Esmaspäeviti kui Huannali filmivõtetest vaba võttist osa mister pampens tempele orkestriharjutustest. Mister pampens tempel, kes oli ameerika rikkamate meeste seas kaheksandal kohal oli muretsenud endale eras sümfooniaorkestri sest sellega oli hea tuttavat ees kiidelda. Neil aegadel, mil peremehe muusikaharrastus oli veel värske, oli orkester suurepärane. Selles mängisin mitmeid kuulsusi ja virtuaalse. Kuid siis oli miljonär avastanud endale Euroopa ja veetis suurema osa ajast Veneetsias või mujal Itaalias. Ajapikku dirigent Nikitin, kes muide oli melanhoolne, kuid siiski praktiline inimene vahetanud mängijad vähem meisterlik muusikute vastu välja säilitades küll palgalehel endised numbrid, kuid tegelikult, makstes neile vaid tühise summa. Ja kõik olid rahul sest said raha vaid selle eest, et kogunesid kord nädalas proovile, kus nad kunagi ei mänginud. Nikitin luges vaid mängijad üle ning prooli läbi. Kord kuus maksta palka. Paari aasta kolides suutnud sel viisil orkestri omanikule suuri arveid esitades ning mängijatele sellest vaid veerandi palgana makstes koguda pangaarvele 40000 dollarit. Huang, kes sai kuus selle viiulimängu eest 30 dollarit, oli rahul sest massistseenides esinemise eest ei makstud ka teab kui suurt raha. Huani tulekul särasid minister, pampers tempel villa atmat täistuledes. Ka paraadtrepp oli valgustatud ning uks lahti. Vannastus sisse, püüdes imestusega mõista, mis on juhtunud. Ta sai peatselt vastuse. Suures 120 jala pikkuses kontsertsaalis nägi ta ning kiitumite vestlemas rühma võõrastega. Neid oli kokku 10 või 12. Üks neist, kes rääkis kõvema häälega, kui teised oli pikk sihvakas mees kelle algselt ilmselt tarmukad näojooned olid hõlpelu tõttu pehmenenud ning laiali valgunud. Mujal saalis oli näha umbes kolm-nelikümmend inimest, arvatavasti vähem tähtsad külalised ja pooled orkestri randid olid kogunenud poodiumile ning olid hirmunud nagu lambakari. Kõik märgid ennustasid sellist katastroofi, et Huanim kadusid, millest kõik isiklikud mured? Guani suureks hämmastuseks ei paistnud Nikitin olevat üldse närvis. Vesteldes oma leivaisaga. Siiski, kui dirigent oli saali tulles leidnud meest mister pampers tempeli olite värisema hakanud ning tunduda oma sisikonda välja kargavad. Ent miljonär oli lobisenud innukalt muutmatus tulekust osutamata dirigendi vapustusele vähimatki tähelepanu. Me olime parasjagu kindlustanud Jamaical, kui mu naisele tuli pähe käia vaatamas panama kanalit ja seejärel tuli meie jahil. Ma olen ostnud suurepärase jahtlaeva, te peaksite käima ka seda vaatamas. Tuli seltskonnale meelde, Vancouveris on suurepäraseid paiku lõhepüügiks. Teel sinna otsustasin põigata oma vana kodu vaatama. Juhuslikult sattusime siia orkestri proovipäeval ja kui juba siin oleme, võime külvist veidi muusikat nautida. Mis teie asjast arvate? Mus sõber? Kamises, pampers tempel ning teisedki seltskonnast teatasid olevat õnnelikud saades kuulata maailmakuulsat orkestrit. Nikitin teatas süngelt, et ta on valmis alustama niipea, kui kõik orkestri mängijad on kohal. Oleks pisut egoistlik muusikat üksi kuulata, arvan ma. Ja kindlasti on siinsed inimesed hulluks minemas, et saaksid kuulata teie heliloojaid. Pagana päralt, ma ei mäleta enam neid Kenzakaid nimesid. Nickil hakkas veidi parem, kuidas shampust. Ta otsustas fatalist julgusega saatusele vastu minna. Selline õnn ei võinud kaua kesta. Kuid tal oli pangast siiski küllaldaselt raha, et tulla toime ka ilma tööta. Kui võiks vana väärika mehe naistuda Sofas. Kolmanda klaasi järel oli ta kindel, et juhtub mingi imemängijad saabusid samal ajal paari-kolmekaupa. Ja Nikitin tegi kõik, mis suutis takistada miljonäri nägemast neid liiga lähedalt tänavale. Nende välimus haledam kui kunagi varem. Nende riided olid kortsunud, näod pesemata, silmad, rähmased, nadolid, kõverjalgsed, kõhukad, vanamehe mässid, kelle pärast Nikitin tundis täna isegi häbi. Aga armas jumal on hea ja võib lasta neil mängida sama hästi, kui oli teinud selle esimese koosseisuga. Kes oli otsaga vangimaja haiglast põgenenud seejärel kolm näost halli viiuldajat narkootikumidest laostatud elavat luukere. Kui Huann sisenes saali, viipas Nikitin ta enda juurde ning esitles miljonärile. Mister Huann Mootley inglise viiulivirtuoos. Meister mott, leian meie orkestri uus liige, meie õnnelik leid. Jumal olgu tänatud, et on vähemalt üks, keda võib lähemalt näidata. Kõik, kes olid juba pannud imeks orkestrantide kummalist välimust, kinnitasid oma pilgud Huanile. Talt küsiti missugustes orkestrites, ta varem on mänginud ja mälu pingutades loetles vanneile kuulsaid nimesid. Kuid rääkides oma tööst, söör Henry voodi Toscaniini Gozi Stokovskiga rohkem dirigente talle paraku meelde ei tulnud, imestas ta, mil kombel mõtleb dirigent sellest supist välja tulla. Nikitin, mida te meile siis pakute kuulamiseks? Küsis minister pumbrist, tempel. Orkester oli paigal ning külalisi küllaldaselt toolidel istumas. Mida soovite, vastaste legend, mul ükskõik. Noh, poisid, kas olete hästi harjutanud, ütelge ütelda, ütelge, ütelge mõni nimi, missugust vaid soovite. Minul on päris hea orkester, tõsi küll, väljanägemine pole kõige parem, aga Nikitin ütleb, et poistel on tükid selged, siis laskem tulla. Seltskond jahtlaevalt pingutas mälu, et tuletada meelde mõnda helilooja nime. Aga naabrid esitasid kohe paarkümmend eriettepanekud ühekaupa ühekaupa, lausus miljonär heatujuliselt, kes oli esimene. Missis kombel, haaras võimalusest kinni. Ta oli kogu aja vaadanud Huani poolel. Minu meelest sobiks orkestri uue liikme hauks Straussi toon. Hästi sõnas mister pampers tempel, alustame siis Don Juaniga. Minul on õpeta müko, mõtles endamisi, minnes kiiteniga raamatukogust noote tooma. Mida sa kavatsed teha? Küsis ta dirigendile. Vastesse kiiresti ta ei pane tähelegi, kas te seda mängite või mitte. Kuid teised taipavad. Ehk juhtub midagi. Villa võib põlema süttida või tuleb maavärisemine. Siin tuleb mõnikord maavärinaid ette ja täna võib üks tulla. Nikitin ei kuulanud enam vastuväiteid. Noodikogu oli isegi. Seetõttu läks tükk aega, enne kui dirigent leidis Donhuani Tähkise puhkes riiuleid otsides ning noodivirnades tuhnides. Lõpuks leidis otsitava ning ladus Huani sülle kõrge hunniku noori vihkusid käsk küljes need laiali jaotada. Õnnetuseks oli Straussi nootide vahel mõned Lendava hollandlase avamängu puhkpillipartiidest, mis jäid Huanil tähele panemata ning said ka välja jagatud. Orkester istus närviliselt toolidega koristades oma kohtadele. Mitmed mängijad olid kabuhirmu kütkeis. Nende ainsaks mõtteks oli, et patuoinaks jääb Nikitin juhtugu mis tahes. Need, kes oskasid, häälestasid oma pille ja need, kes ei osanud sedagi. Pühkisin närveerides higised käsi pükstesse ja silmitsesid hämmeldunult nende ette laotatud noote. Huane istus asja toori kõrval esimeste viiulite seas. Lühike naaber, pomises, silmad pingutusest suured. See on väga kurb. Pane tähele, asi lõpeb väga kurvalt. Nende kõrval nuuksus üks mängijatest otse valude käes. Philip neljanda näoga klarnetimängija aga ei suutnud hoide tagasi hammastel möginat vastu huulikut. Harfimängija istus mureliku näoga liikumatu ning tundetu. Tema sõber Piccolo flööt, keda ajas närvi juba koht poodiumi esiserval ei suutnud pisaraid tagasi hoida. Orkestri vanim liige, kunagine maalikunstnik, kes ei püüdnudki varjata oma kohtumist, kuni giidin tõusis aeglaselt dirigendi kohale, kummardas viisakalt käte plaginele ning pöördus meeste poole. Nikitin sulges silmad ja saatis hääletult taeva poole viimase palve, paludes suurt maavärinat ja kohe. Kuid ma ei värisenud. Dirigent ohkas ja kohendas rühti. Kui saatust tahab, peab fatalistina kannatusi taluma. Ta mõtles korra oma 40000-le dollarile ja koputanud kergelt taktikepiga vastu. Noodipulti tõstis pikkamisi käed. Mängijad tõstsid piinavale ilmel instrumendid ning põrnitses id ähvardavalt kepi. Taktikepp langes. Keelpillid. Õigemini need, kes oskasid mängida, alustasid Donhani peateemat, ent pasunat puhkusid täis kopsudega lendava hollandlase avaakordi. Nikitin võpatas, nagu oleks teda tulistatud. Ta pidi peaaegu et maksad kukkuma. Orkestrist kostis veel mõni nõksatus ning vaibub Rustatus. Seejärel valitses vaikus. Selja tagant kõlas naerupurskeid ning meister pumpenshempele vihane hääl. Mis põrgus siinses lahti on? Kuigi nikeetiline vapustus oli suur, ei teinud küsimust kuulmagi. Ta kummardus ette, näol uskumatult ähvardav ilme ja siis istus metsas arvedele vaid hullud. Aga endisest rohkem hämmeldunud, kuna nende noodid käskisid neil puhuda ülejäänud asuseid. Taastun Huani kallalemäng oli pisut segasevõitu, sest pooled mängijad ei püsinud taktis ja mõned, kes ei osanud üldse mängida, vaid matkasid teiste liigutusi puudutasid vahetevahel poognaga keeli. Kõigest hoolimata jõuti kõigi kolme teemaga kuidagi Mäele. Ent järgmise teema arendamine kõigi kontrapunktidega käis orkestrile juba üle jõu. Nikitin kuulas riiulite piiksumist ning sai aru, et ta ei suuda petta isegi minister pampenshempelid. Ta kuulis saalis naeru ning publiku protestega, tal puudus julgus peremehele otsa vaadata. Ta jätkas juhatamist. Siis pidid metsasarvede mängima. See tooks kära juurde. Kuid Nikitin lootis, et nende mäng kataks muu orkestri mängus haigutavad augud. Ta vaatas metsasarvede poole ja vormis huultega sõnatu käsu valmis olla. Kuid mängijad, nähes dirigent, naeratab neile kohkusid veelgi enam. Nad ei olnud veel toibunud oma esimese eksituse põhjustatud segadusest. Nende punased põsed olid kahvatud, vurrud rippusid kurvameelsed, kuid kõigest hoolimata vaatasid nad nootidesse Jelimpsasid keeltega üle huulte. Kui juhataja taktika osutus, näid matsid lendava hollandlase ava fanfaari toma metalse mürinaga kõik teised pillid. Nikitin, käed vajusid jõuetuna alla. Hetke mõtles ta, et jumal on alustanud maavärinaga, kuid sai siis aru, et käes on viimane kohtupäev. Ta kuulas hollandlasest Naazarbade koledat hädakisa, mis kostis kummituslaevast, kui see tormilainetel hõljus. Vabi sellest tunnist aedtund on käes. Teised instrumendid jäid vait, üksnes metsasarved jätkasid hullumeelsena oma partiid. Mister pampens, tempel kargas püsti ning karjus. Lõpetage juba see põrgulärm. Metsasarved lasksid kuuldavale veel mõne väriseva signaali ja vaikisid. Harfimängija naaber ehmus miljonäri tulipunase näo ning välkuvate silmade tõttu niivõrd, et proovist tuge otsides toetuda harfi keeltele, saates kuuldavale ebaharmoonilise hädis akordi ning puhkes sellest vapustatud suure häälega nutma. Meestel Pamplist tempel tormas raevunud poodiumile ning vehkisid kiitini ninal rusikaid. Publik hoidis naeru tagasi ja kuulas hinge kinni pidades, mis saab edasi. Kas te nimetate seda hullu vingutajate camp orkestris möirgas ta. Te olete petis, närukael ja maanteeröövel. Püha jumal solvata niimoodi, mingi minu külalisi. Te veel maksate selle eest kallilt, ma garanteerin. Kas arvasite, saate mind ninapidi vedada? Paneme teid vangi, teid koos selle peenorkestriga, esitas süüdistuse vandenõus petmises ning väljapressimises. Miljonär trampis vihas jalgu. Kuulajad kogunesid erutatult poodiumi lähedale õhutades teda jätkama. Ta haaras ühe käega sellest ja virutas teisega ning kiitinile rusikahoobi vastu nina. Dirigent kiljatus valust ja oleks kukkunud, kui miljonär poleks teda habemest kinni hoidnud. Vaid Huan üritas vahele tulla, kuid pampers tempel valmistus teiseks hoobiks. Ülejäänud hirmust abi sedasama kohtadele, kui Huan hüppas püsti ning proovisin kiitinit lahti rebida. Miljonäre andis talle hiilgav lõuahaagi, mis paiskas kallaletungija maha. Quan langes tšellode sekka juba metsasarvede esimesest pidulikust. Avasignaalist alates oli ta suurivaevu naeru tagasi hoidnud. Katlasse sellistesse nii kergenduse saamiseks kui ka Nikitin aitamiseks. Kõik mingis Lassaga minna meeleolus kui ta ukerdas toolide tšellode, nootide virvarris tundist oma tuju veelgi tõusvad ning ta vaatas ümber otsides sobivat löögiriista, millega võinuks oma rõõmu väljendada. Selja taga oli kontrabass. Ta haaras mõlema käega selle kaelast ning tormas selle kõhukat keret pea kohal, hoides edasi sihtides oma löögimissal pampers. Templi pea suunas. Kostis otsekui ka Nuuraksatus või suure trummi kõmakas. Kui kontrabassi põhi lõhkes neelates miljonäri pea oma mahukasse sisemusse. Mister pampers tempel Taaros edasi-tagasi ja kontrabassi kõmavast sisemusest kostis tema raevunud hädakisa, kui ta poodiumilt oma sõpradele sülle kukkus. Orkester tormas ehmunud lambakarjana poodiumi põlema eest otsadest olevaid treppe pidi alla, jättes enda järele tohutu segaduse õhus lendavate nootide ümber kukkunud pultidega. Publik tegi neid kerge katse kinni pidada, kuid Moose kandid, kel oli vaid üks mõte põgeneda, olid püüdmatud. Huanges hetke võõras silmitses purustust, mille põhjustajaks oli, võttis samuti õigeaegselt aru pähe ja liitus põgenema karjaga. Väljas pimedas ta märkas enda ees ja ümber vaid hirmunud varje, kes jooksid raevu eest, mille ise olid põhjustanud. Villast kostis veel kära, millest kõigest üle kajas mister pampenshempele kättemaksunõudev hääl. Kihutavad varjud jätsid ta pea üksi kui Anneli naerust lämbumas ega suutnud enam joosta. Alles pikapeale rahunes ta. Kodus voodis lamades mõistis ta korraga oli peksnud miljonäri. Teisiti öeldes oli tema temp kuritegu ega sisaldanud enam põhjust määramiseks, nagu ka Nikitin valeorkester mitte. Iga hetk võis tulla politsei teda kinni võtma. Kiitmata pakkis Joan oma kohvri ning istus autosse, et lahkuda Los Angelesest. Nii palju Ameerikas oli ju veel nägemata.