{ "eol_1608629728": { "olemid": [ "eesti", "euroopa liit", "euroopa", "lhv", "rasmus kattai", "ülo kaasik", "vene", "euroopa keskpank", "eesti pank", "heido vitsur" ], "tekst": "Vitsur: inflatsioon on uuel tasemel ja sellega peame elama\nSuurim muutus võrreldes Eesti Panga eelmise prognoosiga on hinnatõusus, mida keskpank tõstis viie protsendi võrra. Hinnatõus on praeguseks muutunud laiapõhjaliseks. \"Kehtivas geopoliitilises keskkonnas on ka ettevaates energia hind üsna raskelt prognoositav, nii et isegi praegu ettenähtava umbes 15-protsendilise tõusu juures tuleb valmis olla selleks, et inflatsioon võib kujuneda sellest ka kiiremaks,\" ütles Eesti Panga prognoosimeeskonna juht Rasmus Kattai. Majanduseksperdi Heido Visturi sõnul ongi viimastel kuudel hinnatõus Eestis küündinud Euroopa tipptasemele 20 protsendi juurde, kuid eelmise aasta kõrge võrdlusbaas toob keskmise allapoole. \"Et aasta keskmine saab olema 15 protsenti, ei tähenda, et praegune 20 protsenti madalamaks läheb, vaid see, et möödunud aasta lõpus oli ka kiire hinnatõus. /.../ Alates juulist hakkab baas korrigeerima ja aasta lõpus oli vist meil 12 protsenti, nii et siis tuleb suhteliselt madal hinnatõus. Kuid see ei tähenda, et hinnad alaneksid. See on uus tase ja sellega me peame elama,\" rääkis LHV majandusekspert Heido Vitsur. Eesti Panga prognoosi järgi leevenebki hinnatõus tunduvalt aeglasemalt kui on varem arvestatud. Järsult elukallidust tõstnud hinnatase jääbki kõrgele ja on jõudnud juba 90 protsendini Euroopa Liidu keskmisest. \"Hinnatase on püsivalt kõrgem, peaaegu kümnendiku jagu kõrgem kui seda näitasid eelmisel aastal, sõja-eelselt tehtud prognoosid, sest Euroopa valikud ümberlülituda Vene energiakandjatest on ilmselt püsivalt toonud kaasa kallima energia,\" rääkis Kattai. Euroopa Keskpank karmistab rahapoliitikat, et ohjeldada hinnatõusu ja ühtlasi kavatseb pank juulis tõsta baasintressimäära 0,25 protsendipunki võrra. Intressi on kavas tõsta ka septembris ja edaspidi veelgi. \"Turud ootavad praegu seda, et intressimäärad ikkagi tõusevad märkmisväärselt. Me räägime ikkagi sellest et järgmise aasta jooksul ühe protsendini või isegi kõrgemale nad võivad tõusta. Aga olgem ausad, see väga palju sõltub sellest, millised inflatsiooniarengud on,\" rääkis Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik. \"Kui inflatsiooni õnnestub vaos hoida, siis väga ei rutata, sest majandus, investeeringud nõuavad siiski suhteliselt odavat raha,\" ütles Vitsur.", "seosed": { "eesti - eesti pank": [ { "seos": "riigi keskpank", "roll 1": [ "eesti", "riik" ], "roll 2": [ "eesti pank", "institutsioon" ] } ], "eesti - euroopa": [ { "seos": "hinnatõusu võrdlus", "roll 1": [ "eesti", "riik" ], "roll 2": [ "euroopa", "piirkond" ] } ], "eesti - euroopa liit": [ { "seos": "hinnataseme võrdlus", "roll 1": [ "eesti", "riik" ], "roll 2": [ "euroopa liit", "organisatsioon" ] } ], "eesti - heido vitsur": [ { "seos": "hinnatõusu hindamine", "roll 1": [ "eesti", "riik" ], "roll 2": [ "heido vitsur", "hindaja" ] } ], "eesti - rasmus kattai": [ { "seos": "majandusprognoos", "roll 1": [ "eesti", "riik" ], "roll 2": [ "rasmus kattai", "prognoosija" ] } ], "eesti - ülo kaasik": [ { "seos": "majanduspoliitika kommenteerimine", "roll 1": [ "eesti", "riik" ], "roll 2": [ "ülo kaasik", "kommenteerija" ] } ], "eesti pank - euroopa keskpank": [ { "seos": "rahapoliitika kooskõla", "roll 1": [ "eesti pank", "järgija" ], "roll 2": [ "euroopa keskpank", "kujundaja" ] } ], "eesti pank - heido vitsur": [ { "seos": "majandusanalüüs", "roll 1": [ "eesti pank", "prognoosi tegija" ], "roll 2": [ "heido vitsur", "analüüsija" ] } ], "eesti pank - rasmus kattai": [ { "seos": "prognoosimeeskonna juht", "roll 1": [ "eesti pank", "tööandja" ], "roll 2": [ "rasmus kattai", "juht" ] } ], "eesti pank - vene": [ { "seos": "prognoosi tegur", "roll 1": [ "eesti pank", "prognoosi tegija" ], "roll 2": [ "vene", "tegur/allikas" ] } ], "eesti pank - ülo kaasik": [ { "seos": "asepresident", "roll 1": [ "eesti pank", "tööandja" ], "roll 2": [ "ülo kaasik", "asepresident" ] } ], "euroopa - euroopa keskpank": [ { "seos": "rahapoliitika kujundamine", "roll 1": [ "euroopa", "mõjutatav piirkond" ], "roll 2": [ "euroopa keskpank", "tegija" ] } ], "euroopa - heido vitsur": [ { "seos": "inflatsiooni võrdlemine", "roll 1": [ "euroopa", "referents" ], "roll 2": [ "heido vitsur", "kommenteerija" ] } ], "euroopa - rasmus kattai": [ { "seos": "energiapoliitika kommenteerimine", "roll 1": [ "euroopa", "tegija" ], "roll 2": [ "rasmus kattai", "kommenteerija" ] } ], "euroopa - vene": [ { "seos": "energiakandjate päritolu", "roll 1": [ "euroopa", "tarbija" ], "roll 2": [ "vene", "tarnija" ] } ], "euroopa - ülo kaasik": [ { "seos": "rahapoliitika mõju", "roll 1": [ "euroopa", "mõjutatav piirkond" ], "roll 2": [ "ülo kaasik", "kommenteerija" ] } ], "euroopa liit - euroopa keskpank": [ { "seos": "keskpank", "roll 1": [ "euroopa liit", "liit" ], "roll 2": [ "euroopa keskpank", "institutsioon" ] } ], "euroopa liit - heido vitsur": [ { "seos": "inflatsiooni võrdlemine", "roll 1": [ "euroopa liit", "referents" ], "roll 2": [ "heido vitsur", "kommenteerija" ] } ], "euroopa liit - rasmus kattai": [ { "seos": "hinnataseme võrdlus", "roll 1": [ "euroopa liit", "referents" ], "roll 2": [ "rasmus kattai", "kommenteerija" ] } ], "euroopa liit - vene": [ { "seos": "energiakandjate tarnija", "roll 1": [ "euroopa liit", "tarbija" ], "roll 2": [ "vene", "tarnija" ] } ], "euroopa liit - ülo kaasik": [ { "seos": "rahapoliitika kommenteerimine", "roll 1": [ "euroopa liit", "mõjutatav organisatsioon" ], "roll 2": [ "ülo kaasik", "kommenteerija" ] } ], "heido vitsur - lhv": [ { "seos": "majandusekspert", "roll 1": [ "heido vitsur", "ekspert" ], "roll 2": [ "lhv", "tööandja" ] } ], "heido vitsur - rasmus kattai": [ { "seos": "prognoosi analüüsimine", "roll 1": [ "heido vitsur", "analüüsija" ], "roll 2": [ "rasmus kattai", "prognoosija" ] } ], "heido vitsur - vene": [ { "seos": "inflatsiooni põhjus", "roll 1": [ "heido vitsur", "kommenteerija" ], "roll 2": [ "vene", "kriisi allikas" ] } ], "rasmus kattai - vene": [ { "seos": "energiakriisi põhjus", "roll 1": [ "rasmus kattai", "kommenteerija" ], "roll 2": [ "vene", "kriisi allikas" ] } ], "rasmus kattai - ülo kaasik": [ { "seos": "kolleegid", "roll 1": [ "rasmus kattai", "töötaja" ], "roll 2": [ "ülo kaasik", "töötaja" ] } ], "ülo kaasik - euroopa keskpank": [ { "seos": "rahapoliitika kommenteerimine", "roll 1": [ "ülo kaasik", "kommenteerija" ], "roll 2": [ "euroopa keskpank", "tegija" ] } ], "ülo kaasik - vene": [ { "seos": "inflatsiooni põhjus", "roll 1": [ "ülo kaasik", "kommenteerija" ], "roll 2": [ "vene", "kriisi allikas" ] } ] } }, "eol_1608778570": { "olemid": [ "eesti energia", "eesti" ], "tekst": "Eesti Energia annab kahekümnendiku Eesti maksutulust\nEesti Energia andis neljapäeval teada, et on selle aasta esimese üheksa kuuga tasunud riigieelarvesse makse ja keskkonnatasusid kokku ligi pool miljardit eurot. Sellest erinevate otseste maksudena 95,3 miljonit ja CO2 emissioonikulu turuhinnas 399,1 miljonit eurot, mis kasvas mullusega võrreldes pea 100 miljoni euro võrra. Kui võrrelda seda summat 2022. aastal riigieelarvesse planeeritud maksutuluga, mida oli 11,1 miljardit eurot, siis praeguseks Eesti Energia tasunud maksudena 4,45 protsenti riigieelarves planeeritud maksutulust. Samas ei ole aasta veel läbi ja Eesti Energial on jäänud veel terve kvartal tegutseda ja makse tasuda. Praegu on päriselt laekunud maksude statistika teada vaid esimese kaheksa kuu lõikes, kokku 7,67 miljardit eurot. Kui kaheksa kuu maksulaekumist mehhaaniliselt kuu võrra ekstrapoleerida 8,63 miljardi euroni, võiks hinnata Eesti Energia selle aasta maksupanust 5,72 protsendile. Ja ikka ei ole see veel kõik. Kui Eesti Energia teatas, et esimese üheksa kuu kasum on ettevõttel olnud 111,9 miljonit eurot, siis võiks ka seda põhimõtteliselt võtta riigituludena, kui valitsus selle dividendidena ettevõttest välja võtab. Küll järgmisel aastal, aga arvutuslikult võiks ka see tõsta ettevõtte panust Eesti eelarvesse 1,3 protsendipunkti võrra 7,02 protsendini maksutulust. Eesti Energia avalikustas neljapäeval oma kolmanda kvartali majandusaasta aruande. Ettevõtte teatel teeniti tuletisinstrumentide ümberhindamiseta kolmandas kvartalis 27,4 miljonit eurot puhaskasumit. Üheksa kuu puhaskasum ulatus 111,9 miljoni euroni." }, "eol_578966": { "olemid": [ "eesti", "euroopa liit", "majandusministeerium", "autoettevõtete liit", "kadri simson", "rahandusministeerium" ], "tekst": "Majandusministeerium tahab 2018. aastast koguda raskeveokitelt teekasutustasu\nVeokitele teemaksu kehtestamise idee pärineb eelmiselt valitsuselt. Praegune majandusminsiter Kadri Simson peab nüüd poole aasta jooksul maksukogumiseks süsteemi looma, sest rahandusministeerium on 2018. aasta eelarvesse uue maksu pealt laekuva tuluga juba arvestanud. Kuna Euroopa Liidus peavad teekasutuse eest maksma veokid, mille kaal on üle 3,5 tonni, siis taotleb Eesti erandit, vahendas \"Aktuaalne kaamera\". \"Need väiksemad masinad sageli on kasutuses Eesti sisestes kaubavedudes. Me näeme, et nendel masinatel on koormus viimastel aastatel niigi tulnud. Ta on tulnud läbi kaheaastase aktsiisitõusu. Ja lisaks, kuna me näeme, et põhiline probleem on Eestit läbivatel masinatel, siis Eestit läbivad ikkagi valdavalt suurema kaliibriga masinad, mis on üle 12 tonni,\" selgitas Simson. DSV Transport juhatuse liige Alvar Tõruke märkis, et Eesti rahvusvaheliste ja kohalike vedude konkurentsivõimet see kindlasti ei tõsta. \"Ja seeläbi ka meie tootmise konkurentsivõimet. See mõjutab eelkõige kohalikke vedusid, et kõik need autod, mis veavad kaupu meie maakondadesse ja teenindavad kohalikke tööstusi, siis nendele saab see löök olema kõige suurem,\" sõnas ta. Esialgse plaani järgi maksustataks alates 2018. aastast kõiki Eesti põhimaanteedel sõitvaid ja üle 12 tonniseid veokeid päevamääraga 10-12 eurot ja aastase määraga 700-1300 eurot. Autoettevõtjate Liit teemaksu kehtestamisele otseselt vastu ei ole, kuid nende sõnul tuleks seda vaadata tervikuna, sest juba praegu kehtib raskeveoki maks, makstakse ka kütuseaktsiisi ning eriti rasked autod tasuvad täiendavat maksu. \"Seepärast tuleks teemaksu kehtestamist meie hinnangul vaadata alates 3,5 tonnist, sest alates 3,5 tonnist raskeveoki maksu ei ole. Ja samuti toimivad need veokid ühel kaubaveo turul. Siis võrdsustaks ta konkurentsiolukorda,\" lausus Eesti Autoettevõtete Liidu direktor Villem Tori. Simsoni sõnul kasutatakse maksuga kogutud raha teede üldiseks korrashoiuks. Kütuseaktsiisi taassidumist teedehoiuga Simson praegu ei näe. \"Ma usun, et need ettevõtted saavad aru, et selle võrra jääb neil ära aastal 2018 diisliaktsiisi tõus. Kui riik aastal 2018 nii Eesti kui ka võõrriikide veokitest planeerib tulu ligikaudu 12 miljonit, siis ärajäetav aktsiisitõus diislile viib riigieelarvest ära 37 miljonit,\" ütles minister.", "seosed": { "eesti - euroopa liit": [ { "seos": "Maksureeglid", "roll 1": [ "eesti", "taotleja" ], "roll 2": [ "euroopa liit", "reeglite kehtestaja" ] } ] } }, "ert_326250": { "olemid": [ "eesti", "euroopa", "swedbank", "soome", "usa", "rootsi", "eesti pank" ], "tekst": "Oktoobris kasvas eksport teist kuud järjest. Juba septembris oli kaupade eksport selle aasta suurim, ent oktoobris kasvas see veel 87 miljoni euro võrra. Kõige rohkem eksporditi kaupu Soome, siis maadena järgnesid. USA ja Rootsi. Eksport suurenes enim USAsse võrreldes eelmise aasta oktoobriga koguni 144 protsenti ja seda tänu kommunikatsiooniseadmete ekspordile. USA-s veeti kaupu kokku 159 miljoni euro väärtuses. Lisaks kommunikatsiooniseadmetele andis ekspordi kasvu olulise panuse õlitoodete ja teravilja väljavedu. Kui mullu oktoobris eksporditi teravilja 39 miljoni euro, siis tänavu ligi 61 miljoni euro eest. Viljamaaklerfirma Copenhagen mürghns äriarendusjuhi Indrek Aigro hinnangul tuleb kogu Eesti teravilja eksport tänavu 100000 kuni 150000 tonni suurem kui eelmisel aastal. Mis on peamine toode ja eesti nisu sel aastal võib öelda, läks valdavas enamuses toiduks, mis tähendab, et inimtarbimisse mitte loomasöödaks. Eesti koristas hea kvaliteediga nisu ja see andis talle lisandväärtust. Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina sõnul viitavad kõik märgid sellele, et kaupade ekspordikasv jätkus ka novembris. Kema sõnul tõusid möödunud kuul töötleva tööstuse kui suurima kaupu eksportiva majandusharu tootmismahtude kasvu, ootused ja eksporditellimused. Eesti Panga ökonomist Mari rei osutas mitmele asjaolule, miks Eesti eksport on ka koroonakriisi teises laines häid tulemusi näidanud. Ühelt poolt me näeme, et ka meie kaubanduspartnerite majandus teil on läinud paremini kui Euroopas keskmiselt, teisalt kindlasti meie ettevõtted on väikesed, kiiresti võimelised ümber kohanema ja oma roll on ka ka kindlasti sellel ja tegelikult meest, sellist ekspordi kasvu oleme näinud tugevat küll kahel viimasel kuul, aga terve suve jooksul oli tegelikult kogu väliskaubanduse poolt küllaltki positiivne. Justkui me vaatame töötlevat tööstust, et siis nii-öelda see kriis ei ole tööstust väga suutnud rööpast välja ajada.", "seosed": { "eesti - eesti pank": [ { "seos": "ekspordianalüüs", "roll 1": [ "eesti", "analüüsi objekt" ], "roll 2": [ "eesti pank", "analüüsija" ] } ], "eesti - euroopa": [ { "seos": "majanduslik võrdlus", "roll 1": [ "eesti", "võrreldav majandus" ], "roll 2": [ "euroopa", "võrdluspiirkond" ] } ] } }, "eol_1608461402": { "olemid": [ "eesti", "euroopa liit", "parlament", "euroopa", "euroopa komisjon", "euroopa parlament", "raimond kaljulaid", "riigikogu", "taavi aas", "euroopa liidu nõukogu", "urmas reinsalu", "keskkonnaministeerium" ], "tekst": "Riigikogu heakskiitu \"Eesmärk 55\" paketile on oodata jaanuari lõpus\n\"Euroopa Liidu asjade komisjonil on kavas kliimapaketti arutada komisjoni 24. jaanuari istungil,\" ütles riigikogu pressiesindaja Merilin Kruuse esmaspäeval ERR-ile. ELAK-i selle nädala kahe istungi päevakorras \"Eesmärk 55\" ei ole. Ka ELAK-i aseesimees Raimond Kaljulaid ütles esmaspäeval ERR-ile, et Eesti seisukohad kinnitatakse jaanuari lõpuks. \"Ma arvan, et kuu lõpuks on need seisukohad ühel või teisel viisil Euroopa Liidu asjade komisjonis kinnitatud. Ma olen üsna optimistlik,\" ütles ta. Kaljulaidi sõnul on tegemist erakordselt mahuka eelnõuga ning seetõttu ei ole vaja kiirustada selle menetlemisega parlamendis. \"Kui vaadata, keda kõiki on kaasatud ja mida nad on arvanud selle eelnõude paketi kohta, siis ainuüksi neid materjale on juba üle 130 lehekülje,\" lisas ELAK-i aseesimees. Seda on arutatud nii keskkonna- kui majanduskomisjonis ning paketi teemal on oma arvamust väljendanud rida ettevõtlusorganisatsioone ja keskkonnahoiu ning loodushoiuga tegelevaid ühendusi. \"Aga ega see ei ole viimane kord, kui riigikogu peab seda arutama. Praegu ju alles algab kõneluste ja kokkulepete tegemise aeg,\" rõhutas Kaljulaid. Valitsus sooviks kiiremat menetlust Samas tunnistasid valitsuse esindajad, et kinnitatud seisukohtade puudumine raskendab juba alanud läbirääkimistel Eesti positsioonide kaitsmist Euroopa Liidus. \"Seetõttu oleks meil ka väga vaja riigi esmaseid seisukohti, et oleksime laua taga võrdsed partnerid ja saaksime oma seisukohti kaitsta,\" ütles keskkonnaministeeriumi kliimateemade asekantsler Kristi Klaas esmaspäeval riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni istungil, kus teemat arutati. Klaas selgitas, et Euroopa Komisjoni suvel esitatud ettepanek on alles alus läbirääkimisteks riikide vahel, kes peavad pärast omavahelise kokkuleppe saavutamist jõudma üksmeelele ka Euroopa Parlamendiga. \"See tähendab, et seisukohad võivad muutuda, mis omakorda tähendab, et riigi seisukohti tuleb üle vaadata, täpsustada ja täiendada, et oma seisukohti kõige paremini kaitsta,\" selgitas ta. Ka keskkonnaminister Erki Savisaar rõhutas komisjoni avalikul istungil, et pakett ei ole veel lõplik ja lukus, vaid see on alles arutusjärgus. Kuna Eesti on nõustunud paketi põhieesmärgiga, aga samas on riikidele jäetud suur otsustusõigus, kuidas selleni jõuda, siis saaks Eesti läbirääkimistel endale ebasobivamaid eesmärke korrigeerida, rääkis Savisaar. \"Aga üldiselt peaks pakett meie elu paremaks muutma – paraneks keskkond, inimeste elukvaliteet ja tervis, majanduse konkurentsivõime, Eesti energiajulgeolek. Oleme nutikas rahvas ja küllap saame hakkama,\" ütles keskkonnaminister. Savisaare sõnul tasuks pakett koos hoida, mitte mõelda, kuidas sellele iga hinna eest vastu võidelda. Kui pakett killustada ja blokeerida mõni selle komponent, siis võib juhtuda, et see võetakse vastu Euroopa Liidu tasemel õigusaktidega ja hääletustel, kus Eesti jääks riikide enamusele alla, rääkis keskkonnaminister.  Ka majandus- ja taristuminister Taavi Aas rääkis komisjoni istungil sellest, et Euroopa Komisjoni esialgne pakett tegi vaates Eesti esmalt väga murelikuks, kuid valitsuse tänastes seisukohtades on jäetud keerulistes küsimustes endale läbirääkimiste ruumi. Aasa sõnul Eesti jaoks kõige keerulisemad transpordisektorile mõeldud piirangud, kus juba varasemalt oli ambitsioon väga suur, kuid nüüd tuli survet veelgi juurde. Eestile teevad suuremat muret ka merenduses kavandatavad piirangud ning kõik, mis seotud põllumajandusega, tõdes Aas. Kolmveerandil riikidel on positsioon kinnitatud Klaasi sõnul olid detsembris peetud keskkonnaministrite nõukogul umbes kolmveerandil riikidel oma kinnitatud seisukohad juba olemas ning nad said märku anda oma kõige suurematest murekohtadest. Lisaks on ka rühm riike koostamas ettepanekut, kuidas CO2 kvoodihinna suure kõikumise pidurdamiseks muuta senist heitekaubanduse süsteemi. Kuna aga Eesti ei ole oma seisukohti kinnitanud, ei ole Eesti esindajad saanud ka sellel teemal anda oma panust, lisas ta. \"Kohtumised juba toimuvad iganädalaselt. Iga nädal, mis me laua taga ei ole, ei saa me ka oma huvisid esindada,\" tõdes asekantsler. Eesti on mõnes seisukohas veel kõhklev Valitsus kiitis Eesti seisukohad Euroopa Liidu kliimapaketiks heaks novembris. Samas pole teada, kui palju rohepööre Eestile maksma läheb. \"Valitsus paneb ette täies mahus selle paketi üldkontseptsiooni toetada, kuid see, mis on mõju tarbijatele, Eesti ettevõtjatele, on tegelikult jäetud välja arvestamata. /.../ Selliste positsioonidega, mis tegelikult meie rahvuslikke huvisid ei kaitse, ma arvan, ei ole mõistlik välja minna,\" kommenteeris erikomisjoni esimees liige Urmas Reinsalu \"Aktuaalsele kaamerale\". Majandusminister Taavi Aasa sõnul on Eesti riik mõnedes positsioonides kahtleval seisukohal. \"See, et me oleme kahtlevad, seda tähendabki, et me sellisel kujul seda ei toeta. Me tahame siin selgust saada. Mis puudutab mõjuhinnangut, siis ma arvan ka, et see on väga mõistlik ära teha,\" ütles Aas. Reinsalu sõnul mõjutaks sellisel kujul pakutud rohepööre oluliselt mitme sektori tulevikku. \"Transport, eraldivõetuna lennutransport ja merendus, laevandusele tähendaks see ülimalt tugevat põntsu, põllumajandus, metsandus. Ka erasõidu kogu transpordikorraldus, seejärel kogu tööstus, kogu majandus ja loomulikult kogu kütte ja elektrienergia tarbimine,\" loetles Reinsalu. Keskkonnaminister Erki Savisaare sõnul on Euroopa Liidu kliimaeesmärkides ettepanekuid, mis Eesti riigile ei sobi. Näiteks pole reaalne vähendada CO2 heitmeid metsanduses ja põllumajanduses 2,5 miljoni tonni võrra. Kuid neid erimeelsusi üritatakse lahendada läbirääkimiste käigus, kus igal liikmesriigil on omad huvid. \"Me peame olema konstruktiivsed, me ei saa öelda, et me oleme igal juhul vastu, sõltumata sellest, mida te pakute või mis ettepanekuid te teete. Sellisel juhul me kukume läbirääkimistelaua tagant ära ja meie arvamusega lihtsalt ei arvestata. Selleks, et olla laua taga, me peame pakkuma omapoolseid lahendusi,\" ütles Savisaar. Euroopa Komisjoni juulis esitatud kliimaõigustiku ettepanek \"Eesmärk 55\" on osa EL-i rohepöörde algatusest, mis seab eesmärgiks vähendada liikmesriikide kasvuhoonegaaside koguheidet 2030. aastaks 55 protsendi võrra võrreldes 1990. aastaga ning saavutada 2050. aastaks EL-is kliimaneutraalsus. Eesmärk 55 koosneb 14 seadusandlikust algatusest, millest enamiku suhtes on valitsus Eesti läbirääkimispositsiooni heaks kiitnud ning mis vajavad nüüd ka riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni heakskiitu. Algatuste seadustamiseks peavad nendes kokku leppima riikide valitsused Euroopa Liidu Nõukogus ning neile peab oma heakskiidu andma ka Euroopa Parlament. Eeldatavasti kestavad EL-i riikide esindajate läbirääkimised paketi lõplikuks kokku leppimiseks paar aastat.", "seosed": { "eesti - euroopa liit": [ { "seos": "liikmesriiklus", "roll 1": [ "eesti", "liikmesriik" ], "roll 2": [ "euroopa liit", "organisatsioon" ] }, { "seos": "kliimapaketi läbirääkimised", "roll 1": [ "eesti", "läbirääkija" ], "roll 2": [ "euroopa liit", "läbirääkimiste keskkond" ] } ], "eesti - euroopa": [ { "seos": "kliimaalgatuste menetlus", "roll 1": [ "eesti", "liikmesriik" ], "roll 2": [ "euroopa", "algatuste algataja" ] } ], "euroopa liit - euroopa": [ { "seos": "institutsiooniline seos", "roll 1": [ "euroopa liit", "organisatsioon" ], "roll 2": [ "euroopa", "institutsioonide nimetus" ] } ] } }, "eol_570629": { "olemid": [ "eesti", "rahvaerakond", "kristen michal", "riigikogu" ], "tekst": "Michal: sõidujagamisteenuse areng peaks vähendama piraattaksondust\nMajandus- ja taristuminister Kristen Michal vastas riigikogu infotunnis muuhulgas küsimustele sõidujagamisteenuse mõjust taksondusele. Riigikogu liige, konservatiivsesse rahvaerakonda kuuluv Arno Sild väitis, et taksofirmade juhid ja taksojuhid on aruteludes kinnitanud, et siinne taksondus on normaalselt arenenud ja Eestisse täiendavaid taksoteenuseid vaja ei ole. Silla hinnangul on seoses Uberi tulekuga Eestisse palju probleeme, mis puudutavad klientide ohutust ja liiklusohutust. Ta ütles ka, et Uberi tulekust Eestisse suurt majanduslikku kasu ei teki, kuna Uberi peakorter pole Eestis. Minister Kristen Michal ütles, et küsimus on selles, kas lähtuda tarbija kasust või sellest, et mingi sektor on kogu aeg tegutsenud teatud viisil." }, "eol_546943": { "olemid": [ "aafrika", "keskkonnaamet", "euroopa komisjon", "olev kalda", "eesti jahimeeste selts", "veterinaar- ja toidulaboratoorium", "eesti jahimees", "vta", "keskkonnaministeerium" ], "tekst": "Jahimehed said kütitud metssigade hoiustamiseks külmikud\nKõik seakatku riskipiirkondades kütitud metssead peavad olema uuritud sigade Aafrika katku välistamiseks ning nende metssigade liha kuni analüüsitulemuste saabumiseni kasutada ei tohi. „Kuigi suurel osal jahiseltsidest on omal külmkambrid olemas, on seakatku tõrjumiseks suurendatud küttimislimiitide täitmisel tekkinud vajadus täiendavate liha hoiustamisvõimaluste loomiseks,“ ütles veterinaar- ja toiduameti peadirektori asetäitja Olev Kalda. Külmkambrid läksid maksma 48 060 eurot, mis sisaldab nii külmikuid kui ka nende transpordi- ja paigalduskulusid. Kuna tegemist on olulise ennetava meetmega sigade Aafrika katku tõrjumisel metssigade populatsioonis, hüvitab Euroopa Komisjon külmkambrite soetamiseks tehtud kulutused veterinaar- ja toiduametile kuni 75 protsendi ulatuses. Esimese kaheksa külmkambri asukohad pakkus välja Eesti Jahimeeste Selts koostöös kohalike jahiseltsidega. Veterinaar- ja toiduametil on lähiajal plaanis välja kuulutada hange täiendava 20 külmkambri ostmiseks. Seoses intensiivsema küttimisperioodi algusega hakkas veterinaar- ja toidulaboratoorium alates oktoobrist analüüsima seakatku proove ka pühapäeviti. Et kõik proovid jõuaksid õigeaegselt laborisse võtavad veterinaar- ja toiduameti maakondlikud veterinaarkeskused kütitud metssigade proove kokkulepitud kellaaegadel vastu ka laupäeviti ning korraldavad nende transpordi laborisse. Esimesel nädalavahetusel analüüsis laboratoorium 80 kütitud metssea proovi, millest 40 toimetati veterinaar- ja toidulaboratooriumisse VTA maakonnakeskuste kaudu. Keskkonnaministeerium ja keskkonnaamet on teinud jahimeestele ülesandeks küttida alanud jahihooajal sigade Aafrika katku leviku peatamiseks metssigade populatsioonis metssigade arvukuse vähendamiseks vähemalt 29 600 metssiga. Veterinaar- ja toidulaboratooriumi koostatud proovivõtujuhendid, maakondlike veterinaarkeskuste lahtiolekuajad ning lisainfo sigade Aafrika katkust tulenevate piirangute ja kohustuste kohta on leitavad Eesti Jahimeeste Seltsi kodulehelt www.ejs.ee, veterinaar- ja toiduameti, veterinaar- ja toidulaboratooriumi ning sigade Aafrika katku veebilehel www.seakatk.ee. Inimestele sigade Aafrika katk ohtu ei kujuta, kuid võib põhjustada ulatuslikku majanduslikku kahju seakasvatussektorile.", "seosed": { "eesti - euroopa": [ { "seos": "projekt", "roll 1": [ "eesti", "panustaja" ], "roll 2": [ "euroopa", "rahastaja" ] } ], "eesti - euroopa liit": [ { "seos": "ühine meede", "roll 1": [ "eesti", "panustaja" ], "roll 2": [ "euroopa liit", "rahastaja" ] } ], "euroopa - euroopa liit": [ { "seos": "organisatsioon", "roll 1": [ "euroopa", "institutsioon" ], "roll 2": [ "euroopa liit", "ülemorganisatsioon" ] } ] } }, "ol_2007-11-15_75": { "olemid": [ "tea varrak", "rahandusministeerium", "postimees" ], "tekst": "Tuhanded riigipalgalised taluvad tüssamist Kui riik teatas, et tõstab järgmisel aastal riigiametnike palka 20 protsenti, siis mõeldi eelkõige ministeeriumiametnikke, kirjutab Postimees. Samas ei ole oluliselt väiksemat, 5000-7000-kroonist brutopalka teenivad hallatavate asutuste töötajad kindlad, et nende palgatõusu jaoks raha leidub. Riigi- ja omavalitsusasutuste töötajate ametiühingute liidu ROTAL juhi Kalle Liivamäe sõnul tuleks lõpetada olukord, kus osa asutustest saab palgatõusuks raha ja osa ei saa. \"Kui ma rahandusministeeriumi kantslerile Tea Varrakule ütlesin, et lõunapiirkonna tolliametniku brutopalk on 7000 krooni ringis, siis Varrak ei uskunud, sest temale esitatud andmete järgi seal nii madalaid palku ei ole,\" nentis Liivamägi." }, "ol_2010-08-03_18": { "olemid": [ "eesti energia", "oü brem kinnisvarahooldus", "lauri liiv", "tallinna küte", "õhtuleht", "tallinn", "eesti korteriühistute liit" ], "tekst": "Kõigepealt võeti soe vesi, kas järgmiseks elekter?\n Ligi 1000 hoonet haldav OÜ BREM Kinnisvarahooldus on Eesti Energiale elektri eest võlgu mitu miljonit krooni. Firma pankrotti nõuab ka Tallinna Küte. BREMi paljud kliendid on samas arveid korralikult maksnud, kuid firma on nende raha endale jätnud. Kortermajade asukad pääseksid elektri ja soojata jäämise ohust vaid siis, kui looksid ühistu ja hakkaksid oma maja asju ise ajama. Esmaspäeval ähvardas Eesti Energia OÜ BREM Kinnisvarahoolduse hallatavas 10 äri- ja büroohoones voolu välja lülitada, sest BREMi elektrivõlg on kasvanud juba mitme miljoni kroonini. Viimasel hetkel maksis firma siiski 20% võlast ning sai tänu sellele nädala ajapikendust. 800 büroo- ja tootmishoone kõrval on BREMi hoole all aga ka ligi 200 kortermaja. Kas ka kortermajad jäävad elektrita? Loodetavasti asi nii kaugele ei lähe, et ka võlgades kortermajadest hakatakse elektrit välja lülitama, ütleb Eesti Energia pressiesindaja Marina Bachmann. «Korteriühistute võlad on (suhteliselt) väikesed, aga klientide arv suurem,» põhjendab ta, miks elumaju praegu säästa üritatakse. «Meie huvi on, et tavainimene ei saaks kannatada.» Kortermaja ei päästaks vooluta jätmisest isegi see, kui elanikud on kõik arved korralikult tasunud, sest BREM pole kogutud raha tihtipeale elektrifirmale edasi maksnud. «Soovitame sõlmida klientidel otselepingu Eesti Energiaga, sest vahendaja võtmine on alati seotud riskiga,» toonitab Bachmann. Kõik majaelanikud ei pruugi oma võlast teadagi, mistõttu palub Eesti Energia kõigil BREMi halduses olevate majade asukatel asja kohta küsida Eesti Energia klienditelefonilt 1545. Peale suure elektrivõla on BREM võlgu ka toasooja eest. Juuli alguses andis Tallinna Küte Harju maakohtusse BREM Kinnisvarahoolduse pankrotinõude, mida arutatakse 18. augustil. Keskkütte eest maksmiseks ei saaks majaelanik aga parimagi tahtmise juures otselepingut sõlmida. Haldusteenust pakkuva firma palkavad eelkõige sellise korter-elamu elanikud, kus pole ühistut, mistõttu BREMi võlgadega tuleb silmitsi seista Tallinna vähestel korteriühistutel, ütleb Tallinna korteriühistute liidu juhatuse liige Karmo Lebedev. Ühistuta majas elab ka näiteks laulja Lauri Liiv, mistõttu tellitaksegi haldusteenust BREM Kinnisvarahoolduselt. Tulemuseks oli juulis ligi kuu aega väldanud soojaveekatkestus, sest BREM polnud majarahvalt kogutud raha Fortum Termestile edasi maksnud. «Vähemalt elektriga meil probleemi pole, sest selle eest tasume Eesti Energiale otse,» kinnitab Liiv. Haldajafirmast vabanemine pole lihtne Ligi kuu aega külma veega sundkarastamist pani Liivi ja tema naabrid tõsiselt mõtlema korteriühistu loomisele ning BREMi teenustest loobumisele. Samas on Liivi hinnangul tema kortermaja paljud elanikud vanades harjumustes kinni – nad ei viitsiks laulja arvates kodumaja asju ajada isegi siis, kui see tähendaks BREMi soolastest teenustasudest vabanemist. «Ehk nüüd vähemalt said aru ka need, kes enne kahtlesid, et see (korteriühistu loomine – toim) on vajalik,» loodab Liiv siiski. Kortermajade elanikud on nõus haldajafirmat palgates suuri summasid kulutama ühel lihtsal põhjusel, leiab Tallinnas Lasnamäel Anni 14 korteriühistu liige Jaan Vahar: «Ju neil siis ei ole seda aktiivset ullikest, kes teiste hüvanguks oma aega viitsiks raisata.» Vahari sõnul oli ka Anni 14 maja aastaid tagasi BREMi hallata. «Siis läks 2/3 rahast haldusele ja 1/3 remondile. Nüüd on vastupidi,» kirjeldab Vahar BREMi kulukust majarahvale. «Eks see ühistu loomiseni viiski.» Vahari sõnul ei olnud aga haldusfirmast lahtiütlemine lihtne. «Majaelanikelt koguti remondiraha, aga selle eest enamasti midagi ei tehtud. Kui BREMi tütarfirmalt maja halduse üle võtsime, pidi firma umbes 60 000 krooni remondiraha tagastama. Selle nuiamine käis üle kahe aasta,» meenutab Vahar visa võitlust. Ka Eesti Korteriühistute Liit kinnitab, et kõige rohkem abipalveid ning kaebusi tuleb seoses haldajafirmast loobumise ja korteriühistu loomisega. Eesti Energia toonitab, et kui 6. augustiks BREM kokkulepet võla tasumiseks ei sõlmi, lülitatakse elekter 10 ärihoonest pikema jututa välja. «Valik sai tehtud selle põhjal, et neil kümnel on suuremad võlad ja suurem tarbimine,» põhjendab Bachmann. Kas BREM saab võlgadega toime või satuvad tuhanded kortermajade elanikud tõepoolest sooja ja elektrita jäämise ohtu, jääb esialgu teadmata, sest BREM Kinnisvarahoolduse juhataja Risto Mägi ei leidnud terve eilse päeva jooksul aega asja Õhtulehele selgitada." }, "eol_1609389665": { "olemid": [ "eesti", "sde", "kaja kallas", "kristen michal", "lauri läänemets", "delfi", "taavi rõivas", "reformierakond", "rahandusministeerium" ], "tekst": "Eelmisel aastal oli Eestis maksuvaba tulu 4,15 miljardi euro eest\nRahandusministeeriumi kommunikatsiooniosakonna peaspetsialist Siiri Suutre selgitas ERR-ile, milline oleks mõju Eesti riigi eelarvele tulumaksuvaba miinimumi vähendamise või kaotamise korral. \"2023. aastal kehtestati maksuvaba tulu 704 eurot kuus vanaduspensionieas ja tööealiste maksuvaba tulu tõusis 500 eurolt 654 eurole. Maksuvaba tulu kokku oli 4,15 miljardit eurot. Mõju riigieelarvele oleks sellest siis 20 protsenti,\" vastas Suutre küsimusele, milline oleks mõju riigikassale tulumaksuvaba miinimumi kaotamise korral. Suutre ütles, et sel aastal tõusis vanaduspensioniealiste maksuvaba tulu 704 eurolt 776 eurole kuus, mis omakorda suurendab maksuvaba tulu mahtu. Selle aasta maksuvaba tulu prognoosi ministeeriumil jagada ei olnud. \"Selle aasta maksuvaba tulu prognoos on osa laiemast tulumaksu prognoosist ja eraldi väljavõtet meil selle kohta hetkel kiirelt pakkuda pole,\" märkis Suutre. \"Kas ja kui palju tulumaksuvaba miinimumi määra edaspidi muuta ja mis lahendused või mõtted selleks laual on, saavad kommenteerida koalitsiooni läbirääkijad,\" lisas Suutre. Peatselt peaministri ametist lahkuv Kaja Kallas (RE) ütles neljapäeval, et Reformierakond on varem riigi tulude suurendamiseks välja käinud idee vähendada tulumaksuvaba miinimumi, kuid see pole valitsuspartneritelt toetust leidnud, kuna nende hinnangul mõjutaks tulumaksuvaba miinimumi vähendamine eelkõige vähese sissetulekuga inimesi. Peaministrikandidaat Kristen Michal (RE) kinnitas reedel, et Reformierakond ei lähe uuel nädalal algavatele koalitsiooniläbirääkimistele ettepanekuga vähendada või kaotada tulumaksuvaba miinimum. Siseminister Lauri Läänemets (SDE) rääkis, et tulumaksuvaba miinimumi vähendamine eeldab maksuküüru ning et maksuvaba miinimumi kaotamist on võimalik teha vaid jõukamale osale inimestest. Laupäeval Delfis ilmunud intervjuus ütles endine peaminister Taavi Rõivas, et riik peaks langetama tulumaksuvaba miinimumi. Rõivas märkis, et kõige suurem miinus riigieelarvesse tekkis olemuslikult maksuküürust, millega nüüd küll lõpparve tehakse. \"Aga ainus lahendus minu silmis pole see, et teha veel kulukam lahendus ja tõsta tulumaksuvaba miinimum kõigile 700 euro kanti, vaid tagasi tuleks minna selle sama skeemi juurde, mis kehtis 2016. aastal,\" sõnas ta. \"Toona oli tulumaks 20 protsenti ja tulumaksuvaba miinimum umbes 200 eurot. Tänasega võrreldes ja muid tingimusi samaks jättes oleks selle süsteemi juurde tagasiminekul võit 700–800 miljonit eurot aastas.\" \"Suund võiks sinnapoole olla, et tulumaksuvaba miinimum maksuteoreetilise meetmena ei ole väga hädavajalik,\" pakkus Rõivas. Maksuvaba tulu on osa tulust, millelt tulumaksu maksma ei pea. Eraldi maksuvaba tulu kehtib inimestele, kes ei ole vanaduspensionieas ning inimestele, kes on vanaduspensionieas või jõuavad vanaduspensioniikka aasta jooksul. 2024. aastal on üldise maksuvaba tulu määr 7848 eurot aastas ehk 654 eurot kuus, kuid kui inimese brutotulu ületab 14 400 eurot aastas (1200 eurot kuus), siis hakkab maksuvaba tulu määr lineaarse valemi alusel vähenema ja jõuab 25 200 euro suuruse aastatulu (2100 eurot kuus) juures nullini. 2025. aastast on inimestel, kes ei ole jõudnud vanaduspensioniikka, tulumaksuvaba aastas 8400 eurot ehk kuus 700 eurot ning seda sõltumata inimese sissetuleku suurusest. Teisisõnu ei ole 2025. aastast enam sissetuleku suuruse arvestus vajalik ning maksuvaba tulu saavad kohaldada kõik Eesti residendid." }, "eol_633100": { "olemid": [ "hiiumaa", "saaremaa", "kadri simson", "ts laevad", "err", "ts" ], "tekst": "Riik suurendab viienda parvlaeva prahtimiseks dotatsioonisummat\nÜks argumente, miks parvlaevaliiklus riigi korraldada võeti, oli võimalus väiksemate dotatsioonisummadega läbi ajada. Samas selgub 2018. aasta eelarvest, et kui tänavu kulus suursaartega parvlaevaühenduse pidamiseks 17,3 miljonit eurot, kasvab tuleval aastal see summa ligi 21 miljoni euroni ehk on viiendiku võrra suurem. Kadri Simson selgitas ERRile, et TS Laevad on nüüdseks kaheksa kuud töötanud ning reisijate arv on selle ajaga kasvanud kuue protsendi võrra. Kui esialgu otsustati Saaremaa ja Hiiumaa ühenduse jaoks ehitada neli parvlaeva, siis nüüd on selgunud, et sellest ei piisa. \"Selleks, et hea teenuse ja lühikeste järjekordadega harjunud saarlased ei peaks ka suvistel tippkuudel vähemaga leppima, otsustas valitsus eraldada neli miljonit eurot eelkõige järgmisel aastal lühikese lahendusena viienda laeva prahtimiseks,\" lausus ta. \"Kui laeva prahtimiseks mõeldud raha dotatsioonisummast maha arvestada, on tuleva aasta toetus tänavusest veidi väiksem.\" Ministri sõnul on tegu ühekordse rahaeraldisega, kuid koostöös TS Laevadega otsitakse ka pikaajalist lahendust. \"Kui me leiame, et igal juhul peaks olema lahenduseks viienda laeva ehitamine, siis tuleme järgmistel eelarvetel selle juurde tagasi. Aga kindlasti see laev, kui seda ka ehitatakse järgmisel aastal, nii kiiresti lahendust ei paku - nii kiiresti pole liinile võimalik uut laeva tuua,\" põhjendas Simson otsust algatuseks laev prahtida. Ta märkis, et kui laeva prahtimiseks mõeldud raha dotatsioonisummast maha arvestada, on tuleva aasta toetus tänavusest veidi väiksem. Võrreldes eelmise aastaga on piletitulu olnud märkimisväärselt suurem. \"See piletiraha, mida TS laevad on reisijate ja masinate jaoks lisaks teeninud, jõuab kõik ministeeriumisse ja vähendab dotatsioonivajadust,\" nentis majandusminister. Seda, millal uus laev liinile tuleb, ei osanud Simson veel öelda. Praegu kaalutakse mitmeid variante, mis oleksid majanduslikult mõistlikud, kuid tagaksid suvisel tippajal teenindamise. \"Täpseid kuupäevi täna veel kokku lepitud ei ole, millal lahendusega välja tullakse,\" nentis ta." }, "eol_367363": { "olemid": [ "postimees", "toomas peterson", "estonian air" ], "tekst": "Leht: Estonian Air käib end välismaal tutvustamas\nTaskila ise jääb võimalikest investoritest kõneldes tagasihoidlikuks. Ta tunnistab, et on rääkinud kahe firmaga võimalikust partnerlusest ning tulevikus võiksid need olla huvitatud ka investori rollist. Kuid Taskila lisas, et läbirääkimised on veel algjärgus ning aktiivselt partnerit ei otsita, kirjutas Postimees.Lennunduskonsultant Toomas Petersoni sõnul on juhtkonnal kuuldavasti plaanis suvel muuta Estonian Airi lennufirma ülesehitust, luues katusfirma ning sinna alla kuuluvad tütarfirmad. Neist üks tegeleks lähilendudega, teine pühenduks pikematele vahemaadele ning kolmas tšarterlendudele. \"See kokku võikski tähendada võimalikku valmisolekut müügiks,\" nentis Peterson." }, "eol_1033727": { "olemid": [ "eesti", "suurbritannia", "euroopa", "johannes hahn", "austria", "euroopa komisjon", "ühendkuningriik" ], "tekst": "Eelarvevolinik julgustab Eestit rohepööret tegema\nJohannes Hahn on juba aastast 2010 istunud Austria esindajana Euroopa Komisjoni volinikutoolil. Alguses vastutanud regionaalpoliitika, hiljem euroliidu naabruspoliitika ning laienemiskõneluste eest, vahendas \"Välisilm\". Asjaolu, et Eesti avalikkus on Rail Balticu suhtes üha pessimistlikum ja näiteks suur osa trassi kruntidestki ostmata, uut eelarvevolinikku veel närvi ei aja. \"Olen juba kümme aastat töötanud sääraste projektidega. Väga tihti need algsed plaanid on ambitsioonikad, mis on hea, sest peabki olema ambitsioonikas. Kui vaadata üldist pilti, siis see projekt on üsna kaugele jõudnud. Muidugi mõned probleemid on,\" rääkis Hahn. Laialt tuntud on mure eelarveaugu pärast, mis tekib pärast Ühendkuningriigi lahkumist euroliidust. Nii heiastub klassikaline debatt selle üle, millised liikmesriigid maksavad peale, millised aga pigem saavad eelarvest hüvesid. Eelarvevolinik kutsub üles loobuma nn netomaksjate ja netosaajate mõistetest, sest mitmed uued investeeringupõhimõtted lubavad tegelikult hüvesid ka rikkamate riikide ettevõtjatele ning ühiskondadele laiemalt. \"Meil on uued poliitikavaldkonnad, prioriteedid, millega tuleb tegeleda. Näiteks kliimamuutus, digitaliseerimine, välispiiri kaitse. Neid tuleb adekvaatselt finantseerida. Seetõttu pakub komisjon välja kompromissi - arvestame sellega, et Suurbritannia küll lahkub ja iga liikmesriik peab panustama veidi rohkem, et saavutada meie ühised eesmärgid,\" rääkis Hahn. Kõige ambitsioonikam on uue Euroopa Komisjoni rohelepe, mis peaks kogu Euroopa majandust tüürima aastaks 2050 kliimaneutraalsuse suunas, mis peenemalt öeldes tähendab keskkonnahoidlikku ja vähese CO2 heitega Euroopat, puhtale energeetikale õiglast üleminekut. Spetsiaalne õiglase ülemineku fond peaks pehmendama neid saatuselööke, mis saavad osaks vanamoelistele tööstusharudele ja seal töötavatele inimestele, kes kaotavad töö. Eesti puhul käib jutt põlevkivienergeetikast. Komisjon on valmis käima välja 125 miljonit eurot, mis ajab Eesti põlevkiviärimehed naerma. \"Arvan, et Eesti saab 19 korda rohkem kui miinimum, mida me sarnasteks tegevusteks liikmesriikidele pakume. See on suurim summa inimese kohta. Asju ei saa lahendada mõne aastaga, aga me peame muutusega alustama. Seda algatust võib näha ka ülemineku käimatõmbajana, mis pakub seemneraha,\" ütles volinik.", "seosed": { "eesti - euroopa liit": [ { "seos": "liikmesus", "roll 1": [ "eesti", "liikmesriik" ], "roll 2": [ "euroopa liit", "organisatsioon" ] }, { "seos": "rohepöörde toetus", "roll 1": [ "eesti", "toetuse saaja" ], "roll 2": [ "euroopa liit", "toetuse pakkuja" ] } ], "eesti - euroopa": [ { "seos": "kliimaeesmärk", "roll 1": [ "eesti", "osaline" ], "roll 2": [ "euroopa", "regioon" ] } ], "euroopa liit - euroopa": [ { "seos": "poliitika kujundaja", "roll 1": [ "euroopa liit", "kujundaja" ], "roll 2": [ "euroopa", "mõjutatav regioon" ] } ] } }, "eol_556146": { "olemid": [ "venemaa", "eesti", "euroopa komisjon", "roomet sõrmus" ], "tekst": "Eesti põllumehed ootavad valitsuselt Euroopa Komisjoni lubatud abi rakendamist\nEesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus märkis, et Euroopa Komisjoni otsus paneb Eesti valitsusele tõsise kohustuse tagada meie tootjatele võrdsed konkurentsitingimused teiste riikide tootjatega. \"Olukorras, kus rikkamad riigid ja näiteks meie naaberriigid on valmis oma põllumehi toetama, peab ka Eesti andma riigiabi, vastasel juhul aitame eilset otsust aksepteerides justkui kaasa oma tootjatele halvema konkurentsipositsiooni tekitamisele,\" ütles Sõrmus. Euroopa Komisjoni põllumajandusvolinik Phil Hogan esitas eile meetmete paketi, mille eesmärk on põllumajandustootjate keerulise olukorra leevendamine, kuigi loodetud erakorralist abi ühenduse eelarvest ilmselt ei tule. \"Kahjuks ei andnud eilne kohtumine lootust, et Eesti ja teised Balti riigid saaksid ühenduse eelarvest erakorralist abi, kuigi meie piirkonna tootjad on Venemaa impordipiirangute ja pikalt kestnud turukriisi tõttu kõige enam kannatanud,“ nentis Sõrmus. Tema sõnul tuleb mõista, et meie tootmisstruktuuri ja ettevõtete keskmist suurust arvestades on 15 000 euro suurune võimalik riigiabi teiste riikide konkurentidega võrreldes paraku olemuslikult suhteliselt ebasoodne lahendus. \"Riigiabi erandite rakendamine võib küll osasid ettevõtteid aidata, kuid üldiselt murendavad sellised lahendused EL-i ühist põllumajanduspoliitikat, mis peaks andma ühtseid vastuseid rahvusvahelise poliitika mõjudele,\" tõdes Sõrmus. Paketis sisalduvad turukorralduse meetmed, näiteks lõssipulbri ja või sekkumiskokkuostu mahtude suurendamine ning sealiha eraldustamismeetme taasavamine, samas on Sõrmuse sõnul piimatootmise ajutist ja vabatahtlikku vähendamist soodustavate meetmete rakendamise realistlikkust ja mõjusid hetkel keeruline hinnata. \"Ühtlasi loodame, et rakenduvad Euroopa Investeerimispanga võimalused keerulises olukorras põllumajandustootjatele kättesaadavate finantsinstrumentide pakkumiseks,\" ütles Sõrmus. Maaeluministri Urmas Kruuse hinnangul võiks põllumeestele osalist kergendust tuua turureguleerimismeetmed ehk liigse toodangu turult kõrvaldamine. \"Üks kindlasti, mis Eesti tootjaid ka puudutab, on sekkumiskokkuostu mahtude suurendamine nii või kui ka piimapulbri puhul. Neid koguseid suurendatakse vastavalt 100 000 tonni ja 218 000 tonni peale. Teine osa on seotud sealiha eraladustamise jätkamisega, mis praegu on katkestatud,\" selgitas minister \"Aktuaalses kaameras\".", "seosed": { "eesti - euroopa liit": [ { "seos": "Liikmelisus", "roll 1": [ "eesti", "liikmesriik" ], "roll 2": [ "euroopa liit", "organisatsioon" ] }, { "seos": "Põllumajanduspoliitika", "roll 1": [ "eesti", "mõjutatav" ], "roll 2": [ "euroopa liit", "poliitika kujundaja" ] } ], "eesti - euroopa": [ { "seos": "Asukoht", "roll 1": [ "eesti", "riik" ], "roll 2": [ "euroopa", "kontinent" ] }, { "seos": "Institutsioonid", "roll 1": [ "eesti", "riik" ], "roll 2": [ "euroopa", "institutsioonide asukoht" ] } ], "eesti - vene": [ { "seos": "Impordipiirangud", "roll 1": [ "eesti", "kannataja" ], "roll 2": [ "vene", "piirangute kehtestaja" ] } ], "euroopa liit - euroopa": [ { "seos": "Kuuluvus", "roll 1": [ "euroopa liit", "organisatsioon" ], "roll 2": [ "euroopa", "kontekst" ] } ] } }, "eol_1609230510": { "olemid": [ "euroopa", "ecb", "euroopa komisjon", "brüssel", "bloomberg", "usa", "euractiv", "rahvusvaheline valuutafond" ], "tekst": "Euroopa ametiühingute juht nõuab ECB-lt intressimäärade langetamist\n\"ECB peaks langetama intressimäärasid viivitamatult, et leevendada oma eksliku poliitika kahju, ning riikide valitsused peaks kehtestama makse ettenägematutele kasumitele,\" ütles Lynch Euractivile. Ametiühingujuhi väitel on just ettevõtete kasumid süüdi kõrges inflatsioonis. Siiski ei pruugi ECB ametiühingujuhi soovi täita. Keskpank tõstis hoiustamise püsivõimaluse intressimäära ajalooliselt kõrgele neljaprotsendilisele tasemele ning eeldatakse, et intressimäär püsib muutumatuna lähikuudel. Kindlasti ei ennusta analüütikud, et ECB langetaks intressimäärasid 25. jaanuaril toimuval istungil. Näiteks ütles (ECB) president Christine Lagarde eelmisel nädalal Davosi majandusfoorumil Bloombergile antud intervjuus, et intressimäärade langetamine on võimalik juba suvel, kuid sellise otsuse langetamiseks vajalikud andmed saabuvad alles aprillis või mais. Lisaks tõusis detsembris aastane euroala inflatsioon 2,9 protsendile võrreldes novembrikuise 2,4 protsendiga. Tegemist oli esimese inflatsiooni kiirenemisega alates aprillist. Ühtlasi kaugenes inflatsiooni näitaja ECB ametlikust kaheprotsendilisest eesmärgist. Samas ütlevad paljud analüütikud, et euroala majanduse nõrk kasv on seotud just ECB range rahapoliitikaga. Rahvusvaheline Valuutafond prognoosib, et eelmise aasta euroala majanduskasv jäi 0,7 protsendi juurde, mis on oluliselt madalam näitaja kui 3,3-protsendiline majanduskasv 2022. aastal. Majanduse aeglustumise ajal kahanes ka paljude palgatöötajate heaolu, märgib Euractiv, viidates Euroopa Komisjoni hiljutisele aruandele, mille järgi kasvas töötajate majandusliku ja sotsiaalse ilmajäetuse määr oluliselt alates 2021. aastast. Ametiühingujuhi Lynchi väitega, et euroala inflatsioonikriis on seotud peamiselt ettevõtete kasumitega, kinnitavad ka mõned Euractiviga suhelnud analüütikud. \"Statistilised andmed kinnitavad, et osade ettevõtete kasumimarginaalide kasv, mida on täheldatud osades sektorites, aitas kaasa kõrgele inflatsioonimäärale, mida oleme näinud 2022. ja 2023. aastal,\" ütles Prantsuse ülikooli IESEG School of Management majandusuuringute juht Eric Dior. Dior lisas, et eriti palju panustas inflatsiooni suurenemisse kasumimarginaalide kasv tööstuses ja ehituses. Samuti nentis Dior, et euroala nõrgad lühiajalised majandusprognoosid oleksid tavaliselt põhjuseks langetada intressimäärasid. Ometi rõhutas majandusteadlane, et aluslepingutega ECB-le määratud mandaat hõlmab inflatsiooni juhtimist, mitte tööhõive säilitamist, erinevalt USA föderaalreservist, mille eesmärk on tegelda mõlema mõõdiku jälgimisega. Seetõttu pole keskpangal juriidilist alust intressimäärade langetamiseks neljapäeval toimuval istungil. Ka menuka Brüsseli mõttekoja Bruegel analüütik Maria Demertzis nõustus Lynchi väitega, et kasumitest ajendatud inflatsioon panustas 2023. aastal inflatsiooni üldiselt. Samas ennustas ta, et ECB jääb oma otsuste langetamisel vaoshoituks ning intressimäärade langetamine tuleb pigem hilja kui vara. \"ECB jääb hiljaks poliitikasuuna muutmisel. Nad ei taha avastada ennast olukorrast, kus nad teeksid just kannapöörde ja peaksid muutma poliitikat jälle. Seega nad ootavad kauem, kui vaja,\" ütles Demertzis.", "seosed": { "euroopa - euroopa keskpank": [ { "seos": "tegevuspiirkond", "roll 1": [ "euroopa keskpank", "institutsioon" ], "roll 2": [ "euroopa", "geograafiline piirkond" ] } ] } }, "eol_367883": { "olemid": [ "nordecon", "tartu", "maanteeamet", "postimaja" ], "tekst": "Tartu ümbersõidu 4. osa ehitus läheb maksma 17,6 mln\nVastava lepingu sõlmisid täna maanteeamet ja ehitusfirma Nordecon. Tööd algavad plaanide järgi juba tänavu kevadel ning tööde kestuseks on 21 kuud.Pärast Variku viadukti remonti on nn postimaja liiklussõlme puhul tegemist järgmise suurema sammuga Tartu ümbersõitude rajamisplaanide elluviimises.Sellele peaks kunagi järgnema tööd ka teistel linna läänepoolse ümbersõidu lõikudel, samuti Tartu põhja- ja idapoolsel ringteel.Uue viadukti ehituse ajal suunatakse rongiliiklus ajutiselt väljaehitatavale kõrvalteele.\"Kindlasti saavad ka liiklejad ehitustöödest mingil määral osa, kuid need mõjud peaksid jääma mõistlikkuse piiridesse,\" ütles Nordeconi juhatuse liige Avo Ambur.\"Kuna uue tee trass nihkub praegusest asukohast ära, siis saab rajatisi ja neile pealesõite ehitada ilma, et see liiklust oluliselt mõjutaks.\"Tööde käigus rajatakse 2+2 sõidurajaga põhitee kogupikkusega ligikaudu 2050 meetrit. Liiklussõlme rampide ja muude kõrvalteede pikkuseks on kokku ligi 5900 meetrit.Tolmuvaba katte saab üle 10 kilomeetri kruusateid. Lisaks ehitatakse raudtee ja sõidutee viaduktid, kogupikkusega vastavalt 51 ja 41 meetrit.Samuti ehitatakse välja uued torustike võrgud, rajatakse tänavavalgustus ning rekonstrueeritakse elektriliinid. Müratõkkeseinu püstitatakse 275 meetrit.Kogu Tartu läänepoolse ümbersõidu pikkus on 12 kilomeetrit ning see kulgeb mööda Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa trassi Kandikülast Uhtini.Ümbersõidu väljaehitamine on jagatud kuueks ehitusjärguks. Kogu Tartu läänepoolne ümbersõit on kavas ehitada neljarajaliseks esimese klassi maanteeks.Kõik ristumised teedega ja raudteega on kavas muuta eritasandilisteks." }, "eol_1609502977": { "olemid": [ "jürgen ligi", "eesti", "euroopa", "etv", "rail baltic", "eesti 200", "kristina kallas", "vladimir svet" ], "tekst": "Sveti koalitsioonipartnerid ei toeta Rail Balticu ehituseks laenu võtmist\nTaristuminister Vladimir Svet ütles neljapäeval ETV saates \"Esimene stuudio\", et Rail Balticu ehitamiseks on puudu 400 kuni 500 miljonit eurot ja selle üheks katteallikaks võiks olla laen. \"Praegu ühisettevõte RB Rail, kes vastutab selle projekti eest kõigi kolme riigi territooriumil, on tegemas analüüsi, mis võiks olla võimalused selle puudujäägi katmiseks. Mõistagi, laen on nendest ainult üks võimalus ja võib-olla tekib veel variante, aga vähemalt praeguse teadmise juures mulle tundub, et see hakkab olema üks kõige realistlikumatest võimalustest,\" rääkis Svet. Kustkohast puuduoleva osa katmiseks raha võtta, tuleks Sveti sõnul otsustada selle aasta lõpus või järgmise aasta alguses. Svet usub, et kui kolm Balti riiki võtaksid laenu ühiselt, saaks selle soodsamatel tingimustel. \"Kui laenu võetakse kas kolme riigi poolt kokku või teeb seda ühisettevõte, siis intressid hakkavad olema üpris madalad. Kuna meie eesmärk on hoida laenukoormus nii madal kui võimalik, siis laen peaks olema pigem erakordne otsus ja kui üldse võtta, siis tulebki võtta seda investeeringuteks,\" rääkis Svet. Rahandusminister Jürgen Ligi Reformierakonnast ütles, et Eesti võtab niigi kogu aeg laenu ja pole mõtet riputada laenurahale Rail Balticu silti, millesse suunatakse Euroopa ja CO2 raha. \"Öelda, et üks laenueuro läheb konkreetsesse kohta, ei ole vaja. Aga Rail Balticu rahavoog peab mahtuma eelarvestrateegiasse, et ta ei tekitaks eelarvedefitsiiti juurde selle nimel. Enamus temast on mittelaen, see tähendab Euroopa raha, CO2 raha ja selles mõttes Rail Baltic on eelarve mõttes tuluprojekt – need maksud, mis kaasnevad sellega. Laenust ta ei oleks seda,\" rääkis Ligi. Uue laenu võtmist ei toeta ka Eesti 200 juht, haridus- ja teadusminister Kristina Kallas. \"Meil ei ole ju riigil laenuvõimekust lähiaastatel, sest laen määrab ära selle kolm protsenti eelarvedefitsiiti. Ta on meil maksimumi peal, meil ei ole võimekust täna seda laenu võtta,\" ütles Kallas.", "seosed": { "eesti - euroopa": [ { "seos": "rahastamine", "roll 1": [ "eesti", "abisaaja" ], "roll 2": [ "euroopa", "rahastaja" ] } ] } }, "ol_2007-01-24_70": { "olemid": [ "maksuamet", "eesti päevaleht" ], "tekst": "Maksuamet tõlgendab dividende palgana Seda siiski vaid juhul, kui juhatuse liikmele ei maksta tasu või töötajale töölepinguga töötasu, või makstakse väga vähe, kirjutab Eesti Päevalehe Ärileht. \"Ettevõtte juht ja ainuomanik töötab täistööajaga ja saab miinimumpalka, lisaks saab igal aastal dividende. Maksuhaldur selgitab välja, kui palju analoogse töö eest tegevjuhile palka makstakse ja käsitleb vastavat osa dividendidest palgana,\" toob maksuameti pressiesindaja Liis Plakk näite. See tähendab, et maksuamet on võtnud endale õiguse hinnata, kui palju peab ettevõte oma töötajatele palka maksma. Maksuamet möönab, et loomulikult ei saa kõiki makstud dividende automaatselt palgatuluna käsitleda, vaid igat konkreetset juhtumit tuleb analüüsida individuaalselt. Palgatuluks kvalifitseerib amet ümber ainult juba väljamakstud dividende, mitte lihtsalt äriühingu teenitud kasumit. Maksuamet hindab varjatud palgamaksmiseks näiteks olukorda, kus ettevõtte juht ei saa töötamise eest tasu, vaid võtab raha välja dividendina, aastas 600 000 krooni, samal ajal kui sarnasel tegevusalal ja analoogse ettevõtte tegevjuhi palk on 50 000 krooni kuus." }, "eol_443574": { "olemid": [ "eesti", "eesti päevaleht", "iraak", "ehtel halliste", "äripäev", "usa", "välisministeerium" ], "tekst": "Iraak ei ahvatle Eesti ärimehi\n\"Meile teadaolevalt ei ole Eesti firmad Iraagis lepinguteni seni jõudnud, kuigi varem on üles näidatud huvi selleteemaliste teavituskohtumiste vastu,\" teatas välisministeeriumi pressiesindaja Ehtel Halliste Äripäevale. \"Viimasel ajal ei ole aga selle teema vastu huvi tuntud.\" Halliste sõnul korraldab välisministeerium regulaarselt väliskaubanduse ümarlauda, kuid ka seal pole enam ammu keegi Iraagi vastu huvi tundnud. \"Asi on kinni ärimeestes endis, riik siin vahendada ei saa,\" sõnas Halliste. \"Selleks, et seal tegutseda, peab olema oskusteave - seal on ikkagi oma turvalisuseriskid ja tuleb tunda kohalikke olusid, lisaks tuleb kasuks ka araabia keele oskus.\" Aasta tagasi nentis OÜ Star Modul juhatuse liige Marek Maasik Eesti Päevalehes, et on end Iraagist tulevate pakkumistega juba aasta otsa kursis hoidnud ja toona sobivaid pakkumisi paistmas ei olnud. Eelmisel nädalal tunnistas ta, et ehitussoojakuid ja tualette valmistav ning müüv ettevõte on Iraagi-suunalistest otsingutest loobunud. \"Elu on täis valikuid, ei morjenda, et me sinna turule ei saanud,\" ütles Maasik. \"Ma ei osanud võib-olla ka õigest kohast küsida - üritasin ise otse minna, aga see ei andnud head tulemust.\" Maasik põhjendas, et Iraagi kliimas oleks eestlasel raske tööd teha, aga kohalikke palgata Maasik ei usaldaks. \"Lisaks distants - tahaks ikka Eestis toota, mitte tootmist sinna viia. Aga transport sööks nõnda kasumi ära ja sellel pole mõtet.\" Huvi Iraagi vastu on kaotanud ka OÜ Surflink, kust öeldi Äripäevale, et Iraagi tellimused on nende jaoks lihtsalt liiga suured. Ettevõte hoiab end siiski endiselt pakkumistega kursis ja pole lootust kaotanud. 2004. aasta lõpus kirjutas Äripäev, kuidas Iraaki peetakse lähima paarikümne aasta olulisemaks ehitustandriks, mille tööde kogumaksumust on hinnatud 500 miljardile dollarile. Olulisima summa sellest saavad USA suurkorporatsioonid, kuid allhankijate hulgas on eelistatud nende riikide ettevõtted, kes on oma sõdurid Iraaki saatnud." }, "eol_1608379088": { "olemid": [ "eesti", "eurostat", "risto kaarna", "haigekassa", "rahandusministeerium" ], "tekst": "Kaheksa kuu eelarvepuudujääk kahanes aastaga üle 170 miljoni\nVõrreldes 2020. aasta augusti lõpu seisuga on eelarve defitsiit 171 miljonit eurot väiksem, mis tuleneb peamiselt suurenenud maksulaekumisest ning eelmise aastaga võrreldes väiksematest lisaeelarve kuludest, ütles rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhtivanalüütik Risto Kaarna pressiteate vahendusel. Eurostat on andnud Eestile juhise, mille järgi tuleb riigipoolsete teise samba maksete peatamist käsitleda võlakohustusena erasektorile, mis tähendab, et kui varasemalt oli see arvestatud riigieelarve tuluna, siis nüüd seda niimoodi kajastada ei saa. Võrreldes varasemaga on riigi raamatupidamises eelarvepositsiooni korrigeeritud eelmisel aastal -147,5 miljoni euro ning käesoleval aastal -205,5 miljoni euro võrra, ütles Kaarna. Valitsussektori eelarvepositsioon allsektorite lõikes. Autor/allikas: Rahandusministeerium Töötukassa eelarve puudujääk ulatus augusti lõpuks kasvanud töötuskindlustushüvitiste ning palgatoetuse meetme kulude tõttu 29,4 miljoni euroni. Samas 2020. aasta kaheksa esimese kuuga võrreldes oli puudujääk 274,5 miljoni euro võrra väiksem, kuna lisaeelarvega kavandatud palgatoetuse meede oli sel aastal mahult väiksem ning samuti kaeti osa kuludest lisaeelarvega töötukassale eraldatud vahenditest. Haigekassa eelarve ülejääk on möödunud aastaga võrreldes kasvanud 50 miljoni euro võrra 92,4 miljoni euroni riigieelarvest antud tegevustoetuse tõttu kompenseerimaks kriisieelsest tasemest väiksemat sotsiaalmaksu laekumist. Kohalike omavalitsuste eelarve ülejääk vähenes augustis 63,6 miljoni euro võrra 10,2 miljoni euroni. Möödunud aastaga võrreldes on ülejääk 123,3 miljonit eurot väiksem peamiselt aktiivse investeerimistegevuse tõttu. \"Kuigi riik on eraldanud omavalitsustele üsna suures mahus investeeringutoetusi, saab neid raamatupidamises arvestada projektide lõppemisel. Ehk teisisõnu, suurem miinus tuleneb poolikutest investeeringutest. Põhitegevuse tulem on sarnane eelmise aastaga;\" ütles Kaarna." }, "eol_479295": { "olemid": [ "eesti energia", "maxima", "tallink", "ukraina", "valgevene", "venemaa", "ungari", "äripäev", "leedu", "poola", "baltimaad" ], "tekst": "Tallink ja Eesti Energia jõudsid käibehiidude pingeritta\nBalti riikidest oli esindatud kokku 14 ettevõtet, neist seitse Leedust. Tipmise saja hulka suutsid end pressida vaid naftatöötluskompanii Mažeikiu Nafta ja jaekett Maxima, kirjutas Äripäev.Edetabelit juhib Poola naftakompanii PKN Orlen, teisele kohale tuli Ungari kütusekontsern Mol.Firmad on 2007. aasta käibe põhjal reastanud üleilmne audiitor- ja konsultatsioonifirma Deloitte. Vaatluse all on Kesk- ja Ida-Euroopa riigid, sealhulgas Baltimaad ja Ukraina. Välja on jäänud Valgevene ja Venemaa.Piirkonna kohta üldistusi tehes märgib Financial Times, et silma hakkab tehnoloogiafirmade vähesus - 500 firmast vaid 45 on IT-, telekommunikatsiooni- või meediaettevõtted.", "seosed": { "eesti - euroopa": [ { "seos": "piirkondlik kuuluvus", "roll 1": [ "eesti", "riik" ], "roll 2": [ "euroopa", "piirkond" ] } ], "eesti - vene": [ { "seos": "uuringusse kaasatus", "roll 1": [ "eesti", "uuringusse kuuluv" ], "roll 2": [ "vene", "uuringust väljas" ] } ], "euroopa - vene": [ { "seos": "uuringust välistamine", "roll 1": [ "euroopa", "uuringuala" ], "roll 2": [ "vene", "alalt väljas" ] } ] } }, "eol_1608121870": { "olemid": [ "eesti", "euroopa", "kanal 12", "lg", "samsung", "elisa", "telia", "myhits", "kanal 2", "apollo tv" ], "tekst": "Postimehe Apollo TV plaanib hakata vaatajaid püüdma omatoodanguga\nApollo TV on kättesaadav iOS-i ja Androidi seadmetel, peagi on rakendused saadaval ka LG ja Samsungi telekates ning aprilli lõpuks plaanib ettevõte teha teenuse kättesaadavaks ka digiboksiga.  \"Proovime uudse põlvkonna teleteenusega veidi sellist tarbimist muuta ehk siis tuua inimestele sisu kätte võimalikult lihtsalt. Kui siiani on olnud igivana probleem, et mul on olemas mingi teleteenus, aga keeruline on leida enda jaoks mõnusat sisu, ehk mul on telekas, aga sealt pole midagi vaadata. Praeguseks tehniline intelligents seal taga aitab inimesele kokku panna mõnusa vaatamiskogemuse,\" kirjeldas ettevõtte juhatuse liige Pert Lomp uut teenust.  Sarnast lahendust pakuvad Eesti televaatajatele näiteks ka Telia ja Elisa, mille vahendusel saab telesaateid omal ajal interneti vahendusel järelvaadata. Lombi sõnul on teenuse sihtrühmaks pigem suurte linnade läheduses elavad inimesed, kel on küll kiire internetiühendus, kuid puudub teleteenus. \"Ütleme, et neid lahendusi turul on tõepoolest mitmeid juba tänasel päeval olemas,\" nentis Lomp.  \"Meie sihtgrupiks võib pidada kõiki teleteenuse kasutajaid täna. Enim pööraksime tähelepanu nendele aladele, umbes 160 000 majapidamist on linnade läheduses olemas, kellel on suuremal või vähemal määral olemas internetiteenus, aga head teleteenust pole võimalik tarbida,\" rääkis Lomp. Samuti näeb Apollo TV oma klientidena Euroopas elavaid eestlasi, kes tahavad vaadata kodumaist televisiooni.  Telemaastikul on püüda ligikaudu 580 000 kodu, Lomp märkis, et põhiliseks suunaks on siiski need 160 000 klienti, kes on teleteenusest huvitatud, kuid praegu veel head telepilti ei saa.  Nagu ka konkurendid, plaanib Apollo TV edaspidi meelitada kliente ka omatoodanguga.  \"Kui vaatame tulevikku pikemas perspektiivis, siis kindlasti planeerime ka oma omasisu tootma hakata,\" märkis Lomp. \"Tegeleme sellega väga aktiivselt, kokkulepped on meil olemas,\" lisas ta.  Lomp märkis, et omatoodangu valmimise täpset aega veel paigas ei ole, kuid loodetavasti saab seda teha aasta jooksul. Apollo TV pakettide hind algab ligi üheksast eurost kuus ja ulatub preemiumpaketiga 13,99 euroni. Kõige lihtsama paketiga näeb kuni 25 telekanalit, seda 10 seadmest ja kahe nädala pikkuse järelvaatamise võimalusega. Kallimas paketis on saadaval üle 50 kanali, sealjuures ka suur hulk lastele mõeldud sisu. Postimees Grupile kuuluvad telekanalid Kanal 2, Kanal 11, Kanal 12 ja MyHits.", "seosed": { "eesti - euroopa": [ { "seos": "Asukoht", "roll 1": [ "eesti", "rahvus" ], "roll 2": [ "euroopa", "elukoht" ] } ] } }, "ol_2022-05-11_64": { "olemid": [ "eesti", "swedbank", "põlva", "aldo luud" ], "tekst": "Järjest vähem kundesid leiab tee pangakontorisse! Maria Põlvast: Minu poolest võiks pank olla lahti kasvõi ühel päeval nädalas. Swedbank andis aprilli lõpus teada, et nende maakonnakeskuses Põlvas asuv kontor on edaspidi klientidele avatud ainult kaks päeva nädalas. Samas ei kao pangatöötajad mitte kuskile, moodsa aja vidinad tähendavad seda, et töötaja geograafiline asukoht pole enam esmatähtis. Tellerid kadunud Teates, kus pank teavitab põlvakaid kontori harvematest lahtiolekuaegadest, leidub lause, mille järgi Põlva kontorist kedagi ei koondata, vaid sealsed töötajad tegelevad kontori kinniolekuajal teiste ülesannetega. Vestlusest pangaga tuleb välja, et selline amet nagu pangateller on muutumas. Me ei vähenda kliendinõustajate arvu, vastupidi, otsime töötajaid just juurde, ütleb Swedbanki kontorivõrgu juht Irina Mamutova. Näiteks Põlva kontori töötajad aitavad lisaks kohalike klientide nõustamisele ka kliente üle Eesti. Selline nõustamine käib erinevate digikanalite kaudu ja see sai hoogu just koroonaperioodil, mil kontorite külastamine vähenes kolmandiku võrra, lisab Mamutova. Enne koroonat vähenes kontorite külastatavus keskmiselt viiendiku võrra aastas. Jälgime igapäevaselt kontorite külastatavust ning viime vajadusel sisse muudatusi, ütleb ta. AUTOMAAT POPIM KUI KONTOR: Põlva Swedbanki kontorisse astub sisse vaid mõni üksik inimene, seevastu automaadi taga lookleb järjekord. (Aldo Luud) Ei tunne puudust Sarnaselt Mariaga ei tunne teisedki põlvakad igapäevaselt avatud pangakontorist puudust. Näiteks August ütleb, et pangakontorisse on tal asja väga harva: Nüüd ju pank sularahaga ei tegelegi. Automaadist saab raha kätte, automaati saab raha sisse maksta, arved maksan ka automaadis. Mul juba aastaid palju, mis mul panka ikka asja, rehmab Andres käega. Kaart on olemas, poest käin leiba ostmas, arved maksab naine. Pinss tuleb arvele ega rohkem ei olegi midagi. Mind see küll ei sega, et pank nüüd harvemini lahti on. KÄIB VÄGA HARVA PANGAS: Andrese sõnul pole tema panka eriti palju asja. (Aldo Luud) See ei ole ikka õige, et pank niimoodi töötab, on pahane Maret hoopis teist meelt. Bussiga ma ei saa käia, Põlvasse saan ainult autoga. Eelmisel neljapäeval käisin, siis oli pank kinni. Nüüd sain sisse, aga siis selgus, et on vaja aeg broneerida, õnneks võeti ikka vahele. Ega mul panka sageli asja ei ole, aga siis kui on vaja, siis on ta kinni. Maagiline digi Andmed näitavad, et üle poole Eesti elanikke pöördub oma finantsteemaliste küsimustega kõigepealt internetipanka, rohkem kui kolmandik suhtlevad pangaga mobiiliäpi kaudu, räägib Mamutova. Telefoninõustamine on endiselt olulisel kohal, lisaks nõustame kliente sotsiaalmeedia kaudu, toimuvad ka videokonsultatsioonid. Veebis on küsimuste lahendamisel abiks virtuaalne assistent. KÕIK SAAB AUTOMAADIS TEHTUD: Niina ütleb, et temal kontorisse asja pole, rahaasjad saab pangaautomaadi juures aetud. (Aldo Luud) Tahtsin arveid maksta, aga ei saanud, räägib Niina, kes püüdis pääseda sularahaautomaadi juurde. Järjekord on pikk, mul läheb buss, ei ole enam aega. Eks ma maksan oma arved Tartus ära, need saab automaadist teha, tarvis ainult määratud maksed teha. Mul kaks kodu, üks Tartus, teine siin Põlva lähedal. Teen näputööd, nüüd saab sõrmed mullaseks teha, ega minul enam pangaga suurt asja ei ole. Päevad, millal kontor töötab, on teada, nii et las ta olla harvem lahti. Eraettevõttena peab pank jälgima, kui palju nende kontoritesse kohale jõuab. Igale töötajale on vaja palka maksta ning kui suur osa tema ajast kulub ootamisele, et äkki mõni kunde ikka tuleb, siis sellise töötaja palga võib firma kohe kahjumisse kirjutada. Siiski pole inimesed pangakontoritest pöördumatult kadunud, sest Mamutova sõnul käisid kunded eelmisel aastal Swedbanki kontorites kokku pool miljonit korda." }, "eol_342986": { "olemid": [ "konjunktuuriinstituut", "majandusministeerium" ], "tekst": "Elektri hinnatõus ei kajastu veel tootjahindades\nStatistikaameti andmetel kasvasid jaanuaris töötleva tööstuse tootjahinnad eelmise kuuga võrreldes 0,3% ning aasta varasemaga võrreldes 1,7%.Toiduainetööstuses tõusid aga hinnad aastaga 4% ning joogitootmises koguni 8%, jõudes eelmise aasta rekordtasemeni.Toiduainetööstuses vedasid hinnatõusu peamiselt sektorid, mis toorainena vilja kasutavad. \"Ilmselt on sügisel kõrgena püsinud viljahinnad nüüd üha tugevamalt hakanud mõjutama ka toodangu hindu,\" märkis majandusministeerium.Üle 5% ulatus hinnatõus veel kummi- ja plastitööstuses.Konjunktuuriinstituudi andmetel prognoosis jaanuaris-veebruaris veerand küsitletud tööstusettevõtete juhtidest müügihindade tõusu, hindade samaks jäämist eeldas 70%.Suuremad ootused hindade tõusu osas valitsesid jätkuvalt toiduainetööstuses ja jookide tootmises." }, "eol_507528": { "olemid": [ "aldo", "viru keskus", "eesti", "baltika", "viru", "tallinn", "keskus", "bastion", "baltman" ], "tekst": "Viru keskusest välja jäetud Baltman on lepingu lõpetamise pärast nördinud\nTallinna kesklinnas paiknev Viru Keskus uuendab 8 miljoni euro eest sise- ja välisilmet ning vahetab kaupluste kooslust. Esmakordselt Eestis saavad Viru Keskuses koha näiteks kingapoed Aldo ja Dune London ning rõivabrändid River Island ja Brooks Brothers. Poepinna kaotavad aga kohalikud brändid Monton, Baltika ja Bastion, vahendas \"Aktuaalne kaamera\". Baltman ei pea õigeks, et Viru Keskus ei pikenda mitme Eesti rõivabrändipoega lepingut. Ettevõtte juht Pille Põldsam leiab, et esinduskeskused peaksid Eesti disaini toetama. Ta märkis, et kui meie keskused seda ei tee ja tooteid müüa ei saa, siis kuidas saab seda laiemalt teha. Põldsam märkis, et Baltmani poolt oli suur soov Viru keskuses müüki jätkata. Ettevõte panustas palju teenindusse, sai mitmeid auhindu, ent kaubanduskeskus otsustas siiski neile selja keerata. Viru Keskuse turundus- ja kommunikatsioonidirektor Taivi Koitla selgitas, et kuna keskuse maht on piiratud, siis tuleb brände valida. \"Vastab tõele, et vähendame kiirmoe brändide hulka: Seppälä, Terranova. Ei keskendu vaid kallimatele, vaid tõstame kvaliteeti,\" ütles Koitla." }, "ol_2023-07-01_4": { "olemid": [ "maxima", "grossi", "rimi", "alma", "kristi rebane", "coop", "selver", "lidl", "jaan heinmaa", "toidutare" ], "tekst": "Säästujuht: lõunaks kodujuustutäidisega suvikõrvitsarullid, õhtuks aprikoosidega grilljuustusalat Sissejuhatuseks suvikõrvitsahooajale võiks teha üht igatpidi rohelist rooga, seda nii seest kui väljast. Sobib hästi lisandiks, aga ka omaette taimseks roaks, mille saab nutikalt kuni küpsetamiseni ka varem ette valmis teha. Kui sa ei jõua või ei viitsi rullidega mässata, siis lao suvikõrvitsaviilud ja täidis vormi kihiti, justnagu lasanje. Rohelise kodujuustutäidisega suvikõrvitsarullide retsepti vaata SIIT (Jaan Heinmaa) Retseptis vajalikud suvikõrvitsad leiab kampaaniahinnaga Rimi poodidest, seal maksab kilo rohelisi suvikõrvitsaid 1,59 eurot. Tavapärasest soodsama hinnaga kodujuustu võib leida pea kõigist kauplustest. Selveris maksab 380 g tops Alma klassikalist kodujuustu 1,59 eurot (kilo hind 4,18 eurot) ja sama hind kehtib ka Maxima kauplustes. Grossi kauplustes maksab 440 g tops Otto klassikalist kodujuustu 1,78 eurot (kilo hind 4,05 eurot), Meie poodides maksab 500 g tops Alma klassikalist kodujuustu 1,99 eurot (kilo hind 3,98 eurot) ja Coopi kauplustes küsitakse 200 g Alma erinevate lisanditega kodujuustude eest 1,19 eurot (kilo hind 5,95 eurot). Retseptis kulub ära ka kaks muna, munakarp tasub kaasa haarata mõnest Grossi või Maxima poest. Grossi poodides maksab karp kümne L-suuruses Kodukoha munaga 1,88 eurot ja Maximas küsitakse kümne M-suuruses muna eest 1,69 eurot. Kas oled kunagi amarandiseemnetest popkorni valmistanud? Pisikesed seemned plaksuvad kuival pannil täpselt nagu maisiterad õhulisteks pallikesteks, mis sobivad imeliselt salatile tekstuuri ja krõmpsu lisama. Maitsva ja pihasõbraliku aprikooside ja plaksuamarandiga grilljuustusalati retsepti vaata SIIT (Kristi Rebane) Tavapäraselt soodsama hinnaga grilljuustu peaks leidma nii Coopi, Rimi kui Selveri kauplustest. Coopis maksab 200g karp Valio grilljuustu 3,19 eurot (kilo hind 15,95 eurot), Selveris 200 g pakid Nopri erinevaid juustusid 3,39 eurot (kilo hind 16,95 eurot) ja Rimis 200g karp Valio laktoosivaba grilljuustu 2,75 eurot (kilo hind 13,75 eurot). Enam kui poole tavahinnast võidab, kui salatis vajalikud aprikoosid võtta Maximast (kilo hind 1,99 eurot) ja vähemalt poole soodsama kampaaniahinnaga avokaadosid peaks leidma Lidlist, kus 700 g pakk avokaadosid maksab 1,49 eurot. Samuti Rimist, seal küsitakse 750 g paki avokaadode eest 1,89 eurot. Uus hinnainfo jõuab Toidutare veebi juba kolmapäeval ehk 5. juulil ja järgmisi retsepte koos poodlemissoovitustega vaata järgmisel laupäeval ehk 8. juulil www.kliendilehed.ee" }, "eol_442507": { "olemid": [ "hansa", "venemaa", "hansapank", "moskva", "peterburi" ], "tekst": "Hansapank avab kontori Peterburis\nHansapank hakkab Peterburi filiaalis pakkuma samasugust teenuste valikut nagu oma Moskva kontoriski. Põhirõhk on korporatiivklientide teenindamisel - arveldused, laenud, rahvusvaheliste tehingute teenindamine ja koostöös Hansa Liisinguga liisingfinantseerimine. Eraisikutele pakub pank samuti arveldusi, aga ka hoiulaegaste kasutamise võimalust ja hüpoteeklaenu, teatas Hansapanga pressiesindaja. Hansapanga Venemaa äriüksuse juht Druvis Murmanis tõi esile kaks põhjust, miks kontori avamine Peterburis on Hansapangale eriti oluline. \"Esiteks on see piirkond, kus meie kliendid aktiivselt tegutsevad. Teiseks on Sankt Peterburg suuruselt teine linn Venemaal. Tegevuse alustamisega seal suudame edaspidi pakkuda eelkõige oma äriklientidele, aga ka eraklientidele täelikku finantsteenuste paketti,\" ütles Murmanis. Hansapanga Peterburi filiaal avatakse aadressil Špalernaja 2/4, juba praegu tegutseb seal Hansa Liisingu kontor." }, "ol_2012-09-29_38": { "olemid": [ "eesti", "air baltic", "estonian air", "lufthansa" ], "tekst": "Lihtsalt lennata!\n Ei mäletagi, millal viimati Eesti Õhuga reisisin. Ryanair, Lufthansa, Finnair, Air Baltic on vähemalt kümme viimast aastat minu raha endale saanud. Pidevas majanduskitsikuses siplev Estonian Air ei saa kliente peibutada laia valiku sihtkohtade ega kainet mõistust tumestavate kampaaniapakkumistega. Rahvuslik lennukompanii see kõlab uhkelt, aga kui vaatame maakaardilt Eesti pindala või võrdleme Eesti SKTd oma lennukompaniid omavate riikide omaga, siis tundub Estonian Air nagu Audi luksusmaastur Q7 magalarajooni paneelelamu ees. Oma lennukompanii võiks Eestil ju olla, oma pangad ja tööstusettevõtted oleme niikuinii juba käest lasknud. Pöörates pilgud põhja asemel lõuna poole, näeme teist samasugust pidevates raskustes väikest lennufirmat. Miks mitte vahelduseks oma asjade soomlastele ja rootslastele mahaärimise asemel ühendada hoopis jõud lõunanaabritega?", "seosed": { "eesti - eesti pank": [ { "seos": "endine omand", "roll 1": [ "eesti", "endine omanik" ], "roll 2": [ "eesti pank", "endine omand" ] } ] } }, "eol_545547": { "olemid": [ "hispaania", "eesti", "prantsusmaa", "venemaa", "ida", "andrus tamm", "itaalia", "maksu- ja tolliamet" ], "tekst": "Uus Narva piiripunkt on kasvatanud piiriületajate arvu, kuid pannud aluse uuele petuskeemile\nVenemaa vastusanktsioonid ja rubla kursi langus ei ole piiriületajate arvu Narvas kahandanud ja piiriteenistustel pole tööd vähemaks jäänud - pigem vastupidi. Narva piiripunkti juhi Üllar Kostala sõnul näitab inimeste piirületuste dünaamika selget kasvu ehk viimase kuu jooksul on ületajate arv kasvanud viie protsendi võrra, vahendasid ERR-i raadiouudised. \"Kindlasti üks faktor on uue piiripunkti läbilaskevõime, mis on võrreldes vanaga natukene suurem,\" arvas piiripunkti juht. Tema sõnul läheb piirületamiseks märgatavalt vähem aega ja seetõttu saavad just kohalikud Narva elanikud paremini edasi-tagasi üle piiri liikuda. Üle piiri toimuv sõidukite liiklus on samuti tihe. Kui eelmise aasta augustis liikus Narvast Venemaale keskelt läbi 550 sõidukit ööpäevas, siis eelmisel kuul oli see näitaja 680. Piiriliiklust korraldava ettevõtte TransService tegevjuht Andrus Tamm kinnitas, et venelased käivad Eestis edasi. \"Võib olla on need inimesed, kes ennem käisid Hispaanias, Prantsusmaal ja Itaalias puhkamas, kuid nüüd majandusliku olukorra tõttu käivad lähivälismaal,\" arvas Tamm. Eesti elanikud käivad Tamme hinnangul rohkem Venemaal, sest kütuse hind idanaabri juures on madalam, kui Eestis. \"Nad käivad lubatud ühel korral kuus odava bensiini järel ikkagi ära,\" nentis Tamm, kes lisas, et inimesed käivad ka muud kaupa ostmas. Maksusid eiravad kaubavedajad Veokite laadungites on sanktsioonide tõttu põllumajandustooted asendunud teiste kaupadega. Uueks nähtuseks on aga väikebussid, mille juhid proovivad elatist teenida viies kaupa Venemaale. Maksu- ja tolliameti (MTA) ida tollipunkti juhataja Voldemar Linno sõnul jagatakse kaup busside vahel nii, et Vene piiril selle eest makse tasuma ei pea. \"See ei ole toidukaup, vaid riided, varuosad ja elektroonika - spekter on ikkagi päris suur,\" nentis Linno. Samas lisas Linno, et MTA on taolised kaubabussid luubi alla võtnud ja neilt nõutakse tunnistust, et nad töötavad ametliku tööandja jaoks. \"Kuna tegu on kommertstegevusega, siis peaksid inimesed omama tööluba, kuid praegu praktiliselt mitte keegi neist ei tasu makse,\" märkis tollipunkti juht. Möödunud kuul ületas Venemaa suunal piiri umbes 500 deklareeritud kaubavedajat ja enamikul neist puudus töötamise registreering.", "seosed": { "eesti - vene": [ { "seos": "Piiriliiklus", "roll 1": [ "eesti", "liikumise sihtkoht" ], "roll 2": [ "vene", "liikumise sihtkoht" ] }, { "seos": "Kaubavedu", "roll 1": [ "eesti", "kaubatee osaline" ], "roll 2": [ "vene", "kaubatee osaline" ] } ] } }, "eol_587273": { "olemid": [ "eesti", "elektrilevi", "läänemaa" ], "tekst": "Elektrilevi avaldas juulist jõustuva võrguteenuse hinnakirja\nHind väheneb koduklientidele keskmiselt neli ja ettevõtetele keskmiselt kaheksa protsenti. Kuna muutused on ka tasu komponentides, on mõju sõltuvalt paketist ja tarbimismahust klientidele erinev (vaata lähemalt siit). Kõige suuremat hinnalangust saavad tunda tarbijad, kes on valinud Võrk 3 või Võrk 4 paketi ehk tarbivad elektrienergiat keskmisest rohkem. \"Võrk 1 ja Võrk 2 hinnad jäävad samaks, kuid Elektrilevi loob juurde täiesti uue paketi, kus tekib umbes 130 000 inimesel soodsam võimalus,\" rääkis Elektrilevi klienditeeninduse osakonna juht Ainer Tiitson \"Aktuaalsele kaamerale\". Uus pakett on sobilik eelkõige keskmise või suurema tarbimismahuga kliendile ehk näiteks neile, kes elavad korteris ja tarbivad umbes 2100 kwH elektrienergiat aastas. Need kliendid, kelle jaoks uue paketi kasutamine soodsamaks osutub, viib Elektrilevi ise 1. juuliks automaatselt uuele paketile üle. Teise olulisema muudatusena rakendub alates 1. jaanuarist 2018 püsitasu tarbimiskohtades, kus tarbimine kas täiesti puudub või on aasta jooksul kokku kuni 250 kilovatt-tundi. Selliseid tarbimiskohti, kus võrk on küll olemas, kuid elektrit ei tarbita, on Eestis kokku umbes 60 000. Sealhulgas näiteks suvilad, kus aastaringi ei elata. Arvestuse aluseks on eelneva ehk praegusel juhul 2017. aasta tarbimine. Puuduva või vähese tarbimisega võrguühendustele on igakuine püsitasu korterite puhul valdavalt 1,5 eurot ja eramutel sõltuvalt peakaitsmest 3-5 eurot kuus. \"Tühjalt seisvate tarbimiskohtade osas me küll soovime ja usume, et see muudatus aitab klienti kaasata, et ta enda jaoks mõtleks läbi, millised on tema vajadused. Ja see aitab meil pikas perspektiivis hinda jätkuvalt madalal tasemel hoida,\" rääkis Tiitson. Kui inimene aga püsimaksuga ei nõustu, kaob pikas perspektiivis tema omanduses olevast tarbimiskohast ka võrguvõimekus. Võrguhindade langetamist tervitavad ka elektrimüüjad. \"Kindlasti on võrgutasude alanemine väga hea uudis. Elektrimüüjat see tegelikult väga ei mõjuta, sest elektri hinda või elektrienergia hinda võrgutasu ju tegelikult ei mõjuta, aga see mõjutab kliendi koguarvet ja see tähendab seda, et klient peab vähem elektri eest maksma,\" rääkis 220 Energia juhatuse liige Marko Allikson. Võrgutasude muutumisest jäävad puutumata Läänemaa ja Viimsi elanikud, kuna seal osutab võrguteenust Imatra Elekter. Muudatustest mõjutatud kliente teavitab Elektrilevi kirjadega, mille väljasaatmist alustatakse maikuust. Ühtlasi on maikuust veebilehel e-teeninduses saadaval paketikalkulaator, mis abistab seniste ja uute hindade võrdlemisel." }, "eol_352657": { "olemid": [ "hispaania", "brüssel", "new york" ], "tekst": "Hispaania valitsus esitleb täna kokkuhoiueelarvet\nHispaania peaminister Mariano Rajoy ütles eile New Yorgis, et valitsus teab, mida on vaja teha, kuid see tähendab ka suurt ohverdust kogu ühiskonnas, vahendasid ERR-i teleuudised. Eelarvekavas jätkatakse avalike teenistujate palgakülmutamisega, luuakse Brüsseli soovitusel uus maksuamet, piiratakse varasemat pensionileminekut ja kehtestatakse uued maksud süsihappegaasi õhkupaiskamise mahtudele, kuid ei vähendata pensione, mis on eelarve suurimaid koormajaid. Hispaania keskpank ütles eile, et majandus jätkab kokkutõmbamist, mis ilmselt tähendab, et riik ei suuda täita eesmärki vähendada eelarvepuudujäägi suhet SKP-st alla 6,3 protsendi sel aastal. Peaministri tagasiastumist nõudvad meeleavaldajad olid ka täna öösel parlamendihoone juures, kuid seekord rahulikumad kui teisipäevasel meeleavaldusel." }, "eol_1608728992": { "olemid": [ "stockmann", "tallinna kaubamaja", "vkg", "riia", "tallinn" ], "tekst": "VKG lasi heakorra parandamiseks lammutada Stockmanni kinnistul asunud hoone\n\"Praeguseks on lammutustööd jõudnud lõpusirgele. Teeme seda, et saada lahti vanast amortiseerunud ja aastaid tühjana seisnud hoonest ning korrastada kesklinna maastikupilti,\" ütles Viru Keemia Grupi suhtekorraldusjuht Irina Bojenko esmaspäeval ERR-ile. Stockmann müüs Tallinnas ja Riias asuvate kaubamajade kinnisvara eelmise aasta detsembris Viru Keemia Grupi (VKG) sõltumatule investeerimisüksusele VKG Invest, mis ei ole seotud grupi põhitegevusega ja keskendub peamiselt kinnisvarale. \"Hetkel puuduvad meil uusarendusplaanid antud krundi suhtes,\" ütles Bojenko. Stockmann ehitas Tallinna kaubamaja 1996. aastal ja laiendas selle 2000. aastal viiekorruseliseks. Kokku on Stockmanni Tallinna kaubamajas 22 980 ruutmeetrit liisitavat netopinda. Punasest tellisest fassaadiga kaubamaja ees asus valget värvi büroohoone, kus on muuhulgas asunud ka ühe suurpanga teenindussaal." }, "eol_415076": { "olemid": [ "olerex", "neste", "alexela", "statoil" ], "tekst": "Kütusemüüjad langetasid hinda veel ühe sendi võrra\nNeste, Olerexi ja Alexela tanklates maksab bensiin 95 nüüd 1,18 eurot (18,46 krooni), bensiini 98 liiter 1,22 eurot (19,09 krooni) ja diislikütus 1,2 eurot (18,78 krooni).Neste teatel on hinnamuudatus tingitud konkurentsisituatsioonist mootorikütuste jaemüügiturul. Olerex seevastu märkis, et langetas hinda vaatamata naftatoodete jätkuvalt kõrgele hinnale.Hinnalangetusele järgnes ka Statoil, mille jaamades maksab bensiin 95 nüüd 1,196 eurot (18,71 krooni), bensiin 98 hinnaks on 1,236 eurot (19,34 krooni) ja diislikütus 1,216 eurot (19,03 krooni)." }, "eol_1609170565": { "olemid": [ "rootsi", "tesla" ], "tekst": "Tesla streigiga Rootsis ühinesid postitöötajad\nAmetiühingu IF metall teatel katkestas umbes 130 kümne Tesla töökoja mehaanikut seitsmes Rootsi linnas töö 27. oktoobril. Pärast seda on streik laienenud teistele töökodadele, kus teiste automarkide seas teenindatakse ka Tesla autosid. Sadamatöölised on samal ajal peatanud Tesla autode mahalaadimise kõigis Rootsi sadamates. Rootsi sidetöötajate ametiühing Seko teatas, et alustas tarnete peatamist kõigis Tesla esindustes üle Rootsi. Ametiühingu teatel tähendab see, et esindustesse ei toimetata varuosi ja komponente. \"Keeldudes täitmast Rootsis kehtivaid nõudeid püüab Tesla saada konkurentsieelist, makstes töötajatele madalamat palka ja andes neile kehvemad töötingimused kui neil oleksid kollektiivlepinguga,\" ütles Seko president Gabriella Lavecchia. Rootsi tööturumudeli aluseks olevad kollektiivlepingud katavad ligi 90 protsenti kõigist riigi töötajatest ning tagavad standardpalga ja -töötingimused." }, "ol_2017-12-27_107": { "olemid": [ "eesti", "arco vara", "bulgaaria" ], "tekst": " Arco Vara emiteerib 2,7 miljonit uut aktsiat Uued aktsiad lastakse välja nimikursiga 0,7 eurot aktsia kohta ja ülekursiga 0,8 eurot aktsia kohta. Peale uute aktsiate emiteerimist on Arco Vara uus aktsiakapital 6,4 miljonit eurot. Aktsiate märkimise õigus on vaid ettevõtte praegustel omanikel ning toimub ainult Eestis, teatas Arco Vara börsile. Aktsiate märkimisprotsess algab käesoleva aasta 29. detsembril ja lõppeb 2018. aasta 15. jaanuaril. Seejuures jätab ettevõte juhatus endale õiguse märkimisperioodi seaduse piires muuta, pikendada või lühendada. Arco Vara AS-i uute aktsiate noteerimine toimub Nasdaq Tallinna börsi Balti põhinimekirjas. Arco Vara AS-i aktsionäride erakorraline üldkoosolek otsustas 27. detsembril, et emiteerib 2,7 miljonit uut aktsiat. Aktsiakapitali suurendamise eesmärgiks on täiendava kapitali kaasamise vajadus seoses Bulgaaria arendusprojekti finantseerimisega. Arco Vara teatas käesoleva aasta 27. novembril, et plaanib Bulgaarias Sofias alustada uut, kuni 62 miljonit eurot maksma minevat kinnisvaraarendust ja on sõlminud lepingud ostmaks selle jaoks kinnistuid. Kogu projekti ehitusmaht on umbes 70 000 ruutmeetrit, mis arendatakse välja kahes või kolmes etapis sõltuvalt turusituatsioonist. Esimene etapp algab 2018. aasta jaanuaris ning kogu projekti eeldatav lõpp on aastal 2024. Lisaks uuele projektile arendab Arco Bulgaarias Iztok Parkside projekti mahuga 68 korterit 7000 ruutmeetri müüdava pinnaga. Oktoobri alul teatas ettevõte, et ettevõttel õnnestus projektile ehitusluba saada ja plaanib sellega jätkata. Varasemalt plaais Arco ehitustöödega alustada tänavu esimeses kvartalis ning müüa projekt välja 2018. aasta esimeses kvartalis. Arco Vara teenis käesoleva aasta kolmandas kvartalis 7,7 miljoni euro suuruse müügitulu juures 700 000 eurot kasumit. Arco Vara müügitulu vähenes 2016. aastal 10,7 miljonilt 9,7 miljonile eurole ja 2015. aasta 500 000 eurosest kasumist langs ettevõte 800 000 euroga kahjumisse. Allikas: BNS Foto: Scanpix Loe lisaks: Arco Vara emiteerib 2,7 miljonit uut aktsiat" }, "eol_1080853": { "olemid": [ "luik", "lemmatsi", "haaslava", "bolt", "tõrvandi", "liis ristal", "bolt food", "tallinn" ], "tekst": "Toidukullerid laiendavad eriolukorras piirkondi ja vähendavad hinda\nWolt Baltikumi tegevjuht Liis Ristal ütles ERR-ile, et eriolukorra ajal on Wolt langetanud kojuveo tasu maksimaalset hinda nelja euro võrra 7,9 eurolt 3,9 eurole. Ristal lisas, et ettevõte laiendas Tallinnas ja Tartus kojuveo ala ligi seitse kilomeetrit. Kuid pärast olukorra taastumist, plaanib Wolt naasta tavapärase korralduse juurde. Ristali sõnul on eriolukorras kojuvedude kasv veidi kasvanud, kuid olukord muutub pidevalt. Ta tõdes, et praegune situatsioon on restoranipidajatele väga raske ning ka Wolt panustab sellesse, et toitlustusasutused töös püsiks, tuues neile lisatellimusi. Vahendustasu, mida toidukullerid restoranidelt võtavad, on Ristali sõnul keskmiselt 20–30 protsenti, kuid eriolukorras pole ettevõte seda muutma hakanud. \"Keskmiselt viis Woltiga tehtud lisatellimust päevas annab restoranile samasuguse rahalise süsti kui see, et vähendaksime vahendustasu poole võrra. Nende viie lisatellimuse toomiseks vajalikud kampaaniategevused, allahindlused kojuveolt ja teised turundustegevused restoranidele koos vahendustasu alandamisega ei võimaldaks meil aga jätkusuutlikult tegutseda ega seeläbi ka restoranidele toeks olla,\" selgitas Ristal koostöö majanduslikku poolt. Bolti pressiesindaja Jaan Lašmanov ütles ERR-ile, et Bolt Foodi kojuvedude maht on eriolukorra ajal mõnevõrra kasvanud, kuid täpseid arve ta ei avaldanud. Lašmanov ütles, et ka Bolt Food laiendas aprilli alguses suuresti kojuveo piirkonda. \"Lisaks olemasolevatele piirkondadele on Tallinna lähiümbruses nüüd teenindusalas ka näiteks Viimsi, Tabasalu, Iru, Hüüru ja Luige. Tartus on lisandunud teiste seas ka Ülenurme, Tõrvandi, Märja, Haaslava ja Lemmatsi,\" sõnas Lašmanov. Erinevalt Woltile ei plaani Bolt Food peale eriolukorra lõppu teeninduspiirkonna suurust vähendada. Seega saab ka edaspidi Bolt Foodiga toitu tellida eriolukorra mõjul tekkinud uutesse kojukande piirkondadesse." }, "eol_322144": { "olemid": [ "eesti", "poola", "juhan parts" ], "tekst": "Ida-Viru ettevõtjad on sunnitud ise töötajaid koolitama\nMP Partnerid on firma, mis tegutseb mitmel pool maailmas. Poola ärimehele Miroslaw Pienkowskile kuuluv kontsern toodab Narvas meditsiinivarustust. Firma laieneb ja annab praegu tööd 300 narvalasele, vahendas \"Aktuaalne kaamera\".See on peen töö - implantaadid, skalpellid ja muu meditsiinivarustus valmistatakse titaanist. Iga inimene selle töö jaoks ei sobi.\"Muidugi on töötajate saamisega probleeme, aga kõik probleemid on lahendatavad. Ma olen Narvas olnud 20 aastat ja me alustasime kuue inimesega. Nüüd on siin 300 töötajat. See tähendab, et meil on võimalik töötajaid leida,\" kinnitas Pienkowski.Ta möönis, et võib-olla pole see nii lihtne kui nad tahaksid, aga see on võimalik. \"Me koolitame palju inimesi ja lähiajal alustame uut koolitusprogrammi,\" lisas Pienkowski.Ettevõtja sõnul peab noortel olema võimalus jääda Narva ja mitte sellest linnast põgeneda. Töökohti tuleb tasapisi juurde. Ka palgad on kasvamas.\"Meie firmas ma küll ei arva, et palgaga oleks probleeme. Siin makstakse normaalset palka,\" kinnitas MP Partners Engineeringu töötaja Vassili Serov.Pienkowski hinnangul ei ole Eesti kutseharidussüsteem piisavalt hea. Kui ennast tööle pakkuvale inimesele tuleb näidata, kuidas töötab Exceli tabelarvutusprogramm, ei ole see normaalne, ütles ta. Seepärast tulebki ettevõtjatel töötajaid ise koolitada. Väikses riigis torkab struktuurne tööjõupuudus rohkem silma kui suures.Majandusminister Juhan Partsi sõnul tuleks seda väiksust kasutada selleks, et ületada igasugused kunstlikud barjäärid. \"Väike saab olla paindlik. See puudutab kutsekoole ja ka ettevõtjaid. See on selle väiksuse tugevus,\" lausus ta.Töötukassa Ida-Viru osakonna juhataja Anneki Teelahk ütles, et Ida-Viru tööturul lähevad asjad paremaks. Praegu on töötuid alla 7000 ja pidevalt on saada 400 töökohta." }, "eol_489905": { "olemid": [ "eesti", "euroopa" ], "tekst": "Britid uurivad Eesti võimalusi finantskeskuseks kujunemisel\nEesti suuruse ja geograafilise asukohaga riigil on võimalik suurendada sarnaselt teiste maailma majanduse tõmbekeskustega oma sisemajanduse kogutoodangut senisest veelgi jõudsama finantsteenuste arendamise kaudu. Uuringu eesmärk ongi välja selgitada, kas see on võimalik ning mida tuleb selleks teha, teatas ministeerium.Kuna maailma rahaturgude kriisi tõttu on mitmed finantsettevõtted turult kadunud või oma tegevuspõhimõtteid muutnud, on vaja kaardistada finantskrahhi järgne olukord - kust, kuhu ja kuidas tänases olukorras Euroopas raha liigub.Samuti selgitatakse uuringus välja Eesti positsioon finantsteenuste väärtusahelas: kuivõrd arenenud on meie finantsteenuste sektor ja millised on tänased eeldused kasvuks.Uuringus analüüsitakse peamisi tõuke- ja tõmbetegureid, mis määravad finantsettevõtete asukohavalikut. Lisaks kaardistatakse ka kindlad finantsteenuste alamvaldkonnad, milles Eestil on suurim kasvupotentsiaal ja tehakse ettepanekuid nende elluviimiseks.Uuringu lõppraport valmib selle aasta juulis.", "seosed": { "eesti - euroopa": [ { "seos": "finantsteenuste kontekst", "roll 1": [ "eesti", "riik" ], "roll 2": [ "euroopa", "piirkond" ] } ] } }, "ol_2008-11-25_128": { "olemid": [ "prantsusmaa", "saksamaa", "angela merkel" ], "tekst": "Prantsusmaa algatab majanduslike stiimulite paketi Meetmed on mõeldud autotööstuse päästmiseks ja ehitussektori tugevdamiseks, vahendavad ERR Uudised \"Aktuaalset kaamerat\". Prantsusmaa autotööstus kaotab 10 000 töökohta, ehitussektoris on uute majade loomine viimase kolme kuuga vähenenud 20%. Sarkozy sõnul tuleb kiiresti teha ulatuslikke investeeringuid infrastruktuuri, uuringutesse ja haridusse. Kuigi Saksamaa liidukantsler Angela Merkel ei toeta tugevaid riigipoolseid samme, oli ta sunnitud eelmisel kuul nõustuma 500 miljardi euro suuruse päästepaketiga pankade jaoks. Saksamaal on kümne kuu pärast valimised ja seetõttu kaalutakse hoolega, millised sammud oleksid õiged majanduse päästmiseks. Merkeli partei osad liikmed on rahulolematud ning nõuavad maksude alandamist ja tööturureforme." }, "ol_2009-09-09_70": { "olemid": [ "eesti", "tõnu altnurme" ], "tekst": "Ehituses on palgad langenud alla keskmise \"Arvan, et palgad langevad veel. Ehituspakkumistel otsustab võitja odavaim hind,\" kommenteeris Remet ASi juhatuse liige Tõnu Altnurme Äripäevale statistikaameti II kvartali andmeid, mille järgi ehitaja keskmine brutopalk oli 11 826 krooni, tunnipalk 76,99 krooni. Remetis ja tema tütarfirmades on koondatud ligi 20 töökohta ning ka palka on vähendatud. Skanska EMV administratsioonijuht Irene Metsis ütles, et headel spetsialistidel töötasud varasemast väga ei erine. \"Langetamise osas on käsitletud ametikohti reaalsest koormusest lähtuvalt ja lihtsalt niisama töötasu alandamisi pole tehtud. Jälgime valdkonna töötasutrende Eesti tööjõuturul ja püüame olla võimalikult paindlikud,\" sõnas Metsis." }, "ol_2011-12-24_11": { "olemid": [ "eesti", "euroopa", "usa" ], "tekst": "Kattel: majanduslangus pole välistatud ka Eestis \"Euroopa võlakriisile ei ole hetkel mõistlikku lahendust silmapiiril, ning kuna ka USA majandus ei ole taastunud, siis on väga tõenäoline, et Euroopa majandus ei kasva 2012 aastal, mistõttu ka Eestis ei pruugi reaalset majanduskasvu üldse tulla, vaid pigem isegi kerge langus,\" vahendab ERR Uudised Kattelit. Ta märkis, et Eesti eratarbimise panus majanduskasvu on jätkuvalt olematu ja see ei taastu ka 2012 aastal. \"See tähendab, et 2012 ei too laiemat palgakasvu, pigem võib karta tööpuuduse uut kasvu.\" Ta lisas, et seega võib eeldada, et vajadus valitsuse lisaeelarve järele on suhteliselt reaalne, sest kärpevõimalusi on väga vähe.", "seosed": { "eesti - euroopa": [ { "seos": "majanduslangus", "roll 1": [ "eesti", "majanduslik mõjutatav" ], "roll 2": [ "euroopa", "majanduslik mõjutaja" ] } ], "eesti - rasmus kattai": [ { "seos": "majandusanalüüs", "roll 1": [ "eesti", "analüüsi objekt" ], "roll 2": [ "rasmus kattai", "analüütik" ] } ], "euroopa - rasmus kattai": [ { "seos": "majandusprognoos", "roll 1": [ "euroopa", "prognoosi objekt" ], "roll 2": [ "rasmus kattai", "analüütik" ] } ] } }, "ol_2014-05-11_45": { "olemid": [ "holland", "san marino", "malta", "norra", "taani", "montenegro", "rootsi", "ukraina", "eesti", "rumeenia", "austria", "valgevene", "venemaa", "marju länik", "ungari", "hispaania", "suurbritannia", "kreeka", "soome", "laura remmel", "šveits", "armeenia", "aserbaidžaan", "saksamaa" ], "tekst": "Loe, kellele andis Eesti žürii punkte! Kolm viiest žüriiliikmest pidas parimaks Rootsit! Laura Remmel (neiupõlvenimega Põldvere) pidas parimaks Hollandit, sellele järgnesid tema järjestuses Rootsi, Ukraina, Ungari, Rumeenia, Norra, Soome, Aserbaidžaan, Suurbritannia, Austria. Kõige viimaseks jättis lauljatar Venemaa. Marju Länik pidas parimaks Rootsit, sellele järgnesid Holland, Ungari, Ukraina, Aserbaidžaan, Norra, Armeenia, Montenegro, Rumeenia ja Hispaania. Viimaseks jättis Länik Poola. Rauno Märksi soosikuks oli Ungari, sellele järgnesid Rootsi, Holland, Norra, Soome, Kreeka, Armeenia, Taani, Hispaania, Montenegro. Viimaseks hääletas ta Valgevene. Alar Kotkase lemmikuks oli Rootsi, millele järgnesid Holland, Ukraina, Rumeenia, Ungari, Malta, Šveits, Saksamaa, Austria, Hispaania. Viimaseks oli Kotkase järjestuses Venemaa. Rasmus Rändvee tabelis oli esikohal Rootsi, sellele järgnesid Austria, Ungari, Aserbaidžaan, Norra, Holland, Saksamaa, Armeenia, Hispaania ja Taani. Rändvee tabelis oli viimane San Marino.", "seosed": { "eesti - vene": [ { "seos": "hindamine", "roll 1": [ "eesti", "žürii esindaja" ], "roll 2": [ "vene", "hinnatav riik" ] } ] } }, "ol_2014-07-30_12": { "olemid": [ "aafrika", "läti", "leedu" ], "tekst": "Seakatk: Lätis hukatakse 40 000 siga \"Praegu me kaalume meetmeid, mida võiks rakendada. Ilmselt teeme otsuse kodusigade tapuks. Lihtsalt hukata, saades selle eest hüvitist, ootamata ära taudi farmi jõudmist. Sellega me hoiame ära nakkuse edasise leviku,\" ütles ta. Ministri sõnul tuleb kodusead tappa aladel, kus on välja kuulutatud eriolukord, ja ka puhvertsoonis. \"Meie arvestuste kohaselt võib sellel alal olla ühtekokku umbes 40 000 kodusiga,\" ütles Dūklavs. Lätis on Aafrika seakatku leitud praeguseks 30 metsseal ja 28 koduseal neljateistkümnes kodufarmis. Hukatud on 198 kodusiga. Leedus Rupinskai seafarmis, kus 24. juulil avastati Aafrika seakatk, on kõik 19 000 siga tapetud, teatas Leedu peaveterinaararst esmaspäeval." } }