Tere päevast ja tere kuulama saadet metamorfoos. Stuudios on toimetaja Terje Soots ja minu külaline Indoloog tiibetoloog Martti Kalda. Paar laupäeva tagasi alustasime me väikest saatesarja Tiibeti elukultuuri ajaloost ja me jõudsime rääkida Tiibet Tim mõistest kitsamas ja laiemas tähenduses. Me jõudsime rääkida selle umbes kuuemiljonilise rahva etnogenees ist natuke Tiibeti staatusest üldse. Ja elukorraldusest ja lubasime täna läheme siis natuke detailsemaks ja läheme päris algusesse tagasi, kui seda algust üldse nii täpselt määratleda saab. Te ütlesite Martti Kalda eelmises saates, et Tiibeti ajalugu algab sealt kus Tiibetisse jõudis budism. Aga ta ei jõudnud päris tühjale kohale. Ja tegelikult võib-olla me pisut liialdasime selle budismi algusega pisut on siiski Tiibeti ajaloost teada ka ka varasemast ajast. Aga kindlad andmed Tiibeti kohta algavad tõepoolest budismi saabumisega ja võib-olla juhuslikult, aga võib olla ka teadlikult sellest ajast, kui budism Tiibetisse saabus. Eelmine kord sai mainitud lühidalt tiibetlaste etnogeneesi. Ja tuleb öelda seda, et viiendaks-kuuendaks sajandiks. Ajaarvamise järgi olid tiibetlased jõudnud oma tänastele elukohtadele Tiibeti kiltmaale ja seal oli siis tekkinud nii-öelda Tiibeti rahvas. Aga Tiibeti enda ajaloolased pakuvad tiibeti kultuuri ja Tiibeti ajaloo ja üldse tiibeti rahva alguse kohta meile sellise tõelise hõimude liikumise asemel hoopiski legende. Ja nendes legendides avaldub eelkõige selline tendents, katse siduda Tiibeti ajalugu tingimata India ajalooga ja tingimata ka budismiga. Ja neid legende on päris päris mitu tükki. Näiteks On osad Tiibeti ajaloo kirjutajad veendunud, et Tiibeti esimesed kuningad pärinevad India eeposes, Mahab haarata kujutatud suguvõsadest. Teised on veendunud, et tegu on buda sugulastega. Kui täpne olla siis lähedase sugulasega. Nii et kindlasti soovitakse näha seda India ja, ja budismi sidet. Miks nad nii väga tahavad seotud olla just nimelt India budismiga? Ma arvan, et see on poliitiline otsus, kui arvestada seda, et enamus nendest ajalugudest on kirjutatud hiljem kuskil 13. kuni 15. sajandil siis oli väga selge Hiina poliitiline surve tiibetile ja äsja oli lõppenud ka mongolite hiinlaste ühine ülemvõim Tiibeti üle, nii et seetõttu siis sooviti nagu vastukaaluks asetada India teiselt poolt muidugi oli see side Budismi sünnimaaga nende jaoks väga oluline. Kõige huvitavam legend räägibki ühest kangest öö oru väikeriigi kuningapojast, kes olevat olnud eriline nimelt sündides olevat tal puudunud silmalaud ja tema sõrmede ja varvaste vahel olevat olnud lindudele veelindudele omased lestad. Ja seetõttu peeti teda nõnda veidraks, et kuningaperekond ei võtnud teda omaks ja ta saadeti piki seda range, see jõge korviga alla, nii et omamoodi selline Moosese lugu. Samas korjasid ta ülesse karjused ja hiljem, kui ta täiskasvanuks sai ületas ta siis Himaalaja mäed ja olevat olnud see esimene legendaarne Tiibeti kuningas. See on küll ainult üks legend, aga see siis mainib ka seda konkreetset esimest kuningat olevat saabunud Tiibetisse üle kõrge mäe tippu. Ja kui kohalikud hõimud teda nägid, tõstsid ta õlgadele ja arvasid, et ta on jumal ja, ja seadsite enda valitsejaks. Nii et nagu siis tema oli tiibetlaste Esiza selle legendi kohaselt Jah, selle legendi kohaselt küll ja ühtlasi ka siis pärit Indiast kuigi tegelikult noh, rassiliselt on tiibetlased siiski monoliitsed päritolu ja ja Tiibeti-Birma hõimude seast, kes hiinlastele pigem sugulased Legendaarsete kuningate hulka, kes siis sinna vahele jäävad, enne kui asi läheb päris ajalooliseks. Jääb mitmeid kuningaid, kelle, kelle puhul on täiesti selge, et nende aja loolisusest tuleb kohelda ja nad on puhtalt väljamõeldud tegelased. Ja üldiselt iseloomustab seda lugu seda järgnevust, legendaarsete kuningate järgnevust. Selline moraalne allakäik. Esimeste kuningate puhul öeldakse, et nad tulid taevast ja läksid sinna ka tagasi. Nendel ei ole haudu, nad ei ole surnud, nad on lihtsalt. Kui nende aeg on täis saanud, siis nad on taevasse tagasi pöördunud. Aga seoses nende moraalse allakäiguga, nende eksimustega muutusid siis kuningad surelikeks. Esimene neist tapeti oma venna poolt ja sellest sellest ajast. Edasi olid siis kuningad, kõik surelikud. Nii et siin legendaarsete kuningate hulgas on mitmeid selliseid huvitavaid legende. Aga tuleb öelda, et enamuses nendes legendides on märgata samamoodi India mütoloogia, India legendaarse ajaloomõjusid ja samasugune moraalne allakäik on sees mitmetes India eepilise kirjanduse teostes, nii et näib, et ka see on laenatud. Mis ajast kari Türikutest me neid legende lugeda, siis võisime? No põhiliselt on, et need 14. 15. sajandil kirjutatud teosed nimetaksin kahte kuulsamat. Ükson Ühe autor on, teades on bostoni ajalookroonika, siis on olemas tara natsa ajalookroonika ja lisaks sellele on siis säilinud kaks sellist anonüümset või siis ainult müütiliste nimedega säilinud kogumikku sinised Annaalid ja, ja punased, anna olid. Nii et võib-olla need need neli oleksid kõige põhilisemad. Ja kui seda legendide aega dateerida, siis oli see viies, kuues sajand või veel varasem. Legendide aeg jääks siis aega enne viiendat-kuuendat sajandit ja kui üldse üritada kuidagi seda doteerida, kuigi võib-olla see on suhteliselt kasutu, siis tuleks seda alustada kas siis maha haarata ajast, mida võiks dateerida üheksandasse, 10.-sse sajandisse enne Kristust või siis buda aega. Kuues viies sajand enne Kristust, nii et sellest ajast alates kuni kuuenda sajandini meie ajaarvamise järgi. Kummaline, et budism ei jõudnud sinna, siis varem. See on tõesti kummaline, sellepärast et kõik tiibeti ümbritsevad maad olid budistlikud ja olid selle budismi saanud juba päris varastel aegadel. India budismi sünnimaa Ida-India Nepaal kašmiir oli too budismi saanud kuulsa budistliku keisri Ashoca käest juba kolmandal sajandil enne Kristust. Ja ka Hiina oli juba esimesel sajandil peale Kristust muutunud budistlikuks või, või budism oli sinna jõudnud. Nii et on tõepoolest veider, et Tiibet ei olnud seda varem saanud. Seda võib põhjendada kahe kahe asjaoluga. Esiteks hõimude liikumine alles toimus. Tiibetlased ei olnud oma koju veel jõudnud Tiibeti kiltmaale ja teiselt poolt väga raskete geograafiliste oludega juurde. Päästiibetile oli nõnda raske. Või siis oli see Šomanistlik usund lenn niivõrd juurdunud ja levinud seal, palju ma üldse selle kohta teame? Berni kohta on teada muidugi vanadest allikatest, eelkõige siis Hiina allikatest. Varase Tiibeti kohta on säilinud muidugi legende põhiliselt budistlikke legende, mis siis soovivad seda tonni maha teha või seda halvana kujutada. Ja on siis säilinud tänapäeval ka nii-öelda põnni kirik. Kuigi tegu on sisuliselt ühe budistliku koolkonnaga tiibeti budismi sees mis üritab siis peamiselt kõike, kõike vastupidi, teha tiibeti budismi-ile. Teada on seda, et usuti kõikide loodusobjektide, loomade, inimeste olendite hingestatusse ehk siis peenema nimega olideguanimismiga. On teada, et põhilisteks olid sellised pool deemonliku pool jumalikud olendid, kes tavaliselt elutsesid mäetippudel või ka suuremate jõgede kehastused. Ja need siis kummardati, neile ohverdati. Ja needsamad praktikad on siis tegelikult juurdunud ka Tiibeti budismi endasse. Aga budismi saabudes hakkas penn budismiga teadlikult võistlema, hiljem segunes ja näiteks budistlikke tekste Indiast hakkas penn siis nii-öelda tõlkima, pöörates budistliku õpetuse sisuliselt täiesti tagurpidi, ent ometigi, võttes suure osa sellest üle võime tuua sellise näite Tõnni tänasest praktikast. Kui budistlike kloostrite ümber on tavaks käia päripäeva ehk siis kellaosuti liikumise suunas, siis penn nõuab, et seda tehtaks teistpidi ehk siis vastu seda kellaosuti liikumise suunda. Aga väliselt jaga sisuliselt erilisi erinevusi ei ole. Kui öelda seda, et penn kasutab rohkem võib-olla kui kui Tiibeti budismi, teised koolkonnad, kõiksugumaagiat ja müstikat, nii et ta lihtsalt on üks nendest müstikaga vürtsitatud koolkondade nendest vanematest, koolkondade tiibeti budismi sees. Kas tänaseks päevaks on budism kõnni puhtal kujul täiesti välja tõrjunud? Seda näib küll jah, et tonni puhtal kujul ei ole enam tänapäeval säilinud. Jabenny jumalad ei tulnud taevast, vaid Himaalaja tippudele. Ja ja osa nendest on on leidnud oma koha tiibeti budismi koolkondade eriti kohalikud jumalused. Tiibeti budismi äärealadel on väga tugevasti siis kohalikesse kogukondadesse kohalike kloostrites kinnistunud ja tihti tihti segunenud ka veel Indiast tulnud India hinduismi jumaluste ka. Ja nad kõik on muutunud selliseks selliseks huvitavaks kogumiks, mis siis nende põhiliste Budade ja body satute ümber nii-öelda seda budismi kaitseb või mingisuguseid väiksemaid elualasid haldab ja, ja toetab väiksemaid ametimehi väiksemaid tegevusalasid. Kui budism oli Tiibetis kanda kinnitanud, siis tuli ju kuidagi seda organiseerida ja korraldada ja see on see aeg, kui kuningriik tekkis. Jah, Tiibeti kuningriigi või või seda nimetatakse ka jorlungi kuningriigiks tekkimine paigutub siis sinna kuuenda, seitsmenda sajandivahetusse. Ja esimeseks kindlaks valitsejaks, kelle nime tavaliselt mainitakse, on siis Nomrii long tsen või vahest Kalamriisongtsen tema asetati võimule siis 12 Tiibeti võimsama aadliperekonna aadli klanni poolt ja tema puhul on teada muidugi tema valitsusaastad on üksnes oletuslikud, aga paigutuvad kuhugi sinna 570 620 vahele. Ja tema on siis ka väidetavasti see isik, kelle võimu all võib-olla mitte tingimata tema enda poolt ka Tiibeti alad ja tiibeti hõimud vähemalt Tiibeti keskalad ühendati. Nii et tekkis selline kuningriik, mida, mida varem ei olnud olnud selline ühine võimuala. Miks seda nimetatakse Yarlongi kuningriigiks. Sellepärast, et selle kuningriigi põhiline esialgne ala, kus siis hõimud kokku tulid ja selle selle kuninga endale valisid või nimetasid oli siis org, mille nimi oli ornung, see tegelikult asub tänapäevases aasa lähedal ja sinna on ka maetud siis suur hulk. Võiks öelda, et enamus selle Yarlongi kuningriigi ja selle kuningadünastia kuningatest tuleb öelda muidugi seda, et see kuningriigi nimetus on sellele riigile sellele moodustisele antud hiljem nende 12-lt klanni võim selle nimetatud kuninga üle oli päris suur ja tihti öeldakse Diorlongi kuningriigi kuningad olid pelgalt Marioneetid või esindusfiguurid Nende aadliperekondade käes ja tegelikult määrasid poliitikat siis nendest aadliperekondadest määratud ministrid, nõunikud, kes tegelik riigi asju ajasid. Aga kui rääkida kloostri kultuurist, kas see on hilisem nähtus vä? Kloostrikultuur saabus küll sellesama jorlongi kuningriigi ajal, aga, aga jah, tõesti pisut pisut hiljem nimelt see esimene kuningas Nomrillongtsen mõrvati osade aadlike poolt, kes ei olnud siis tema tema tegevusega rahul. Ja selle esimese kuninga põhiliseks tegevusalaks olidki tegelikult ainult sõjaretked. Legendide või sellise müütilise ajaloo kohaselt olevat ta sooritanud kaks suurt sõjaretke ühe Sis kukkunari järve äärde Tiibetist kirdesse ja teise India territooriumile Assamisse Võipengaaliasse. Nende retkede ajaloolise on küll kaheldud, aga võib ka olla, et need need tegelikult toimusid. Aga ennem kui me saame kloostri kultuurist üldse rääkida, peame me rääkima budismi saabumisest Tiibetisse. Budismi saabumisega Tiibetisse on eelkõige seotud naabrillongtseni poeg, keda mõned ajaloolased peavad ka Tiibeti kõige võimsamaks kuningaks. Seal siis peale lühiajalist kodusõda võimule tulnud võimule asetatud juba päris väikse lapsena. Noorukina mees, kelle nimi on song, Tselgampo kes valitses tiibetit kuni oma kaheksakümneaastaseks saamiseni ja kes pani aluse väga mitmetele olulistele momentidele Tiibeti ajaloos. Kõigepealt laiendas ta oma isa poolt loodud võimuala seda tiibeti kultuuri ja, ja Tiibeti võimu alla kuuluvat piirkonda. Väidetavasti tema võimu alla kuulusid alad kuni kuni Pamiiri mäestiku nii välja. Nii et tänapäeva Lääne-Tiibet, kašmiir ja k siiditee lõunapoolsed Oasid ja säilitas ka võimuses Tiibetist kirdesse jäävate alade eelkõige siis mainitud kukkunari, järve ümbrus ja ka tänapäevane Hiina Kansu provints olevat temale kuulunud lisaks Kesk- Tiibeti aladele seits ja lisaks budismile, millest, millest kohe räägime. Põhjalikumalt tuleb öelda seda, et tema oli ka see mees, kes selle kuningriigi riigisüsteemi tõeliselt välja kujundas. Nimelt alustas ta diplomaatiat ja kontakte Hiinaga kus oli peaaegu samal ajal, kui Arlongi kuningriik eksisteeris tang dünastia riik. Ta suhtles aktiivselt tang dünastia keisrite ega, ja laenas nii mõndagi. Tang dünastia riigi süsteemist. Laenas valitsuse riigiaparaadi ülesehituse ja ka tang dünastia eeskujul ehitas siis üles riigi haldamise süsteemi. Nii et võiks öelda, et hiinast tulise riigivõimu eeskuju. Ja võiks veel kord ära öelda selle kuninga nime. Kuninga nimi oli song, tsen Campo. Need nimed muidugi on, on suhteliselt keerulised, aga, aga loodetavasti siiski jäävad meelde. Songtsen Campoolisele kuninga nimi ja tema võimuloleku aastateks pakutakse ajavahemikku 620.-st kuni 650. aastani. Aga samal ajal ju oli ka tekkinud üks väga võimas nähtus kalifaadi näol. Kas selle kuninga kokkupuude oli ka islamimaailmaga? Sellel kuningal islamimaailmaga kokkupuudet ei olnud, kuigi Tiibeti oma ajaloo käigus ja sellesama jorlungi kuningriigi käigus oli kokkupuuteid nii araablaste kani, islamiusuliste ka kôige Califaadiga ja isegi sõlmiti üks leping ühiseks tegutsemiseks Hiina vastu ja siiditee Oaside ühiseks vallutamiseks. Need võib siis öelda, et seitsmenda sajandi esimesel poolel oli Tiibeti kuningriigi geograafiline maa-ala kõige suurem või. Võib öelda seda, et legendi kohaselt ta seda tõesti oli Hiina allikad, mille, millest põhiliselt on siis teada tiibetlaste tolleaegsed tavad, tolleaegsed kombed. Nendest on teada, et Tiibet oli väga primitiivne riik. On teada, et praktiliselt puudusid kõiksugused arhitektuuriliselt ehitised. On teada, et tiibetlased elasid vildist telkides sõid küpsetamata jahu, piima ja hapupiimaga. On teada, et sõid praktiliselt küpsetamata liha ja on teada, et tiibetlased olid sõjaliselt väga võimsad. Nendel oli tohutult suur Sõjavägi. Mida siis Hiina kartis, kuivõrd Hiina ajalooallikatest paistab see välja, see on põhiline, millele on tähelepanu pööravad ja näib, et see tang dünastiale suurt hirmu valmistas. Ühtlasi on teada jorlongi kuningriigi kuningate tavadest et selles samas Yarlongi orus, kus asusid siis kuningate hauad Väga huvitav, selline matmiskombestik kuningad on maetud suurte küngaste alla ja kui üks kuningas suri, siis tema nii-öelda tema meeskond või tema ministrite hulk, tema lähemad teenrid pidid siis jääma seda hauda nagu teenendama ja korras hoidma. Ja nemad olid siis elavate maailma jaoks kadunud, nemad elasid seal Yarlongi orus, hooldasid kuninga hauda ja ei tohtinud välismaailmaga kokku puutuda. Ja neile siis aeg-ajalt viidi provi, anti toitu ja riideid. Seda tegid kohalikud selleks määratud talupojad ja aadlikud ja nad üritasid siis käia seal Yarlongi orus võimalikult kiiresti ära jäta oma vankrid sinna maha ja põgeneda, sest vahetevahel oli oli neid haudu hooldavatel meeskondadel kombeks, mõni neist ka kinni võtta ja enda juurde jätta, sest sellisel isikul ei olnud enam õigust tagasi tavaelu juurde pöörduda. Aga niimoodi said muidugi need valvurid teada sündmustest uudistest väljaspool seda surnute orgu. Nii et sellised huvitavad tavad on teada. Nii et mõningaid paralleelid jooksevad Egiptusesse Jah, seda võib ka nii öelda, aga seda võib põhjendada sellega, et inimloomus on kõikjal suhteliselt sarnane. Aga kui palju teatakse kuningakoja rituaalidest või traditsioonidest või korraldusest? Kuningakoja rituaalidest teatakse nõnda palju, et songtsen kompo võttis Hiina mõjul üle siis ka õukonna reeglistikku. Tõsi küll, tunduvalt primitiivsemad lihtsust omal moel, kui tang dünastia ajal see oli aga näiteks keelustas riietumise loomanahkadesse ja nõudis, et kasutataksiidia brokaadi tang dünastia eeskujul mis on muidugi äärmiselt ebapraktiline, kui arvestada Tiibeti külma kliimat. Ja on teada, et oma kahe naise, Nepaali printsessi ja Hiina printsessi mõjul kes muidega Tiibetisse budismi tõid, muudeti teisigi tiibeti tavasid. Näiteks keelati Tiibeti aadlikel oma nägude punaseks võõrpamine ja ka muid primitiivseid kombeid. Keelustati vähemalt kuningakojas. Ja võim oli siis dünastiline. Võimalik dünastiline pärandus isalt pojale, kuigi Yarlongi kuningriigi ajal on siin märgata ka teistsuguseid tendentse, aga peamiselt oli see võim siiski ühe ja sama perekonna ühe sama suguvõsa käes. Tahtmine on tuua jälle paralleel, aga samal ajal lääne ja ida piiril oleva Bütsantsi riigiga võrreldes spetsansiga oli siis tegelikult tegemist vägagi arhailise kuningakojaga. Jah, võib-olla on kuningakoda isegi liiga liiga palju öeldud. Tegu on pigem pigem sellise hõimuriigiga, mis üritab siis kuidagi oma süsteemi paika panna natukene siit natukene sealt ja ka oma omapära ja näib, et see hõimustruktuur on, säilis Tiibeti ajaloos päris kaua, tegelikult isegi kauem kui jorlongi kuningriik ise, nii et jällegi kuningat sugugi ei suutnud seda kõike välja juurida või sellist tõelist suurt riigisüsteemi maksma panna. Et hõimutraditsioon püsis veel päris päris tükk aega. Kas kuningriigi aegadesse jäävad ka juba esimesed katsetused kunstis, kirjanduses? Jah, kuningriigi aega ja just sellesama songtsenkompoom aega. Kõik need on seotud ka budismi saabumisega Tiibetisse ja budismi saabumisega on on ka päris mitmeid kultuurilisi ja võiks öelda, et isegi mõningaid poliitilisi Muudatusi Tiibetis oodata. Niisiis, budismi saabumine paigutub täpselt samamoodi sellesse soomutsen Campo võimuloleku aega aga budism Tiibetisse päris päris huvitaval moel. Nimelt naiste, sellesama kuninga naiste kaudu diplomaatiliselt suhtlesse kuningas kahe riigiga, Hiinaga, keda, Juba siin mainitud aga teiselt poolt Indiasse jääva Nepoliga või selle selle riigiga, mis asus siis tänapäevase Nepaali territooriumil Nepaali aladel. Ühelt poolt oli see Hiina tang dünastia ja teiselt poolt oli see selline lühi, lühiajaline, ent ometigi suhteliselt võimas. Nepaali valitseja ampsu varman ja tema paaria järglast ja song kompo naisteks olid siis kaks printsessi mõlemast kuningakojast. Nepaali kuningas ampsu Vormani tütar Bricotti ja tang dünastia, printsess, benshenn, kong soo. Ededühe järelduse mehel võis olla mitu naist. Jah Tiibeti varases ajaloos kindlasti ja mõlema printsessi saamisega on seotud ka lugu, mis, mis kõneleb. Songtseni Campo pidi ennem sõjaliselt ähvardama ja Hiinat isegi sõjaliselt ründama, ennem kui ta need printsessid omale sai. Nii et see ei olnud ka päris selline hea tahte avaldus väita, sisulised nõudis need printsessid endale välja. Ja muidugi võib oletada, et tal oli teisigi naisi. Tiibet, lannadest, naisi, kuivõrd kumbagi nende printsessiga ei olnud tal järeltulijaid ja Nepaali printsessi sai ta endale alles 60 aastaselt ja Hiina printsessi alles 75 aastaselt, kui vanad printsessi tähnid printsessid olid päris noored. Vähemalt kirjelduste kohaselt ja nende printsesside koos. Teises song tšenkam poole nii-öelda kaasavarana või selle pruudiga koos mitmesuguseid objekte. Ja siit tulebki seda budismi saabumist see märgata. Nimelt tõid printsessid kaasa Sis budistlikke tekste, üks sanskritikeelseid, teine juba hiina keelde tõlgitud tekste. Ja ka mõningaid buda kujusid. Ja loomulikult song tšenkampo inimesena. Nii nagu me teda kirjeldasime, kes oli võimeline võtma vastu kõiksuguseid uusi asju, ei tahtnud aga solvata nii-öelda Hiinast ja Nepaalist kohale saadetud jumalaid. Neid jumalakujusid ja mõlema nende. Printsessi poolt kaasa toodud jumalakujud paigutati siis selleks vastavalt ehitatud templitesse. Nii et tuleb öelda, et siit saab algusega seal ta budistlik kunst või budistlik arhitektuur. Tiibetis ja mitte küll päris päris arhitektuur, aga. Aga siiski budismiga seotult ja siin tuleb ka siis maha panna seda seotust budismiga. Samas tuleb kohe öelda ka seda, et näib, et alguses oli see kuningaperekonna selline selline mäng või selline soov kõik uut vastu võtta, et see pigem oli nagu mood või trend, et see ei olnud midagi sellist väga valdavat. Samas ometigi öeldakse, et song Campo olevat tutvunud ka budistliku õpetusega. Tõenäoliselt neid tekste siiski võimeline lugema ei olnud, aga võib-olla talle üht-teist tõlgiti ja ühtteist räägiti. Ja budismi mõjul jaga tang dünastia seaduste mõjul kehtestas ta siis niinimetatud 16 punkti seadused milles väidetavasti budismi mõjul olevat nii mitmeidki primitiivseid kombeid ära keelatud. Eelkõige siis mõrv ja, ja muud sellised suuremad kuriteod, eelkõige hõimude vaheline veritasu. On see, millest räägid. Kas see võõramaa printsesside ihalus oli lihtalt kuninga kapriis või oli seal poliitilisi religioosseid ambitsioone taga? Näib, et selle taga oli eelkõige kuninga ambitsioon näidata oma kohalolekut, oma võimsust selles regioonis. Kapriis kahtlemata kahtlemata ka, aga eelkõige ma näen siin siiski poliitilist tahet. Sellepärast et Nepaal, kes siis suhteliselt kergesti oma printsessi loovutas, sai song Campo tihedamaks liitlaseks ja Hiina, kes suhteliselt vastumeelselt oma printsessi loovutas ja ka hiljem Tiibeti kuningakojale oma oma naisi andis, nendega peeti siis Yarlongi kuningriigi ajal maha mitmeid sõdu. Ja ka nende sõdade alusepanijaks on tegelikult sonkaim Campo. Nimelt hakati võistlema Hiinaga selle üle, kellele kuulub võim siiditee Kesk-Aasia Oaside üle. See oli oluline kaubatee. Ja oluline oli muidugi ka see poliitiline võim nende Nende alade üle. Nii et ennem seda Hiina printsessi saabumist peeti maha mitmeid sõdu ja siis alles saabus see printsess. Ja need sõjad kestsid edasi hoolimata, kes oli kuningas, kes oli kuningas Tiibetis ja kes oli keiser Hiinas. Ja lisaks sel budismi saabumisele sellisel veidral moel oma naiste kaudu tuleb mainida, et songtselgampo ajal tehti ka suur edasiminek tiibeti kultuuri enda jaoks. Nimelt leiutati või mõeldi välja tiibeti kiri. Väidetavasti selleks, et tõlkida budistlikke tekste tiibeti keelde. Väidetavasti selleks, et ennast väljendada just nimelt budismi alal saatis kuningas mitmed oma aadlike pojad, kui ma ei eksi, siis 16 inimest Kashmiri, et nad õpiksid selgeks sanskriti keele ja ühtlasi leiutasid viisi, kuidas kirja panna tiibeti keelt, seda keelt, mida rahvas rääkis seda keelt, mida aadlikud rääkisid. Ja et selle selle abil siis tõlkida tekste Nendest noorukitest, kes Kashmiri saadeti. Kashmiri liiga sooja kliima tõttu saabus tagasi ainult neli. Ja need neli siis ka tõeliselt haritud mehed ja üks neist ministri poeg, on nii somp, Hotaa nimeline on siis see müütiline tiibeti kirja leiutaja ja väidetavasti ka tiibeti keele esimeste grammatikute kirjutaja. Ja see kiri leiutati mõned kirjamärgid, leiutati. Demonaagari kirja baasil see on siis see kiri, millega sanskriti keelt kirja pannakse. Nii et need kirjad tiibeti kirja ja tema laagrikiri on suhteliselt sarnased. Ja dateerida saab jällegi kuningriigi ajast peale, siis tiibeti kirja sünnilugu. Jah, ja siinkohal tuleb võib-olla viimase momendina song Campo juures mainida olulist asja, mida ta tiibeti riigi jaoks tegi umbes ajal 630 või selle selle aasta paiku viis ta pealinna suhteliselt kõrvast kõrvalises Diarlongi orust üle sinna, kus on Tiibeti pealinn praegu ehk siis Lassasse. Kuigi seda kohta nimetati tollal ka roosaks. Aga temale kuulub siis see pealinna üleviimise au. Kui kaua ta võimul oli? Ta oli võimul väidetavasti aastani umbes aastani 650, siin pakutakse ka teisi daatumeid ja tegelikult on tiibeti kuningate dateerimise puhul see suur probleem, et need daatumid on see ajaloo peale nagu rakendatud hiljem. Tiibeti ajaarvamine on siis laenatud hiinast, kalender. Ja aeg liigub edasi 60 aastaste tsüklitena Needsamad, loomade ja algelementidega seotud aastad, mida meiegi nii-öelda Hiina kalendri järgi siin tänapäeva maailmas aeg-ajalt tähistame, siin on siis viis elementi ja 12 looma. Nende kombinatsioonid liiguvad siis edasi ja Tiibeti ajaloolased ütlevad küll näiteks, et see toimus veekoera aastal, aga ei maini, millises tsüklis. Nii et seetõttu on see dateerimine suhteliselt raske, siin võib olla kuni kuni 60 aastaseid kõikumisi, siis. Song tšenkampo. Kas tema järel tuli ka niinimetatud kuninga troonile, tema järglane? Jah, järgle järglane oli tema pojapoeg, sest tema poeg oli jõudnud vahepeal juba ära surra. Sonsen Campo elas lihtsalt juhuslikult nõnda kaua. Ja tuleb öelda seda, et sang Campo järglased nii tema pojapoeg kui selle poeg. Kui omakorda selle poeg, ehk siis kolm järgnevat kuningat ei ole Tiibeti ajaloos kuigi olulised. Kahe esimese mang song Mangtseni ja Tridu song tseni ajal. Valitsus tegelikult võimas minister Carr perekonnast ehk siis üks aadliperekond sisuliselt domineeris nende kahe printsi üle ja tuleb öelda ka seda, et need mõlemad mõlemad kuningad, mõlemad printsid olid suhteliselt noored. Nii et võib-olla võib siin oletada Regendi kätt mängus nende nende surmas, nii et võib olla Nad kõrvaldati, et see ning arr, aadliperekond ja nende minister, nende regent saaks siis rahulikult tiibetit valitseda. Ometigi midagi väga olulist ajaloost ei ole teada. Põhiliselt jätkus sõjategevus Hiinaga vahepealsete peatustega loomulikult nende Kesk-Aasia alade pärast ja ka kolmas song, Campo järglane Tridee Sunktsen ei olnud eriti oluline kuningas. Oluline on see, et tema naine oli taas nii nagu song Campool hiina printsess ja oluline on siis hoopiski tema poeg. Võiks öelda, et Yarlongi kuningriigi teine võimas valitseja ka budismi seisukohalt väga oluline Trizong detsen, kolmeteistaastaselt võimule saanud ja päris kaua peaaegu 50 aastat valitsenud mees. Kuidas valitsejad nimed said, on sellel ka mingi tähendus? On kõik need nimed, tiitlid viitavad kuningate jõule vägevusele ja need on siis niinimetatud valitseja nimed, mõningatel valitsejatel siin hiljem peale trisong detseni on lisaks sellele valitseja nimele olemas ka siis hüüdnimi. Nii et need siis seletame lahti. Tänaseks tõmbame joone alla, stuudios olid Tibetoloog Martti Kalda ja toimetaja Terje Soots ja öelge veel, palun, Martin, millest me järgmisel laupäeval räägime? Järgmisel korral võiks rääkida siis songtsen Campo kuulsast järglasest Trizong detsembrist sellest, kuidas tema aitas kaasa budismi saabumisele, budismi kindlustamisele Tiibetis. Millised isikud olid temale abiks ja kuidas tegelikult loodi Tiibeti kloostrisüsteem. Jane kohtumiseni järgmise laupäevani.