Originaali koopia, kaheksas saade on käima läinud ja kuna meil on õnn omada Eestimaal sellist toredat vanurite ansamblit nagu Kukerpillid kes juba nüüd, siis esimesest aprillist saadik käivad 30 kuuendat ansambli aastat, siis mõtlesin, et pühendaks selle saate siis ansamblile Kukerpillid ja just selles võtmes, et mis huvitavat muusikat on nad omal ajal teinud. Ja kuskohast on nad saanud nii-öelda inspiratsiooni ja saates on mul külaliseks Toomas Kõrvits, tere. Tere. Tere. No kindlasti on sind pommitatud selle juubeli ajal ka igasuguste intervjuude küsimustega. Ja ja põhi põhilised küsimused ongi, kuidas nii kaua, kuidas nii kaua, kuidas see kõik alguse sai ja nii edasi ja nii edasi. Vaatavat küsimused. Ja siis hakkad jälle Ervin Abeli show. Ja aastal 1900 siginenud ka, isegi ei mäleta. Isegi minu käes. Aga teeme siis teises võtmes selle saate siis, kuna originaal ja koopia kaheksast saada juba ja kuulajatele meeldib lugusid kuulata just vanade lugude originaale ka siis miks mitte nüüd kuulata, mida Kukerpillid omal ajal on mänginud ja tuletada mõne hea vana loo meelde? Ma mäletan siin paar aastat tagasi siis number viis rohkem natukene otsiti ühte lugu hirmsasti Kukerpillide repertuaaris, mida rahvas kõik teadis, aga ka nagu lindistusi ei olnud kuskil ja ma kasseti pat leidsin selle loo ja siis minu meelest isegi see läks kuhugile mingisuguse plaadi peale. See vahepeal oli see lugu täitsa kadunud. Ma räägin loost sind ainult palun, isa, ära joo purju ennast. Ehk siis tegelikult tal on, vist on heal lapsel mitu nime. Sa mõtled inglise keeles või eesti maandusin eesti keeles, Kukerpillid siin jah, palve isale sind ainult, palun siis lihtsalt palve ja palve ja, ja ühesõnaga paljude lugudega on üldse niimoodi, et kui ei ole konkreetselt ütleme, luuletaja pannud pealkirja või siis meie mängude aja jooksul ikka mugandame rohkem, pikem, pikem pealkiri muutuks lühemaks ja see kulub endale niimoodi ka, et et ühte kohta mina kirjutan näiteks ühtemoodi, et keegi teine bändikaaslane kirjutab, et teistmoodi ja siis läheb see asi kõik sassi ja nii need jäljed kaovad. Kusjuures muide, sellel lool on selline story, et nii nagu me oleme kaks korda, lindistan seda absoluutselt erinevad. Ja need mõlemad olid vahepeal kadunud. Aga siis jah, tänu juhusele. Jaa, jaa. Ma ei tea, millele siis tulid nad ikkagi üksnes ja üks on siiski kadunud veel siin ja saime kätte. Mis neil vahet on siis, tähendab, seal on saate küsimus ja esimene kord me tegime, siis me tegime väga nutuselt seda. Sest mäletan, kui me esimest korda üldse seda lugu või hakkame sealt pihta. Et selle loo laulis kunagi Jond enda ja ma ei mäleta, kas nüüd mina või Taivo Linna sai selle lindi kuskilt lindi peale selle kuskilt raadiost. Ja seal on tegelikult täpselt samasugune tekst pliis tädi, et palun, isa, ära joo ennast purju jõulude ajal nende jõulude ajal nende jah. Ja see oli niivõrd niivõrd sügava ja. Südamlik ja sügava sisuga mõte just selle laulu mõte et sai antud ideega Henno Käo ole, kes tegi kohe Sa sõnad. Ja mäletan just esimene kord ette kandsime, see oli kuskil Jõgevamaal oliks rooside aed, kuskil suveaeg oli, päike paistis ja me laulsime seda ja siis naised, kes istusid esimestes ridades, nendel pisarad voolasid. Nii et noh, tegelikult juba esimesest esimesest hetkest läks see lugu nagu südamesse. Tegelikult see alkoholism oli tol ajal oli ikka päris kõva nagu praegugi tegelikult. Sõnaline pühi oli ju küll, mille puhul lapselast ja siis noh, näiteks kosmonautikapäev ja ja miilitsatöötajatel päev ja, ja piirivalvurite päev ja noh, kõik järjest järjest kõik ja Bastille vallutamise aastapäev ja nii edasi ja Kuuba sotsialistliku jälle mingisuguse lahingu võiduaastapäev ja need pühi oli palju ja ja see tegelikult noh, tollel ajal nagu jõuludest ei tohtinud laulda, eks ju, sellelt see lugu läks nonii, loomulikult rahva sisse. Et näiteks, kui ma ütleme üks 20 aastat hiljem tegelikult sinu käest teada sain, et see on tegelikult John Denveri lugu. Ei, ta ei ole John Denver ei ole, autor, tähendab, tähendab tema laule. Tema lauldud jahu ja et et see on jõululugu, siis ma tegelikult hakkasin mõtlema, et tegelikult jah, et loomulikult see on jõululugu, aga, aga sel hetkel, kui teie seda lauset ma nagu mingist otsast ei saanud aru, et sa jõululugu Jah, kuigi seal sõnades on sõnapühad saabuvad pühad ja meil oli sinuga koos, mäletad, toobripühad olid ju väga ilusad, neil oli sinuga koos võimalus isegi kätelda Jondenveriga, kui ta Tallinnas käis. Ja mul oli pidulik hetk, kui ma täna siin Eesti rahva nimel see on Denveri jätta selle loo ärategija ja neil on väga populaarne laulja ja ta oli väga ehmatanud. Sihlakesed tohoh, ta oli üldse väga üllatunud ja ehmatanud köigistel, et ma mäletan, Neeme kuningas oli see, kes teda vedasin, siis edasi-tagasi mööda, aga noh, mida Tallinn, nii palju, kui ta siin käis, siis pärast seda kontserti oli John Denver olnud täiesti hämmingus ja ja endast väljas, et tuleb mingisugusesse jumalast hüljatud paika ja siin on inimesed, kes teavad tema laule, kes teavad, kes ta on, kellel on tema. Täna on andnud välja mitu kitarriõpikut, muuseas ja minu tädipoeg Aivar Joonas käis ühe õpikuga autogrammi lunimas. Nii et neil on minu kitarri õpik, neil on minu muusika, minu plaadid? Jah, see olin mina, kes kellel oli siis John, Denveri, Sydney ooperimaja ja kontsert, mis oli väga haruldane plaat. Aga samas ma mõtlesin sinna autogrammi peale. Ta oli täiesti endast väljas, et ta ei saanud aru, kuhu ta jõudis. Viisime ta shoki ääreni lausa? Jah, aga see kontsert oli muidugi suurepärane ja. Aga John terrorist ei räägi, mõni teinekord räägime Jondenberist, aga praegu siis kuulame sind ainult palun isa või isa palve või heal lapsel mitu nime seda nii-öelda nutust varianti Kukerpillid ja siis sinna taha. Väga vabandan, aga jõululaulu ja selle laulu originaali siis laulatatud John Denver ja põis tädi tõunudki. Frank disChristmas on siis selle loo originaali pealkiri. Loetud on. Niimoodi siis kõlas sind ainult palun, isa, originaal ja see oli siis jah, John Denver, aga läheme Toomas kõrvitsaga edasi ja jõuame kuskil 70.-tesse, kus igal mehel, kellel oli Moskvitš või Žiguli see oli ka kindlasti pagasnikutäis igasuguseid tööriistu. Ja sellest on väga uhkelt kirjutanud, jälle, ma arvan, Henno Käo, laulu auto ohver, täpselt nii, et kadunud Taivo Linna siis laulis seda laulu ja ja mis sa oskad selle loo kohta öelda? Selle loo kohta oskan öelda seda, et meil tol ajal olid ka autod ja käed olid Žigulid, mõnulimaskids ja käed olid pidevalt õlised ja, ja noh, kui sa vaatasid tol ajal ümber, mis toimub, siis kõigil olid käed õlised, sest et kellel oli auto, sellel pidi olema, nagu sa ütlesid kotitäistööriistu kindlasti kardaani riste, kardaanirist just nimelt ja tüüpvead, mis olid tegelikult, need olid teada ja see sellepärast oligi noh, tüüptagavara karbuss oli umbes karbussi tee peal lahti võtnud, puhunud läbi ja mis iganes noh väga tuttav, praegu on ju väga lihtne, praegu lihtsalt ei ole midagi parandada, sest ei oska parandada seal kõik kapoti all kinni plastik peale. Ja praktiliselt on ikka niimoodi, et lähed töökotta ja siis ootad, kuni sulle helistatakse, et nüüd on valmis, mis nad seal tegid, ei tea, aga nii ongi minu meelest õige. Jah. Aga samas kui sajate teeb muide, minul näiteks hõbedane teip on alati kaasas, see peab olema, siis see tähendab väga palju Ja McKay veretüüp jah, täpselt nii. Nooti ja sellest loost on väga sellest teemast on väga hästi kirjutanud laulu sisse teksti mille nimi on autoohver. Mis aasta see võis olla, Henno Käo kirjutas selle teksti, eks ju? Jah, see oli veel siis, kui kiit mängis seal siis mingi 80.-te alguses ma kujutlen ütlemist. Nüüd aastanumbritega on muidugi niimoodi ka, et me ei ole linkide peal, ei ole, ei ole neid aastanumbreid ja see ajab väga segadusse. Et millal miski lugu tehtud, sa pead kuulama koosseisu ja täpselt nii jah, et siis siis saaks nagu selgusele, aga see on ka nii, umbes umbes ja, ja seal oli sellepärast ka, et see tekst oli väga vaimukas ja rahva seas natuke täiendati seda isegi vastavalt vajadustele, ebatsensuursete sõnadega. No see oleneb jah, et kuidas kellelegi, tase on. Ütleme niimoodi. Ja aga räägime natuke originaalist, kes selle loo Tõive leidis. Originaali jah, originaali suhtes ja jäme, jään jälle võlgu, sest et ega ei mäleta, kus lint välja ilmus, aga seal on ka jälle seesama laul on ka seotud autodega nimelt mister Ford Fordi tehase omanik, seal pühendatud temale see laul ja, ja teadupärast oli. Ta oli väga südamlik inimene, ta hoolitsema tööliste eest ja mis iganes. Selles mõttes on see laule taga algusest peale olnud autondusega seotud ja originaalis on ta väga lõhnantserlik ja lõbus. Mõnus. Jaa, Cherry riis on siis originaali laule meil ja mis siis ikka, niipalju siis auto juttu kuulanud ka autolaule. Ehk siis originaali ja koopiate kõigepealt peaansambel Kukerpillid ja autoohver, eeslauljaks kadunud Taivo Linna. Ja siis kuulame juba Cherry riigi ja selle loo originaali loo pealkiri, lord mister faas. Kes meist ei unistaks, autas? Neljapäevasel. Ajal neednud pühendanud Piero noorte arv Ott Sepaga nii sügavale nõrglaminit umbes vinni saneerinud. Poja meeriale ära tõmmata. Vaata, ma nägin ärataja mõne vanameister. Jälle olen selili auto all, käed värske karbuss käpaga valati nõel kabinetti, trumme. Torman nagu tuulis. Ema oli nagu kriminaalkäed. Käpaga misse palati nõel kabineti kombel. Torman. No Kukerpillid on igal teemal praktiliselt oma laulu laulnud, ega vist, palju neid teemasid ei ole, muidugi teemaansambel oli ka ansambel apelsin, nemad tegid ka päris korstnapühkijad, sest ja siis, kui oli vaja tuukrite tuukrilugu neile kõik olemas, kaubamaja lugu ja nii edasi. Nüüd autode juurest jõuame siis loomade juurde ja üks selline vaadatud Kukerpillide kõige vähem tuntud plaat on see roheline plaat, see, kus te nüüd juba nii-öelda vabas Eestis musitseerib koos Vello Toomemetsa kaalise perioodist ja, ja see roheline plaat, mis ta nimi ongi ma kohe pärast vaatan plaadiriiulist. Ja seal on üks vahva lugu kus koer haugub või kas seal koer akna peal. Et see on selline lugu, et aga originaali vist eriti ei oskagi öelda, aga seda on nii palju tehtud. Seda on palju tehtud, aga tegelikult on üpris vana lõbu, sest et mina oma varajases lapsepõlves seda lugu tihtipeale kuulsin. Ma ei mäleta, kas Soome raadiost või kuskilt mujalt, aga mulle meeldis see laul sellepärast, et seal vahepeal oli koeraga lähtumist kuulda, mida siis inimhääled tegid. Ja ta oli kuidagi kurblik, väga, aga väga ilusa meloodiaga ja siis jutustas koerast, kes on aknal. Ja originaaltekstis on siis niimoodi, et koera aknal väga ilus koer, et selle ostaks hea meelega ära, aga ei tea, mis ta võiks maksta. Sest linna on tulnud röövel ja ma tahaks ennast kaitsta selle röövli eest. Aga sisse Henno Käo tegi selle omamoodi sele laulule teksti just nimelt, et olen kaotanud oma kallima ja ehk koer suudab üles leida selline selline noh, mõnus, mõnus koera teema, aga sama asi, et koer on ikkagi aknal. No koera aknal küll, aga nüüd ma alguses ajasin sassi see plaat, millest ma rääkisin, on siis, kui tore see on, kui tore on, see on see, jah, see on see Vello Toomemetsa tehtud plaat, aga tegelikult selle plaadi peal see ongi sellepärast et mul on jäänud meelde see pilt, sellepärast et selle plaadi tagumisel küljel on pilt, kus kohe Kukerpillide plaat nimega VG null üks ma teagi, lihtsalt. Ta oli meie esimene CD tegeleja. Lihtsalt Kukerpillide plaat on see pruuni ümbrisega ja selle peale on siis koer aknal. Nonii, kuulama siis seda lugu, kus koer on aknal ja see on ka nagu vähe vähem Kukerpillidel kõlanud laul, laseme tal kõlada nii ja koer akna lugu number 18 plaadi pealt, Kukerpillid. Ja originaalis laulis meil üks naine seda, kes laulab originaalis näiteks kitarrist täielik Torist, võtame Torist e-variandis. Pärast seda on tõesti palju lauldud ja kuulame siis, kuidas Toris tei seda lugu laulab või on Patibation ka seda laulnud, nii et poisis Tredi Fender hoopistükkis. Aga kuulame tänasest Torist tee varianti. Ja kui ei leia? Suurt Lenina. Seda ei ole enam vaja palju rääkida, et Kukerpillid on väga palju reisinud ja just selle suure moskva rahakoti peale või siis N N Liidu rahakoti peal. Ei saa salata, see oli päris meeldiv, mugav. Jah, sest et me sattusime sinna seltskonda, keda siis demonstreeriti kui sõbralikku nõukogude liidu tuld kultuuritoojad ja et meil on väga mitmekülge, mitme rahvuslik seltskond seal liidus ja, ja neid oli vähe, ka meid oli nii neli inimest, selles mõttes oli meid väga mugav saata ja, ja noh mängisime ka sellest lõbusat muusikat. Sutaks meie. Kukerpillid olid neile müstiline sõna ei poetanud keel välja ütlema ja ja me muidugi igalt maalt võtta seda, mis võtta annab, selles mõttes just muusikalisest küljest ja ja enne uurisime ka, millised lood seal lähevad. Kindlasti õppisime rahe kohalikukeelse laulu ja nii näituseks oli ka Kuubas. See oli tollel ajal trend. Me käisime omal ajal 88. aastal Vietnamis ja ja meiega kaasas oli siis seal järjekordne kultuurigrupp ja meil on meiega oli kaasas väga tore lauljatar Kärt Tomingas. Kärt Tomingas laulis seal Vietnamis ka vietnami keeles. Just nimelt sellised, nagu nagu trend tollel ajal. Ei, aga tegelikult üldse on kosutav, kui tuleb mingi väga kuulus artist või siis iga kes iganes ja ta laulab kohalikus keeles vähemalt üritab laulda. Et seda, et ta on kodutöö tehtud ja lugupidamine seal, kuhu suunas ja meil oli näiteks võimalus oli Portugalis käia ja siis kaasaine Portugali ansambli lindi. Ja õppisime ära laulu oliivipuu oksakesest. Ja meile tõlgiti ära siin Eestis ja kui me hakkasime seda esimest korda laulma, siis rahvas tõusis püsti ja laulis kaasa ja siis me ei saanud aru, mis toimub. Tuleb välja, et me olime 10-sse panud sellega, et see laul oli kõige populaarsem laul Portugalis ja inimesed helgusest tõusid püsti, laulsid kaasa ja niimoodi läbi selle reisu Portugalis maksimaalselt rahvas elas kaasa, laulis kaasa. Nii et see oli nii fantastiline. Sellepärast hanget, mingisugune lugu, mis tuleb võtta, see võiks olla siis just selline, mida kõik halod kaasa siis on. Oled nagu saavutanud maksimumi. Nojah, ja see on see vana tõde, et et kontserdile ja tähtis see, mis lava pealt tuleb, tähtis on see, mis ka sealt nii-öelda teiselt poolt ehk siis saalist vastu peegeldab jah, ja siis tekib selline mõnus sünergia r gi, ütleb on väga-väga moodne sõna. Ja siis ongi väga ilus kontsertkokku, seal on väga ilus elamus. Aga nüüd hakkasite rääkima. Kuubast aasta oli aastal 1978 ja Kuubas oli ülemaailmne noorsoofestival, nagu neid peeti sõbralikes maades. Ja meil oli võimalus sinna minna ja, ja noh, siin pikalt meie ei juurelnud, millist lugu võtta, see oli Guantanamo ära. See kõige kuulsam, kõige ilusam saada on väga suur ja seal südamlikud sõnad tegelikult, et ma olen tavaline inimene. Ja lihtsast tüdrukust Kotonameerast oli seal nagu jutt ja see selle looga oli väga lihtne ka, et rahvas pidevalt tõusis hästi, laulis kaasa, nii et me oleme saavutanud sidemed head südamel. Ja sõbraliku rahva kõva rahvaga täpselt nii. Ja, ja kontonomeerovery versioon on mul täiesti olemas. Toomas tõstis ka oma kulmud üles, kui nägi, et, et isegi see lugu on olemas sinu, sest seda ei olnud jah. Jah, me noh, nagu siin enne juttu oli meil paljud loodia lindid on kuskile ära kadunud selle pärast. Me panimegi oma kodulehekülje peale ka üles kuulutuse, et kui kellelgi on mingisuguseid lindistusi, laule, et võiks teada anda, et me korjame just praegu kokkuma arhiivi korrastame, et väga meeldivaks just avastada selliseid laule, mida me oleme laulnud, aga, aga aga. Alles ei ole. Aga kontonomeirate lauldakse tänapäeval ka ise tulles Kuubalt just äsja asi tean seda väga hästi ja seda kontonameerat laulavad seal kõik tänavabändid, kaks lugu, tegelikult, kui Kukerpillid läheksid Kuubale, siis nad peaksid nüüd valima, kas lauda kvanton, Ameeratu või teine lugu on, mis sa ütled mulle. Chan. Johnson, ja muidugi see on, see on nüüd viimasel ajal tõusnud naeruks hitiks, aga huvitav, et ta oli kuskil. Ei, see on alles seitse sõnu alles. Lugesin selle kohta informatsiooni, see on alles. Kas ma ehk kui ma ei eksi, siis 93. aastal kirjutatud lugu vale Asso, nii et sõna siis muidugi jah, et seda ei olnud olemas. Seal on muidugi tekst, on ka ühe korra vaatasin seda teksti. Mitte millestki. Jah, ei ma seal poiss ja tüdruk ja ei saanud kokku, Koit Hämarik ühesõnaga jah ja saan nagu mehhiko teel sama tekst, umbes teema on sama. Aga Johnson on ka iluSugavad Johnson, kuulame kunagi hiljem Kukerpillid ära teevad. Siis me tahame mängida Olavi kukerpille lugude jonn, aga praegu kuulame Guantanamo meedata ansambel Kukerpillide ehitusest, mis on Toomas kõrvitsajutu järgi väga haruldane versioon, sellepärast et isegi neil pole seda versiooni. Nii et meil on head vikerraadio kuulajad. Hea võimalus kuulata siis Kukerpillide Guantanamo eirata ja sinna pakuksin siis üheteistsuguse konton, Ameera mida mängitakse, tähendab päeval näiteks sellise väikelinna nagu Trinidad kohvikutes, sellepärast et sondrinidaario on selle kollektiivi nimi, kes seda kontonameeratrjev. Nii Toomas Kõrvits, aga räägime veel ühe loo kohta, siis laseme ta minema siit stuudiost. Nimelt me oleme rääkinud siis saates originaal ja koopia siis tuntud Kukerpillide lauludest ja nendest originaaridest, mille järgi nad need laulud on teinud. Need lood on olnud siis kas siis Kuuba või Ameerika päritolu, mis me siin täna oleme vaadanud. Aga nüüd võtame sellise loo, jõuame ikka sama teema juurde välja. Loo Ma ei ole eriti kukerviidet kuulda olnud, aga ta on igal juhul linti tehtud. Ja selle loo originaal Eesti lugu, nii et me jääme Eestimaale ja originaali autor on Boris Kõrver. Lugu on kerjuse laul. Räägi mulle, see on väga vahva lindistus, mis te olete teinud kunagi seal mingit teleshow. Vist oli jah, telesuu jaoks ja laulab seda ige ikka üldse sobivad sellised lüürilised ja lembelaulud ja, ja siis ta paneb koguma hinge, sinna laulu, eks ta teeb koerust ka, ta teeb koerust, aga, aga see sobib talle ja see nii vahva kõrvalt vaadata ja ka kuulata. Et siin ei olnud üldse pikalt ega mõtlemist, et minu arust see oli see laul tal juba ammust ajast repertuaaris, kui ta töötas restoranides, baarides, varreteedes, et seda pidid õhtu jooksul mitu korda laulma ja tal oli seal nii sisse lauldud. Tegime selle ka ära. Ja see on siis tõesti mingisugune telesõu sõbrad, kadunud Tarmo Pihlap on ka koos teiega siin selle portsu laule laulnud, sõin vana vokk ja laias laanes veel ja see olete teie, olete tausta mängida, et Tarmo Pihlap imiteeriv, Artur Rinnet koos Kukerpillidega, vot selline kombot on mul veel kuskil olemas, nii et et väga huvitav saade. Mäletan seda telesaadet. Et kui oli Pihlap pooli ära selle laias laanes, siis kes see võis olla Mati Talvik või kes või, või Uno Maasikas mäleta, kes oli, kes kommenteeris, et et täitsa ennemis linnaga. Rimmel pole nii hullu inglise aktsenti ja aga, aga rohkem sellest saatest ei mäleta, aga õnneks on säilinud salvestused ja Tommyle aitäh siia saatesse tulemast ja nagu öeldakse, teist samapalju veel või natuke rohkemgi kaua veel? Noh, niikaua kui tuleb, niikaua kui tuleb just iga püssirohtu sarves, on täpselt eks mõnikord kui seda saatesarja, kui kuulajatele meeldib seda saatesarja jätkan, siis võib-olla võtame siis äkki lõike ja räägime jälle mõnest teisest Kukerpilliloost. Aga igal juhul aitäh, Toomas ja kuulame siis nüüd siia saate lõppu siis lugu, mille nimi on siis kerjuse laul, ehk siis kõik roosid, ma kingiks sulle jälle mitu varianti, mitu varianti, Boris Kõrver on selle laulu autor. Lugu on siis operetist ainult unistus. Originaalis laulis seda Helend Peep muuseas siiamaani üle 90 aasta inimene laulab laulu, kui on vaja, tartus, ta eriti kaugel kodust väljas ei käi, aga ma olen kuulnud, et ta esineb selle lauluga. Ja siis laulab seda laulu nüüd koopiana Ike Volkovi ja ansambel Kukerpillid. Aitäh, Tom. Aitäh.