Jätkame nüüd mälestuste küttimist praegu taustal kõlava ansambli metsa forte muusikutelt ja oleme jõudnud kitarristi ini käsitleb perfektse diktsiooniga oma pika rootsi nimega mäss. Stefan William Oxford. Selle langus hoidis, kolleegid muide naersid kõrval, et ta on ju ise ka üks pikk Rootsi kott. Aga oma esimese lemmikloo meenutamisega polnud Stefanit küll mingeid probleeme. Poja seda võinud kohe öelda, olin siis seitsmeaastane ning ansambli Mankis lugu laastrointu Klaaksull läks sedavõrd hinge, et vahel suisa jooksin koolist koju jälle ja jälle seda singlit kuulata. Nagu kuulsite, oli stafonil see suurepärane rihv loo algusest siiani meeles. Pärast tulid juba sellised ansamblid nagu Crydens, Kleer, mootori vaeval biitlus ja hiljem ka džäss. Aga nüüd siis see esimene armastus ehk ansambel Mankis ja lugu. Viimane rong Glax Philly.