Soomes on käesoleva aasta kuulutatud Eino Leino aastaks Eino Leino, ilmselt soomlaste kõige tähtsam luuletaja Rutt Hinrikus, kirjandusteadlasena oled sa heina leinaga tegelenud viimasel ajal? Mis mulje sul on jäänud Soomega suheldes, kas ta on niisugune kirjanik, keda on viisakas ja kohustuslik kiita või on ta tõesti soome rahvaluuletaja? Mina usun, et ta on soome rahvaluuletaja ja ta nisugune luuletaja, kellele eesti luules ei ole päris otsest paralleeli, sellepärast et kõige kuulsamaks sai Eino Leino oma niinimetatud helga lauludega ja need on väga tugevasti Kaleva alalised rahvaluulele toetuvad legendilaadsed, ballaadid ja tõlgitud on neid eesti keelde erinevate tõlkijate poolt kas lihtsalt jäetud nimetus helga laulud või on tõlgitud ka pühad laulud, kaudselt võiks öelda, et see luuletuskogu pea, allkiri, kaunimad laulud osutab just helga lauludele ja August Annist tõlgendab helga laulusid niimoodi, et need on nagu nende nimi, vihjab Kalevala niinimetatud Elga laulud, ballaadid, mida on Kesk-Soomes lauldud juba katoliiklikust priodaal ajast peale, kui kevadisel pööripäeval neiud kogunesid. Pidulikuks rongkäiguks minna Helga mäele pühitseda suve tuulahkud, aga noh, muidugi ballaad on ka eesti kirjanduses. Me võime kohe nimetada Marie Underi ballaadi, aga siiski päris Eino Leino võrreldavate luuletajate. Meil ei ole. Ja kuna me täna keskendume just Eino Leino suhetele Eestiga, siis sobib ka ära mainida, et ta kolmanda raamatu kolmanda osa neid laule kavatses pühendada Eestile. See tegu jäi küll tegemata, ainult vist mõni ballaad sai tal valmis. Aga nüüd see tema boheemlaslik elustiil omal ajal on seda väga ette heidetud, teda põlastatute ta kuidagi, noh, ma ei tea, kas siis rentslipoeediks peetud, kuidas suhtumine praegu Soomes. Alati on kaks vaatekohta, kui põlastavad peavad rentslipoeediks, siis teised muidugi imetlevad vaba vaimu ja suurt poeemi, eriti pärast kui luuletaja on lahkunud, kui suurt vahemlast enam ei ole. Nii et praegu ikkagi räägitakse kaasaegse luuletaja kohta, et ta on nii nagu läinu või mõne lahkunud luuletaja kohta. Ta on sama suur boheemlane kui Leino. Ma arvan. Reeno on praegu ikkagi soomlaste jaoks, kuigi neil on ka pärast läinud. Seina kohta on isegi öeldud, et kui soomlastel on geenius, siis see on Eino Leino. Aga läheme nüüd asjade algusse, tagasitari pärit suurest perekonnast ja tema huvi Eesti vastu tegelikult tärkas juba väga noorena. Sellele aitas kaasa üks tema vendadest. No tema on pärit õieti Põhja-Soomest. Isa oli maamõõtja ja pere oli paljulapseline, seal oli 11 last, seitse venda ja seitsmest vennast oli Heino kõige noorem, nii et ta kõige nooremana kasvas siiski üksi, kuigi tal oli mitmeid õdesid, vendasid, kellest osa on muidugi nii, nagu tollal ikka surid, aga esimest korda puutus ta eesti keele ja kirjandusega kokku just siis, kui ta oli oma venna Kasi Miri juures. Perekonnanimi ei olnud mitte Leenovaid Lõõnbume. Ja käis Hämeenlinnas koolis ja ta vend oli seal ajalehe väljaandja ja käis ka vennale Eestist Postimees ja postimeest lugeda sai õpilane Eino Lõõnboomsis esimest korda teatud ette Lootuse Eestist eesti keelest ja siis ka kirjandusest ja kirjandusest, nõnda et ta oli jäänud sarlakisse. Sarlak oli tookord niisugune raske haiguse sarlaki, haigeid isoleeriti ja tema haigus, vangitoaks sai venna raamatukogu tuba, aga seal oli ka Lydia Koidula ja Anna Haava luuletusi, nii et need ahatasid teda eesti keeles lugema ja ma arvan, et tal ei olnud seal raamatukogu toas üldse halb haige olla. Öeldakse ka, et just sel ajal õppis ta ka eesti keele ära. Kui hea see keeleoskus on, sellele vist võib ka vaielda, aga Fatuseta kelti. Ta avaldas vist rohkem passiivselt kui aktiivselt, sellepärast et kui ta käis Eestis, siis ta sai muidugi suuremat päraselt hakkama, kasutati ikkagi väga mitmeid tolle aja haritlaste poolt kasutatud keeli nagu saksa keelt ja prantsuskeelt ja soome keelt. Huvi eesti kirjanduse vastu tekkis Takas ka avaldama luuletõlkeid noorena. Eesti juubeli oli pidev ja selleks, et see Eesti huvi ei kustuks, aitas muidugi kaasa tutvus esimeste eestlastega ja need eestlased, kes olid tema jaoks olulised. Kõigepealt oli muidugi Gustav suits ja samal ajal oli kaks Eesti üliõpilast Helsingi ülikoolis, nüüd on siis eelmise sajandi esimese kümnendi teine pool. 1904 läks Helsingisse Helsingi Ülikooli õppima Gustav suits ja seal õppis samal ajal seal ka üks Eesti tütarlaps Ella Murrik, keda me hiljem tunneme Ella vooli, Ooena ja lammurrik läks muidugi Helsingi ülikooli selle pärast õppima naisi tookord Tartu Ülikooli ei võetud ja see oli ainukene võimalus saada kõrgharidust või ei tahtnud just päris Šveitsi minna õppima. Ja need kaks eestlast olid kindlasti esimesed tuttavad ja Gustav suitsuga oli Eino Leenule pikaajaline sõprus. Aga hella voolio ja tema perekonnaga tekkisid Reinol ka niisugused isiklikku laadi kontaktid mõnes mõttes meeldivad, mõnes mõttes ebameeldivad. No Ellavooli aeg perekond oli muidugi kõigepealt tema abikaasade, abiellus 1908 sulavoolijagi ja elab vooli abielu sulavooli aega läks lõhki sellepärast et Sulo volijagi armastas liiga palju alkoholi ja sama probleem oli ju ka Eino Leenal. Ja see oli vist, kui ma ei eksi, 13. aasta suvi, kui Laboli püüdise suvitamise ajal mõlemat meest hoida eemal alkoholist ja v väga kaunis Soome suvises looduses. Nende aega niimoodi, et see aeg mööduks vaimsetes vestlustes ja seda vaimu ei turgutataks mitte ohtra alkoholiga. Aga hella vooli jõgi oli üks, kes kutsus Eino Leinot Eestisse ja teine muidugi, kes teda Eestisse kutsus, oli Gustav suits, tema soome naine Aino suits. Huvi Eesti vastu püsis, Eesti oli talle nagu mingisugune ihalus tema Soomes. Miks ei meeldinud Heino läinole tema kaduma? Suurel luuletaja jäi seal kitsaks, oleks üks vastus, ma arvan. Aga teiseks muidugi. Leino Soome suurim boheemlane oli pinnuks silmas väga paljudele kodanikele ringkondadele seal ja eks ta muidugi suur möllaja oli, sest August Annist on ka nii ilusasti kirjutatud, et Leenule olnud mitte mingi impulsi ja teo vahel kunagi vahet. Kui talle tuli pähe mingi idee kusagile minna, midagi teha siis, siis ta kohe teostas, talle ei lugenud ei manitsemised ega mõistlikkusele kutsumise, vaid ta armastas väga laia joont ja seda heideti talle muidugi sageli ette ja sellise elulaadi juurde kuulub ka krooniline raha. Teatavasti. Kusjuures inimesed on ka imestanud, et oi, et jõudis ka selle kõrval veel väga palju kirjutada, see toodang oli ikka väga suur. Ma vaatasin tema esik trükkida arvu ja tema esiktrükke sain mina, kui ma nüüd ei eksi, kas 69 või 70 see on hämmastavalt suur toodang või väga ka suur loominguline viljakus, nii et ta oli tõesti hämmastavalt andekas inimene ja suur andekas inimene muidugi ei taha mahtuda täpselt mõõdetud raamidesse. Nii et ta oli tegelikult isegi nagu ebasoovitav isik sona avalikus elus vist, ma arvan. Et alati on niimoodi, et on rõduandvad valitsevad ringkonnad, keda respekteeritakse ja kelle seisukohalt ta oli ebasoovitav, aga noh, kindlasti on alati ka teistsuguseid vaate võimalusi, aga aga ta ise oleks kindlasti tahtnud, et temasse oleks suhtutud teistmoodi ja et tema annetama suurt isiksust ja tema vajadusi oleks hoopis rohkem respekteeritud. Ja see oli muidugi ka üks põhjus, miks ta tahtis kangesti Eestisse tulla ja miks ta siin Eestis olles kogu aeg rääkis, et kuidas talle siin meeldib. Ja kogu aeg läheneme sellele põhipunktile tema Eesti visiidile, aga sajandi alguses käis taga Itaalias naiskirjanik Unervaga. See oli ka mingisugune põgenemine Soome tegelikkusest. See oli kahtlemata põgenemine Soome tegelikkuses oli kaks aastatel 1908. Ja see oli muidugi romantiline reis oli põgenemine, see oli Euroopa tundmaõppimine. Ja ma arvan, et küllap ta oleks sinna meeleldi kauemaks jäänud, kui see oleks majanduslikult ikkagi võimalik olnud. Nii, nüüd sisse Eestisse tulek oli mitu organisatsiooni, kes teda kutsusid Tartust kunstiühing Pallas siis Kirjanike Liitu veel tookord ei olnud, aga oli kirjanike mingi keskkomitee, see, kes teda kutsus. Nii et need olid Eesti ühiskondlikud organisatsioonid, kes teda kutsusid. Gustav Suitsu abikaasa Aino suits oli see, kes lubas Soomes maa rajalanderile, et ta toob Eino Leino tagasi Soome, ilma et aga midagi juhtuks Eestis. Nii et see, et teda siiski oodati tagasi Soome ja ta ainult lubaseta, toob ta tagasi Soome, näitab, et ta ikka Soomes päris persona non grada ei olnud, keda oleks Parema meelega siia Eestisse visatud. Oodati tagasi. Laevasõit toimus aastal 21 kevad, kuidas kujunes? See oli aasta 21 kevad ja eestlased, kellega seal on kõigepealt tuttavaks sai, oli Gustav suits, kes läks Helsingi ülikooli, kes sai Enno leinaga tuttavaks, kes oma esikkogus elu tuli esimestest kahest raamatust, mis trükist tulid, kinkis ühe ole ja kelle esikkogus on ju tegelikult väga palju Eino Leino luule mõju mida hiljem on sealt noh, niimoodi väga täpselt otsitud ja ka leitud ja kes kindlasti võlgneb veenoleenole väga palju sellest haardest, mida Soome andis. Ja kui Gustav suits abiellus ainult Havooniga, siis oli nende kodu Seenoleena sagedaseks külaliseks, isegi ajuti kõnel oli suuremad ruumid tutada, ööbis seal, nii et ta oli perekonna väga lähedane tuttav ja sellepärast muidugi Aino suits oli see, kes oli nõus tulema selle eesti reisisaatjaks. Ja väga palju on ju ka räägitud Eino Leino suurest passioonistel Aino Kallase ja Eino Leino armastus, ost mis oli selleks ajaks juba lõppenud, kui Eino Leino tuli Eestisse. Aga seda ei olnud päris unustatud, muidugi sellest loost on räägitud rohkem hiljem kui Aino Kallas on sellest päevikutes kirjutatud, mis ilmusid viiekümnendatel aastatel, alles tookord oli see ikkagi võib-olla rohkem sellise kitsama ringi teada. Ja selge see, et Neno Leenol oli neid, kes teda ootasid ja oli neid, kes teda võib-olla proovinud siia Eestisse isegi. Ja sammas valmistati läeno visiiti 21. aastal ette, ta oli suur luuletaja, kuulus luuletaja siiski juba tükk aega, nii et ma vaatasin järele postimehest. Need esimesed teated, Leenu tuleta tuli 21. aasta maikuus, esimesed teated tulid lehes jaanuaris ja tuletati niimoodi teatud sagedusega meelde Eino Leino, tulemas Eino Leino tuleku aeg läheneb. Aga Gustav suits oli Tartu Ülikooli professor, kuid Aino Suitsu veel Soomes tööl ja tegelikult meil ei olnud korterit, Gustav suits peatus tavaliselt Peterburi hotellis ja sama hotell Peterburi sai ka siis Tartus Heino, läinud peatuskohaks. Kõigepealt Tallinna treid, kõigepealt Tallinnas, mis toimus Tallinnas. No nad olid kõigepealt Tallinnas ja Tallinnas oli Heino Leino teoseid, oli siis juba ilmunud? Rohkem küll Eino lööno proosat ja üks tõlkija oli Bernhard Linde ja Bernhard Linde oli see, kes oli vastas ja kes korraldas vastuvõtu, aga Eino Leino tuli koos vaenusuitsuga, aerosuits pandi voorimehe peale, sõidutati rinde juurde koju, aga Eino Leenu istutati kuhugi mujale linde, kodus oli saalis kaetud uhke peolaud, aga Aino suits istus seal üksinda ja ta ei teadnudki minust sai ta ei saanud oma seda nii-öelda valvaja missiooni täita ja alles hommikul tuli Eino Leino ja Bernhard Linde seletas, et Leiratorit, Tallinna kuulsad daamid kutsunud oma seltskonda ja nad ei olnud soovinud ainult suits kaasa tuleb, nii et suitsu jäi sellest. Ta kirjutab ju ise oma mälestusteraamatus sellest väga-väga palju kümnendit hiljem aga võib aru saada, et tal jäi sellest okas ikkagi, et kuidas siis niimoodi sellest on ka mõningates kirjanik omavahelistes kirjades jälgi, et püüti valida, et kes peaks leenud saatma ja keda ei oleks soovitav Leena kõrval istuma panna. Tegelikkuses läks muidugi kõik vastupidi, need, kes tema kõige lähemateks sõpradeks said, kes temaga käisid seiklemas ja need olid just need, keda soovitati hoida eemal. Ja üks nendest oli muidugi Visnapuukesta, meenutab Visnapuu, kes oli Leenust noorem ja jaksas rohkem ja Tallinnast meenutata just seda, kuidas Leeno jäi hotelli puhkama pärast pidu ja kuidas Visnapuu ja kallilt läksid, siis hommikul ostsid balti jaama eest ühe lillemüüja käest ära kõik sirelid, mis seal oli ja läksid ja kallasid need sirellide hotellis Leenule voodisse äratades tõsis üles nii et Leenu oli uppunud sirelitesse sõrmeotsad, ainult paistnud sealt selle õitemerest välja. Nonii, peame meeles, et oli aasta 21, suhteid ei olnud nii tihedalt kui praegu, kirjanikud ei liikunud nii palju. Eino Leino sõita Eestisse külaskäik Eestis oli tõesti ja ilmselt oluline ja avalikkuse huvi tekitanud sündmus. Tartus toimus pidulik vastuvõtmine. Kirjanikud, kunstnikud, oma paremusosas olid esindatud. Ja kirjanikud, kunstnikud olid kõik esindatud, kõigepealt tuldi Tallinnast Tartusse rongiga ja rongisõit kestis üheksa tundi, on meenutatud. Aseaeg möödus lennates, sellepärast et Eesti on Soomest siiski nii palju lõuna poole, et siin kõik õitses. Ja see õitsev Eesti oli. Eero Leenu on avaldanud väga sügavat muljet, tema mälestustes. Ilmselt õitses Eesti aasta ringi ja ta meenutab just neid tartu valgeid öösid ja õite küllust. Kavas oli muidugi kõigepealt Eino Leino õhtuülikooli aulas ja siis selle järel oli vastuvõtt Pallases. Ja muidugi Eino Leino Tartus ka kohvik Werneris, see oli koht, kuhu pidi üks kirjanik minema, kus kogu Tartu intelligents koondus ja kus harrastati peale selle, et seal räägiti väga palju kirjandusküsimustest, et seal loeti ajalehti, et sinna käib mõne inimese post. Et seal võib olla, kirjutati alla vekslit kindlasti juhtusse. Ta seal harrastati õilsat malemängu ja malemängu proovis siis ka Eino Leino ja mängis nii Tuglas, August Alle ka, aga enamasti ta küll kaotas Tartus veel keegi, kellele pidi külaskäigu tegema. Ja see oli muidugi Postimehe peatoimetaja Jaan Tõnisson Tõnissoni juurde küll, aga Eino Leino läks visiidile. Kuid muidugi, Leino ja Tõnisson olid täiesti erinevad, suur karsklane ja aatemees ja suur Boffeem, aga sellele vaatamata pleenum avastusoskus. Leeno vallutav isiksus võlus kogu Tõnissoni perekonna, nii et Tõnisson käis vastuvisiidil ja paussis eino läinud lõunale. Ja ülikooli oli aulas, oli loomulikult koos kogu akadeemiline üldsus. Rektor Heinrich Koppel oli vastu võtmas sellepärast teeno leelo oli peaaegu võrdne Soome mõne ametliku saadikuga. Ta tõi tervitusi Soomest ja Aino suits meenutab oma mälestusteraamatus tundemaini Eino Leino, kuidas väga mitmed Soome ühiskondlikud organisatsioonid saatsid tervitusi Eestile. Ja see oli ju aeg, kus Soome oli vabaks saanud, Eesti oli vabaks saanud ja valitses selline üldine vendlus. Rõõmu ja uhkuse üksteise üle. Ja see, et Eino Leino esines justkui suurema hõimumaa saadikuna, see muidugi lisas tema missioonile KV sellist sära. Tundub küll, et leinale see käik meeldis, Eesti talle meeldis ja sellele oli kontrast tema enda kogemust, omaenda mälestused Soomest. Ta ei olnud oma kodumaaga üldse rahul ja siis me jõuame, no niisuguse kultuuriloolise kurioosumini leinal, kes siit mingisugused erilised ideed tekkisid Eestis. Jeannette ideed tekkisid Eestis ülikooli aulale Leenu luuletuste deklameerimisel, üks deklameeri oli ka Aino suits, kes oli näitlemishuviline, kes on hiljem väga sageli astus üles deklamaatorina. Sellele järgnes piduõhtu. Sellele järgnes biojärgmine hommik, kus Aino suits ärkas kella nelja ajal ülesse ja pööninguaknast vaatas välja Eino Leino, lõid takti ja üldiselt ärgake üles, linn põleb, sest ta oli mööda läinud linna sisse sõites tuletõrjeparaadist ja see oli muljet avaldanud ja siis tõepoolest juhtus nii, et tartus vanade puumajade seas puhkes tulekahju ja ja hakati häirekella lööma. Seal sai ka võtta v bankid kätte ja nii et seal juhtus tõesti igasugust ja kogu selles põnevas ja meelikus ja kevadises kõrgendatud meeleolus, kus Leino kordas kogu aeg, et mulle nii meeldib siin, et ma ei tahagi siit ära minna, tuli tal idee, et kõige parem oleks Eestisse jääda niimoodi, et paluda, et Soome president vabastaks tega Soome kodakondsusest. Ta vahepeal lisas, et kasvõi ajutiselt ja siis võtaks Konstantin Päts ta vastu Eesti kodakondsusesse. No see on põhimõte, aga tegelikult need hinnangud Soomel olid ikka päris karmid. No hinnangut Soomel olid jah, küllaltki karmid ta palus ennast vabastada soome rahva isandatest ja orjadest. Kui ma nüüd meelde tuletan, oli see tema väljend. Ja ta tahtis saada siis vaba Eesti kodanikuks. Ja kuidas sellega nüüd oli, kas need palvekirjad jõudsid presidentide? Vaevalt küll. Visnapuu meenutab, et need jäid tema kätte, et need on avaldatud pärast leerunud surmaajakirjas. Looming. Üks mustandi variant on kirjandusmuuseumis Tuglase kogusse aga kui need ka üle Anti mingis versioonis, siis muidugi ei võetud. Neid palvekirju tõsiselt, no neid algvariante saame me siin laua peal vaadata, need on tõesti algvariandid, siin on täiendusjuurdekirjutusi ja, ja mahatõmbamisi. No niisugune kurioosum oli nii, et see on mustand facto siis see ta mustand. Aga see, et seega ümber kirjutati ja kellelegi kätte anti, siin hakkavad juba arvamused lahku minema. No siin lähevad arvamused lahku, jah, sellepärast et Visnapuu meenutab, et tema käte jäide ja selle järgi, mis tema kätte jäi, on tema, nad andnud ajakirja looming trükkimiseks. Ja kuivõrd nad tõesti kusagile jõudsid, seda, seda ei oska keegi päriselt öelda, kas, kas need Leena sõbrad nad nüüd peale selle ajakirjanduses sellest juttu oli kohe kõrvale paid või mingisugune ümber kirjutatud variant üle anti, seda ei tea. Päris kindlalt ei saa seda öelda. No nende kirjatööde või avalduste tegemine oli võib-olla tõesti impulsiivne ja teatud meeleolust sünnitatud ja tekkinud, aga et tema niisugune saesuhe Eestisse püsis ja ka vist kriitiline suhe Soomesse vist püsis. Ja see püsis küll ja tal oli kogu aeg kavatsus tulla tagasi Eestisse ja see kavatsus hoida tegelikult kuni lõpuni, sest leidnud suri 26. aasta alguses ja viimasena käis tema juures August Annist, kes tahtis saada Leeno käest luba, et avaldada Eestis tema näidend. Aga noh, tegelikult muidugi seda luba ei oleks pidanud minema Soome Leenu käest isiklikud küsima. Annist on ka öelnud, et tegelikult ta tahtis Soome rahva suurt luuletajat kord veel näha. On ka veel niisugune fakt, et viimane kirjalik teade, et ta Eesti vastu huvi tunneb, on mingisugune pühendus. Bernhard Linde lehes tema raamatus. No mõte oli see, et kohtumiseni järgmisel suvel Eestis. Järgmist suve Leino enam ei näinud tervisele niivõrd Rovineeritud kui vanatari. Ta oli 48 aastane, ta tervis oli planeeritud. Ta oli nii-öelda põlenud lõpuni, selleks ajaks Ja see lõpp saabus siis, kui ta oli heade inimeste juures kodus, siis oli tal rahu ja vähemalt viimased nädalad kuud möödusid turvaliselt. Nii võib vist öelda. Jah, nii võib öelda.