Tere üle hulga aja jälle ja lähme jällegi ajalukku tagasi, vaatame mõningaid momente. Eelmine kord meil jäi pooleli sinna kui see Tore Rooma poiss, kes läks aega teenima Kölni linna. Ja kuidas see seal vastavaid meda märkas, seal vuliseid kõike Prantsusmaale. Tema lisa oli muidugi teinud suuri teeneid sellele stsenaatorile, kes seal Augustur toonumi linnas praegune orkaanilinlane seal oli olnud, jah. Siis me nägime ka seda, kuidas juba kaljas tol ajal seal nimelt teine sajand, kuidas siis juba olid nii mitmedki majandid ja, ja eluvaldkonnalt Rooma linnast endast ette jõudnud ja palju paremini korraldatud. Nii et aga Rooma riiki hooldas õige pea ka kadu ja häving. Ja selle üle on väga palju mõtteid vahetatud ja kirjutatud sellest pärast Rooma riik lagunes. Mis need põhjused olid? Ja põhjusi on väga palju toodud välja, need on tõesti lugematu hulk. Kõige rohkem hakkavad domineerima see seisukoht, et rahvasterändamine tulija tulid oma piiride kallale ja nii edasi. Teine põhjus on vist minu arust tähtsam, see on religioon. Usu küsimus. Ristiusk, see levis ja selle ideoloogia oli hoopis vastupidine sellele suure riigi ideoloogiale. Kuigi kirikujuhid varsti püüdsid ka riigivõimuga kokkulepet saavutada, paavst kabiinis olla. Aga ta ikka esialgu oli täitsa nii vaeste ja armetut inimeste huvide eest seisja, see kirik hiljem ta omandas hoopis teise värvi. Aga see ongi siis põhjus nüüd rooma riigi lagunemiseks. No on ka veel nimetatud põhjusi, mida võiksin ära märkida seal seed Rooma provintsid, need arenesid kiiremini edasi, kui Rooma ja keskvõi merele jõudis. Tugevateks kindlateks, neist olenes juba ka ära Rooma linna varustamine ja nii edasi. No näiteks on teada, et üks Rooma võrdlemisi rumal imperaator keelas isegi ära veinitootmises seal kaljas, tema arvasid, et dollad dollabeini ainult seal oma Apenniini poolsaarel. Aga mis tagajärg, tagajärg oli see? Kalja veinitootjad hakkasid seda veini müüma palju parema hinnaga ja hoopis mujal. Ja, ja roomale läks omadega mäest täiesti alla. Ja nendegi veinitootmine läks veelgi viletsamaks, nii et hakati siis salakaubana veini vedama Rooma. Nii et niisugused asjad on ka juhtima Kanadas Rooma riigis. Aga no mis kõige tähtsam on siiski nähtavasti arenguprobleemid on juba niisugused miski asi, sa jääda igaveseks. Igal asjal on algus, oma areng ja oma lõbuks iga Rooma riigil. Aga no kõige tähtsam siis minu arvates mitte kõige, vaid üks tähtsaid asju oli ka siiski rahvaste rändamine. Ja kui me loeme üles ja need riigid või mitte isegi need rahvad, kes hakkasid tulema Aasiast Euroopasse, neljandal-viiendal sajandil, hunnid, avaarid, turgid, Lombardia ja igasuguseid muid asjad. Nii et niisugused asjad koosid põhjast lõunasse ja nii edasi. Eks see kõik tekitas väga suurt pahandust. Ma ei jõua kõigest rääkida, aga olin välja teile nüüd ühe niisuguse näite ajaloost ühe rahva rändrahva kelle kohta nähtavasti ajaloos, mina olen küll väga vähe kohanud, et nende kohti oleks ka kuskil keegi midagi Hässi öelnud. Nende kohta öeldi ainult halba. Nad olid ühised, aga kurjuse ja halva kehastus Neson hunnid ekesega teatris vaatamas Attilatsele Verdi ooper. Seal te näete siis hunnide kuningat. Attilad seal meres, ooperis ja seal muidugi on ta kujutatud tolleaegsest siili Kohjendiga võrdlemisi kenasti ikkagi näha. Nahast ülev ülikond seljas ja ja siis igasugused uued niuksed, ehted talle ümber ja. Aga tegelikult nagu tolleaegsed kirjapanijad, mehed on neile meile pärandanud onu hunnidega lugu Nyirdi. Nende kohta tõepoolest öeldud, vana kroonikakirjutaja kirjutab siis niimoodi tolle aja kohta. Ma loen teile ette selle koha. Hunnide metsikus ületab kõik kujutlused. Kriimustavad oma laste põski, et habe ei kasvaks. Neil on suured sõõrmed, suured jäsemed, suur pea. Kühmus söövad juuri. Nad ei pese ennast. Hoiavad oma lihatüki sadula all. Et see asja pehmemaks läheks, mädaneksi sisenes, söövad, nende riided, mädanevad selga ära, rõivad mädanevad selga, ära. Elavad sadulas, rüüstavad maad nagu rohutirtsud. See oli viiendal sajandil No ja nüüd on küsimus selles, et kui palju neid üldse oli. Aga tuleb välja, et ikka oli võrdlemisi arvukalt, kuid mitte ka niipalju, kuivõrd see kulutuli nende kohta levis. No on on umbes arvatud, et neid võis olla oma paarkümmend 1000? Muidugi tagasihoidlik arvamine, aga ega meil ei ole ka võimalust seda täpsemalt kontrollida praegu. Ja nende eluviis paistab, et oli tõesti niisugune, nagu siin on kirjeldatud. Kuigi muidugi väga raske on uskuda, et rahvaid olemas, kellel pole Medge mingisugust kasulikku joont positiivset joont head külge. See on raske uskuda, et mitte ühtegi ei ole, et kõik on ainult halb. Tulid lihtsalt ei hakka kõik põgenist. Selle põhjuseks oli kõigepealt ikkagi see hirmusõnum. Need kuuldused, et õudselt kuuldusi, mis nende kohta levisid, need need levisid väga-väga kiiresti Euroopas. Ja kui seal käivad, tulevad inimesed, põgenesid lihtsalt oma kodukohtadest ära, läksid kindlasse kohta, läksidki rooma riigipiiri taha varju, energiaid kaitset leida. See hirm oli keegi suurem tegur. Tuliteesi suurtega harjadega, hobuse seljas, nad rändasid niimoodi, et nendel oli ka perekonnad kaasas, nende olid, olid tavaliselt vankris, pankrides veeti perekondi, nad ise olid hobuse seljas ja ja ründasid, kus vähegi said tavalisi kodanikke, kes ütle, sattusid nad panid isegi põllud põlema, nii et ühesõnaga, see oli õudne hävitamise tee, mida nad tegid ja arvatavasti oli siis niisugune lugu, et nende poolt tehtud kahju Euroopas oli nii suur et selle parandamine võttis mitu sajandit aega. Nii arvatakse selle kohta. Ühesõnaga, nad rüüstasid nagu rohutirtsud kogu ümbruse ära. Lõpuks sattusid kokku ka Rooma riigivõimudega, näiteks Attila läks Itaaliasse seal siis tuli talle vastu, nagu räägitakse, paavst. Legend paaks tuli talle vastu ja paavst viienessede tagasi minema. See muidugi on legend, õige, see nii siiski selles et vääbelika eetius Itaalias see oli, elan nii kaua aega juba elanud ka hunnide juures pantvangina ta teadis nende elu laadi ja kombeid ja, ja seepärast oli võimeline kaivad ja marju oma vägesid nende vastu paremini kui ennem ta teadis, mida vaja karta, teadis, mida ei ole vaja kal. See ongi tähtis asi, et luuletaja tundis neid väga hästi ja ta oskas nendega sõdida ja see oli aetius nimetatud viimane roomlane siis katalaunumi lahingusse, seda te teate, kõik seda, te võite lugeda õpikutest seal siis nad said lõpuks lüüa Euroopa vägede käest ja läksid tagasi Panooniasse. Seal jäid nad siis paigal enam-vähem elema, nikeks paigale jäänud, kadusid ära, mujale laiali. Aga siiski paigale jäid seal mõned salsidki sellele maale oma nime. Hungaaria tähendab hunnide maa. Tänu sellele on ka Ungarisse nimi olemas, Ungari nimi. Aga ikkagi ma tahaksin veel küsida teie käest, kallid inimesed, Kessemilt, kuulake. Kas siis Eesti arvati seda, et hunnidel ei olnud midagi head tuua, maailmakultuurile midagi head toonud? Ma siiski kardan seda väita. No ma siis ikka peab olema midagi ka, mis, mis pidada parandasid teistele inimestele tulevastele põlvedele. Ütleme niisuguse asjana näiteks. Ratsutamise kunst kui inimene elab hobuse seljas kui seal pole vaja isegi Ralph lobule teadis, mida ta tahtis. Ainult käega patsutas õla peale, näitas, mis tuleb teha. Hobune tegigi seda, mida ta tahtis, seal ei olnud kannukseid või kannuseid olnud, kannuseid sõitis hobusega kuulisema. Tema sõna tähendab, see pidi olema kunst. Ei ole kerge niimoodi ikkagi välja õpetajate suurel hulgal hobuseid. Mis puutub siiski selle ratsutamise kunsti, siis peaks ütlema, et sinuni tõid midagi uut ka ratsaväe taksikasse, nagu nagu võime siis öelda. No teine asi oli ratsaväejuhtimine üldse. Nii et tuleb välja tunnidele oli oma vägev taktika lahingute ajal. Nii et nendel oli Pealikute puitsokid või need niisugused osad, kus olid hobusesaba külge pandud ja näiteks asus pealik, sellega juhatas ka ratsaväemanöövrid lahingute ajal. Nii et see on ka jällegi nende poolt toodud. Mis edasi, mida võiks veel ütelda, see on seest. Et nad õppisid lõppude lõpuks ka nahast tegema rõivaid. Arvata seda, et lambanahksed kasukad on, on huntide poolt välja mõeldud, nii arvatakse, noh, mina seda ei julge väita, aga te võite seda ise kunagi uurida ja jälgida kassionnis. Inimesed toonud palju pahandusi, esimesi olid hunnid, siis olid mongolid teatisele Tšingis-khaani lugu veel hiljem ja siis tuli veel Timur Lenk ja need kõik tegid väga palju hävitustööd Euroopas. Kuidas oli lugu noh, ütleme siis üheksandal sajandil ma tahaksin teile rääkida nüüd Vene riigi loomise legendist Ja ja nii rääkida kuidas, kuidas seda kirjutasid omal ajal vene kroonikakirjutajad ise see tähendab Wana Nestor neljani nimetatakse nähturiks. Ja kuidas temasse ta kirjutas. Muide, ennem vabal rääkima teile, variaagidest kanged meresõitjad olid meediume, viikingid elasid Skandinaavias põhiliselt ja Põhja-Saksamaal, Rügeni poolsaar ja nii edasi. Taanlased ja rootslased ja norralased on isegi niikaugele näiteks. Kaheksandal sajandil, üheksandal sajandil olid taanlased ju Inglismaa kuningad. Nii et nad olid kõvad meresõitjad ja tublid mehed. Ja Ross laagenis elasid eed variaagid keda hakati hüüdma Ida pul, Rossideks tulid siis tavaliselt need mehed, kes aitasid kaupmeestele oma kauakooridega liikuda ülevalt balti merest kuni alla Konstantinoopoli Ni jõgesid, jõgede süsteemi ja esiteks oli vaja ju kaitsemeeskonda juurde ja need kaupmehed siis tavaliselt palkasid omale kaitsemeeskonnad, kes seal nende tervist hoidis ja ja nii edasi. Enden Eestiga nad rändasid. Ja lõppude lõpuks oli asi nii, et nad hakkasid pidevalt maksma nendele meestele või tasuma. Selle Eeessedasin, nende kaupasid, kaitsesid ja hoidsid. Ja nüüd, kuidas kirjutab selle kohta näiteks vana Nestor ja vene ajaloo algus on lihtsalt huvitav ja enneolematu. Phelpsi kroonikates enneolematu. Slaavlased ise vabatahtlikult hävitasid oma vana rahvaliku valitsuse ja nõudsid valitsejaid variaagide hulgast. Ja palju haagid olid nende vaenlased, nelja, kirjutab Nestor. Kuigi see on ebalogi, ega ta kirjutab nii. Ja isa ütleb, et siis miks pärast see nii oli, see nähtavasti arvab sedasi ei, sellepärast et variaagid olid Nende kaitsjad ja jõudsid selle eest mõistliku tasu. Oli ka teisi kaitsjaid, nõudsid hirmsasti ja peaaegu kõik endale, aga variaagid olevat nõudnud mõistliku tasu ja sellepärast oli vaja nende poole pöörduda. Vot nii. Ja nüüd huvitav koosnevad Ellvene näiteks noogoroorlased ja griviksid oli tol ajal igatahes soome hõimude liitlased. Eile oli siis aastaid üks ja sama saatus. Nad allusid ühe rahvaseadustele. Ja siis oli neil võimalik luua sõbralikud sidemed omavahel. Ja siis Nestor kirjutab neid. Slaavlased Novgorod, Orlased kriivitšid. Vepsalased džuudid saatsid saatkonna, läki tehissaatkonna mere taha. Aga korda seal ei ole. Tulge, Kalitsige. Juhatage meid. Niisiis, need on lihtsalt sõnad lühikesed, selged. Ja siis kolm vende nimega röörik siineuise truur kes olid kuulsad oma päritolu poolest. Need tulidki siis. Hõõrits tuli Novgorodi siini ööseks valge järvele ja trummar Irboskas Irborski. Nüüd küsimus sellele Siljaniga palju vaieldud. Näiteks on üks asja juhtunud, et. Öeldakse lihtsalt, näiteks isegi Lomonossov. Tema ütles väga selgelt, et see kõik on väljamõeldis seal selleks, et õigustada. Neid välismaalasi, kes on Venemaale tulnud esin, püüavad võimul püsida. Ja sellepärast ma seda ei tunnistanud, praegu on lugu nii, et ega seda juttu ei tunnistata. Muidugi põhjendus on see, et ükski rahvas ei taha ju ära anda oma iseseisvust ja oma valitsemise võimu. Aga samal ajal olnud ja nende hulgas on palju neid inimesi, kes seda usuvad küll, et omal ajal mindi kolmest balti vabariigist, mindi Moskvasse palumalt julge ja valitsegi. Meie üle seda usutakse. Et see järgi imelik, et yhe korraga ühel puhul usutakse, teinekord ei usuta nii, nagu olukord vajalik on. Aga mina arvan seda, et olgu ta mis tahes aeg annab alati arutust. Ja. On ju küll olla palju vaidlusi selle üle mismoodi üks või teine asi tekkis. Aga iga rahva saatus siiski oleneb sellest ära, kuivõrd ta ise on suuteline. Taipama olukorda kuivõrd ta on võimeline hindama ka teisi jõudusid, mis ümberringi on Ja kuivõrd oskab kasulik olla ka sel juhul teisele kui ta oma tahtmise läbi viib enam vaja tõestada ja näidata. Ja tuleb välja, et neil, kes seda teha ei suutnud, on lagunenud. Need lagunevad, kui seal Suljeldasid laguneb. Suured suured impeeriumid on ju lagunenud siis seal võimatu koos hoida. Nii palju erinevaid erinevaid seisukohti, erinevaid huvisid. Suurel riigil on tõepoolest võimatu kõikide rajoonide paikade huvisid ühtlustada või samastada neid ei saagi teha. Selle tõttu ongi targem. Kui jätta igale regioonile rahvale omaenesemääramisõigus, siis nad oskavad paremini toime tulla nende asjadega. Ja ka teistel inimestel kasulikum olla, sest ei saa olla vaba ükski rahvas. Allutab teisi rahvaid, ei saa ta ise ka vaba olla. Nii, no täna ma sellega lõpetaksin, eelmine kord räägiksime sellest, kuidas me. Leiame sealmail momendid ja renessansiperioodist, mis, mis, mis skulptuuride meile pärandas seekord nägemiseni kõige paremat.