Loen teile kohe alustuseks ette mõned laused. Usklikeks loeb end praegu 20 protsenti Eesti elanikest. Joomist loetakse häbiasjaks, mõni ei loegi pagulasi inimesteks. Loete kirjanike hulka juba pärast esimese romaani avaldamist. Virgem kuulaja küllap märkas, et nendes lausetes on üks korduv sõna verb lugema. Ja sai aru, et vististi on tänase keela säutsu probleemist seotud just selle sõnaga. Tõepoolest nii ongi. Nimelt oleks kuuldud lausetest palju kohasem kasutada, oleme asemel tegusõnu pidama, arvama, nimetama näiteks usklikeks peab või nimetab praegu 20 protsenti Eesti elanikest. Joomist, peetakse häbiasjaks, mõni ei teagi pagulasi inimesteks, arvati kirjanike hulka juba pärast esimese romaani avaldamist. Kui tähenduses Jaama arvama nimetama, kasutatakse sõna lugema, nagu olgu toodud lausetes siis on tegemist Russismiga venepärase keelendiga või kui soovita keelelise venepärasusega. Selle taga seisab vene sõna Chitat. Selle rassismi vastu pidasid lahinguid juba sellised suured toimetajad nagu Olev Jõgi ja Heldur Niit. Peale selle on lugema säärasel kasutusel juures kantseliidi halb maik. Seega püüdkem säästa juba niigi tähendusküllast sõna lugema paigus, kuhu sobituvad täpsemini sõnad, nagu pidama arvama, nimetama.