Vikerraadiotüüblid. Tere hea vikerraadio, kuulaja ja tere kuulama rahva teenreid ning täna võtame lõppeval nädalal, no see siin ümarlaua taga kokku koosseisus Heidit Kaio ajakirjast pere ja kodu, Urmet Kook rahvusringhäälingu uudistejuht ja Lauri Hussar vikerraadiost ja tänases saates räägime siis loomulikult pagulaste teemal, sest sellel nädalal Europarlamendi ees üks järjekordne või kõlaseks järjekordne ajalooline kõne, täpsemalt lausa kaks kõnet. Peale selle on sellel nädalal päris palju räägitud ka Süürias toimuvast ja Venemaalt rollist Süürias. Ka Keskerakonnast on, sellel nädalal on olnud päris palju juttu. Aga sellest kõigest saate teises pooles. Saate alguses me oleks rääkinud, kui Eesti oleks võitnud Inglismaad eile õhtul jalgpallis oleks kindlasti rääkinud jalgpallist, aga, aga kuna tundub, et selline võit on veel mägede taga, vähemalt meeskondade tasemevahe on piisavalt suur ja tuleb kõvasti trenni teha, siis see jutt jääb järgmisteks kordadeks. Aga, aga hakkame rääkima. Ühest valitsuse selle nädala otsusest, millega siis valitsus kiitis heaks Eesti ja Venemaa piiri lõpetaja ratsif ratifitseerimise seaduse eelnõu ja nüüd hakkab sellega tegelema riigikogu ja meenutame siis, et et jah, eelmise riigikogu koosseisu ajal või koosseisu lõpus on samuti siis valitsus Eesti-Vene piirilepete ratifitseerimise seaduse eelnõu heaks kiitnud ja andnud selle üle ka riigikogule, aga aga kuna riigikogu volitused lõppesid, siis, siis lõppesid ühtlasi ka kõik kõikide seaduseelnõude või esitatud seaduseelnõude menetlemine ja, ja kõik algas otsast peale ja valitsus pidi selle piirilepete ratifitseerimise seaduse eelnõu uuesti siis sellel nädalal heakskiitmine Riigikogusse. No ajas tagasi minnes on võimul olla veelgi olulisem meenutada seda, et et esimest korda allkirjastasid Eesti ja Venemaa välisministrite piirileppe juba 2005. aastal, 18. mail. Meie parlament ratifitseeris siis piirileppe juunikuu aga lisas siis sinna juurde ratifitseerimisseadusesse preambuli viitega Tartu rahule Eesti riigiõiguslikule järjepidevus Ale. Mida siis Venemaa pool tõlgendas kui katset esitada tulevikus Venemaale territoriaalseid nõudmisi ja Venemaa võttis siis oma allkirja tagasi, et me oleme nagu korra selle nagu läbi teinud. Et noh, kas see praegu täpselt nüüd samamoodi läheb, et on nagu nagu raske nii-öelda selles mõttes, et et siin ei piisa ju Parlamendis ainult koalitsiooni häältest, vaid on kojaga opositsiooni tuge. Ja just täna varahommikul siis tuli vabaerakonnalt teade, et et nemad ei toeta piirilepingu sõlmimist on sellele vastu noh, väga juba varem on teatanud, et piirile veel on vastu ka konservatiivne rahvaerakond, nii et et praegune koalitsioon, seda enam, et võib-olla ka IRL-i sees ei ole kõik hääled 100 protsenti kindlad vajab kindlasti Parlamendis Keskerakonna tuge. Ja noh, eks olegi ju osad selle jutu jutu jutu väärt see, et et Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Margus Tsahkna tegi avalduse milles ta andis mõista, et, et, et tema meelest või tema tema jaoks peaks oleks okei kui või jällegi lisatakse sama kuulus preambul, mis seoks selle lepingu Tartu rahuga. Tartu rahu kehtivusega. Ma ma vaatasin ka, et milles siis, milles siis tegelikult jutt oli, et, et kui, kui sa ütled, et seal oli juttu preambulast, siis ma seda päris välja ei lugenud sellest pressiteatest, et küll ma, ma, ma leidsin, et Margus Tsahkna neljapäeva öösel kell kaks kaks null seitse, kaks null seitse välja saadetud pressiteates saatis üks teine inimene välja on, on kirjas, et, et valitsus peaks sinna lisama deklaratsiooni Tartu rahu kehtivuse, sest et see on nüüd pisut pisut midagi muud kui kui on see, see Tartu rahu kehtivusega seotud seotud preambulat. Seal on väike vahemeest ja et ja kusjuures ta, see, see avalduses oli, see, et tuleb lisada viide Tartu rahuleping artikkel kahele. Et ma ei tea, kas sa Lauri lubas, et ma loen selle artikkel kahe ette, et see on väga tähtis dokument, ole hea, et see ei ole väga pikk. See sellel on üks oluline nagu asi, et et see artikkel kaks Tartu rahulepingus, milles siis sooviti lisada. Sellises veidi arhailisest sõnastuses kõlab järgmisena minnes välja Venemaa sotsialistlikku föderatiivse Nõukogude vabariigi poolt kuulutatud kõigi rahvaste vabast kuni täieliku lahtilöömise riigist, mille hulka nad kuuluvad enesemääramisõigusest tunnustatud Venemaailmtingimata, Eesti riigi rippumatust ja iseseisvust, loobudes vabatahtlikult ning igaveseks ajaks kõigist suverään õigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja maa kohta maksu selle olnud riigi õiguslise korra, kui ka rahvusvaheliste lepingute põhjal suid siint tähendatud mõttes edaspidisteks aegadeks maksvad, kaotavad Eesti rahvale ja maale järgnes endisest vene riigi külge kuulusest mingisuguseid kohustusi Venemaa vastu. Et noh, põhimõtteliselt ei räägita siin mingitest nagu riigi piiridest või, või, või, või sellest, et Eestil oleks justkui mingit, kui, kui see artikkel lisada ei oleks olnud ju ju saanud öelda seda, et Eestis oleks nagu võinud võiks esitada tulevikus Venemaale mingit rituaalse nõudmisi sõlmise preambuli puhul nagu Venemaa-poolne ettekääne, et siin nagu räägitakse ainumõtteliselt sellest, et et Tartu rahuleping nagu põhimõtteliselt ei kaotaks kehtivust, et meie jaoks on see nagu oluline selle jaoks, et rõhutada seda, et Eesti riik on olnud nagu õiguslikult järjepidev. Et meil olnud 91. aastal mingit uut riiki, vaid me taastasime oma iseseisvuse, et õigusliku järjepidevuse printsiip on siin olnud, samas peab möönma seda, et et ükskõik, millise sisuga sa selle ise lisateksti sinna lisada, nüüd ta läks eelnõu seletuskirja ja veidi nagu mugandatud kujul, et võiks anda Venemaale lihtsalt nagu, nagu hea ettekääne see piirileppe ratifitseerimine nagu Venemaa poolt nagu stopata seal sai panna nagu ükskõik millise teksti. No aga kui poliitiline tahe tol hetkel, kas puudub seda alla kirjutada või poliitiline tahe on Venemaa poolt see, et et seda mitte alla kirjutada, siis tõmmatakse see ühe suletõmbega lihtsalt nagu maha. No põhimõtteliselt, kuidas me seda iganes nimetame preambulit veel lisaks, aga, aga põhimõtteliselt on siin soov ju lepingut muuta ja, ja see on noh, minu meelest on see põhimõtteline küsimus, kas ükskõik missugust lepingut muuta, kas on õigus ühepoolselt lepingut muuta, et see, see on alati igasuguste, ma ei tea, kas või ärilepingute puhul mõeldamatu. Kui sa nüüd räägid muutmisest, siis lepingut keegi muutma. Mis puudutab lepingut, siis ma meenutan, et selles uues lepingus on sees punkt, et see reguleerib ainult piiriga seotud küsimusi, teisi lepinguid, ehk siis väga selgelt sõnastab see leping ära lihtsalt piirijoone paiknemise. Seal tegelikult piirijoon oleks paigas ja, ja, ja ma saan aru, arutelu käib nüüd ikkagi selle eelnõu seletuskirja üle, mis on siseriiklikuks tarbimiseks mõeldud või siseriiklikuks menetlemiseks mõeldud, mõeldud paber, mis ei oma rahvusvaheliselt kaalu. Aga samal ajal võib-olla siis ma, ma saan aru, et see on siis mingi selline siseriikliku enesetunde küsimus, et ma arvan, et seal on või ei ole just et, et see, aga, mis võib saada ajendiks. Kirja teiselt poolt mitte panna on ju, et alati võib saada ükskõik mis ettekäände sa võid tuua võib tuua ka Eestis on ilmad liiga külmad ja sellepärast me alla ei kirjuta. Aga selles mõttes ma olen suga nõus, et eks see, eks seal tuleb vaadata ka praegusest üldisest poliitilisest olukorra kontekstis, et see, kus näiteks IRL praegu on, et et IRL on olnud siin väga pikalt kümneprotsendise või alla selle isegi toetusega erakond. Mulle tundub, et nad ise enam ei vaatama. Peamisi konkurentidena. Selliseid erakondi nagu nagu Reformierakond, sotsid, Keskerakond vaid iga otsuse tegemisel on hakatud üha enam arvestama sellega, milliseid otsuseid langetavad vabaerakond ja EKRE. Et IRL on iseennast asetanud natukene sellisesse madalamasse liigasse ja, ja mängib sellist nagu mängu, ma ei oska nagu öelda, kas see nagu erakonna tuleviku jaoks on nagu õige või mitte, aga aga mul mulje nagu kumab selliste asjade puhul natukene läbi selline liigne nagu kartus, et meie toetus on suhteliselt väike ja äkki me kaotame veel oma valijaid, et et tänases Päevalehes või, või laupäeva lisas LP on, on Tõnis Palts IRL-i juhatuse liige natuke ka sellest teemast nagu öelnud, et et ta küll natuke teises kontekstis räägime, mul ei ole seda lehte mees, aga aga ta räägib ka sellest sellisest noh, nagu suure pildi või, või suurte ambitsioonide puudumisest IRL-is juba mõnda aega, et langetatakse, kuid väga kitsalt mingites sellistes kollinktuursetest kaalutlustest lähtuvalt ja ei juleta enam teha selliseid suuri ja võib-olla esmapilgul ka oma mingi põhivalijagrupiga vastuollu minevaid otsust. Aga mina tõmbaksin võib-olla käima selle, selle põhilise teema, mis, mis antud juhul on oluline, et küsimus on selles, kas meil on, kas meil on seda lepingut vaja, kas meil on seda lepingut vaja rohkem kui venelastel. Ja, ja mis juhtub nüüd siis, kui meil seda lepingut ei ole. Et, et see, see arutelu on ju on ju keskne kogu selle piirilepingusaaga juures, et, et kõik need muud nüansid olulised, aga, aga nad, nad, nad kahvatuvad nende põhiliste küsimuste juures. Kuulge, aga, kas see küsimus ei oleks pidanud olema üldse alus, kas kas Venemaa uksele koputada, et teist korda piirileping uuesti lauale tõsta et mulle tundub, et see, see, et, et meil on meil meil ju nagu põhimõtteline poliitiline otsus, on olemas, et meil on seda lepingut siiski vaja, mida me muidu oleme seal Moskvas saalinud ja asju ajanud, et et see, kus on juba nagu teist korda jõutud selle sinna kohta, kus nagu paneme paberid lauale, hakkame alla kirjutama ja siis hakkad siis seal, aga hakata neile pead sügama, et no ei tea, järsku meil ikkagi ei ole seda vaja, näeb Venemaa ja Jaapan on ka siiamaani ilma kehtiva piirilepinguta mitte. Loen ette Eesti Konservatiivse rahvaerakonna piirilepingu osas tehtud pressiavalduse, milles nad ütlevad, et piirileping tuleb tühistada, see on põhiseaduse vastu. Ja arvestades okupeeritud territooriumile jäävaid rikkalikke maavarasid ning Eesti kodanike ja riigi kinnisvara tekitab piirileping Eestile ka sadadesse miljarditesse eurodesse ulatuva kordumatu majanduslikku kahju. Ja Mart Helme sellest Aktuaalsest Kaamerast natuke täpsemalt rääkis, ta rääkis mingist mingist liivast, mis seal pidi olema seal väga väärtuslikult. Ma ei oska nagu öelda seda, ma ei tunne seda konteksti, et mis maavara seal mille me nagu ära anname, et et kena on ju, et me loobume. Tõepoolest 1000 seisukohalt võib öelda, et me soovime väga-väga olulisest nagu asjast mainida, selle maavarade koha pealt ma ei oska nagu öelda, aga millest me loobume. Aga me loobume ka ka suhtelisest tõenäoliselt väga suurest hulgast ka mitte-eesti rahvusest elanikest, kes praegusel territooriumil elavad, nii et sa võid igas asjas nagu näha, kas klaas on pooltühi või pooltäis ja sa võid näha nii plusse kui miinuseid välja tuua. Samas jälle Eesti ise, de facto on ehitamata võrkaeda piirile, millega me tegelikult ise tõmbame selle joone. Praegult Eston Kohveri puhul meil ei ole piirilepingut, aga räägime ikkagi selles kontekstis, et ta rööviti siinpool nagu Eesti Eesti piiri. Et piirileping ei ole aga piir, nagu on nii-öelda sihuke naljakas, et noh, üks asi, mida, mis argument, mida nagu ja mina arvan nagu põhimõtteliselt, et see normaalne, kui meil naabritega olemas piirilepingut, et see igasugusega agressiooni või mingi asja puhul annab mille siiski nagu mingilt rahvusvaheliselt taanil, isegi kui see naaberriik ei tunnusta rahvusvahelist õigusest tulenevaid printsiipe annab meile siiski mingi nagu nagu lisakäiguga lisatrumbi nagu tavataskuses taskusse. Aga, aga noh, need kriitikud toovad ka välja selle, et, et Venemaal on piirileping olnud nii nii Gruusia kui ka Ukrainaga ja Ma ei ole seal midagi takistanud. Gruusia sõda algas, võeti Krimm ära ja nüüd ollakse Donbassis sees, et, et see piirileping ei ole mingi garant, et Venemaa Venemaa suhtes see peamise peamise argumendina tuuakse välja seda, mitte seda noh nagu, et et kas seal natukene, meie on mingid maavarad või mitte, onju. Samas jälle Venemaaga ei ole ju kogu aeg sõjas. Et on ka täitsa argipäevi, kus, kus argipäevade sele dokument, millele toetuda, on suureks abiks. Et tõsi on see, et, et ma arvan, et kellelgi pole illusiooni, et piirileping võiks Venemaad kuidagi peatada, juhul kui neil tekkis siis isu sõjaliselt näiteks Eestit rünnata. Noh mina muidugi vaatan seda EKRE avaldust, siis ma mõtlen sellele, et, et olgu peale, et, et ei tee mitte midagi, ei tee, piirilepingut läheme samamoodi edasi ja nii edasi, et minu jaoks on üks küsimus, et kuidas EKRE plaanib need alad tagasi saada, et kui me vaatame, et millised, milliseid muutusi. Teine maailmasõda tõi Euroopa riikide piirides, millised alad läksid üle, mida okupeeris Nõukogude liit Soomelt. Millised alad võttis Nõukogude Liit ära näiteks Saksamaalt? Kaliningradi alade ja nii edasi? Et, et noh, vaatame siin neid erinevaid erinevaid nüansse ja siis mõtlema, et kas on võimalik uuesti piire tagasi nihutada, pluss üks oluline nüanss on see, mida unustatakse kogu aeg rääkimast seoses. Võimalike tagasi taotlevatavad aladega, et, et nende alade ülesehitamine on, on määratult kallis. Siia Taani veel makstakse Ida-Saksa Ida-Saksa kulusid seoses ühinemisega, sellepärast et jätkuvalt läheb rohkem maksuraha Ida-Saksamaale selleks, et Ida-Saksamaad üles ehitada, niivõrd kallis on olnud see, et vahepeal läks iga teine Lääne-Saksas teenitud maksu marke Ida-Saksas sõja ja see tekitas samamoodi seal väga palju pingeid. Aga meil tekitakse kindlasti oluliselt suuremat koormust. Ja, ja noh, see see on, see on midagi sellist, mida me tõenäoliselt isegi täna ette ei kujuta, aga veelgi rohkem ma tahaks rõhutada seda, et me oleme silmitsi või kõrvuti riigiga, kellelt me justkui tahame midagi tagasi. Riik, mis on viimase 15 aasta jooksul alustanud juba neljandat korda sõda, riik, mis on ülimalt agressiivne ja mis mis ajab üliagressiivset välispoliitikat oma lähinaabrite suhtes ja, ja siin iga selline garantii, mis on seotud riigipiiri paikapanemise, piirilepingu ja kõige muuga, tuleb kindlasti kasuks. Sellepärast et meenutame seda Eston Kohveri lugusid Eston Kohveri loos sellel hetkel, kui see uudis tuli, et Eston Kohver on kätte saadud. See, see mõjus kergendusena kõigi, ma arvan, valdavale osale Eestimaa inimestest sellepärast et, et see Eston, Kohveri paine oli tuntav. Me me nägime, et meil on probleeme, meie eriteenistustel on, on probleeme Venemaaga suhetes. Eston Kohver kindlasti võttis väga suure osa ära. Nüüd, kui Eston Kohver on Eestimaal tagasi, me saame tegeleda teiste teemadega ja tõenäoliselt on pisut selle piirilepinguga sama lugu, et see piirileping on meil nagu paine ja, ja kui ja nii kaua, kui see paine meid pärsib, et me, me, me ei saa tegeleda teiste teemadega või ühel hetkel me oleme ikkagi natukene kammitsetud suhetes Venemaaga. Kuigi ma arvan, et ei ei Eston Kohveri tagasitoomine ega ka piirilepingu, noh kui see jõuab mõlemas parlamendis ratifitseerimiseni ei ole mingi sihuke imevits, mis lahendab Eesti vene üsnagi nagu hangunud või, või jahedad või kohati ka vastandlikud nagu suhted. Et jah, et see on nagu normaalne, kui riikide vahel on naaberriikidevaheline piirilepingu olemas ühemõtteliselt nagu alla kirjutatud. Aga mingeid võluvitsa nii-öelda Eesti-Vene suhete soojenemises ma küll ei looda. Ainuüksi sellest, et piirileping alla kirjutatakse, eeldaks Venemaa poolelt hoopis nagu olemuslik. Tõsi, mida me ju näeme, et seal toimima see ei, ei ole. Nagu lihtsa näite, et ma käisin kaks nädalat tagasi Venemaal, olin Moskvas kolm päeva ja ja kujutate ette, mõnes Euroopa linnas oleks pealinnas oleks selle riigi salateenistuse 24 tundi töötav teeninduspunkt minu hotelli lähedal olina. See 24 tundi töötaja teeninduspunkt, noh see ei ole normaalne. Et. Tallinna linnavalitsuse all sellesse senistes ruumides avatakse täitsa politsei poolt. Et meil on nii palju asju. Et, et aga jah, et kui, kui sellise kui riigis on sellised asjad Natalja, et noh, siis siis ei ole nagu noh, kui seal ei toimu fundamentaalseid muutusi mingites muudes asjades, siis ainuüksi piirilepingu allakirjutamine või Eston Kohveri adresseni vahetus Kusjuures ja mõtlen ainult sellele, et kui näiteks Poola kaotas teises maailmasõjas ligikaudu Eestist Eesti-suuruse maa-ala või isegi suurema, sest noh, kellelegi ei tule mõttessegi, et Poolal ja Saksamaal ei oleks ühistki, piiraks piirilepingut, et, et ma arvan, et nagu seda noh, vaatame konteksti laiemalt. Aga ma küsin korra vabaerakonna kohta, et kui me nüüd vaatame, et vabaerakond on öelnud, et agressoriga ei saa mingeid lepinguid teha ja, ja ütleb siis ka vabaerakond, et Venemaa kasutab seda katsena väljuda isolatsioonist ja, ja seega leiab vabaerakond, et seega ei saa Venemaaga piirilepingut heaks kiita. No see on küll naeruväärne, et Venemaal on Eestiga piirileping võiks kuidagi aidata neil nagu rahvusvahelisest isolatsioonist välja pääseda, eriti arvestades viimase nädala sündmusi Süürias. Riigikogu vabaerakonna puhul natukene nagu pisut pani kulme kergitama. Seda piirileppe avaldust ette valmistanud töörühma juhi Ülo Matteus avaldus, et ma tsiteerin seal ühe lause, et näib, et Eesti, milliste üks kõige fundamentaalsemad muresid on seotud Tartu rahuga, sellest on saanud teatud mõttes rahvahind või arhetüüp, millele Eesti riiklus tüdinenud. Et ma millegipärast arvan, et kui teha avaliku arvamuse küsimus küsitlusi küsida, mis on Eesti inimeste arvates üks kõige fundamentaalsemad muresid, siis Tartu rahu kardetavasti top 10-sse ei mahu. Küll aga on, on kindlasti Venemaaga seotud murede eestlastel hinges ja, ja Venemaa et tegevus on, on ka viimasel nädalal maailmas olnud, ma, ma, ma julgen öelda. Esiuudis juba ainuüksi sellepärast, et nad on niivõrd aktiivselt alustanud sõjategevust Süürias. Märkimisväärne osa sellest on loomulikult propagandistlik, aga samal ajal 30 ja lennuk, et Assadi käsutuses pommitamas Assadi vastaseid ja, ja ka ja teine aktsioon Kaspia merelt lastud rakettide tänasest letid, mis lendasid üle Iraani ja pidid tabama sihtmärke. Samas ei ole kindel, et kas kõik raketid üldse kohale jõudsid. Väidetavalt olevat olevat Iraani Iraanis neli tükki alla kukkunud. Et see on ikkagi kõik, on tekitanud väga palju küsimusi ja kõige rohkem on kriitikat pälvinud loomulikult see, et, et Venemaa ründab peaasjalikult mõõdukaid islamiste, Assadi vastaseid mässulisi või, või täpsemalt, nende nimetas vist Vaba Süüria armee. Ja see on need, on nemad asuvad siis pigem pigem põhja pool ja pisut ka pisut ka keskSüürias ja, ja need on just need alad, kus on väga palju põgenikke saabunud Assadi tegevuse tõttu just Türki ja sealt edasi on, on põgenikud edasi jõudnud. Lugeda Yana Toomi avaldus selle kohta, kuidas Venemaa tegevus praegu Süürias aitab kaasa sellele, et lahendada pagulasprobleemi Euroopas. Et pigem vastupidi, et, et need inimesed väga paljud, kes seal põhjaaladelt põgenenud ei ole põgenenud põhjaaladelt ISISe või, või nende nende eest, keda Venemaa ründab. Pigem on nad ju põgenenud Assadi režiimi eest. Et tegelikult oli asi risti vastupidi. No siin on selgelt jana toom nii-öelda vene propaganda tööriist, et Venemaal ründamise motiivid on selgelt siis kahesed, ühed on siis siseriiklikult teised välispoliitilised ja siis siseriiklikes motiividesse on noh, tõesti Venemaa varemgi kasutanud Putin eriti just kasutanud seda mooduste. Alusta väikest väikest edukat sõda, mis ei proovinud selleks selliseks kujuneda ja teine siis sedasama kuvandit. Et Venemaa, nüüd on see toimekas riik, kes võtab kätte ja lahendab asjad. Ja ei saa mainimata jätta kolmandat asja ka, et Venemaal ei olnud ju juba väga-väga pikka aega ka Süürias sellised selgelt nagu sõjaliste baaside ja puhtalt siuksed militaarset nagu huvid sees, et see on ka kindlasti väga nagu oluline argument. Ja aga kindlasti Yana toom osaleb ka edaspidi Eesti raadiosaadetes, et mu meelest võiks Yana Toomet küsida veel ühe olulise küsimuse ja puudutab see sõda Ukrainas, et et millist tõendust vanadaamile veel vaja. Et veenduda selles, et sõda Ukrainas oli Putini sõda, et kui me nüüd vaatame, mis, mis on praegu toimunud, et Venemaa on, on Ukrainas peaaegu sõjategevuse lõpetanud. Kogu tähelepanu on koondunud Süüriasse, seda väga selgetel välispoliitilistel eesmärkidel. Ja seetõttu Ukrainaga enam ei tegeleta. Me loeme uudiseid ka selle kohta, kuidas juba nendel Donetski ja Kanski oblasti separatistidel igav ja millega nad seal kõik tegelevad, hoidku jumal, et nad ei, nad ei hakkaks seal liigselt fantaasiaga mängima, et mida kõike veel relvadega on võimalik teha, aga aga noh, see relvade käsitsemine ja kõik muu on seal võtnud ikkagi väga suure hoo sisse, samal ajal seda tegevust Ukraina vägedega enam ei toimu. Ja, ja see on märk sellest, et ühel hetkel Ukraina ei olnud enam oluline ja sellel hetkel, kui Venemaa leidis endale teised teised sihtmärgid ja teise tegevuse siis ühel hetkel lihtsalt see, see konflikt külmus sellel hetkel, kui Venemaa hakkas millegi muuga tegelema. Venemaa huvi Ukrainas selgelt on sealset olukorda lihtsalt stabiliseerida, et see väike Sudimine, see seal jääb alles, nii või teisiti, et me seda, seda pole küll põhjust loota, et Venemaa sealt mingil põhjusel täiesti välja tõmbub. Venemaa kasuks on see, et, et Ukrainas on ebakindel olla või ukrainlased ise tunnevad ennast ebakindlalt. Aga mis puutub Süüriasse, siis tõesti tundub, nagu reaktsioon on selline nagu sõjaväe paraad punasel väljakul kus käiakse välja, näidatakse vingemaid relvi ja näidatakse oma võimekuste suurtel aladel edukalt või lühiajaliselt edukalt tegutseda. Venemaa näitab, mida ta näitab, et Venemaa näitab seda, et ta on suur jõud. Ma tahan välja murda ka isolatsioonis. Just ja praegu on, on see muidugi saanud väga-väga tugeva tagasilöögi, sellepärast et kui sa ei ründa islamiriike, vaid ründad kõiki teisi, siis sellega seoses on Venemaal juba tõsine probleem. Ja, ja, ja kindlasti on, on oluline ka see, et Venemaa näitab, et ta on sõjaliselt võimeline tegutsema ka väljaspool endise nõukogude liidu piire. Ehk siis siiamaani ta on ikkagi tegutsenud oma lähisvälismaal ja nüüd ühel hetkel ta, ta läheb juba oluliselt kaugemale, üritab seal sõjalist operatsiooni. Sõjaaegne olukord, nagu on taastunud Kusjuures seda enam, et tänahommikuses Timesis oli kirjas, et USA ka teatas eile, et kavatseb kulutada 500 miljonit dollarit selleks, et treenida Süüria mässulisi sealhulgas siis 20000 kurdi ja 5000 araabia võitlejad ehk see kisub seal ikkagi väga selliseks külma sõja maiguliseks. Suureks konfliktiks. Jaa, aga mis puudutab venelaste toetust Putinile, siis siin paar päeva tagasi oli uudis, et, et, et venelased kardavad, kuidas võib korduda Afganistanis stsenaarium, aga samal ajal ma, ma siiski arvan, Putinil on väga tugev selle operatsiooni avalikkuse toetus juba olemas. Propagandamasina on täistuuridel tööle pandud ja, ja ma arvan, et valdav osa Venemaa inimestest juba toetab Putinit selle operatsiooni läbiviimisel. Ja noh, propagandamasin on ka täistuuridel tööle pandud. Me vaatame kas või ilmateadet, et kui juba tehakse ilma teavet vene lenduritele, kes lendavad kirjas, räägitakse, kuidas on kuidas, kuidas paistab läbi pilvede ehitamine ja, ja kui kõrgel on, kui kõrgel need pilved on, millised on temperatuuride ja nii edasi, siis eile rääkisin sellest hea kolleeg Neeme rauaga ja ta ütles, et et venelased on väga palju asju õppinud ameeriklastelt. Ja see on üks Ameerika propagandatrikk, mida ameeriklased on juba varem kasutanud ja nüüd tehti lihtsalt seda, mida ameeriklased on juba varem siin tõenäoliselt siis Iraagi sõja puhul kasutanud. Laenasin tahvlit heiditilt läksin Levada keskuse, mis on selline Venemaa vastad kõige sõltumatum avaliku arvamuse uuringufirma ja nad on avaldanud kaheksandal oktoobril mõju, et siit ei peta uuringu venelaste suhtumisest. Ja need Venemaa elanike suhtumisest vene vägede saatmisest siis või olemisse juba. Süürias ja seda toetab kindlasti või, või teatud mööndustega siis 46 protsenti. Ja selle vastu on 33 protsenti, ülejäänud kas keeldusid või osanud oma arvamust avaldada, nii et ei ole sugugi nagu ühemõtteline, see toetus seal. Kusjuures töötas, ei pruukinud ka väga pikalt püsida, sest et kui on olnud ju sinna ISISe teated, et nad panevad välja pearaha vene sõdurite eest ja kui, kui need vene sõdurid hakkavad tina kirstudest koju jõudma, siis ei pruugi kuidagi nagu seda riiklikku meeleolu toetada. Ja tegelikult täiesti ootamatu ootamatult võib käituda ka Põhja-Kaukaasia ja Tšetšeenia piirkond, nimelt on ju sealt liikunud ISISe ridadesse võitlejaid ja, ja, ja ütleme, et, et siis see Põhja-Kaukaasia võib uuesti muutuda reaktsiooniliseks pallistiliseks. Jah, kui nüüd, kui nüüd pisut vaadata edasi, et mis, mis võiks juhtuda, Türgi on väga teravalt kritiseerinud Venemaa tegevust. Neil on olnud piiririkkumisi intsidente vene sõjalennuki poolt. Seega sega Türgi kindlasti, arvestab ka praegu praegu muidugi võimalike põgenikega või põgenikevoolukasvuga. Ja, ja Türgiga seoses kindlasti teeme. Me hakkame Türgist veel oluliselt rohkem kuulma, sellepärast et Euroopa Liit peab ühel hetkel nüüd Türgiga hakkama väga tihedat koostööd tegema. Kuidas seda pagulaskriisi lahendada, sellepärast et on tõenäoline, et nende rünnakute tõttu ka pagulastevood Süüriast kasvavad veelgi. Ja sellel nädalal pidasid siis europarlamendi ees kõne või peeti täpsemalt kaks kõnet. Prantsusmaa president, Saksamaa kantsler Merkel pidasid üksteise järel Euroopa Parlamendi ees ja rääkisid Euroopa väljakutsetest. Peaasjalikult loomulikult oli keskendatud pagulasprobleemile, aga, aga siin oli räägitud veel ka muudel teemadel. Ja, ja üks selline, selline üldine hinnang kõne kohta oli, oli seotud ikkagi sellega, et lahendusi kõnest Me kuulsin kõnedest. Me kuulsime liiga vähe, et see jutt oli liiga deklaratiivne. Ja samas, kui nüüd vaadata, mida räägiti, siis tuleb öelda, et Prantsusmaa president Hollande'i oli, oli konkreetsem kui Angela Merkel. Tal olid, tal olid natukene selgemad punktid, Angela Merkel rääkis rohkem väärtustest ja, ja sellest, millest lähtuvalt me peaksime tegutsema. Taand ikkagi rõhutas, et me peame toetama Türgit. Me ei saa kindlasti koostööd teha al-Assadiga, Schengen'i, Schengen'i ala tuleks tugevdada ja nii edasi, et tollal oli seekord oluliselt konkreetsem kui Merkel. Meie NATO ongi pannud standbaile tuhandeid väeosi selleks, et vajadusel saata neid Türki. Aga kõnede juurde tagasi tulles. Donald laskja juhtis tähelepanu. Euroopa Komisjoni president juhtis tähelepanu siis sellele, Türgi hinnangutel on tulemas veel kolm miljonit põgenikku Süüriast. No need on ju täiesti kosmilised numbrid. Jah, et Hollande'i kõne oligi oluliselt pikem kui Merkelile, et võib-olla sellepärast ta sai ka rohkem sinna sisse panna konkreetseid asju, Merkeli kõnest tuli välja ka see millest on juba varem, nagu oli räägitud ka see, et majanduspõgenikke hakatakse tagasi saatma. Et võib-olla see oli selle Merkeli kõne võib-olla kõige konkreetsem ja ja sisulisem nagu sõnum ja see oli vist jutt, tuli 400-st 1000-st inimesest, et kuidas need välja sõelutakse ja kas reaalsuses kuidagi toimima hakkab, et see nüüd muidugi iseküsimus. No selles mõttes on huvitav, et nüüd on sellele steitmendile järgnenud ka selliseid ajakirjanduslikke analüüse ja kui järgi on seni 60 protsenti neist, kes on saanud eitava asüülivastuse lihtsalt ära kadunud, ära imbunud, nagu siis võimude vaate piiril, siis siis seni on otsustatud siis nüüd on otsustatud oluliselt agressiivsemalt käituda ja, ja inimesi Euroopast välja saata ja selleks isegi Aafrikasse rajada. Põgenikelaagrid. See on tegelikult vot seda ma nüüd ei mäleta, kumb seda ütles, kas oli Hollande Merkel, et palju odavam on see, kui me tegeleme nende probleemidega seal, kus need põgenikud praegu on, on ju, et stiilis, et me Aafrikas on ja panustab rohkem Aafrika pinnal igasugustesse põgenikelaagritesse ja seal inimeste aitamisse. Me hakkame nendega tegelema siis siin, kui nad on juba jõudnud Euroopasse. Et see on selline, nagu see oli ka tegelikult, muideks kui käis meie riigikogu välis- ja, ja Euroopa Liidu asjade komisjoni käis Jordaanias Maailma suuruselt vist kolmandas pagulaslaagris, mis seal on, et ja selle mõte oli ikkagi ka niipalju kui Hannes Hanso toona, kes selle korraldas tol hetkel veel veel väliskomisjoni liikmena Ma ju ütles seda välja, et anda nagu riigikogu liikmetele aru, et et meil on mõistlikum panustada sealsetesse laagritesse sealsete nende olukorra parandamisel. Kui sellesse, et need inimesed tulevad sealsetest laagritest siia Euroopasse, siis on see palju raskem, kallim ja palju rohkem konflikte, toob kaasa. No iseenesest jutt on, jutt on siis Breuga istmelt uute laagrite loomisest nende tarvis Kedasid Euroopast välja saadetakse, et keda siis ei saa Somaaliasse, Ghanasse või Eritreasse tagasi saata mingitel põhjustel ja luua siis Nigeeriast, Alžeeriasse täiesti uure, uued laagrid, kus siis nende nende põgenikega tegeleda. Ma tahaks rõhutada, et kindlasti oleks kõige parem lahendus rahuprotsess, no loomulikult. Aga, aga nagu me näeme, siis veel kaks nädalat tagasi räägiti muuseas protsessist, et siis veel kõlas sõna rahuprotsess ja nii Euroopa Liidu riigijuhid vist vist ka Venemaad kõlas hinnanguid rahuprotsessi võimalikkusest, aga nüüd on, mulle tundub, et pärast seda, kui Venemaa on väga tugevalt Allazzadit toetama hakanud, siis rahuprotsessist enam keegi ei räägi. Ja, ja tundub, et, et loodetakse ainult sõjalisele lahendusele. Aga samas me, me näeme juba ka täna seda, et et kui seal on paarkümmend sõdivat rühmitust ja, ja kõik see on niivõrd killustunud, isegi kui ühte rünnata, siis teised jäävad alles. See olukord on seal seal niivõrd segane, et, et seal püsivat püsivat rahu kellegiga sõlmida võib osutuda ülimalt keeruliseks. Seega selles mõttes jah, Süüria naaberriikides nende pagulaste aitamise süsteemi ülesehitamine on kindlasti see, millele tuleb praegu panustada, kuigi ühel hetkel võiks ju leida lahendusi, et mida siis ikkagi ette võtta, et kas, kas, kas, kas Venemaaga võimalik kokkulepe saavutada, kasvõi näiteks Assadi osas, et Assad ühel hetkel ikkagi tõstetakse kõrvale ja üritatakse see läbi mingisugunegi protsess mis viiks rahu suunas algatada, et, et seda me, seda me ei oska praegu öelda, et niikaua kui Venemaa jätkab seda liini ja toetab niivõrd jõulist jõuliselt Assadid nagu ta on seda teinud, on see on väga keeruline. Aga pagulaspoliitikast kuuleme järgmisel nädalal päris palju, sellepärast et teisipäeval on Riigikogus suur pagulaspoliitika arutelu ja siis me kuulame kindlasti ka konkreetsemalt Eesti plaanide kohta. Aga siin viimased nädalad on väga palju räägitud ka Eesti sisepoliitikast ja ja jätkuvalt peame tõdema, et ka Keskerakonnast on, on seoses Tallinna linnapea Edgar Savisaare korruptsioonisüüdistusega jätkuvalt väga palju juttu, aga ma üritasin sellel nädalal nüüd leida uudiseid, mis, mis oleksid tõesti uudised, mis oleksid uued, annaksid uut informatsiooni toimunu kohta ja avaksid kõike seda, mis on toimunud selle loo kohta. Ja ma pean teile tunnistama, et ma ei leidnud, et seda mahtu ja, ja teemat on olnud küll, aga samal ajal samal ajal midagi nüüd selle asja kohta me ei ole viimase nädala jooksul kuulnud. No pigem on olnud Keskerakonna nii-öelda vasturünnak, et see on olnud need aeg, kus Keskerakond ise on võtnud kopsud õhku täis ja asunud siis selliste propagandanippidega vasturünnakule. Ja et nii ja naa, ma ütlen, et, Esmaspäevased vist olid, kus olid esmaspäeval, millal sa pea lin ilmuda, et sealt saime teada, et kaitsepolitsei võttis kaasa kõik Edgar Savisaare säästud mis tal oli koju koju, oli suka. Säärde säästan ja tüdrukute telefoninumbreid, võetega, tüdrukute telefoninumbrit. Võeti kaasa, et ja nõnda edasi, et noh, selles mõttes on, Me oleme nagu läinud minu meelest sümboolselt ka uudisväärtusliku asja või võisukest tähendusliku asja, et Edgar Savisaar kindlasti ei anna alla, et ta võitleb kindlasti edasi ja, ja see on minu meelest väga nagu selge, nagu märk, et et Keskerakonnal on nagu selge kui mäletame kunagi nagu lindiskandaali on ja seda ma ei mõtle seda kestru, vaid seda, mis selles ja ümber siis ju Edgar Savisaar mõneks ajaks kadus ära pildid, onju, aga nüüd ta ikkagi on kohe väga selgelt nagu asunud tegevusse ja noh, ajakirjanikuna ma ütlen, et sellest on ainult ju ju tore jälgida seda kõrvalt, kuigi nendes Nendes mitmetes intervjuudes ja asjadest, mis ta on andnud, on omajagu omajagu selliseid naljakaid detaile, et ja, ja noh, ma saan aru, et IRL on väga või sees, et et Keskerakonna esimees on öelnud, et, et kõik see on IRL-i suur vandenõu Keskerakonna vastu on ja et ma kujutan ette, Tallinn on sellises võtavad seda ülimalt suure komplimendina ja, ja ja nende jaoks on ju see, et kui sa oled Keskerakonna vastane, siis on Eestis nagu Polarise Eesti poliitika sisuliselt olnudki polariseerunud järgmine Keskerakonna vastu ja Keskerakond on ju, et see tuleb kindlasti IRL-i väga palju kasuks, aga noh, need näited, mis selle nagu tõestuseks London on üks naljakam kui teine, on ju, et noh, nagu üks näide oli see, et kaitsepolitsei asepeadirektor Martin Arpo kandideeri erinevad Isamaaliidu nimekirjas noh, veidi nagu vaadates vabariigi valimiskomisjoni lehelt, siis Martin Arpo Isamaaliidu nimekirjas ei ole kandideerinud, kandideeris 93. aasta kohalikel valimistel Tartus üliõpilasele Isamaa nimekirjas tal kõige paremini teinud, ise ka valima jõudnud. Sai null häält. Aga pärast seda? Ei ole? Ju siis oli, siis? Oli siis veel eks. Miks valida teile elukutse, et või siis see asi, et et Raivo aeg on lahkunud otse sisuliselt Kaitsepolitseist Aina Isamaaliidu IRL-i nagu ridades, onju, aga samas tasuks müüdud, et jälle neid samu 93. aasta kohalikke valimisi. Raivo aeg toona ei kandideerinud ühegi erakonna nimekirjas, aga Raivo aeg oli kolmanda aasta kohalikel valimistel. Millise erakonna linnapeakandidaat Kuressaares? Nii Keskerakonnast, Keskerakonna, nii et et, et siin igasuguseid selliseid vandenõuteooriate väljatoomisega tasuks võib üle vaadata, et äkki ajaloost. Faktid räägivad hoopis teistpidi. Kui sa seda 90 kolmandat aastat juba meenutad, siis, siis ma, mina mäletan sellest ajast Martin Arpot Tartust alati ringi kõndimas lenduri mütsiga ja tal oli hüüdnimi ka lendur ja ja ei oska öelda, et kas ta sellel ajal nüüd mingile väga veendunud parteilane ka oli, et ma arvan, et ta oli lihtsalt selline väga noor ja rõõmus tudeng. No ma arvan, ta ei osanud ette kujutadagi, et 20 aastat hiljem sellest nagu teema saab ja veel kelle, kelle suust, et Edgar Savisaar isiklikult võtab, võtab teema üles üles, aga, aga tõesti, see viimase nädala selle propagandarünnakud, mis kindlasti on pikemalt olnud ette planeeritud, sattusid minu meelest see keskne natukene halba konteksti, et tõesti esmaspäeval tuli uudis selle kohta, et, et nii, et sularaha võeti hundisilmal kaasa ja siis ja siis algas nagu tuli Keskerakonna suunalt, mis jättis mulje, et see nüüd see sularaha oligi nüüd see, mis oli viimane vint, mis, mis lõpuks nagu Keskerakonna endast välja asemis, Edgar Savisaare väljas. Ma tegelikkuses oletan, et, et ju see ju need artiklid olid varem planeeritud, aga lihtsalt see oli see mulje, mis, mis asjade reastuses tekkis. Ma ma siiski tahaks meenutada seda, et kui me nüüd räägime kõikidest alustatud kriminaal anaal asjadest siis mida on kaitsepolitseiamet seoses korruptsioonikahtlusega algatanud, siis, siis puhtalt on pääsenud ainult Pärnu endale linnapea Mart Viisitamm kes, kes pääses tänu tänu tänu sellele, et ei, ei olnud piisavalt head koosseisu koos ja ei suudetud tõestada seda, seda tõsisemat süüdistust, ülejäänud kõik, kõik süüdistused, majade hinnad ka kohtus süüdimõistva otsusega ühes või teises episoodis ja antud juhul tasub tasub meenutada, et et, et jah, siin keskerakondlased ootavad ka ise ju lähiajal ühte otsust riigikohtust ja, ja puudutab seega tõenäoliselt keskerakonda ennast ehk siis keskerakonda juriidiliste isikute ringkonnakohtus on ka Keskerakond juriidilise isikuna süüdi mõistetud. Aga mis muidugi on huvitav selle Keskerakonna puhul. On veel üks oluline nüanss, et et Keskerakonna puhul me, me alati üritame keskerakonda käsitleda võrrelduna teiste erakondadega ka, et me, me üritame ta panna samasse samasse mängur ruumi ja üritame Keskerakonna tegevusi kirjeldada sarnaselt siin sotsiaaldemokraatliku erakonna tegemistega või reformierakonna või ükskõik millise teise erakonna tegemistega ja siis ühel hetkel avastatakse, et, et need asjad päris ei kattu. Aga minu jaoks on küsimus, et kas me üldse üldse peaksime täna seda niimoodi tegema, sellepärast et kuna me näeme, millist võimu omab keskerakonnas Edgar Savisaar, kes jätkuvalt, nagu ta ütleb, on linnapea eksiilis. Sisuliselt annab mõista, kuidas ta juhib linna edasi. Et keskerakonnas toimuvad protsessid ongi teistsugused, nende kirjeldamisel tulebki, tulebki võib-olla lähtuda hoopis hoopis teistsugusest loogikast. Mingit demokraatlikke protsesse olen seal näinud ju ei ole. No ma arvan, et ikka tuleb keskerakonda võtta sama mõõduka mõõdupuuga kui teisi, sest et tegemist on ikkagi valimistel osaleva erakonnaga ja kes saab oma siis nii-öelda rahva mandaadi ja esindab, esindab rahvast ette ja selles suhtes nagu vastab kõigile demokraatliku Ja paljud teised erakonnad on ka liikunud keskerakonnale keskpõrandale ka vastu oma viimaste aastate tegevustega. Ei saaks öelda, et kõik teised oleksid nii puhtad, valged lehed. Nõiad täitsa mitmetega. On on olemas, aga ma ei saa öelda seda, et need Keskerakond oleks selle uue normi kehtestanud, et pigem on see olnud mädanemine mitmel pool. Mul on pigem nagu üks teine asi nagu selle kogu selle asja puhul, mida sina kui sa lauri tegid saadet, kus olid siinse kapo temaatika arutelu, kus oli Edgar Savisaare poeg, oli, oli saates. Komisjoni aseesimees, kes ütles? See on ennekuulmatu olukord, et ühes riigis, demokraatlikus riigis korraldatakse opositsiooniliidri kodus nii jõuline läbiotsimine ja nii jõuliselt teda süüdistatakse. Et see on ühtepidi tõsi, jah, keskerakonda vaieldamatult kõige suurem opositsioonierakond parlamendis. Edgar Savisaar on vaieldamatult Keskerakonna selge liider, keskele kujuneb, aga tegelikkus on ju see, et Keskerakond on olnud 10 aastat Tallinnas võimul. Edgar Savisaar on olnud Tallinna linnapea, et läbiotsimised, asja uurimine ju algatati seoses mitte sellega, et Keskerakond on opositsioonierakond, vaid sellega, mis on toimunud Tallinna linnas, et Tallinna linnas on ju Keskerakond olnud kümmekond aastat, 2005.-st aastast märgi võimul. Ta on võimuerakond Tallinna linnas ainuvõimuerakond vahelduva eduga, siis me me korraldame, et justkui nagu opositsiooniliidrit, nagu kiusatakse nii-öelda võimu riigivõimu poolt. Et see ju tegelikult ta nagu justkui ühtepidi on nagu tõsi. Aga kui me vaatame asja sisusse, mis asi seal tegelikult on mõeldud ette, siis on võetud ette see, mis on Tallinna linnastunud. Me ei saa siin ka nüüd rääkida kuidagi kiusamiseks, kui jutuks on ikkagi see, et ühe erakonna esimees on ise reaalselt saanud 100 sadu tuhandeid või mitusada 1000 eurot raha. Et seda ei saa kuidagi kiusamiseks nimetada, see võib olla lihtsalt isik x, kellel on juurdepääs sellistele sellistele tehingutele kui tema, võtaks näiteks nagu Tallinna Sadama puhul. Et siin ei ole tegemist Ma ühte asja, nüüd ütlen seda, et, et me siit jääks raadiokuulajatele nagu muljet, et me oleme kõik nagu siin nagu õukonnameedia, nagu ühemõtteliselt nüüd Keskerakonna Edgar Savisaare vastu, siis mina ütlen, et minu jaoks jäi siiski nagu arusaamatuks see, miks pidi Edgar Savisaar neljaks kuuks ametist kõrvaldama. Ma saan aru, et need põhjendused, mida ma olen kuulnud kuluaarides, on olnud umbes nii, et et, et, et ta ei saaks nagunii, et seal nagu psühholoogilist laadi, et kui on vaja inimestega talvel nagu vestelda või üle kuulad, siis nad tunneksid ennast vabamalt ja nõnda edasi. Vaatame kõike seda, mis reaalselt on sellele järgnenud. Olgem ausad, Edgar Savisaar, Tallinna linna. No aga samas ei saa ju kohus sellega arvestada, et, et niikuinii juhib edasi, et see oleks umbes sama. Kohus kaaluma, et mis seal on järgneva, et noh, selles mõttes Samas jälle näiteks Tallinna Sadama juhatuses me ju mõistame, et nendel inimestel on, kui nad jätkavad selles juhatuses tööd, siis on neil võimalus nagu soorita uusi kuritegusid. Et põhimõtteliselt on seesama moodi, et Edgar Savisaar on sooritanud need kuriteod, milles ta süüdistatakse selles positsioonis. See tuli siis ta on esitatud kahtlustus esitatud süüdistus alles järgmise aasta kevadel kõige vanem Jätkates siis selles positsioonis, kus talle, kus tal on olnud võimalus neid kahtlustatavaid kuritegusid sooritada siis tal jääb see võimalus alles. Jah, aga me näeme, kuidas linnavalitsuse mitteformaalseid istungeid peetakse, endiselt on hakatud pidama hundisilmal, nii et reaalselt midagi nagu muutunud ei ole. Reaalselt Edgar Savisaar ei olnud käinud kevadest saadik linnavalitsuses on ju, et. Linnavalitsuse istungit peeti niikuinii. Kadriorus meie lähedal Poska tänaval on ju, et noh see on nagu minu jaoks, see oli nagu natuke nagu selline pigem nagu siukest kandis sest sümboolselt nagu tähendust, kui, kui, kui, et noh No just nimelt, et see on see, mis puudutab muidugi suurt sularaha hulka kodus, me ei tea, kui suures summastele jutt, aga Keskerakond ise oli väga huvitav Intervjuus pärast ju ajakirjaniku või selle küsimuse esitajad, ma ei tea, kas oli ajakirjanik või, või lugeja võeti, kui see kaitsepolitseile tagastab, et, et see raha üle lugema koos, et vaat see vat see siis võiks ju ikkagi ajakirjaniku juures olla, et siis saame ju teada, kui suuri summasid inimesed hoiavad oma koduseni ikke teise rahadega. Mul on muidugi sularahaga seoses, meenub, et siin on üks väga-väga tugev argument, mida saab alati kasutada suure sularahahulga olemasolul ja, ja selle on öelnud välja Eesti Panga president härra Hansson, kes kes on öelnud, et jätkuvalt kasutab väga palju sularaha ja ja, ja ma täpselt tsitaati ei mäleta, aga, aga kui, kui ta ametisse astus, siis siis toodi seda ka välja, et, et kuidas, kuidas temale meeldib sularahaga ringi käia, nii et. Argumendi leida ka. See ju alati ajakirjanikele olnud põnev jälgida Edgar Savisaare sissetulekuid ja võimalikke väljaminekuid, ehk siis tema elustiil on olnud selgelt aastaid ütleme, jõukam kui, kui seda linnapea palk võimaldaks. Et noh, tõesti, meil ei ole. Visanud kust see, mille alusel seda väidad, et need hundisilma talu, siis see on suhteliselt tavaline siukene, tavaline talu. Kui sa vaatad ka neid reise ja kõike muud, et siis ei ole see ülemäära Ise täitsa muuseas, Eesti Ekspressi ajakirjanik on ükskord selle tabeli ära teinud, et võtnud välja siis tema kohustused ja siis ka sissetulekud ja, ja seal seal seal tõepoolest on lahknevus su sees. See on küll tõsi, see on veel sellest ajast, kui Edgar Savisaar oli, oli vilja savisaarega koos, aga, aga see, ma arvan, et see põhimõttelist muutust ei ole toimunud. Aga ühte nüanssi ma tahaks teiega ise iga igatahes täpsustada, et kui siin Urmet rääkis sellest, kuidas Edgar Savisaar väga jõuliselt ründab IRL-i ja IRL on või sees, siis siis aru, miks IRL on põhisees, aga, aga, aga miks Edgar Savisaar nii raevukalt ründab IRL-i ja et me oleme kuulnud ka Kadri Simsoni seisukohta, kes ütleb, et, et siin ühele väikesele opositsioon opositsioonil, et noh, Tallinna opositsiooni, aga ütleme, väikesele koalitsioonierakonnale nii palju tähendab. Ja ma arvan, et me oleme kõik nõus sellega, et see on ebaproportsionaalne. Ja seda, seda põnevam on tõesti see Edgar Savisaare noh, arusaamatu tegelikult kirge IRL-i nagu sarjata, sest tegelikult on see just nagu IRLile boonuseks. Võib-olla seal taga olla mitme nagu asja, et ma mäletan, et kui see, kui see skandaal puhkes, siis kaks inimest, et Urmas Reinsalu ühes oma esimeses kõige esimeses avalduses ütles kohe. Mul oli see asi uurimine mitu kuud juba ette teada niimoodi, et noh, justkui jättis nagu mulje, et et, et tema oli sellega kuidagi kaugelt kaudelt kaudega seotud. Ja, ja siis vahepeal täiesti kadunud. Pärast riigikogu valimisi nii-öelda kaotusvalu nagu mekkinud Ken-Marti Vaher ühe hetkega oli jälle nagu avalikule orbiidis hakkas rusikatega vastu rindu taguma, et kuidas kõik selle KAPO tugevnemise taga on IRL-i poolt vastu võetud varasemad otsused, et ka IRL ise nagu väga palju tegi selle nimel, et näidata, et nemad on selle nagu taga. Ja see tuleb IRL-i kasuks. Loomulikult Marwan. Meil on paar minutit aega, sellel nädalal ilmus Eesti Päevalehes üks huvitav artikkel, autoriks Tallinna tehnikaülikooli rahvusvahelise avaliku sektori rahanduse professor Karsten süsteem. Ja räägib ta Ta eesti iibest ning sellest, et, et vanemahüvitis ei mõjuta enam laste arvu, et vaatamata sellele, et Eestis on üks maailma kõige heldemaid vanemahüvitise süsteeme, siis ometigi on Eesti iive täna negatiivne ja ta toob siin välja huvitava nüansi et aisad peavad tundma, et meil on tööturul ja ka ühiskonnas üldisemalt meestega võrdsed võimalused, võrdne palk tuleb efektiivselt toimima panna tingimustest, räägite siin peale selle ka kõigest sellest, kuidas juba üheaastastele peaksid olema lastesõimekohad, et naised saaksid varem varem tööle minna, tekitada peredele just see kindlus, et naised saavad kiiresti tööturule tagasi tulla ja, ja seeläbi võiks ühel hetkel me jõuda olukorda, kus kus Eesti naistel on siis 2,05 last, mis tähendab seda, et, et Eesti, Eesti rahvas oleks jätkusuutlik ja ei, ei kahaneks pidevalt. Nojah, et ma arvan, et asi on tegelikult selles, et nii-öelda Fertiilne seltskond või, või see, ütleme, laste ilmaletoomise rõhk on, on siis meie põlvkonna käes neljakümnendates olevate inimeste käes ja noorematele kahekümnendates, kolmekümnete alguses alguses olevatele inimestele, see lihtsalt ei ole elustiili osa. Nad on väga rändavad, maailma uurivad, ei hooei kipu väga perekonda looma. Ma tihti elavad vanemate juures. Et see seltskond on täiesti teistsugune, see ei ole. Kuna nende polegi püsitöökohti, siis tegelikult pole see neile väga huvipakkuv. See vanemahüvitise osa ehk sealt naguniisugust suurt sissetulekut ei ole, ei ole nagu oodata või noh, mingit sissetuleku jätkamist. Nii et ma arvan, et siin on pigem nagu lihtsalt maailma muutumine. Mina ütlen seda, et minu meelest vanemahüvitise sisseviimine samas oli väga õige otsus ja ja see oli vist Reformierakonna idee, kui mu mälu ei peta ja, ja ma arvan, selles omas ajas oli see väga, väga õige otsus. Nüüd on pigem küsimus selles, et, et kuidas nagu edasi minna, et, et et kui meie lasteaiarühmad on kasvanud siin 20-lt 25 kuuele mõningalt, mõnedes poolselt 28-l isegi on võetud juurde, et meil oleks täna hakkama tegelema võib-olla selliste asjadega rohkem. Et et kui sa, kui sul on see poolteist aastat läbi, on ja saab seda, et sul oleks ka võimalik laps panna sõima, onju, et ollakse sõimekoht olemas, aga reaalselt me ju teame täna, et enne kolmandat eluaastat on väga raske leida sõimekohta on ju. Et noh, kas selleks peab nüüd ütleme, kui raha ei ole hakkama selle vanemahüvitise perioodi nagu vähendama või mingit maksimummäära vähendama, noh see on nüüd iseküsimus, et kas, kas ka, kas see tagab automaatselt selle, et see raha suunatakse näiteks lasteaedadesse või võisõimede loomisesse, on ju? Seda ma ei oska öelda, et it kulub kuskile mujale muu asja peale, et lilleküla staadionil viis miljonit anda on ju, et see nagu see küsimus on ju, et, et aga mina olen selles mõttes veendunud, vanemahüvitis omas ajas oli väga õige asi, aga pigem tuleks nüüd hakata tegelema nende muude asjadega, et et peredel oleks kindlustunne lapsi saada ja, ja sa tead, et sa saad ka ennast teostada. Siinkohal paneme tänasele saatele punkti ja tänavaid rahvateenrite stuudios Heidit Kaio, Urmet Kook ja Lauri Hussar.