunagi suhteliselt pikalt Tšehhimaal, seal on näiteks tõsiseks probleemiks mustlaslapsel. Kuna on kohustus neid vastu võtta koolidesse ja nende kohustus koolis käia, siis nad seda ka teevad. Formaalselt väga paljud organisatsioonid juhivad tähelepanu, et üldiselt jääb see istumiseks tagapingis ja antakse formaale mingit paber ka lõpuks kätte, et see kõik see õpetajate, kaasõpilaste hoiak võib olla väga tugev tegur, mis, mis pärsib kogu seda protsessi. Noh, ja siis on inimestel hoiatab, üks tuttav kirjeldas, kuidas ta siis oma keerulisest tuttaval õmbluskollektiivi ja siis ta üle töötajad sosistasid, et huvitav, et mis haigused tal ka kaasas on, kas need levivad ka piisknakkuse kaudu ja nad olid nagu valmis sealt töölt lahkuma, kui, kui see nii keeruline siin näeks, et meil on eelarvamused lihtsalt meie inimesed ei ole harjunud ka need hoiakud veel, arvamused tekivad ka siis, kui, kui on infot vähe või ebapiisavalt ja, ja selles mõttes see kahe ministri selline suvetuur oli, ma arvan, väga hea idee, et, et nad alustasid kohalike omavalitsusjuhtidele selgituste jagamisest ja, ja sealt edasi, see info levib loodetavasti ka kohapealsete inimesteni, et see võtab nagu aitab natuke tasandada. Ta seda hirmu külvamist kampaania tegelikult küll jah, aga näiteks sky seal Ida-Virumaal sulle mitusada inimest töötaja siis sulle öeldakse, pagulasi saadame ka siis, no ikka see kedagi väga ei rõõmusta. Ja võib-olla ka oluline ongi selline vabatahtlikust järgida ka nende laiali nii-öelda jagamisel, et valdade või linnade osas ja teisalt need on ikkagi väga vähe, ütleme see number 150 180, esimese kahe aasta jooksul. Et see on võib-olla. Ma arvan, Eestile jõukohane, me saame hakata siis selle teemaga ennast nii-öelda jää harima. Sõltub sellest, kui palju pereliikmeid kaasa tuleb, sõltub, kui, kui palju neist on pered isegi juba sisse tulles. Jah, aga jällegi ta on jõukohane ja samas on ta nagu liiga väike, et üks parimaid vahendeid mõtlesin ülesaamiseks on inimestega kokku puutuda ja neid neid näha, nii et pakun välja ka, et näiteks mootorrattur hiirte asemel võiks vao külas üritadagi taha ühiseid jalgpallimatši, on midagi muud seal istet RK katsuda selliste vasakule, kusjuures ma olen aru saanud, et ega see vao küla elanikud ise on suhteliselt noh, ei tohi positiivset, aga ikkagi pigem neutraalselt meelestatud, et need on pigem mureks see, et need on seal rohkem, kui alguses lubati, et kuule, rahvastatus, mitte et nad oleks nende vastu nad ometi neid näinud ja saanud aru, et sealt ei ole midagi halba oodata. Noh, aga seda sisserännanud on eesti näinud ajaloo jooksul üsna palju, et venelaste sisseränne siiski oli meile ja ega see lõimumine nüüd küll kõige paremaks ei ole kujunenud. Selle koha pealt mulle kohutavalt meeldib Kristiina Ojuland, kes ütleb ka, et vaadake, pole lõimumis toimunud, kes oli nii pikalt valitsuse, sest seda siis natukenegi nagu tagant tõugata. Ka noh, see ütleme see pagulaste teema, nii nagu sa, Christian ütlesid, et see on lähema 10 võib-olla pikemaajaline teema, mis meid puudutab, aga teine selline pikaajaline probleem, mis sellel nädalal ka võimendus on seakatk, mis siis on esmakordselt Eestis jõudnud kodusigade nii kolm farmi on karantiini pandud, seadun hukatud ja, ja noh, on öeldud, et see on ka selline 10 20 aasta pikkune probleem, et me peame lihtsalt selle haigusega harjuma koos olema? Jah, et nad kestab siis kuskil kuni 10 aastat, et praeguseks on jõutud sinnani Need teada saadud, et see sigade katk jõudis kunagi 2007. aasta kevadel potti sadamasse Gruusias. Ja ta on siis sellise genotüübi kätele tulnud kuskilt kas samblast või Mosambiigis kuskilt sealtkandist tõenäoliselt mingite laevaga toodud jäätmete kaudu alguses haigestusid sead Gruusias, Sis, Armeenias Aserbaidžaanis, sealt levis ta Venemaale. Venemaal juhtus selline huvitav olukord, kus sõduritele tehti mingeid ja neid saadeti üle riigi laiali ja siis need, mida kõiki ära ei söödud. Need läksid siis jäätmetele sigadele söögiks, siis tekkisid üle riigi mitmes kohas haiguspuhangud. Seda jõudis loomulikult Valgevenesse, siis ma mäletan, kuidas valgevene lubasid, et laseme maha kõik metssead, et need siis levitanud haigust. Sellest küttimisest suurt midagi välja ei tulnud, selle kohta on öeldud, et see veel võimendab seda. Siis leedulased ütlesid, ehitame tara, nii nagu põgenike puhul oli ka sigade puhul tegelikult tara ehitamise küsimus. Eestlased ütles, see tara ei pea väga sellepärast, et seda ära ei ole selline nagu väga massiivne. Ta oli pigem selliseks mõeldud, nagu on maanteede ääres asjale, et kellele Lileedusse seadvad vist ka Poolas, Lätis ja nüüd, kaheksa aastat hiljem on ta aegsete tulnudki Eestisse ja ta levib, et kes tahab vaadata, siis veterinaar- ja toiduameti koduküljel on selline nimekiri, et kust, mis kuupäevadel all leitud seakatku, seal on üks selline katkukolle, siis on järgmine järgmine ja siis vaikselt nagu mööda Eestit levib, edasi näeme, et kaguosa ja lõunaosa hõivata, et tegelikult on ka sealt ilmselt üle Narva jõe tulnud. Ida-Eestis on katkukoldeid ja siis on küsimus, et millal ta jõuab siia ütleme-Läänemaal. Aga eks on, ma saan aru, et põhiline probleem on selles, et on erakordselt nakkaveetriks. Seakasvataja kirjeldased käib, puutub keegi inimene kokku nakkuskoldega kontoris, samas kontoris käib läbi inimene, pärast ta sinna sigalasse ja tema talla külge jääb see bakter külge ta liiklusele kaasa niimoodi, et ta võib tulla läbi mitme astme, nii et see, kes konkreetselt puutub sigadega kokku, pole nakkuskoldega nagu kokku puutunudki. Et sellises olukorras on tõesti ülimalt raske selle nastikut sammas. See seakasvatajad ütlesid, et teraviljaga näiteks teravili ei ole piisavalt töödeldud ja seda ongi väga raske töödelda. Metssead piserdavad seal teravilja sees, juhata loomasööda sekka ja jällegi haigus kohal. See teema on saanud ka nagu jällegi kriitikat, et noh, ütleme valitsus ükskõik, mida valitsus pagulastele seakatku puhul teeb, ikkagi ta teeb halvasti, et seakasvatajad on, on valitsus kritiseerin. Ma ise küll tundub, et noh, ma ei tea, mis ta sellest nagu räägitud on igasuguseid ennetavaid tegevusi tehtud pärast seda, kui, kui see esimene seakatku puhang avastati 2014 ühel metsseal, et et noh, ma ei kujuta ette, mida, nagu saaks veel riik ametkond teha selleks, et seda ei levi, et pigem on ikkagi küsimus selles, et et esiteks, seakasvatajad ise peavad seal tegema, et kui kui nüüd on ka kodusem, kas nad, siis tekib küsimus, et kuidas ikkagi probleemist välja tulla ja kuidas kompenseerida seakasvatajatele võimalikult kahjud. Ja lugesin ühte pressiteadet, see anti välja maikuus ehk siis kaks kuud tagasi. Lõuna-Eestis toimusid nimelt õppused, seal olid mitmed erinevad asutused, keskkonnaamet, seesama veterinaar- ja toiduamet, kaitseliit siis asutus, mis loomade karjusid, põletab kohalikud omavalitsused ja nii edasi. Ja õppuse stsenaarium, märgi oli kinnitatud Lõuna-Eestis kolmes erinevas vormis, eriti ohtliku loomataudi diagnoosi täpselt läinud, nagu oleks läbi mängitud see, mis praegu toimub. Ehk tegelikult valmistatud, valmistatud jah, tõesti selleks, et selline kriisiks tulla. Et noh, seal kompenseeris mehhanismi ei ole lihtsalt välja mõeldud, saan aru, et see lubati jõu, et need, kes on täitnud nõuded, ma ei tea küll, kuivõrd hakatakse otsima seal nõuete sajaprotsendilist täitmist, et need, nende hukatud sead saavad kompenseeritud riigi poolt, et ma vähemalt see oli see lubadus, mis käidi välja pärast Lähed umbes samal päeval, kui see, kui see katku puhang siis farmis avastati. Muidugi seakasvatajad ütlevad küll, et meil on välja mõeldud terve rida ja üsna drastilisi meetmeid alates täpselt metssigade mass küttimisest kuni selleni, et likvideerida ära kõike väiksemat sea, pidama sidet, siis umbes kokku osta ja jagada laiali sundkorras suuremate farmide vahel, et kõik sellised kõlavad üsnagi Militaarselt. Muidugi nad küllap võivaka ka toimiv jääks, siis ei sa Räkiwake, kuidas suurte farmide salati vahetatakse riided ja kõik muudetaks, selliseid elementaarseid ettevaatusabinõud ju kindlasti suudavad üsna palju vaos hoidvat. Ta näidava puhkusest käisin avatud talude päeval ühes talus, kus näidati erinevaid loomi, vot sigade juurde ei lastud, öeldi, et audi pärast on keeratud riidas nendele. See summa, mida riik nendeks ütleme siis taudi tõkestamiseks tehtavate kulude kompenseerimiseks oli ette näinud, oli 900000 eurot, aga see oli enne seda, kui nüüd see sigade katk jõudis kodusigade nii ja on, olgu öeldud, lugesin siin meedias sellel nädalal, et 100 eurot vist iga sunt lapale minema sea kohta on see seal kompensatsioonisumma siin probleem tekib, et ütleme, võib-olla väike sigalat ei olegi nii tõsine probleem, aga küsimus on selles, et et kui see peaks puhkema suurtest sigalates näiteks Ekseko, mis asub selles praeguses taudi piirkonnast vist seal 15 20 kilomeetrit ja ja kui noh, ütleme seal on eelmise aasta lõpu seisuga oli, oli siis Rakvere farmid, kuidas neid, mitu farmi Ekseko on suurim, aga kokku oli 418000 siga ja kuid Eestis üldse on 350000 siga. Et et see on tõeline hoopia ja kui nüüd need ettevõtted, et põhimõtteliselt taut sinna satub, siis pannakse need kinni. Sund tapale, seal olevat seade, need seal kahju majanduslik kahju nii ettevõtetele kui riigile on, on juba märkimisväärne. Kindlasti on ja sa ei saa seda ka eelarvesse planeerida, ta pani eelarvesse, sa saad küll planeerida seda võitlust, ütleme siis selle haiguse leviku vastu, aga see, et kahju tekib seda tavaliselt ju keegi ei planeerina. Sigala omanike jaoks küsimus ka selles, et kui suured on, seal on kolm tsoone, mis siis neid sigalaid ümbritsevad ja see kolmas tsoon on raadiusega, et noh, on ebaselge, et kui suur see raadius peab olema nakatuskoldest, et et Läti näide oli, kus Euroopa Komisjon surus peale 20 kilomeetrise tsooni, et, et see oleks Eesti jaoks selline väga suur hoop, et sinna jääks praegu kaheksa sigalat. Seal Valgamaal ja Viljandi küsimus on jälle, et kuhu see katki edasi läheb, et on tulnud siia küll põhja pool, aga sa pead, kui minna rahulikult lääne poole edasi. Pinget tekib aga küsimus, et kuidas see mõjutab tarbijaid, lihasööjaid, et hetkel on Eestis ikkagi liha hinnad üsna madalad, kui me võrdleme kas või Venemaaga, siis on nad märgatavalt madalamad küll kuskil Peterburis või Moskvas, ehk siis nagu selliste normaalsed hinnatõusuruumi on veel kõvasti ja hetkel sabin Mart liha. Lükkaks kõiki kahjumiga seakasvatajatest ei oleks, saab seda asendada, aga kui sa tõesti hakkab puutuma piirkondlikuks Probleemiks Poola ja muud langevad ohvriks korralikult, siis mingi hetk hakkame oma toidulauda revideerima. Nojah, siis tuleb Ameerika sealiha ja taiwani sealiha ja Eesti puhul on öeldud, et võib-olla jääb puutumata, jäävad saareni, et võib olla. On saared selline, ma arvan, et selle asja nimi on Uifosünking. Unistada. Jah, aga noh, see on nagu selge, et sellega sest me kuuleme veel palju ja see on selline aastatepikkune probleem, millega nüüd valitsus, seakasvatajad ja, ja kõik teised ametkonnad peavad, peavad kokku puutuma, aga lähme siit edasi, spordi toetamise teema juurde, sellel nädalal oli, oli kaks erinevat artiklit. Alguses Eesti Päevaleht kirjutas, et Tallinna sadam on alustanud uuesti sporditoetuste maksmist ja et suur osa nendest makstud sporditoetustest läks spordialaliitudele, mida juhivad reformierakondlased ja seal viidatud ka Tallinna sadamat tegelikult kureerib paljuski Reformierakond ja reedel äripäevas. Kirjutasime defandy spordikompleksist, mis on tekitanud palju pahameelt Otepää eraettevõtetes, sest tegemist on riikliku riigile kuuluv sihtasutusega, mis on teinud korda defandy hotellis on ainus kolmetärnihotell Valgamaal ja teised turismiettevõtjad ütlevad, et neil on väga keeruline konkureerida defandiga turismiturul, sest riik toetab seda sihtasutust päris suurte summadega. Kõigepealt kas keegi teist osandatud aru, millal võiks üldse tugineda loogika miks peab sporti toetama läbi riigifirmade see, et ta läheb maksumaksja raha spordile, on ilmselt mõistetav. Aga et kuidagi nagu otsesemalt ja läbipaistvalt, et miks peaks Tallinna sadam seal üldse mingisugune lüli vahel olema? See on maailmas lihtsalt hästi levinud. Võtame näiteks Brasiilias toimuvat, et järgmisel aastal olümpiamängud nende sponsoriteks on hästi suured riigivile Petrogras, elektrobras, Bankodobrassil, neid on veel ja veel. Venemaale okei, eks Slovakkia, Rumeenia, Saksamaa igal pool selgelt kombeks. Ma võib-olla Kristian, vastaksin aastaks niimoodi, et ega tegelikult selle toetamise noh, üks eesmärk on sporti toetada, mulle tundub, et teine eesmärk on poliitikuid toetada. Et see, et poliitikud on erinevates spordialaliitude eesotsas, tähendab ka seda, et nad saavad sellist positiivset tähelepanu rada sportlaste kõrval, kui selle alaliidu sportlased on edukad. Ja kui nad aitavad sellele alaliidule tuua raha, siis neid seal eesotsas hoitakse ja Tallinna sadam, noh, minu arvates mina olen seda meelt, et ei peaks üldse sporti toetama, et maksku riigieelarvesse dividende ja jagame seda sporditoetust riigieelarve kaudu, et kaovad. Ma arvan, et sellised käsi peseb kätt tehingud, mis, mille kahtlused praegu ikkagi üleval on, et kui seda nimekirjaga vaadata, kes said, eks toetust noh siis ikkagi Reformierakonna juhitud spordialaliidud on seal eesotsas. Minul tekkib jällegi vastupidi küsimused, kes ei saanud, kes sealt veel küsisid, ei saanud, ja miks nad ei saanud küsimus, kas tegemist oli sellega, et nende, kes veel küsisid, olid lihtsalt saamatud neil ei olnud piisavalt taset või neile ei antud, sellepärast vales erakonnas. Päeval ei olnud üldse erakaeva lehes üks, kes küll oli anonüümne, eks spordis juht ütles, et nemad taotlesid 50 oli kokku, kes taotlesid ja 11 said nendest kuus valitses seotud väidetavalt Reformierakonnaga, need liidud otseselt, aga tema ütles, et neile öeldi ära, et nad ei tunne õigeid inimesi, et, et sellepärast jäid kõrvale. Aga see, et sa tunned õigeid inimesi, see ei kehti ainult riigifirmade puhul, et see kehtib ka erafirmade puhulmuses spordi toetamisel, spordi toetamine on samasugune nagu kultuur, kus on veelgi hullem see ka igasugused toetusrahade andmine. Et aga kui erafirma jagab noh siis nagu selles mõttes ei teki seda küsimust, et kui seal ongi, ütleme ma tea. Oliver Kruuda-le kuulub tere ja tere toetab rallisporti või, või ratsasporti, mis on, on Oliver Kruuda enda hobid, no siis siis ei teki nagu seda küsimust või, või ei ole nagu põhjust kritiseerida seda. Räägi seda põllumeestele, kes siin mõned kuud tagasi ütlesid, näed, meie ei saa piimaraha kätte, aga ka ralli jaoks on raha olemas. Minule muuseas meeldib ralli, mina käisin rallit vaatamas, mul ei ole mitte midagi selle vastu, et Karl Kruuda võistlev jumalast hea. Lähen oma ema, teiste seal seda meelt, et kõik, mis tuleb ikkagi nii-öelda avalikust rahakotist, peaks olema nonii, nii läbipaistev kui võimalik, on just see ikkagi see olgu pealegi kombeks see aeg, kui sa tõid veel näitena mõne riigi, kus korruptsioonitase on märgatavalt kõrgem kui meil, siis need ainult kinnitavad seda, et et pigem üks aus läbipaistev riik võiks toetada sporti ühtsetele kõikidele arusaadavatel alustel. Ja need aluste seas ei oleks parteiline kuuluvus. Ja noh, teine pool on, aga see on kõik hirmus jama või nagu parteiparteidega, kusjuures hakkab segama nimetatakse diskrimineerimisega sportlane, spordi functionäri tohiks olla parteis. Kas ta peab siis on kaks varianti, kas ta peab parteist väljastama või ta ei tohi enam sporti teha. Küsimus ei ole sporditegemises või parteisse kuulumises, küsimus on lihtsalt seda selles, et mis alustel jagatakse laiali riigiettevõttele kuuluvat raha ehk toetust ja miks ühed saavad ja teised ei saa, et praegu on probleem selles, et ega Tallinna sadam selles mõttes ei ole ka seda osanud selgitada, miks just need Reformierakonnaga seotud erialaliidud seda raha saidi, miks teised ei saanud? Remo Holsmer, kes on Tallinna Sadama nõukogu esimees, tegelikult telefoni teel ma saan arupäevale ajakirjanikku üldse ei, ei tihanud sellel teemal suhelda. Palus küsimused saata meilitsi kirjalikult. Meile tuli vastus, nagu on tüüpiline, kui poliitik ei taha vastata, siis ta vastas sellise üldise kommentaarina, jättes konkreetsed vastused tundmatuid. Et noh, et selgituse pool on tegelikult puudu. Rääkisime 100 viitekümmet taotlust, kes seal olid, mis alusel ja miks need välja valiti, et miks just näiteks tantsuspordi liidule peab andma Tallinna sadam, et noh, siis siis on, on võib-olla võetakse pinged maha veel väga lihtsalt teha. Tehku kõik need taotlused avalikuks ja selle jagamise protsess, veebikaamera saab panna iga, igaüks saab vaadata, kuidas nad seda jaga, mis põhjendustega. Ja sellega on see teema täiesti maha võetud. Küllap olekski aga praegusel hetkel paratamatult kuvand, mis jääb, on see, et tegime nii ja mis siis, ehk siis? Ei, no aga kui sa niimoodi jagad parteilise kuuluvuse järgi ja see välja tuleb seal partei pihta lisaks sellele saab see spordis alaliit pihta ja need inimesed, et selles mõttes nagu tead millega riskid olge hullem, asi on see, mida spordis hästi tihti muuseas, just ka erafirmades Kikbeks süsteem, ehk sa annad küll sponsorlust, aga sulle makstakse sellest osa vaikselt taskusse tagasi? Vot see on väga vastik, see on selline tõeline korruptsioon. Aga räägime veel sellest defandy teemast, et, et seal on samamoodi noh, tegemist sellise nii-öelda turu salkimise olukorraga, kus kus riik ühelt poolt ehitab valmis ühe majutusasutuse, see hakkab pakkuma konkurentsi erasektorile ja mis on, noh, minu jaoks on üllatav, on just see kellelgi toimub reformierakond, ütleme seal, mis nagu maailmavaateliselt on selline liberaalne riikliku sekkumise ja abivastane, vaba turumajanduse toetaja. Aga nüüd on mingi sõpruskond selline grupp, kes on, on ühe sihtasutusega seotud ja ja neil pole probleemi saada riigilt tuge. Ma kommenteeriks alustasid täpselt samasuguse küsimusega, et kas keegi oskab seletada, miks peaks riik tegelema majutusteenuste pakkumisega? Ei oska seal, ütleme see selle sihtasutuse juhatuse liige ütles, et Kristjan Karis ütles, et et ka kohalikud ettevõtjad soovitavad erastada selle majutuse ja toitlustusteenuse pakkumise, et las nad sisaldavad ainult spordi rajatisi, mille korrastamiseks riik tõesti võiks ja peaks eraldama. Aga tema ütles, et 40 aastat on seal selle majutuse ja toitlustamisega tegeldud ja noh, ei saa erastada, et see on nagu sama, mis hakkame Viru hotelli taasriigistama, sest ka selle hotelli puhul on natuke rohkem kui 40 aastat majutus ja toitlustusteenust pakutud. Et mulle tundub, et see on lihtsalt selline. Ma ei tea, et üks variant on, et see sihtasutus on väga oluline ehitusteenuse tellija. Et võib-olla sellepärast on vaja, et, et seda sihtasutus kontrollib osakond ja, ja et riigieelarves seda toetatakse. Võib-olla on lihtsalt sellised isiklikud ambitsioonid, et kui sa mingit ettevõtmist juhid, siis sa tahad, et see oleks edukas ja sa leiad argumente, miks niimoodi mõistlik, et riik aitab. Mina, talvel lõin ka kokku selle sihtasutuse saadud toetused ja vaatasin, et siis kui panna kokku kolm allikat, siis riigieelarve, kohalike omavalitsuse euroabi, siis tuli sinna vist 25 miljonit eurot aastas 22005 kuni 2013, siis siis on eelmise aasta tulemusi. Ei olnud teada jah, suur summa. Et ja, ja kogu aeg on seal ühe erakonnaga seotud inimesed eesotsas eesotsas olnud. Iseasi muidugi on see, et kuivõrd see vastab tõele, et sa tööte otepää sellist turgu tingimata solgi või kui tugevalt, et see mõjutab, sest et ta Otepää ütleme, hotellid on ikkagi talvesessioonil jõuliselt täis, pigem täis, kui, kui leiab seal palju vabu kohti kergesti, ehk siis kõik saavad oma osa palju neid, kes, kes ei taha, need suusaradasid, kasutada nad miks ma peaksin minema defandile kui muu otepää palju ilusam? Ega see võib-olla natuke üles puutukas, see argument, aga samas Kõigest defandy kompleksi kasutajad ei ööbi Essel defande kompleksis, nad on ka trenni poisid, on kuskil seal mõnes teises lähedal asuvas probleem suvel, kus on see konkurentsi, mille pärast nagu tuntakse muret ja see võitlus käib, et, et suvel oleks ka hotellid täis ja teine noh, mis häirib kohalikke ütleme siis, eraettevõtted on see, et, et sul on raske, kui sa pead oma raha või pangalaenuga tegema hotelli korda, kui teine kõrvalt saab selleks riigieelarvest toetust, et siis on, on lihtsalt on keerulisem konkureerida ja, ja kolmas teema on see, et kui mis, mida see sihtasutuste fondi spordikeskus tegi, et ta pakkus soodustingimustega spordirajatiste kasutamist oma klientidele ehk et, et riik ehitab piltlikult öeldes staadion nii, aga siis mingi seltskond saab sellele sellise eelisõiguse ja selle pealt teenida, et annab seda soodsamalt ära kui, kui teistel. Siis tuleb ja vaadata Euroopa Liidu riigiabi andmise nõudeid, kas need on täidetud või mitte, on tegemist keelatud riigiabiga sisse, nõutakse tagasi, ehk see on sama küsimus, mis kehtib Estonian Airi puhul. Aga mis praegu selle teema puhul ongi tõstatanud need nii-öelda ära ettevõtjad, et, et seadnud kahtluse alla, et riigi abi ei ole olnud seaduslik. Esimene voor küll ütleb, et on seaduslik, aga, aga see hinnang tugines ka rahandusministeerium. Nii et on huvitav, kas ettevõtjatel jagub jõudu minna seda vaidlustama näiteks kohtutesse. Aga teine probleem ongi siis selles, et miks peab üks ütleme, üks sellise väikse hotelliomanik sõdima riigiga kuhude viisi lugemas, seadusi selgitama, et seal riigiabi võib olla keelatud olemas rahandusministeeriumis terve osakond riigi abiga tegelevaid ametnikke ja teisalt maailma vaatasite, et miks me peame andma raha sedasama spordiraha. Selleks, et keegi saaks majutusäri. Ühesõnaga, betooni valada taas lihtsalt? Ei, ma olen sinuga täiesti nõus selle koha pealt, et väga palju lihtsam ja probleemivabam oleks see, kui taoliste vähemalt tellib riigi raha paigutamist üldse ei oleks, see oleks kui kogu see teema lihtsalt maas, et, et see isegi kui me leiame kuskilt seadustest näpuga järge ajada, see kõik on juriidiliselt korrektne, siis see ei ole kohalike ettevõtete suhtes ilmselt aus. Noh, võib-olla mõnedele meeldib, et suurune kompleks toob juurde rohkem inimesi kassadest, poodide kohvikutekäive, et ah, see on mitmetahuline, aga tõesti ma usun, et seda annaks lahendada kuidagi kuidagi teisiti, mis ei haiseks niimodi. No seal oli vist ka see, et osad sportlased said odavamalt ööbida seal üks paint, et see on ka siis ütleme spordi toetamine selle kaudu samamoodi seal ta küsida, et nad praamipiletid, et miks neid doteeritakse, miks ta ei ole vabaturul? Noh, seal ei ole alternatiivi selles mõttes, et praamiga Saaremaale sõita, et seal nii-öelda nagu maantee, mille ma räägin lihtsalt maal, ma räägin mõttelises küsimuses, mitte konkreetsest, näitas, et me. Ma arvan, et et miks seda doteeritakse. See on täiesti selge, eks ole, ehk jahutame koheselt, olete juba edasi minna, siis tekivad hoopis mitmetahulisem küsimused, et miks doteeritakse näiteks rongiliiklus pillanud satanud ju bussifirmad, et eks see dotatsioon on juba esimesest hetkest, kui hakatakse midagi doteerima, üsna libe tee, mida peab väga selgelt põhjendama, et tegemist on ikkagi avaliku raha kasutamisega. Kas see on nüüd on ühiskonna kui terviku huvides või mitte? Täpselt et antud juhul Otepää puhul on lõhud sügavad kahtlused. Noh, hea küll, tuleme korraks tagasi eelmise teema juurde, ehk riigifirmade sponsorlus siis noh, tekitab küsimus, eks ju, Eesti riigifirmade puhul, aga mis siis, kui näiteks siia tahab siseneda oma reklaamiga mõne teise riigifirma tab sporti, dolla reklaame näiteks selline nagu teleinfokanal nagu sputnik näiteks taksos ta Eesti koondise mingi särgi peal oma reklaami? Jah, aga siis on see selle riigi enda ja selle maksumaksjate otsustada, et kas nad tahavad, et nende riigifirma Teistri teise riigi spordialaliitu toetab mitte selles mõttes, noh praegu ikkagi noh, ma arvan see võrdlus ajal päris kohane klassisse. Venelased otsustavad, kas peaks Eestis toetama mõnda kanalit. Tõmbasin kohe mingi paralleeli peasete Alissa rosmonovia vehklemine, et äkki Eesti vehklejad oleks päris hea meel, kui ta võtaks sadama diivanil, on tegelikult, kui me vaatame Prom on ja Saksamaal Schalke klubijalgpalliklubi peasponsor. Et seda raha on, see on, see on poliitiline raha. Ilmselt seal on ka siis küsimus selles, et mõnikord teatavad jõuametid teevad selgeks, et mõnest rahast tasuks loo. Ühesõnaga, mul on väga hea meel, et see praeguse kuju lähemalt läbi meedia välja tuli, et kui on poliitilise valikut, siis saavad valijad poliitilisi valikuid lähtudes olemasolevast informatsioonist suunata. Paha on see, kui info jääb varjatuks salajaseks. Aga üks selline valikute küsimus seisab see mees koalitsioonierakondadele, et sotsid on teinud koosta ajusid raagistanud viimastena nädalatel ja ja pakkunud välja mitmeid ettepanekuid, mida tuleks kirjutada sisse koalitsioonilepingusse ehk sellesse samasse leppesse, mis on, on valmis saanud siin suurusjärk kolm kuud tagasi, et nüüd hakatakse seda remontima. Mis, mis nagu sotside selline motiiv võib olla tõesti tahtmine see koalitsioonileping ümber kirjutada, seda täiendada, või on pigem selline enesenäitamise võimalus. Ma arvan, et üks kõige tähtsam asi asju on ikkagi agenda defineerimine. Väga pikalt on Eestis aga maksupoliitikas muus pannud paika sellised üldised jooned, jätame Reformierakond, kes sõnastab teema teise kritiseerivad, aga kokkuvõttes on ikkagi nagu emad, initsiatiivita ta. Praegusel hetkel on initsiatiiv nende suvekuudel vähemalt olnud tegelikult sotside käes, et meeldib, ei meeldi, kritiseeritakse, lastakse põhja. Aga kogu päevakord on ju nende defineeritud. Et nemad panevad nagu jutupunktid lauale ja siis teised peavad neile vastama. Noh, põhiline ettepanek, mis sotsid nüüd on välja tulnud, on ikkagi tulumaksuvaba miinimumi tõstmine ja tõstmine siis 400-le eurole, et praeguse koalitsioonilepingu järgi see tõuseb 205-le eurole. Läheb natuke teine mulje, et mulle jääb mulje, et Jevgeni Ossinovski on saanud sotside uueks juhiks. Juhiks valides ta lubas selle koalitsioonilepingu kallale minna ja kuidas seda ei teeks, siis öeldakse, et kuule, kallis mees, sa oled ikka täitsa nõrgend nagu oma lubadusi täita, vähemalt teeks katse. Teisalt jällegi, kui ta seda katset nüüd teeb, siis ta, mida ta ütleb oma parteikaaslastele, kallid vennad teie siin ei jaganud üldse, Matsa kinnitasid siin lepingu, ära. Tee kõik panid oma käe alla, aga mina ütlen teile. Leping on halb, te tegite täiesti valesti. Et noh, et ta tõmbab jällegi nagu näitab, et kaasas ei saanud hakkama. Ossinovski ütles, et leping on halb, ütleb, et lepingut saab teha veel parem. Okei, no ütleme siis niipidi, noh, teeme siis teda veel paremaks, aga noh, selge, selge, et kui vaadata neid punkte, mis on jõudnud meediasse, ma noh, 21 vist on niimoodi päris avalikult välja käidud, siis palju nendest onju, panevad õlgu kehitama, nad asemel sobiksid valimisloosungid tasse oma üldsõnalisus, aga, aga no ma ei tea, piirame ametiautode hinda jah, et paneme hinnalae ta. Väga-väga vahva, aga see nagu meiega oma sellest Päevalehes tegime just küsitlused. Ka need, kes võiksid olla poolt esimese hooga, et nojah, aga see on ainult üks osa suuremast kompleksist meetmed meetmetest ja milleks on ikkagi ennekõike avalikud konkursid selgelt neetud kriteeriumid, mille alusel me otsustame, et hinnalagi ei saa olla eesmärk omaette. Palju selliseid asju, nende selles asjad, mis nagu. Aga need on ettepanekud, mis on tulnud lihtsalt selles mõttes, et nende ettepanekute vahel saab valida. Et kuna see ei ole, see nüüd selline asi, tuleb, et kõigepealt peavad sotsid omavahel kokku leppima, et mida me siis esitame, mida mitte siis peab sellel ülejäänud koalitsioonile partneritega läbi arutama, siis, mis sealt nagu lõpuks ellu viiakse, kas üldse viiakse? See kõik on täiesti arusaamatu, aga Ossinovski kindlasti on teinud palju plusspunkte ja selles mõttes noh, saab öelda, et õige mees tegi ära seda midagit. Baas, eks ole ja seda asja niisama päris huvitav minu jaoks ikkagi nendest kõigist nendest lubadustest üks väga selge konkreetne. Numbritega on ikkagi see maksutemaatika, et jällegi, kui siiamaani ma ütlen, on defineerinud ju Reformierakond, maksu poliitik, kate Keskerakond üritanud üsna abstraktselt oma astmelise mõttega vastanduda, siis nüüd on noh, üsna pandud paika selline või pandud lauale midagi hoopis teistsugust, alternatiivset, kusjuures ma isiklikult eile nägi mingisuguseid arvutusi, mis sotsidel on, nad ütlevad, et kui tõsta maksu ja tõsta maksuvaba miinimumi nii nagu nad pakuvad 400 lehe 24-le siis peaks olema selline arvuti enam-vähem tasakaalus, et aga see ei anna mitte, see oleks nüüd uuesti arutelu teema. Aga nad on nagu mulle muljet oled enda jaoks selle läbi mõelnud, et olekski nagu teiste alternatiivselt mitte nagu Reformierakonda tingimata tulumaksu vähendada, vaid just madalapalgaliste puhul, et noh, see on vähemalt kuidas suudaksid nagu avada selle maksu temaatilise debatti tänu sellele laiemalt. Kui jätta astmeline proportsionaalne siis siis oleks, noh, ma arvan, et üks samm nii-öelda Eesti demokraatlikus juhtimises äkki edasi astutud. Minule see tulumaksuvaba miinimumi suurendan kõlab kindlasti paremini kui näiteks IRLi madalapalgaliste toetamine, mis on üpris keeruline ja palju küsitavusi, et lihtsam tõsta seda tulumaksuvaba miinimum, tõsta seda nii palju kui sotsitaat, see tähendab päris suurt koormust riigieelarvele. Aga mulle nagu seda sotside tegevust praegu vaadates tundub, et nad on nagu hiljaks jäänud valimised, sära, et nad oleksid pidanud need ajurünnakut tegema enne valimisi ja kui siis koalitsioon kokku tuleb, siis pakun mõned asjad välja. Aga teisest küljest, kui hea tegelikult, kui olemas, kui, kui nad mõtlevad niimoodi, et nad ei ole, ei keskendu sellistele kampaaniatele vahetult enne valimisi, nagu on tavaks, on hea teevadki juba praegu juba järgmisteks valimisteks sellise agenda endale ette. Ma loodaks, et seal selline positiivne seletus Ta oleks võinud teha ka mõned kuud tagasi, siis kui koalitsioonileping näiteks olemas. Teisalt tekib üldse küsimus, mis asi see koalitsioonileping on, et, et mulle tundub praegu praegune kolmikliit on läinud seda teed, et metsikult detailseks tehtud, et tegelikult üks koalitsioonileping võiks olla selline visioonidokument, et järgmiseks neljaks aastaks me tahame teha ära sellised sellised asjad või eesmärgid on sellised, mingid tähtajad on paigas. Aga et kuidas sinna jõutakse, et seal võiski olla erinevaid lahendusvariante ja me siis valitsuses ess analüüsides vaieldes, arutledes valime välja nagu paremat teed, et praegu on see, et, et kirjutati koalitsioonileping, tehti hästi detailne kolme kuuga, tegelikult suruti väga olulised ka maksumuudatused läbi ja nüüd öeldakse, et ärme enam. Aga siin oli üks suur kriitika Reformierakonna aadressil, et siis kui valimised toimusid, siis ei räägitud mitte kuskil sellest, et eks kütuseaktsiis näiteks tõsta. Kas te mäletate selle seda ideed tõsta 24 protsendini tulumaksu valimistele? Saame tegelikult sama kriitikat saab hakata kasutama sotsid, tegelikult on seda välja pakkunud. Nad on pakkujaga välja astmelist tulumaks, eks ju. Inimestele meeldib see, kui kui neil soodustused tõusevad, ehk mitte keegi ei ole selle vastu või tulumaksuvaba miinimum, kasvab. Aga see, kust võetakse see lisaraha. Siinselt tekitab piisavalt palju peavalu. Kui see, kui vaadata näiteks kui seda ta tavalist inimest siis see konkreetselt tulumaksutõus ühes tulumaksuvaba miinimumi tõusuga hakkab võtma rohkem raha ära ütleme kuskilt 1000 500600 rodopalgaga inimestelt ja noh, mitte mitte nii väga palju rohkem, aga ütleme päris määratavat osa valijaskonnast. See kokkuvõttes võiks pigem isegi rõõmustada. Ma jällegi, ma, sa ütled, et need on need arvutused, mida mina nägin, et ma usun, et võib-olla jõutakse ka teistsugustele järeldustele. Ja samamoodi võib mõni inimene küsida, aga miks see näiteks ettevõtete tulumaks, Eriks kehtib sisevõeti minult üldse ära või miks näiteks maamaks ei viiks? Kui sa oled minu meelest oli kodualuse maamaksust vabastamine üks olema tutvuse, mis kunagi tehti, et see võttis ära ühe kindla tulubaasi, aga jällegi inimeste peab jätma mulje, et nad siis oma maksusid midagi saavad, et näiteks väga lihtne näide, millel võib-olla pole hetkel seaduslikku alust, aga kui praegu pandud krundi omanikule kohustus hooldada kõnnitee, see, mida me näeme, kuidas nad talviti teevad palju lihtsamaks võtta maksu- ja särad, teha. Aga noh, teisalt võib tõesti võiks võib-olla ka debateerida selle ettevõtte tulumaksu taastamise teemal, et et võib-olla on praegu aeg on läinud nii kaugele, kus me peaks soodus, seda ma enam investeerimist seadmetesse ja ehitistesse vaid võib-olla oleks hoopis alternatiiv, et me langetamegi siis tööjõumakse sotsiaalmaksutulumaksu palgatöötajatele aga kehtestame mingil määral sellise vana klassikalise kasumimaksu ette võtta. Lihtsalt kogu aeg oli, näiteks oli Mantaks, et ettevõtete tulumaksu kaotamine soodustab investeeringu, mis kokkuvõttes elavdab majandust. Et ka see tänases situatsioonis enam nii kehtib, ma ei tea, aga see vajaks ilmselt tõesti mingi hetke uuesti üle arutamist. Noh, seal on veel igasugu toredaid ettepanek, et näiteks, et viime riigiasutused üle Eesti laiali. Minu meelest see on selline selline asi, millest lõpmatuseni rääkima jääda. Sellepärast et kui paljud nendes kõikides riiklikes arenguplaanides on selliste asjadega arutatud, näiteks koolid, lasteaiad, et sa pead arvestama, et kui sa viidi ametniku ära, siis ilmselt ta on ka temal siiski mingi pere kaasas nagu nendel pagulastele, et kas siin tekib nagu sisepagulaste küsimus. Et kuhu, kus nad koolis käima? Kloosnad laadajas käima, aga väga paljudel tekib ilmselt selline korralik pendelränne, mis omakorda mõjutab transporti ja nii edasi. Ja et selle kõigega, seda peab ka põhjalikult ette valmistama, see ei ole niimoodi, hoopis teine, mul on seal, ei tundunud see riigiasutused maal, et seda on ka IRL. Aeg-ajalt on IRLi poliitik, kuid sellega välja tulnud. Mõned vist siis, kui on IRLis alati mingid valimised olnud, et sisevalimised, et, et mulle tundub, et see on ka selline asendusteema ja tegelikult ka selle koalitsioonileppe avamise puhul ju, mida Reformierakond on öelnud, et, et hakkame kaotama. Ma arvan, et sõidupäevikute teemat, mis, mis firmaautode puhul peab kasutama, et otsitakse selliseid populaarseid teemasid, millest võib olla väga palju, ei sõltu, aga, aga vähemalt saab öelda, et me oleme kõik need seda koalitsioonilepet paremaks teinud. Kusjuures oleme ta jõua sellest rääkida. On ju, oli ainult kooskõlastusringile uus maksukorralduse seadus, mis tegelikult annab maksuametile selgemate volid, kuidas jälgida seda, kuidas firma autot kasutatakse, kus sellega sõidetakse ja millis. Milliseid telefone keegi kasutab, millist interneti ühendus, kui palju sellest makstakse kinni ettevõtete poolt ja nii edasi. Vahemärkusena pärast päris hirmus, kui, kui palju eesti debatti keskendub autodele sõiduvahend Ja samuti sellele hirmule maksuameti ees tegelikult korralik maksumaksja ei peaks maksuametit üldse kartma, aga me teame seda, et mõnikord meil siin suures naaberriigis on see maksuamet Lentiseks poliitiliseks ametiks ja noh, et kui seda hakatakse sinu vaenamiseks kasutama ja siis on oht olemas aga ka selle maksumuudatusega nekas häda, mis enne valimisi lubatud, kõik räägitakse erinevate ühiskonnagruppidega läbi ja IRL oli just see, kes ütles, et nemad enam niimoodi salaja mingeid muutusi. Nüüd saadeti suvel maksukorraldus, seadus kooskõlastusringile, Tööandjate Keskliidu juht Toomas Tamsar on öelnud, et kasutajatele härra, seda suvi on väljas lühike kooskõlastusaeg. Et selline negatiivne muudatus, mille kohta võib palju kriitikat tulla, see vaikselt ja kiiresti saab ära õiendatud. Ehk me jõuame ringiga tagasi saate alguse juurde, küsisin, miks on pinged maas, et noh, mis teha suvi ja keegi ei pane väga tähelegi, mis tehakse. Hästi, klassikaline kõik halvad uudised tuleb välja öelda reede pärastlõunal. Kusjuures huvitav on see, et maksuameti juht Helm ütles, et väga hea, et see teema suvel tõstatus, et siis on palju aega ja mahti uudistama. On aeg on sellel teemal rääkida määribas proovisime temaga pikemat intervjuud sel teemal ja ta ütles, et tal ei ole aeglasest, ta läheb puhkusele ja Päevalehes üldsegi vist päevale. See rahandusministeeriumi pressiesindaja ütles, et ärge rahandusminister Sven Sesterit selle maksukorraldusseaduse teemaga tülitage asjaga kursis, kuigi tema allkirja sellel eelnõul, mis kooskõlastusringile läks. Aga nüüd me tõmbame joone alla, lõpetame tänase saate, oleme jälle kuuldel. Nädala pärast kõikjad.