4,0 AP 5 18-18 E K1

Digitaalse meediumi ja multimeediumi loomine: graafilise ja helilise informatsiooni digitaliseerimine, operatsioonisüsteemi toetus, multimeediumi autorsüsteemide tüübid, multimeediumi rakenduste distributsioonid (CD, WWW, hübriid). Multimeediumi rakenduste disain ja arendamine: kommunikatsiooni alused, rakenduste disain, tekstiloome ja stsenaariumid, interaktsioon ja ekraani disain. Multimeediumiprojekti juhtimine, projektijuhtimistarkvara tugi. Multimeedium ja autorikaitse: patendid, kaubamärgid jne.

Õppejõud dots Jaak Henno, assist Andrus Rinde

MII 7003 Multimedia Development

4,0 AP 5 48-28 K E

Audiovisuaalteose kirjanduslik alus. Idee. Ideekavand. Stsenaarium. Reţisööri roll audiovisuaalteose loomisel. Reţiistsenaarium. Filmiprojekt. Loomingulise grupi moodustamine. Režisööri töö iseärasused tõsielu-, mängu-, anima-, muusika-, valgustuslikus-, õppe-, tarbe- ja huvifilmis. Režissööri töö audiovisuaalteose loomise erinevatel etappidel – ettevalmistus-, võtteperiood-, järelproduktsioon. Operaator kui visuaase maailma looja. Operaator ja reţissöör. Operaator kui tehnoloog. Kujutise loomise ja salvestamise tehnilised vahendid. Operaatori töö iseärasused erinevat tüüpi ekraaniteoste loomisel. Audiovisuaalteose loomine huvitegevusena õppeasutuse tingimustes.

Õppejõud prof Rein Maran

CFF 7016 Introduction to the Film Direction and Camera Work

3,0 AP 3 16-30 H K

Kujundlike lahenduste ettenägemine audiovisuaalteose loomise ettevalmistuse- ja võtteperioodil. Disainimise erinevad etapid. Audio ja video materjali järjestamine ehk Off-Line montaaţ. Lineaarne ja mittelineaarne järjestamine. Arvuti kasutamine järjestamises. Kogemused, teooria ja praktika. Audiovisuaalteose disainimine ehk On- Line montaaž. Arvutid disainimisvahendina. Spetsiaalsed kaardid ja programmid. Analoog- ja digitaalsalvestuste ühildamine. Pildi ja heli töötlemine ja überkujundamine. Effektide kasutamine. Enamtuntud programmid selleks. Valminud teose salvestamise võimalused erinevatele kandjatele (analoogvideolint, digitaalvideolint, CD, DVD, WEB saidid jt).

Õppejõud õp Jüri Tallinn

CVF 7017 Design Arrangement of Audiovisual Presentation

4,0 AP 5 18-18 H S1

Meedia projekt võtab kokku üliõpilase poolt läbitud meedia ja multimeediumi kursused. Üliõpilane peab üksi või meeskonnatööna kokku panema ühe meedia või multimeediumi toote idee, kava, stsenaariumi ning antud toote ka praktikas realiseerima. Toode võib olla hariduslik multimeediumiprogramm aga ka videofilm või muu meediatoode. Töö käigus tuleb üliõpilasel koguda toote koostamiseks vajalikku materjali, luua ja töödelda vajalikke meediafaile (graafika, audio, video), kujundada ning kokku panna lõplik toode. Toode tuleb esitada koos asjakohase dokumentatsiooniga.

Eeldusaine MII 7003, CVF 7017

Õppejõud assist Andrus Rinde

MII 7010 Media Project

10,0 AP 0 E K

Magistritöö on ainedidaktiline, pedagoogiline või rakendusliku suunitlusega informaatikaalane iseseisev uurimus. Sisaldab kirjanduslikku ülevaadet uuritavast probleemistikust, konkreetset ülesandepüstitust, läbiviidud uurimuse tulemusi ning nende analüüsi, töö tulemuste kokkuvõtet ja järeldusi.

Õppejõud informaatika osakonna või kasvatusteaduste teaduskonna õppejõud

MII 7014 Master Thesis

3,0 AP 4 15-45 H S

Multimeediumi olemus ja põhimõisted. Peamised disainireeglid ja kujundamise algtõed. Teksti kasutamine, erinevate kirjatüüpide ja -stiilide kasutamine. Elementaarne helisalvestus. Multimeedia tarkvara koostamine kasutades autorsüsteeme Multimedia ToolBook ning Macromedia Authorware. Multimeedium Internetis.

Õppejõud assist Andrus Rinde

MII 6006 Multimedium

4,0 AP 5 18-18 E K1

Sõnum, infomüra; erinevad meedialiigid, nende kasutamine kommunikatsioonis, nende esitus analoog- ja digitaalkujul, digitaliseerimine ning redigeerimine: tekst, vektor- ja rastergraafika, digitaliseeritud heli ja MIDI, digitaalne video, animatsioon, meediafailide tihendamine; graafika, audio- ja videokompressioon, operatsioonisüsteemi (Windows) tugi, ressursid ja klipid.

Eeldusaine MII 7002, MII 7003

Õppejõud assist Andrus Rinde

MII 7004 Multimedia Production

3,0 AP 2 26-6 H S

Ülevaade massiteabelevi olemusest ning sellega seonduvatest probleemidest. Massitaebelevi maastik ja Eesti iseärasused, teave ja teabevajadused. Teabelevi vormid. Massiteabelevi sotsiaalsed, informeerivad, regulatiivsed ja meelelahutuslikud funktsioonid. Massiteabelevi protsessi põhikomponendid. Kommunikatsiooni struktuur. Teabevoolu struktuur. Massiteabe auditoorium ja selle uurimise põhimeetodid. Uurimistulemuste analüüs. Eesti massiteabeauditooriumi põhiparameetrid. Avalik arvamus. Reklaamimudelid. Massiteabelevi seadusandliku regulatsiooni põhimõtted Euroopas. Meediakriitika.

Õppejõud lekt Salme Rannu

SRM 6032 Fundamentals of Mass Media

3,0 AP 3 20-30 E K

Kursuse aluseks on tekstide funktsionaalne analüüs: teksti käsitatakse osana suhtlussituatsioonist, mida iseloomustavad kolm semiootilist aspekti - tegevusväli, suhtelaad ja toimeviis. Tekstiloome alusena käsitletakse rakenduslikult neist tingitud keelevariantide avaldumist diskursuses ja tekstis selle osana. Kriitilise keeleanalüüsi teooriatest peatutakse ideoloogilise tähenduse omal. Peamiseks vaatlusaineks on arvutisuhtlus ja reklaam. Antakse teadmised, kuidas sõltuvalt toimeväljast ja -valdkonnast ning oma suhtluseesmärgist valida suhtluskanal ja suhtluse viis (asünkroonne või sünkroonne) ja kuidas see mõjutab tekstiloomet. Harjutatakse institutsionaalselt ja neutraalset-asjalikku arvutisuhtlust ja analüüsitakse asjaomaseid eksimusi. Peatutakse vaba arvutisuhtluse erijoontel. Analüüsitakse reklaamiliike ja nende teksti allutamist müügi- vm mõjutuseesmärkidele. Suhteliselt suur tähtsus on iseseisval tööl, mille kohta praktikumid annavad tagasisidet.

Õppejõud assist Krista Kerge

FEL 6010 Basics of Linguistics

3,0 AP 3 16-32 H K

Kommunikatsiooni alused, erinevad meedialiigid ja nende kasutamine multimeediumi tarkvaras. Animatsioonid. Digitaalne helisalvestus ja –töötlus, helide kasutamise põhimõtted, lihtsam kõnesüntees jms. Digitaalne videosalvestus ja -töötlus. MIDI failide loomine ja lihtsam töötlemine. Multimeediumi toote valmistamise meeskond.

Eeldusaine MII 6006

Õppejõud assist Andrus Rinde

MII 6022 Digital Media

3,0 AP 4 20-40 H K

Kompositsiooni, disaini ja värvusõpetuse baasprintsiibid. Värviruum ja värvimudelid. Arvutigraafika põhimõisted. Vektorgraafika ja rastergraafika. Graafikafailide formaadid ja nende kasutusvaldkonnad. Arvutigraafika rakendusvaldkonnad. Graafikapakettide tutvustus. Corel 10 paketti kuuluvad programmid. Töö vektorgraafika paketiga CorelDraw 10. Vektorgraafikale baseeruvate ülesannete püstitused ja treeningülesannete lahendamine. Rastergraafika valdkonda kuuluvate ülesannete klassid. Töö rastergraafika programmiga CorelPhotopaint 10. Animatsioonide loomine. Graafilise info töötlusprotsess ja spetsiifilised probleemid skaneerimisel ning printimisel. Seadmete kalibreerimine. Veebilehtede disaini aspektid ja kontseptsioonid. Veebilehtede disain.

Õppejõud lekt Olev Räisa

MII 6023 Computer Graphics

3,0 AP 4 20-40 H S

Meediaväljaannete klassifikatsioon ja nende omadused. Trükimeedias ilmuvate väljaannete disaini printsiibid ja kontseptsioonid. Trükitud publikatsiooni valmimise tehnoloogiline skeem. Infoteisendused publitseerimisprotsessis. Ülevaade küljendamiseks ja kujundamiseks kasutatavast tarkvarast. Ajakirjalaadsete publikatsioonide kujundusmallide loomine. Küljenduspakettide Adobe PageMaker ja/või QuarkXpress kasutamine ajakirja trükieelseks ettevalmistamiseks. Interneti portaalide kujundamine ja üles seadmine.

Eeldusaine MII 6022, MII 6023

Õppejõud lekt Olev Räisa

MII 6024 Media Technology

3,0 AP 4 24-4 H S

Autoriõiguse koht õigussüsteemis. Õiguse allikad. Seadused ja seaduse alusel antud õigusaktid. Autoriõigus ja teised intellektuaalse omandi kaitse vormid. Autoriõigusega kaitstavad teosed. Arvutiprogrammide kaitse. Autorilepingud. Lepingute sõlmimise üldpõhimõtted. Autoriõiguste ülemineku tehingulised alused. Litsentsid. Lepingute ja lepinguväliste kohustuste seadus ja autorilepingud. Autoriõigusega kaasnevad õigused. Andmebaaside kaitse.

Õppejõud lekt Eero Johannes

MII 7040 Legal Issues Related to IT-Development

3,0 AP 3 32-16 H S

Õpetajakutse erinevaid käsitusi. Eesti haridussüsteemi ülesehitus rahvusvahelises kontekstis. Kooli funktsioonid ühiskonnas, kool kui õppiv organisatsioon. Erinevad õpetajakultuurid ja õpetaja rolliootused. Õpetaja koostöö õpilastega, kolleegidega, lastevanematega ja teiste sotsiaalsete partneritega. EV noorsoo-organisatsioonid. Hariduse, kooli ja õpetajatöö õiguslik regulatsioon Eesti Vabariigis ja Euroopa Liidus. EL koostööprogrammid. Õpetajate organisatsioonid rahvusvahelisel, vabariigi ja kooli tasandil. Koolitöö korralduslikud alused. Pedagoogika probleemide ajalooline areng. Eesti pedagoogika ja hariduse arengujooni. Kasvatamine ja õpetamine eelajaloolisel ajal. Vanimad koolid Idamaades. Kasvatus ja haridus läbi aegade. Kool ja kasvatus Vana-Liivimaal. Reformatsioon ja eestikeelse õpetuse algus. Jesuiitide õpetus. Vanimad eestikeelsed aabitsad. B. G. Forselius ja esimese seminari rajamine. Rahvakoolide võrgu kujunemine. Hariduselu 18. sajandil. Pietistlik õpetus ja rahvakooli uus algus. Koolikirjanduse algus. Rahvakoolid 19. sajandil. Sunduskooli algus. Õpetajate ettevalmistamine. Venestamine. Koolikirjandus. Koolid iseseisvas Eestis.

Õppejõud prof Lembit Andresen, prof Viive-Riina Ruus, lekt Mai Normak, lekt Mari-Epp Täht

ETT 7001 School and Teacher in Society

ETT 7002 ARENG JA ÕPPIMINE

4,0 AP 4 48-16 E S

Ülevaade kaasaegsetest arengukäsitlustest: isiksuse areng ja individuaalsed erinevused, sotsiaalne, emotsionaalne, füüsiline areng. Arengu ja õppimise vastastikused mõjud. Erinevad õpikäsitused: biheivioristlik, kognitivistlik, humanistlik (sh alternatiivpedagoogiline) jt. Õppijate ealised ja arengulised iseärasused. Bioloogiline areng: Inimese elutalitluse regulatsioonimehhanismide areng ja stabiliseerumine. Murdeea hormonaalne ja neurofüüsiline olemus. Liikumiselundkonna ja vegetatiivsete organsüsteemide areng ja seda mõjutavad faktorid. Ealised ja arengulised iseärasused kognitiivses arengus: taju, tähelepanu, mälu, mõtlemise ja keele areng. Erinevused võimetes. Sagedamini esinevad kognitiivsed õppimisraskused (tähelepanu häired, töömälu defitsiit jms.) koolis, nende äratundmine ja peamised tekkemehhanismid. Hariduslike erivajadustega laste identifitseerimine ja abistamine. Erilisus ja ühiskond, hoiakud, motiivid erivajadustega inimeste kohtlemisel. Kõne- ja liikumishäiretega laste adaptatsioon koolis.

Õppejõud dots Helle-Mall Kadajas, dots Ene Mägi, dots Meeli Roosalu, assist Meri-Liis Laherand, lekt Mari-Anna Puskar, teadur Kadi Liik

ETT 7002 Development and Learning

3,0 AP 3 32-16 E K

Õppekava staatus ja ülesanded. Õppekavade liigitus. Õppekava struktuur. Põhikooli ja gümnaasiumi õppekava. Ainetevahelised sisuühikud. Kooli õppekava. Ainekava ja õpetaja töökava. Õppekava analüüs ja hindamine. Õppekeskkond ja selle kujundamine. Õppeprotsessi eesmärgid ja etapid. Õppeprotsessi juhtimine. Õppetöö eesmärkide püstitamine, sõnastamine ja nende täitmise mõõtmine (hindamine). Õpetamise meetodid, vormid ja võtted, nende valiku ja rakendamise põhimõtete jaotus lähtuvalt teadmiste edastamise ja tajumise allikast (sõnalised, näitlikud, praktilised); õppeteabe edastamise ja tajumise loogikast (analüüsi, sünteesi, analoogiameetodid); õppetöö juhtimise viisist (frontaalsed, rühmatöö ja individuaalsed meetodid). Avatud ja suletud õppeülesanded ja -situatsioonid. Õpetamise pre- ja interaktiivne faas, nende struktuur ja neile esitatavad üldnõuded. Õpitulemuste hindamine, selle liigid ja korraldus. Õpetuse diferentseerimine ja õpilaste motiveerimine. Käitumisprobleemide tekkimine ja lahendamine. Lastel esinevad emotsionaalsed ja käitumishäired, nende tekkemehhanismid, tunnused (sh. agressiivsus, valetamine ja varastamine, ärevus ja hirmud, kiusamine, autism, anoreksia, buliimia, depressioon ). Koolijõudlus. Hariduslike erivajaduste arvestamine õppetöös (individuaalõppekava ja selle koostamise põhimõtted). Õppematerjalid. Nende koostamine ja valikuprintsiibid.

Õppejõud dots Ulve Kala, lekt Mai Normak, lekt Mari-Anna Puskar, lekt Helve Saat, lekt Inge Timostsuk, teadur Kadi Liik

ETT 7003 Design and Development of the Learning Environment

2,0 AP 2 14-18 H K

Haridustehnoloogia koolis. Infoühiskond ja muutused koolis. Arvuti ja õppimine. Infotehnoloogia rollid õppekavas: õpilaste informaatikapädevuste arendamine, efektiivsem aineõpetus. Õpilastelt oodatavad infotehnoloogia-alased üldpädevused kooliastmeti. Arvuti ja Interneti kasutamise võimalusi ainetunnis: näiteid Eesti koolide kogemustest. Õpitarkvara liigid, sobivuse hindamine. Infotehnoloogia ainekasvu läbiva teemana. Infotehnoloogial põhinevad ainetevahelised õpiprojektid.

Õppejõud lekt Mart Laanpere

ETT 7004 Education and Information Technology at School

3,0 AP 3 32-16 E K

Õpetaja toimetulek, enesediagnostika. Sotsiaalpsühholoogia põhiteemade avaldumine koolis (sh. atributsioonid, suhtumised, pro- ja antisotsiaalne käitumine, rollid, grupp, grupiprotsessid, liider, konformsus, enesetaju). Hoiakute ja stereotüüpide kujunemine ja funktsioonid. Grupiprotsesside juhtimine. Suhete dünaamika ja suhtlemisprobleemide käsitlus koolikontekstis. Õpetaja töös vajalikud suhtlemisoskused (aktiivne kuulamine, verbaalse ja mitteverbaalse kommunikatsiooni mõistmine, avalik esinemine ja retoorika, konflikti lahendamise tehnikad). Õpetaja kui täiskasvanukoolitaja rollid ja ülesanded. Õpetajatööga seonduv nõustamistegevus. Õpetaja kui usaldusalune. Seksuaalkäitumisega, väärkohtlemisega, uimastitarvitamisega seotud probleemid ja nende lahendamise teed. Õpetaja kui karjäärinõustaja. Esmaabi ABC. Tegutsemise õige järjekord õnnetuste korral: eluohtlik verejooks, võõrkehad hingamisteedes, teadvusetusseisundid, šokk, rindkere läbivad haavad, luumurrud, nikastused, nihestused, põletused, mürgitused.

Eeldusaine ETT 7002, ETT 7003

Õppejõud dots Larissa Jõgi, dots Ulve Kala, dots Raul Mardi, lekt Tiiu Meres, lekt Helve Saat, teadur Kadi Liik

ETT 7005 Teacher as a Counsellor

3,0 AP 4 24-24 E S

Kasvatus kui sotsiaalne konstrukt ja käsitused kasvatusest. Kasvatuse argiteadvuslikud, kutsealased ja teaduslikud käsitused, nende erinevused. Õpetaja kasvatusteadvus ja selle kujunemine kutsealases tegevuses. Kasvatus kui mõjutamine, kasvatus kui arengukeskkonna loomine ja kasvatus kui õpitingimuste loomine kasvatuse pedagoogiliste käsitustena. Inimkäsitused ja kasvatuse eesmärk ning õppekeskkond. Normi probleem kasvatusteadustes. Kasvatus ja haridus. Kasvatustegelikkuse erinevad tasandid. Ühiskonnas toimivad väärtused kui kasvatuse tingimus. Koolitegelikkus. Õpetaja võimalused kasvatustegelikkuse projekteerimisel ja kujundamisel. Õpetaja kui õppija. Õpetaja professionaalne “mina” ja selle kujunemine. Kasvatusteaduslikud paradigmad. Eelmodernism, modernism ja postmodernism kasvatuses. Kasvatusfilosoofia tähendus õpetaja professionaalse teadvuse kujunemisel. Kasvatusfilosoofia põhiprobleemid - kasvatus ja inimene. Käsitused inimesest läbi aegade. Inimest seletavad kategooriad: elu- olemine- struktuur. Küsimine olemise järele M.Heideggeri, J.-P.Sartre`i ja M.Foucault` filosoofias. Olemine, ajastu teadvus ja ajalooteadvus. Identiteet ja diferents. Postmodernistliku aja õppija - homo ludens.

Eeldusaine ETT 7002, ETT 7003, ETT 7005

Õppejõud prof Jüri Orn, lekt Tiiu Kuurme, teadur Airi Liimets

ETT 7006 Education and Science

1,0 AP 3 10-6 H K1

Õpetaja oma tegevuse uurijana ja projekteerijana. Kasvatusteadusliku uurimise ja projekteerimise ülesanded õpetaja professionaalse arengu, kooli ja haridussüsteemi arengu seisukohalt. Uurimise ja projekteerimise ülesanded, loogika ja korraldus. Tegevusuuring. Eetilised nõuded uurimisele ja projekteerimisele. Uurimis- ja arendusprogrammi koostamine ja uurimuse ning arendustegevuse korraldamine ja tulemuste tõlgendamine. Kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed meetodid. Vaatlus ja küsitlus kasvatusteaduslikus uurimuses ja tegevuses. Etnograafiline meetod.

Eeladusaine ETT 7002, ETT 7003, ETT 7005

Õppejõud assist Meri-Liis Laherand

ETT 7007 Teacher as a Researcher

3,0 AP 3 12-12 H K2

Sisu: Ainedidaktika ülesehitus, selle kolm keskset komponenti- eesmärgid, sisu, meetodid. Kooliinformaatika koht, eesmärgid ja sisu Eesti üldhariduskooli riiklikus õppekavas, võrdlus teiste riikide õppekavadega. Informaatika õpetamise ajalugu ja tulevikutrendid Eestis ja maailmas. Kooli tasandi informaatika ainekava koostamine. Informaatikatunni kavandamine ja läbiviimine. Õpiülesanded ja hindamine kooliinformaatikas. Informaatika kui integreeriv ja integreeritav õppeaine. Informaatika ja infotehnoloogia ainekavu läbiva teemana kooli õppekavas, infotehnoloogial põhinevad ainetevahelised õpiprojektid. Metoodika küsimusi: presentatsioonivahendid ja õppetöö haldamise tarkvara, aktiivõpe ja rühmatöö informaatikatunnis. Elektrooniliste õppematerjalide ja automatiseeritud testide koostamine.

Õppejõud lekt Mart Laanpere

EKT 7003 Didactics of Informatics

3,0 AP 4 24-24 H S

Sisu: Tegevusteooria aktiivõppe alusena. Aktiviseerivate meetodite rakendamine informaatikatunnis. Probleemipõhine õpe ja avatud õpiülesanded kooliinformaatikas. Rühmatöövahendid Internetis aktiivõppekeskkonnana, tuutori roll ja ülesanded võrgupõhises õppes. Võrgupõhise õpiprojekti kavandamine ja läbiviimine.

Eeldusaine EKT 7003

Õppejõud lekt Mart Laanpere

EKT 7008 Active Learning Methods in School Informatics

2,0 AP A K

Praktika ajal vaadeldakse koolikeskkonna mõju õpilas(t)e isiksuse arengule, õpetaja tegevust õpilas(t)e õppe- ja kasvatusprotsessi organiseerija ning suunajana, õpilas(t)e osalemist õpiprotsessis.

Üliõpilane läheb praktikale oma tegevuskavaga, mis sisaldab probleemi, tegevuse eesmärki, vaatlus- ja analüüsiülesandeid. Tegevuskava kinnitab juhendav õppejõud. Kokkuvõte vaatluspraktika tulemustest tehakse praktikarühmas.

Õppejõud kasvatusteaduste teaduskonna õppejõud

ETT 7008 Observation Practice

4,0 AP H S

Praktikal osaleb üliõpilane kooli töös, vaadeldes aineõpetajate ja kaasüliõpilaste tunde ning täites vastavalt erialajuhendile aineõpetaja tööülesandeid, arvestades kooli üldist töökorraldust. Üliõpilane kirjeldab ja analüüsib praktika jooksul oma töökogemust.

Eeldusaine EKT 7003, ETT 7008, ETT 7005

Õppejõud ainedidaktika õppejõud

MII 7011 Teaching Practice I

4,0 AP H K

Praktikal osaleb üliõpilane kooli töös, vaadeldes aineõpetajate ja kaasüliõpilaste tunde ning täites vastavalt erialajuhendile aineõpetaja ja klassijuhataja tööülesandeid, arvestades kooli üldist töökorraldust. Üliõpilane osaleb kooli tunnivälise ainealase tegevuse organiseerimises.

Üliõpilane kirjeldab ja analüüsib praktika jooksul oma töökogemust.

Eeldusaine EKT 7008, MII 7011

Õppejõud ainedidaktika õppejõud

MII 7012 Teaching Practice II

4,0 AP 4 32-32 E K

Meediaõpetuse didaktika 3 keskset komponenti - õpetamise eesmargid, sisu ja meetodid. Meediaõpetuse ajaloost, tänapäevast ja tulevikutrendidest. Visuaalse kirjaoskuse alused. Meediaõpetuse kontseptsioonid ja teostus erinevates riikides. Meediaõpetus Eesti üldhariduse riiklikus õppekavas: ainekavu läbiva teemana ja gümnaasiumiastme valikainena. Meediaõpetuse eesmärgid ja sisu kooli õppekavas, meediaõpetuse ainekava koostamine. Meediaõpetuse tunni kavandamine, rühmatöö korraldamine. Meediaõpetuse alase õpiprojekti kavandamine ja juhtimine. Meediaõpetuse alaste õppematerjalide leidmine, hindamine ja koostamine, presentatsiooni ettevalmistamine ja esitamine. Tehniliste vahendite kasutamine meediaõpetuses. Koolileht meediaõpetuse abivahendina, koolilehe toimetamine ja küljendamine. Kooliraadio, kooli-TV ja kooli kodulehekülg meediaõpetuse teenistuses.

Õppejõud lekt Mart Laanpere, õp Hans Põldoja

EKT 7009 Didactics of Media Studies

2,0 AP H S

Praktikal osaleb üliõpilane kooli töös, vaadeldes aineõpetajate ja kaasüliõpilaste tunde ning täites vastavalt erialajuhendile aineõpetaja tööülesandeid, arvestades kooli üldist töökorraldust. Üliõpilane kirjeldab ja analüüsib praktika jooksul oma töökogemust.

Eeldusaine EKT 7009

Õppejõud ainedidaktika õppejõud

MII 7013 Pedagogical Practice in Media Studies

3,0 AP 3 12-12 H S1

Infoühiskond ja haridus: müüdid ja muutustetrendid. Infotehnoloogia rollid üldhariduskooli riiklikus õppekavas: informaatika valikaine, infotehnoloogia kui ainekavu läbiv teema ja kooliuuenduse katalüsaator. Infotehnoloogia läbiva teemana kooli õppekavas. Põhikooli lõpetaja IKT-pädevused, nende integreerimine ainekavadesse. Ainealase õpitarkvara hindamine, valik ja kasutamine koolis. Tavalise kontoritarkvara ja Interneti kasutamine ainetunnis. Infotehnoloogial põhinevate ainetevaheliste õpiprojektide ettevalmistamine, läbiviimine ja hindamine, nende sidumine kooli õppekavaga. Õpetajate meeskonnatöö kooli õppekava kujundamisel. Õppekavaarenduse tarkvara.

Õppejõud lekt Mart Laanpere

EKT 7001 ICT in Curriculum Development

3,0 AP 3 12-12 H S1

Haridustehnoloogia määratlusi. Haridustehnoloogia kui uurimisvaldkond ja eriala. Haridustehnoloogia arengulugu programmõppest veebipõhiste õpikeskkondadeni. Haridustehnoloogia kitsam käsitus: tehnilised vahendid hariduses. Haridustehnoloogia laiem käsitus: õpidisain kui tehnoloogiline protsess. Mikro-, meso- ja makrotasandi õpidisain. Haridustehnoloogia alase uurimistöö meetodid. Uurimistöö kavandamine, andmete kogumine ja töötlus. Uurimisaruande koostamine.

Õppejõud lekt Mart Laanpere

EKT 7002 Research in Educational Technology