Kured lähevad kurjad ilmad. Sajanditevanune rahvatarkus peab paika siiamaani. Kurgede eluviisid on endised. Inimeste omad on aga tublisti muutunud. No mis linnainimene standavast kurest teab, kured rändavad kõrgelt. Siis kui nad just maha laskma tõusmas ei ole. Ja, ja neid ju kuuleb, peamiselt märkab need kõigepealt hääle järgi. Palju üks inimene siis ikka taevasse vahtides, kogu aeg kõnnib, aga maal vaikuses käies, siis kuuled taeval niisugust tur Luututamiste kroogutavast. Kured annavad endast rändamise aeg märku, selliste häältega. Linnas ei näe, linnas on müra ja linnas, inimese tähelepanu on keskendunud hoopis mujale. Linnase paljusid asju. Praegu kõlab Anatoli Karsnek pala. Kured lendavad ära. Tänases saates kuulete kurgede teemalisi muusika lugusid mitmetelt maadelt ja kurejuttu bioloog Fred Jüssist. Rahva seas kannavad kure nime mitmed pika noka, pikkade jalgadega pika kaelaga linnud. Aga loodusteadlase pilguga pole see asi vist hoopiski nii, et need kõik on kured. Kui päris täpne olla, siis küll tõeline kurg on meil ainult sookurg. Valge-toonekurge, must toonekurg ja ka haigur, keda rahvas kala Kureks kutsub. Need kuuluvad hoopis teise linnuseltsi. Need on kark linnulised ja nad on kurega tõelise kurega, vahest sama palju sugulased kui varblane, see kurg. Nimetus on toone kurgedele tulnud hilisemal ajal juurde. Rahvas on nagu selle soo kurjalt üle kandnud, ilmselt siis mõninga see välise sarnasuse tõttu. Aga missuguseid nimesid toonekurg veel rahva seas kannab? Tema nii võõramaise päritolu tõttu ta on ju praegu levilat laiendada, Blind ja hilisema päritoluga kutsutakse teda ka Saksamaa Kureks ja Vigalased horisontide, koguni saksamaa pääsukeseks kuuldud hüütavat välimuse tõttu kutsutakse veel pikk nokkaks, pikk-koib kõrge jalg, kõlbreis on mitmeid niisuguseid pikkadele jalgadele üles ehitatud nimesid. Toon kurg, toona see on on siis sellest mõnel pool levinud uskumusest, et ta lühenduses toonela ehk hauataguse riigiga. See kehtib küll rohkem musta toonekure kohta. Sellepärast et tal on niisugune sünge ja must leinarüü seljas valge toonekure kohta, seda nii palju ei kõnelda. Ja siis pärast sellepärast, et valge toonekurg on seotud inimeste lähedusega elamute lähedusega kutsutakse teda veel ka kodupureks. Olen kuulnud Uskoostvate toonekurgi, peetakse pühaks linnuks. Et tema pesa ei tohi lõhkuda ja, ja on uskumus, et kui tema pesa lõhkuda, siis ta võtab lõkkest tuledukija, paneb maja põlema. See uskumus vististi tulnud sellest, et tal on tore punane nokk, mis hõõguvad sütt, meenutab, kui ta lendab oma pesale. Aga muidugi ei ole ka päris võimatut, niisugused asjad võivad juhtunud olla. Kui lint poolkustunud lõkkestutab, no läheb, pistab oma pessa paraja tõmbed huulega ja ilusa kuiva ilmaga võib tõesti juhtuda. Paneb maja põlema, eks ta ole oma tähtsate ülesannete tõttu olnud kutsutud tite Kureks laste Kureks lastetoojaks. Arvati vanasti, et ta toob lapsi, mitte et ta nüüd lausa noka vahel toob, nii nagu need piltidel maalitakse ja lastele on räägitud, aga ühes külas näiteks, kus varem ei olnud lapsi, kui asus sinna pesitsema toonekurepaar, siis oli paari aastaga kaheksa lastatioose siis kure toodud olid muidugi need uskumused ja arvamused ja eelarvamused muidugi suuresti on teinekord kalliks maksma läinud. Lindudele ma mõtlen. Meil pesitseb valge toonekurg näiteks mandriosas, aga saartel ei ole. Aga siis teatakse, Saaremaal olevat hakanud pesitsema üks valge toonekurepaar aga valinud oma, pesed oma pesitsemis paigad nii õnnetult, et teinud selle maja õue, kus ilutsesid kaks või elasid kaks vanapiigat. Ja muidugi see tekitas küladel palju nalja ja, ja asi lõppes sellega, et need vist maksid kinni mingid poisikesed ja need siis lõhkusid selle kurepesa ära, selleks, et pääseda, siis külarahvas jagamisest. Ülo Vinteri Laul sündis inimene. Küllacuretasi. Apteegisaak külma avanal märja päästab Lepatuume err raputavad. Lepatule raputavad. Kuretagi kusime, kohisevad laanekülla ajad, taevakaarel taipavad ka kurvi tunda ja. Värske tõrge, jonn. Varsti pole meil brigaadis vanad kaalud Saamumbaks. Sündinul on juba plaanid esimees. Ta peagi lausub traagilt, ma ei usu, et siis ma tean, et kuredagi. Needsamad ja. Suuretagi kusime, kohisevad laane. Kajab taevakaarel taipavad tunda ja külla sisse värsket verd ja, ja varsti pole meil brigaadis naasva aluuta. Sündinul on juba plaanis esimees, et ta peagi lausub traagilt, ma ei usu nimed sest ma tean hetkuredagi. Kui sõita siit lõuna poole Lätisse ja Leedusse, siis seal on alati valgeid toonekurgi märgata hoopis sagedamini kui meil. Kas meil on enam-vähem nende leviku põhjapiir või lähevad nad meist veel kaugemale ka palju? Soomest tuleb ette ka vahetevahel valge toonekurge, aga mitte pesitsejana. Kõige põhjapoolsemad pesad on siin, meil Eesti aladel. On huvitav vahest veel rääkida seda toonekure puhul, et nende käitumine erineb levila südamaadel ja levila servaaladel. Meil näiteks kunagine ühes pargis kahte pesa. Nii et kui üks paar on ühe pargi hõivanud ühe pesapaigas eestlasena teisi lase ja kui mõni teine tahab sinna tahavad olla, siis tekivad tõsised kahtlused, et selle jäämise tulemusena teinekord isegi hukkuvad munade, teinekord isegi pojad. Aga näiteks ja Leedus ja Kaliningradi oblastisse, seal võib näha koguni ühel katusel mitut-mitut kurepesa sõbralikus üksmeeles, nii et seal on nagu kooperatiivelamud siin niisuguseid asju, et ei tule, valge toonekurg on leedulaste rahvuslind, nii nagu meie rahvuslinnuks on suitsupääsuke. Must toonekurg on ok, looduskaitsealapapilinnuks. Siia oleks väga hästi sobinud üks leedu lugu kurgedest. Aga niisugust meie fonoteegise joone kuuleme siis Ungari kurde täidschardassit. Kas valge toonekurg igal pool armastab nii inimasulate läheduses? Sellel teiselt küll ja meil näiteks parkides, inimasulates peamiselt puude otsa pandud ratastel, aga vahel ka aitade kuivatete katustel ja jõude seisvate korstnate otsas on nende pesad. Seevastu must toonekurg on inimpelglik väga peidulise eluviisiga lind, ta on rohkem laantes kaugetes metsadesse, temast teatakse ju ka siis märksa vähem kui sellest populaarsest ja, ja tuntud algest toonekurest. Kes toonekure tapab. See pidi ise ka surema ja seda ma kuulsin, kunagi ma väike poiss olin, käisin mööda metsi külvandus juhtunud niisugune lugu, kuidas üks mees lasknud vintpüssiga maha pesalt musta toonekure ja ja no niisiis olid segased ajad. Kord läbi metsa tulnud hobune koju ja mees olnud rebel surnud, ei tea, keegi maha lasknud ja siis külarahvas rääkis. No ja millest see muusika on kui sellepärast? Ta tappis musta toonekuretoonekure tapmata siis selleks, et ta toonekure sääreluust jooksime, luust, õieti saare luks. Rahvas kutsub endale suitsupitsi. Gennadi Podolski on laul must kurg. Aga selle teksti autoril ei näi musta toonekure eluviisidest küll aimu olevat. Aga sookurg, kas tema kuulub meie põliste asukate hulka? Ja sookurg on põline asukas, sellepärast et tema pesitsuspaigad, soodi Paat on ju meil säilinud pärast jääaegsete niisuste jäänuk, maastikudena ja rabaelustik on üldiselt vanapärase päritoluga suhteliselt meil, nõnda ka sookurg soo kurgedesse. Mis puutub, on üks väga ilus. Omada reaalne. Niisugune vaatepilt, mida võib pakkuda kevadisel ajal seal pesitsemise ajal ja enne pesitsemist. Kevadine tants. Ta oma oma olemuselt ja sisult on ta saamist metsisemäng, ta on pulmadega seotud rituaal. Et neid isaskurgi emas kurgineerist, aga raske on eraldada, siis ei ole päriselt kindlaks tehtud, kas tantsivad ainult isased ja vaatavad pealt emasid või löövad vahel emaslinnud kah sekka ja tantsivad isastega kaasa. Minul olnud paar korraldada juhust näha üks kord soo peal ja ükskord põldudel. Hommikul nad käivad Soovalt põldudel toitumas ja ja siis on meil niisugused tantsuplatside tantsupaigad, teinekord kui põldudel. Seal on väga omapärane vaatepilt, nüüd vahepeal lendavat ja ajavad suled koherile kaela püsti, teevad inimsilmaga vaadata veidraid liigutusi peid. Seda saadab siis niisugune. Pasundaminemis kostab ele lagedate soode ja põldude kilomeetrite kaugusele kaamerale ilus vaatepilt. Kes on näinud filmi viimased laavaparadiisid? Sellele väga head võtted Mandžuuria suure tantsust. Need olid tehtud jaapanis. Põhimõtteliselt on meie kuretants täpselt samasugune. Kuumad. Kas kõik Kuretsevatkonni kõik kurat söövad konn ja mõned rohkem, mõned vähem sookurg on suuresti taimetoiduline lind, sööb jõhvikaid ja marju, aga eelistada sisalikke ja konn ja ussikesi ja putukaid. Aga näiteks must-toonekure kohta on teada üks vaatlus, kus ta on toonud oma poegadega korraga ühekorraga aga 40 kaheksakanna. Nii et see on üsna suur hulk peaaegu poolsada. Valge toonekurg võib tassida oma poegadele rästikuid pessa ja ma olen seda kuulnud mitmel pool, et näh, tõi Tõi rästiku ja ju vist pillas maha ja oli õues, et kust ta mujal tuli mujalt tuli kurg, tõi see päriselt nii ei ole? Rätikuid muidugi kurb tõepoolest surmab, aga enne kui ta need poegadele toob ta, ta neelab nad alla, et oma toidukannab jõudone korpesse kõik maos. Ei ole ju mõeldav, et mustale tuleppes alla 40 kaheksa-konda noka vahel taas kantud ja nõnda kõik see, kõik see muugi toit, mida ta toob, sealhulgas ka rästikud. Ja kui tõepoolest nüüd ükse igavest ära vintsutatud muserdatud rästik sealt olen ma aasta oli kuidagimoodi maja õuele pääseb, siis temas mingit ohtu küll enam ei ole. Gruusia helilooja Sagatse laul Kure. Toole kurgedest ja üldse kurgedest vahest veel seda, et nad on meil looduskaitse all. Sookurg oli enne looduskaitseseaduse jõustumist veel jahilindude kirjas, aga seda ta nüüd juba enam ammu ei ole. Rohkem kui 10 aastat Musta toonekure pesapaikade kaitse seadus näeb ette, et on keelatud metsa lageraietoole kurepesade ümbruses rääkimata siis valgest toonekurest, seda ei tohi ka taga kiusata, aga tema kaitse on hõlpsam selles mõttes, et ta on inimkaasleja lind inimasulate ümber. Muidugi seda rohkem ähvardavate taga ohud igasuguste mõtlevate püssi tõstjate poolt, aga, aga neid viimastel aastatel ei olegi nagu kuulda olnud. Armeenia rahva viis, kurg. Praegu on just see sookurgede rändamise aeg ilmade ajal eriti soodsad muidugi tormilised ja vihmased. Niisugune ilmastik ei meeldi neile. Aga muidu ilusate ilmadega septembrikuu esimene kolmandik, selle lõpp seal nende rände rände, nisugune kõrgperiood, ma mäletan paar aastat tagasi, ma käisin sellel päeval, kui see nõndanimetatud jõhvikajaht hakkab palu rabas jõhvikal ja siis mulle hakkas silma suurel hulgal rändepeatus sellele vaid läbirändavaid sookurgi Vohnja ümbruse põldudel. Et neid ränderivisid, mis seal põldude kohal lennul oli ja mõned tõusid, mõned laskusid, mõnda aega sai nüüd vaadeldud. Seal oli mitmeid sadu. Ja siis üks teine väga tuntud sookurgede rändepeatuspaik on Matsalu looduskaitsealal nendel rannaheinamaadel. Kas sookordadel ja toonekurgede need lennurivid ja häälitsused on sarnased või? Erinevaid toonekured on tummad, päriselt niimoodi üldse. Ränded avades on neil ka suured erinevused. Erinevad rändeteed on Te peatuspaigad, kuhu nad rändavad. Üldiselt nad talvituvad kõik Aafrikas. Kusjuures valge toonekurge on üks kõige kaugemaid talvitusid meil üldse. Ta lendab talveks Lõuna-Aafrikasse kapimaale. Sinna vahest lendab ka musti toonekurgi, aga nemad nii kaugele lõunasse tavaliselt ei lenda. Sookurg lendab Aafrikasse Niiluse jõe äärde, sinna kanti. Aga mitte nii kaugele ka kui valge toonekurg. Nende rändetavad on ka erinevad sookurgi, me ju näeme rändamas kolm nurkadena rivis. Toonekured rändavad Seltsingutena mõnekümne linnulised seltsingud ja, ja nad ei ole rivistunud nii rangelt, nagu on sookured. Rahason arvanud, et et see ränderivi, et seal ees lendavad siis need vanemad ja kogenud, vaat kurat ja taga on siis need nooremad, kes esmakordselt rändel on. Selline seisukoht on ka teaduses valitsenud kaua aega. Te nii seaduspärane ei ole, nagu arvatud rahva seas võib juhtuda isegi nii, et kui üks suuri kopsakas hanist kure rivist mööda lendab, siis ta võib meelitada enda järel sellest rivist kurgesid ja viie hoopis teisele. Nii et, et kuidas see just täpselt toimub, kõik nende rivistus? Seda ei tea rändest võib-olla nii palju, et erinevalt sookurest, kes on tubli lendaja Tublide tiibadega ja mereavarusi eriti ei väldi ega pelga valged toonekured helistatud maa kohal lennutanud, väldivad merd, mustad samuti. Ja sellepärast need kaks rändeteed, mis viivad Euroopa kurgi Aafrikasse, need kulgevad kah niisugustes paikades, kus võimalikult vähem tuleb Mere kohal lennata rändeteed liivadele, Gibraltari maagitsuse, Pürenee poolsaare kaudu ja Väike-Aasia kaudu ja Bosporuse tardonellide väinadest ja sealt viib nende tee üle sookured on head lendajad, siis toonekured eelistavad planeerida purilennul. Kumbade kurgede kohta need kurjad ilmad, käivalike sookure, Jaagi käiva tütar Kus see ja see on valge toonekurg on niisugune troopilise päritoluga lind, rohkem sellase, parem jalga siit. Ja need hakkavad kogunema augustis parvedesse. Augusti lõpul kaoder. Nende lennukiiruse kohta natukene. Võib-olla mõneti huvitav isegi märkida et nad lendavad talvituspaikadele poole aeglasemalt, kui nad sealt siia tulevad. Need kodutee läheb ikka kiire valge toonekure kohta, näiteks on kirjutatud ütlema. Päevane teekond võib ulatuda kevadrändel 200 kilomeetrini. Aga siis sügisränne, see kulgevat umbes poole aeglaselt 100 kilovatt päevas. Äraminekuga ei ole kiiret. Nii et siis sookurg on ikka see meie maa tõeline kurg, kelle kohta käivad need rahvatolmus rahvatarkused ja ja kelle kolmnurki me tunneme ja kes teeb kurehäält, mis on tuttav, jah, just, tõeline Kurksas päris kurg.