Alk pärina laulud selles saates oli juttu juba septembrikuu lõpul ja täna siis alustame meie, Eestimaa, noh, on õige mitmekesine oma maastiku poolest, samuti oma kultuuri poolest. Sellepärast ei saagi me oma, jättes ühe korraga rääkida tervest Eestimaast, me peame kuidagimoodi maa mõistlikeks osadeks jagama. Ja nõnda me olemegi jaganud Eesti viieks osaks. Täna räägime Kirde-Eestist. Kirde-Eesti südameks ehk tuumaks on Virumaa ja Pandivere kõrgustik ja tema kaheks diivaks on ühel pool Obama ehk praegune Paide rajoon ja teisel pool Alutaguse. Ehk siis praegune Kohtla-Järve rajoon. Kihelkondade kaupa ja igas osas igas kolmandikus nimetatud alast on kolm paaris kihelkonda Alutaguse paaris kihelkonnad on siis kõigepealt mööda Narva jõge Vaivara ja siis Peipsi põhjaranna Liisaku. Siis edasi on Jõhvi Jaanuse mererannal. Ja siia juurde me peaksime mõtlema ka Peipsi põhjakaldalt, Torma ja Laiuse, mis õieti oma kultuuri poolest võiksid küll olla võtuga seotud, aga praegu vaatama neid siin koos ja selle piirkonna laulu näiteks Jon ilusti sügisesse aega sobiv laul looma tööl, mida esitavad Tallinna muusikamaja lapsed. Oina kulli koriaal, hindu Vaisina kulli, kurja hindu paanidele Teide kliin. Pardi pähmastalla May bar liivamäest alla Maie Rebane oli reie Hunt oli hullu, aidaa meedi hunt, Vaida meel, karu oli kärmas kerioota ja karu oli kärmas kirju. Taarja mõistis, mõõda mõisa vilja. Mõõda mõisa vilja, saadi saida suured vilja saadi, said ta suured viljad. Nii nagu kuulsime, on iga mõte öeldud kahekordselt, nii nagu meie kihelkonnadki on omavahel 11 toetanud, paarikaupa, nii oli siis hunt, kes mõistis mõõta mõisa vilja ja saatis aita suured viljad. See on üldine meie rahvalauludes ja samuti meie vanasõnades ja ka meie keeles, nõnda me ju ütleme maailma kohta kaks sõna maailm ja siis mõtleme, mismoodi me selle maa ja ilma vahel elame ja oleme. Ja see ongi meie keelele üldine ja iseloomulik samamoodi siis ka laulule ja lauludele, milleni oma maalt oleme pärinud. Kirde-Eesti on hästi viljakas maa, eriti tema keskmine osa. Esimene laul oli jõhvis, seal on palju metsa ja sood. Aga nüüd järgmine, teine Tiid Kirde-Eestis, see on siis Järvamaa on hästi tuntud oma viljakate ja uhkete ja suurte põldude poolest. On leitud isegi, et meie ilusamalt lõikuslaulud on seotud meie kõige viljakamate alasega ja nii on siis ka see laul Peetri kihelkonnast Järvamaalt ehk praeguses Paide rajoonist seatud Veljo Tormise poolt ja kuuleme seda mitmete pillide saatel. See oli siis laul Peetri kihelkonnast. Järvamaal oli päris vanal ajal kolm kihelkonda, nõnda on pandud kirja endiselt need Järvamaa kihelkondade paarid olid ehk siis need, kuhu kõigepealt kirikud ehitati, need on siis Ambla Teetria veeru. Ja nende väiksemateks vendadeks või paarilisteks on siis need kihelkonnad ilmselt, kuhu kirikud hiljem said. Nii oli siis hamblale paariliseks JärvaMadise ja Koerule Järva-Jaani. Ja tükk tükk aega hiljem peale Peetri kihelkonnakirikute ehitati, anna kihelkonda kirik. Ja kuulame nüüd ühe laulu sealt Hanna kihelkonnast. Teate ju küll seda, kui olete Tallinnasse sõitnud, Lõuna-Eestisse on see, kus kohal ilus vanaaegne kirik on tee ääres tee kõrval ja kui mõnikord on aega, siis tulge autost maha ja vaadake ka sinna sisse, seal leiate väga ilusa keskaegse altari täis puunikerdusi. Rull, mida kuuleme, on lauldud Albert Lauri poolt, kes sündis 1904. aastal ja see on linti võetud 1965. aastal. Kuulame seda hoolega, see on siis esitatud nõndamoodi nagu meie rahvalaul vanade inimeste suust kõlanud, kes selle tõesti oma emadelt pinud. Ja kui sa kuulad, siis proovi võib-olla tasakesi otsaga ümiseda, et teinekord oleks lihtsam kaasa laulda neid laule, mis me oma maalt oleme saanud. Tööda Aarneidsid. Kui viitsid olla Vi Hirida Aadla lauad, akende alus, pane Adapeekri teenus kanud Panaga. Maasitsi noogujudi Ivar. Ai kiisi sinule krib ja Kirter arvasku kuuma kubjas päeva õus, ma. Ega seda ei olnud päris lihtne küll kaasa ümiseda. Panite tähele, ei, peaaegu iga laulurida laulist natukene, ise noodiviisi peal. Ja see ongi meie kõige rikkalikumat laulualade laulutava olnud, arvata võib, et mujalgi Eestis on varem nõndamoodi lauldud. Meil läheb veel tükk aega, enne kui me nii targaks saamet oskame ka nõndamoodi laulda, aga nii on ju hoopis põnevam. Iial ei tea kuidasmoodi järgmine rida võib tulla. Kuid senikaua, kuni me ei ole oma lauludele taas nii lähedale jõudnud, et nõndamoodi nagu Albert Lauri laulis, oskaksime laulda. Peame laulma lihtsamalt, peame laulma lihtsalt nõnda, et üks inimene laulab viisi eest ja teised kordavad seda järel. Minu meelest üks ilusaimad sõnadega, laul on sealsamas siis selle Anna kihelkonna suurelt vanemalt vennalt võid teiselt poolelt Peetri kihelkonnast pärit teekäigulaul. Ja seda on nüüd küll päris lihtne kaasa laulda, niiet seda võid julgelt laulda ühes. Ei mahu läheb see valge kiikläinu udu heida ulg seid nuudu ida moneeridari. Te ei looda, ei näe, et nõuda teeviilu ta. No ta ei lõud. No ta need kõrge puu köömada metsa kõrge ma ta meenieegacti vaest ja lasta mehi ka ei vaata, et me ei tee, me ei looda väimehed ilule. Et te ei tea ta leida, et see team ei teada Meida Liilaialaida, Meida äri lai ja laida veida, need. Ma usun, et selle laulu kaasalaulmisega tulid küll päris kenasti toime. Nüüd aga jõuame Kirde-Eesti südamesse, Pandivere kõrgustikul ehk Virumaale. Ja Virumaalgi on sellel päris süda. Virumaal on kokku seitse kihelkonda millest võime leida ka kolm kihelkonnapaari. Kui me vaatame mööda valgejõge, siis seal on Väike-Maarja ja Kadrina kihelkond. Sedasi mere ääres on Haljala ja Viru-Nigula kihelkond ja kagu tulvale Pandiverest jääb Viru-Jaagupi ja Simuna kihelkonnad. Meie täna kuuldud laulud on kõik üsnagi lühikesed olnud. Sest neid laule lauldi omal ajal päris pikalt. Teinekord oli laulu sisse pandud pikk-pikk, muinasjutt, jutustus ja sellelt päris Virumaalt või Virumaa südamest kuulame mere äärest Haljala kihelkonna rannast Rutja külast. Laulu, mille on laulnud Liina Kaskmann oli 64 aastane 1937. aastal, kui see laul plaadi peale võeti ja see räägib samuti tee. Küll on sedapuhku juttu kosjateed mööda käimisest. Ja vanasti oli nõnda, et kui oli peres palju Ei tahtnud sellele perepojale teistest peredest tüdrukud tulla. Ja nõnda räägibki see laul sellest vanast kombest, et noh, Öeldakse, et kunagi olevat juhtunud nõnda, et tema siis võttis oma teised pisikesed tütred viis vette. Et vend saaks ilusasti tuua ilusamini ja, aga see ilus minia tuli ja ei tahtnud mingeid töid teha kodus ja siis lähed ema tagasi mere äärde ja kutsub oma teisi tütreid vees tagasi, aga need ei tule, need on juba seal meres. Ja niimoodi on ju meilgi, et me teame 11 hästi hoolega hoidma, et me oma sõpru ei saadaks merre, ei saadaks minema nõnda, et nendest üldse ei hooli. Kuulame laulu ja püüa nagu võib-olla natuke kaasaga ümiseda, pange tähele, kui selgelt ütleb Liina Kaskmann kõiki häälikuid. Kuigi ta on ju päris vana. Dieedid naid, dieedid, tarkaadaadimistanud kaanuariini Laanutavad ja alade nig teinud. Ja nii karjased kuulavadki käijad teevad tuuletoa jäätu, liigutavad eetleja. Jälle võisime kuulda, kuidas iga laulurida oli natukene erineva viisiga. Ja noh, eks muidugi see 37. aastal lindistatud plaadistatud lugu ei kõla tänapäeval enam nii selgelt kuid lauliku sõnad olid küll väga selgelt öeldud. Ja küllap panite tähele, et ka keel oli natuke teistmoodi. See oli sisse Virumaa rannarahva keel. Aga küllap meiegi jõuame ja suudame laulda pikki laule. Ja sellepärast me olemegi saate lõppu valinud ühe õiged ikka laulu, mis kokku siis seitse minutit kestab. Aga see töö on ka tähtis, mis selle lauluga tehakse, see on terve maailma loomine. Lauluviis on hästi põnev, see on umbes samasugune viis nagu vanadel saami ehk klappima laulude nõialauluviis oli, ta on niisugune hästi vähe, veidikene ainult muutuv viis selliseid viise on just nimelt seal Virumaa idaosas, Alutagusel, Jõhvi kihelkonnas. Ja laul räägib alguses õunast, mis on kõrgel kõrgel puu otsas ühe ainsa oksa peal. Hotell on sõela, tähtkuju kõrgel kõrgel taevas ja siis tuleb äkki tuul ja torm ja raputab selle õunamerre. Ja nõndamoodi läheb ka kusagil novembri lõpus sõela tähtkuju esimest korda looja. Ja siis juhtub ime, siis tuleb sealt mere seest välja imelik kirju lind ja hakkab omale pesakohta otsima. Ja tõepoolest novembri lõpus peale enam sõela tähtkuju tõusmist ei näe, igal õhtul on ta juba lennus ja iga kord ta otsib nagu omale paremat paika, kuhu ta maha võiks laskuda lõbuks, kuidas siis kevadel endale selle paiga on leidnud. Siis ärkabki kogu maailm uuesti ellu, nii nagu olekski loodud uus päike ja uus kuu ja uus täht. Kuulame hoolega, kuidas Ülle Heinsalu laulab eest. Võid kasvõi silmad kinni panna, et paremini näha seda, millest lauldakse. Poolt meedi. Geene. Harjo poolda on armi leile. Ta. Tooli eksi, suuri tooli, tooli, tooli sa ei eksi, isa tuule ilma sai üksi ta tooneveere ta una v. Kukkus meie kate. Põõsa eksa olisi. Ta teine on punane, põõsa, teine. Ta skolmas kullakarva oli ka ilma kullakarvalehine, põlga ta siini. Võti kulda, see omaksi võeti skurida. Maksi ta see arma Aksi. Karksi. Sääreema Riga Testa haaragudesta. Uudista avana vitsa Varbu ta veitsa kes ta teedi teegi Kaczeysi Igaksi poole Kuuda kolmaandagi. Sai see tee ta valmi läksi. EKi hakkas ta mu Mune. S2. S2 ei poole kuu ta kolmaandagi uude kolmata ei näe ta unelja on ta ikka jäävad, said siis moona moone, edu. Ka poegi, haudu, maie poegi, maie haudu, usku, haudu, skaksi. Kaksi poole Kuuda kolmanda ei. Ta oli ja ta ei näe ta nagu neljanda veerandi huvitaadi. Veiko ei sai ta ja treeri souli jääde, reisu, ei ka Spoegi pillo. Poegi peenra tänava ühedani, Kuuksi kooma, Maie Kuuksi majja. Tahaks sealt needa ja tarva. See oli siis meie muistne loomise laul Kirde-Eesti moodi laul loomisest ja selle aluseks olev müüt on tuntud olnud kõigil põhjarahvastel meiegi eesti rahvas on üks nendest selle pärast Me püüame laulda seda lauluga järgmistes saadetes. Juttu ja laulu Kirde-Eestist ja selle kolmest osast Järvamaast, Virumaast ja Alutagusest. Igas ühes nendest oli siis kolm paaris kihelkonda ja mõni kihelkond veel, mis sinna on tekkinud. Nii olid siis Alutaguses, Vaivara, Iisaku mere ääres olid Jõhvi ja Lüganuse ja seal Peipsi põhjarannal on veel Torma ja Laiuse. Ja Torma kihelkonnast on tulnud pisikene pojakene veel Avinurme kihelkond Pandivere kõrgustiku ehk Virumaa süda. Alal olid mere ääres Haljala ja Viru-Jaagupi kihelkonnas, siis piki valgejõge Kadrina ja Väike Taarja, kihelkonnad ja Simuna ja Viru-Jaagupi kihelkonnad on kõige lõunapoolsemad, Rakvere linn on lõpuks endale samuti Väikse kihelkonna nõutanud keskele. Ja selle kirde eesti kolmas tiib või Virumaa lähim liitlane oli Järvamaa ehk praegune Paide rajoon. Ja selle kihelkonnad olid siis Ambla koos Järva- Madisega Koeru koos Järva-Jaaniga ja Peetri. Ning minna ja peale selle veel Paide linna väike kihelkond siia ütlema veel juurde, et ajalugu läks nõndamoodi, et Järvamaaga liideti ka Pärnu jõe ülemjooksult Türi kihelkond, aga Türi on kogu aeg omaette olnud, sellepärast me räägime Türi kihelkonnast ja tema lauludest nelja saate pärast, et järgmises saates räägime Loode-Eestist tagalast, Harjumaast, Läänemaast ja Hiiumaast. Ja see järgmine saade ongi nädala pärast. Järgmisel nädala neljapäeval hommikul kell 10 20 ja saate kordus on sellele järgneval päeval reede õhtul kell pool üheksa.