Raadio kahes stuudios on nüüd kuuldi, me oleme Eestimaalt leidnud üles ühe avalikkusele hästi tuttava inimese, kes on samuti sattunud, noh, ma ei tea, kuidas öelda lõksu või vähemalt sellise asja nagu sukeldumine küüsid. Kuul sissejuhatuseks mis asjaoludel sinul tutvus niisuguse asjaga, nagu sukeldumine toimus üldse? See, see ei ole ju päris päris tavaline liigituks, pigem sinna langevarjuhüpete ja millegi taolise hulka. Sukeldumisega jah, ma sain tegelikult lähemalt tuttavaks läbi mingisuguse sellise veidra eksperimendi, kus võeti kokku mõned inimesed, mõned, võib-olla natukene tuntumad inimesed ja tehti nendega läbi selline sukeldumiskursus. Ja ausalt öeldes ennem seda kursust, ega mul ei olnud kunagi tulnud mõttessegi, et ma võiks ronida vee alla koos kaladega ujuma, nii et mõte minu jaoks ka varem tundus nagu väga-väga ekstreemsõna või ma ei olnud nagu varem nagu süvenenud üldse sellesse, et ma ei arvanud, et ma võiks ise kunagi olla see, kes on juba seal vee all käinud ja ja, ja naudib kogu seda asja, et ma noh, natukene isegi suhtusin kuidagi tõrjuvalt või kartvalt nagu sellistesse asjadesse. No me jõudsime korraks väljaspool eetrit rääkida sellest, et sul on kirjas 21 sukeldumist, mis tähendab seda, et sukeldumise koha pealt pärast seda esimest korda olid sa müüdud mees. Aga miks, mis juhtus seal vee all, et sa sinna tagasi läksid? Ütleme niimoodi, et see on nagu kindlasti paljud teised on on öelnud, kes, kes sellega tegelevad, et, et see on nagu selline sõltuvus. Sul hakkab see meeldima. Et kui sa käid seal all ära paar korda saada oma esimestest õudustest ja hirmudest üle siis sa tahad veel minna, tahad veel? Ja veel ja ja alati noh, seda, seda enam, et mida vähem sa oled sukeldunud, seda enam sa tead, et on neid kohti, kus sa pole veel käinud ja kuhu tahaks minna ja tahaks läbi elada, nii et mäletad sa, mis on esimesed hirmud ja sellised õudustäratavad momendid sukeldumise juures või vähemalt mis olid need sinu puhul? Mäletan väga hästi, esimene meresukeldumine vrakile Uša peale 15 meetri sügavusele oli ikka päris kole. Sellepärast noh, teadupärast sind nüüd meie Eesti Eesti veeolud ei ole just eriti ei hiilga oma läbipaistvusega ja teiseks, kui sa lähed ikka päris esimest korda elus nööri mööda vee alla, sul on kogu sinu nii-öelda kogu sinu hapnik elamine, tuleb ühte väikest torume ja sa ei tea veel kõiki neid pisinüansse, mis seal vee all on ja kui see suur nii-öelda rõhk surub sul prillid näkku ja kopsud nii kokku, et sul on niisugune tunne, et sa ei suuda lihtsalt hingata, siis tekib nagu selline kohutav paanika ja sul on täpselt niisugune tunnetata, paneme korraks pausile, et ma lähen korra välja, et ma lähen hingan natuke, mõtlen, tulen tagasi. Et aga sa ei saa seda teha nii, et sa pead nagu sellest olukorrast nagu võitu saama, et see on nagu no esmakordsel läbielamisel oli see selline küllaltki, küllaltki jube ja ebameeldiv, et sa tahaks korra siit välja minna, aga sa ei saa, lihtsalt noh, Sa ei saa, sa pead olema seal, see, see on nii-öelda enda lahendada mure, sa pead iseendas selle selguse saama ja kainelt läbi mõtlema või saab keegi sind vee all kuidagi aidata? No põhimõtteliselt saab aidata, aga noh, ütleme, et võib-olla mõni leiab kiiremini, nagu tulevad need õpetussõnad meelde, et hinga rahulikult Rita rahu ja, ja kui kõik on kontrolli all ja korras, et siis tegelikult ei saagi midagi juhtuda, aga lihtsalt nagu paanika, on see, see sinu enda sisemine paanika, kui sa oled sellises esmakordselt sulle täiesti tundmatus ja varem mitte teadaolevas nagu olukorras seisundis. Et siis see tekitab paanikat, aga samas sellest saab üle ja, ja noh, ütleme, et võib-olla seal vanemate olijate või siis instruktori abi on sellest, et ta vaatab süle ja, ja kontrollib, kas sul on korra, siis saad aru, et tegelikult on kõik korras, et ega midagi häda ei ole, aga lihtsalt sa oled nagu esmakordselt sellises väga ajuvabas situatsioonis nagu nii-öelda enda jaoks. No 21 sukeldumist, mis sinu CVsse kirja on saanud, avaldab numbrina päris muljet. Ütle, kuidas sellist kujunenud on, kus sa oled käinud miks just need kohad? On teil ma mõtlen siis inimestel, kes sukeldumist harrastavad, selline noh, nii-öelda Hitlist kohe, mida mööda käiakse või, või on see väga personaalne, millest oleneb, see on, see on, ma arvan, suhteliselt personaalne noh, tegelikult ütleme mis, nagu puudutab Eestis sukeldumisja, siis siis ma arvan, et et noh, kui ütleme enamus enamus arv neid sukeldumise on saadud Eestis, siis ma arvan, et kõikidel kõikidele Eesti sukeldujatele seal sukeldumispäevikus suhteliselt ühed ja samad kohad kirjas, sest siin on teatud kindlad kohad, on, kus käiakse ja ja et noh, järved ja vrakid ja kus põhi põhikohad on. Ma arvan, et kõik sukeldujad omavahel, kui nad näiteks räägivad kõik teavad, millest, millest käib jutt nii-öelda. Aga noh, tegelikult mina olen ikkagi suhteliselt algaja sukelduja ja minu nii-öelda eelmise suvesukeldumist arv oli kõigest seitse, aga nüüd tänu tänu Egiptuses veedetud sukeldumissafarile, kust ma just laupäeval tulin. Noh, tänu sellele ma sain nii-öelda oma sukeldumispäevikusse kohe hulgaliselt kirjeid juurde. Et noh, kolm korda päevas sukeldumist iga päev nädal aega järjest, et see kogemuste kogemuste koha pealt on see nagu väga-väga hea nagu käik. Ütle, kas see igavaks ei lähe? Kas sukeldumine on iga kord mingi uus kogemus, see ei hakka tõesti ennast kordama, jälle seesama lomp jälle lükkad ennast, ma ei tea, üle paadiserva ja lähed, vajutasin ära ja veedad oma 45 minutit või tund või mis iganes aeg teil on seal all ära mulistada, tuled tagasi ja noh, mis seal ikka. Kuna ütleme, minu puhul minu puhul oli, oli tegemist, ütleme sellise algaja sukelduja, aga minu jaoks oli nagu iga iga tehtud sukeldumine, võrdlus jällegi millegi uue kogemusega. Siis noh, selles suhtes ei saaks öelda, et igav oli, ma arvan, et võib-olla sellel ütleme egiptuse instruktoril, kes meiega vee all käis, kes ütlesid tema lugemine on ammuse asja ja tal on mingi üle 3000 sukeldumise hinge taga. Noh, võib-olla tema jaoks on see natukene juba selline nagu igav. Aga minu jaoks oli selles suhtes kõik oli huvitav, et ühtegi korda ei sukeldunud samasse kohta, et iga uus sukeldumine toimus uues ja erinevas kohas, kus olid erinevad tingimused, noh, ütleme seal ühes kohas vaatasid koralle, teises läksid erinevatel sügavusel asuvatele vrakkidele. Kolmandas kohas oli hoovusesukeldumine, mis on jällegi omaette nagu kunstlik. Ja, ja sellised erinevad asjad ja sealt iga korraga saad nagu jälle mingisuguse uue kogemuse, et noh, selles suhtes võib küll öelda, et selle nii-öelda sukeldumissafari nädala lõpuks oli juba niimoodi, kui öeldi, et nii peale briifinguted varustus selga ja vette siis läksid nagu täiesti külma kõhuga, et võib-olla see esimene kord oli nii, et noh, natukene võib-olla jalg värises all või mõtlesid, et ta, mis mind ees ootab, aga lõpus oli juba selline noh, muutus nagu hästi kuidagi tavaliseks. Aga kui sa küsisid, et nagu, et kas nagu igavaks või või, või mingi asi nagu tüütama hakanud, siis paraku küll mu jalad on natukene lõhki, sellepärast et laenatud varustuse saapad olid natuke suured ja lihtsalt igav päev, neid nagu kolm korda jalga panna ja ära võtta ja nendega ujuda siis nagu need jätsid oma jälje, nii et see nagu aks lõpus nagu natukene vastu küll jah. Kuuldi, aitäh sulle tulemast, raadio kahte ja head, haavade paranemist, aitäh.