2,0 AP 3 30-16 E S

Determinandid, maatriksid ja lineaarsed võrrandisüsteemid. Vektori mõiste. Lineaartehted vektoritega. Vektorite skalaar-, vektor- ja segakorrutis. Tasandi geomeetria põhiülesanded. Sirgete ja ringjoonte võrrandid tasandil. Polaarkoordinaadid. Ruumigeomeetria põhiülesanded. Sirged ja tasandid ruumis, nende võrrandid. Sirgete ja tasandite vastastikused asendid. Teist järku jooned – ellips, hüperbool, parabool. Kõigi teemade korral rakendused.

Õppejõud prof Andi Kivinukk, prof Rein Kolde, prof Paul Tammela, dots Ants Aasma, dots Aleksander Monakov, dots Ellen Redi, dots Anne Tali, assist Tatjana Gramušnjak, assist Ivar Porn

MMG 6001 Calculus I

4,0 AP 5 32-48 E S

Funktsioon, selle piirväärtus, pidevus ja tuletis. Funktsiooni monotoonsus. Praktilisi ekstreemumülesandeid. Funktsiooni lähendpolünoomid, võrrandite ligikaudne lahendamine. Integraali mõiste ja omadused, arvutamine. Numbriline integreerimine. Keha ruumala ja töö arvutamine. Firma sissetuleku voog kui integraal. Mitme muutuja funktsiooni mõiste. Osatuletised, diferentsiaal. Vigade hindamine ligikaudsel arvutamisel. Mitme muutujaga mini-max-ülesanded. Raha marginaal-produktiivsus kui Lagrange’i kordaja. Tabelina antud funktsiooni esitamine vähimruutude meetodiga. Eksponentsiaalse kasvu seadus looduses ja rahanduses, selle diferentsiaalvõrrand (lüh DV). Eralduvate muutujatega DV. Algtingimusega ülesande lahendamine Euleri meetodil. Ostsillaatori ülesanne, selle DV. Konstantsete kordajatega 2. järku lineaarne homogeenne DV.

Õppejõud dots Ants Aasma, dots Anne Tali, assist Ivar Porn

MMA 6001 Calculus II

3,0 AP 4 48-16 E S

Ülevaade füüsikast kui loodusteadusest ning selle rakendustest ja füüsikalisest maailmapildist kui teadusliku maailmapildi osast.

Õppejõud prof Ülo Ugaste, teadur Priit Reiska

MLR 6001 Physical Pisture of the World

3,0 AP 3 20-40 H S

Aine eesmärgiks on üliõpilastele süvendatud teadmiste ja oskuste andmine aina enam infotehnoloogial põhinevas maailmas edukaks toimetulemiseks. Kursuse sisu lähtub meie ülikooli üliõpilaste konkreetsetest vajadustest ning järgib õpetajatele kehtestatud infotehnoloogilisi pädevusnõudeid.

Tähtsamad kursusel käsitletavad teemad on: failide haldamine, tekstitöötlus, tabelarvutus andmekäsitlus, presentatsioonide koostamine, turvalisuse tagamine arvutiga töötamisel, lokaalsete ja globaalsete arvutivõrkude kasutamine, e-post, infootsingu võimalused, veebilehekülgede koostamine.

Õppejõud assist Andrus Rinde, assist Taivo Tuuling, lekt Olev Räisa, õp Kalle Kivi

MIA 6001 Effective Computer Usage

3,0 AP 3 20-28 H S

Antakse ülevaade, milliseid vorme on eesti keelel ja kuidas neid eri situatsioonides valida, et oma sõnumit asja- ja olukohaselt kodeerida. Praktiline õpe keskendub neutraalsele ja ametlikule suhtlusele ning sealsetele tekstitüüpidele. Tuuakse esile sagedad väljendusapsud praktilises töises keelekasutuses ja puudused, mis tekivad võõrkeelse eeskujuteksti kasutamise puhul, nt õpingutes. Lihvitakse suulist ja kirjalikku väljendusoskust, harjutatakse kasutama keelelise enesekontrolli allikaid, juhitakse tähelepanu levinud stiili- ja õigekirjaprobleemidele.

Õppejõud assist Krista Kerge

FEL 6008 Oral and Written Communication

3,0 AP 4 36-12 H S1

Kultuur ja kultuurierinevused. Keele ja kultuuri seosed. Stereotüübid. Kohanemine võõras kultuuris. Individualism ja kollektivism. Võimudistants, maskuliinsus ja feminiinsus kommunikatsioonis. Lääne ja ida mõtteviisid ja nende mõju kommunikatsioonile. Vestluskäitumine ja kultuur. Eesti vestluskäitumine. Kultuurimängude teooria. Kultuurimängude praktiline harjutamine.

Õppejõud dots Hille Pajupuu

FEL 6009 Intercultural Communication

3,0 AP 3 36-12 H K

Keskkonna- ja looduskaitse, nende kujunemine. Inimese ja looduse suhestatus. Bioloogiline mitmekesisus. Looduslike varude kaitse. Globaalprobleemid. Säästev areng. Säästva ühiskonna komponendid: energeetika, materjali kasutus, põllumajandus, asulate planeerimine, majandus, seadusandlus, poliitika, kogukond, rahvastiku areng.

Õppejõud dots Tiina Elvisto

MLB 6002 Natural Environment and Sustainable Development

3,0 AP 3 39-9 H K

Organisatsioonipsühholoogia aine ja meetodid. Organisatsiooni- ja personaliuuringud. Töö analüüs ja hindamine. Töö disain. Organisatsiooni mehitamine. Personali planeerimine ja arendamine. Tööga rahulolu. Töötajate motiveerimine. Tööstress. Grupiprotsessid organisatsioonis. Rollid. Rühmatöö. Juhtimine. Organisatsiooni kultuur.

Õppejõud prof Harry Roots, teadur Kadi Liik

SPK6004 Organizational Behavior

3,0 AP 3 33-15 H S

Suhtlemise kontseptuaalne mudel. Erinevad tasandid suhtlemises - intra- ja interpersonaalne ning sotsiaalne tasand. Suhtlemise analüüs. Suhtlemisakti ja -tasandite kontseptsioon. Aktiivse kuulamise oskuste õppimine ning verbaalsete ja mitteverbaalsete suhtlemisvahendite kasutamise analüüs. Interpersonaalne taju ja atributsioonid. Žestid ja miimika, ruumikäitumine. Läbirääkimised ja läbirääkimiste strateegiad.

Õppejõud assist Katrin Kullasepp, lekt Katri-Evelin Esop
SPK 6002 Psychology of Social Skills & Interpersonal Communication

3,0 AP 3 24-24 H K

Kursuse eesmärk on anda teadmised ja oskused infootsinguks traditsioonilises ja elektroonilises keskkonnas. Õpitakse formuleerima infopäringuid, välja selgitama infoallikaid ja otsivahendeid infopäringu rahuldamiseks, leidma infoallikatest relevantset informatsiooni, hindama ning analüüsima leitud infoallikaid ja informatsiooni.

Õppejõud teadur Sirje Virkus, teadur Elviine Uverskaja, lekt Mai Põldaas, assist Anne Samp

SII 6001 Information Sources and Retrieval

3,0 AP 3 32-16 H K

Avaliku halduse mõiste ja piirid. Avalik sektor ja selle üldstruktuur, juhtimise eripära avalikus sektoris. Valitsusasutus ja avalikkus. Bürokraatia. Ametnik, avalik teenistus ja ametnikueetika. Väärtused, kesksed dilemmad ja uued suunad avalikus halduses. Aine eesmärk on tutvustada avaliku halduse põhimõisteid ja probleeme ning anda ülevaade olulisematest arengutest selles valdkonnas.

Seminar täiendab loenguid olulisematel teemadel. Seminaride eesmärk on: õppida tundma avaliku halduse klassikalisi ja tänapäevaseid lähenemisi ning tuginedes teoreetilistele allikatele analüüsida Eesti haldussüsteemis ilmnevaid sündmusi ja probleeme.

Õppejõud õp Keit Kasemets

SAP 6002 Seminar in Intro into Public Administration

3,0 AP 3 24-24 H S

Aine eesmärk on anda ülevaade tervise ja toimetuleku psühho-sotsiaalsetest ja keskkondlikest aspektidest, elustiili ja igapäevaste harjumuste osast tervise kujunemisel, isiksuse ja tervise seostest; tutvustada igapäevaeluelu-stressi ja terviseprobleemidega toimetulekut mõjutavaid tegureid ning abi otsimise ja aitamise psühholoogilist keerukust. Kursus annab praktilise kogemuse loovtegevuste rakendamisest stressiga toimetulekuks. Kursuse lõpetanu tunneb ja oskab arvestada igapäevaelus tervisekäitumist mõjutavaid tegureid ning oskab analüüsida olukordi tervise ja toimetuleku aspektist. Valdab lihtsaid võtteid stressi juhtimiseks.

Õppejõud assist Eha Rüütel

SPI6014 Copying Strategies

3,0 AP 4 15-45 H S

Aine eesmärgiks on anda üliõpilastele infotöötlusalased laiendatud teadmised, mis on vajalikud bakalaureusetöö ja magistritöö tegemiseks või seoses hilisemate tööülesannetega erinevat tüüpi info töötluseks. Kursusel antakse teadmised ja oskused arvutikasutuse võimalustest nii arvandmete kui ka audio-visuaalsete andmekogumite töötlemiseks. Seega pakub kursus tuge nii kvantitatiivse kui kvalitatiivse uurimustöö läbiviijale. Tähtsamad kursusel käsitletavad teemad on: arvuti kasutusvõimalused erinevat tüüpi andmete käsitlemiseks, küsitluste organiseerimine interneti lehekülgede baasil, kirjeldav statistika tabelarvutuse abil, graafilise info (fotod, slaidid, joonistused ja originaalgraafika) töötlemine, audio-visuaalse info (helisalvestused, videosalvestused ja animatsioonid) töötlemine, internetilehekülgede kujundamine.

Õppejõud assist Katrin Niglas, assist Andrus Rinde, assist Taivo Tuuling, lekt Olev Räisa

MIA 6005 Computer Aided Information Processing

3,0 AP 3 20–40 H S

Statistiline andmestik ning selle töötlemine. Statistiliste tunnuste tüübid. Kirjeldav statistika e andmete kokkuvõtu- ning esitlusmeetodid: erinevad tabelid, diagrammid ja arvnäitajad. Seoste kirjeldamine: seosekordajad ning risttabelid. Sobiva analüüsi- või esitlusmeetodi valik.

Üldkogum ja valim. Statistiline järeldamine: üldkogumi arvnäitajate hindamine, statistilised olulisustestid. Parameetrilised ja mitteparameetrilised analüüsimeetodid. Lisaks teoreetilistele teadmistele ja praktilistele oskustele andmeanalüüsist antakse kursuse käigus ka oskused tuntud statistikapaketi SPSS kasutamiseks.

Eeldusaine MIA 6001

Õppejõud assist Katrin Niglas, õp Reelyka Rannala

MII 6003 Statistics and Data Analysis

3,0 AP 4 32-32 E S

Lausearvutuse elemendid. Predikaadid ja kvantorid. Loogika põhiseadused. Tõestusmeetodid. Matemaatiline induktsioon. Hulgad, tehted nendega. Kujutused. Seosed. Hulkade loenduvus ja kontiinumivõimsus. Kombinatoorika üldreeglid. Juurde- ja mahaarvamise valem. Permutatsioonid, variatsioonid, kombinatsioonid (ka kordumistega). Binoom- ja polünoomvalem. Hulkade tükeldustega seotud arvud Diskreetne tõenäosus. Genereerivad funktsioonid. Rekurrentsed seosed ja võrrandid. Graafid, nende esitusviisid ja rakendused. Graafide isomorfism. Euleri, Hamiltoni ja tasandilised graafid. Graafide värvimine. Puud, nende liigid. Graafide ja puude rakendused. Võrkplaneerimise elemendid.

Õppejõud dots Ellen Redi

MMG 6002 Discrete Mathematics

3,0 AP 2 32 E S

Aine olemus ja uurimismeetodid. Majandusteaduse struktuur. Ühiskonna põhiprobleemid. Konkurentsituru eelised. Majanduslik ringkäik. Tarbija käitumine. Firma teooria. Mittetäielik konkurents. Tootmistegurite turg. Finantsturg. Rahvamajanduse arvepidamine. Kogunõudlus ja -pakkumine. Majanduskasv ja konjunktuur. Inflatsioon. Töötus. Majanduspoliitika.

Õppejõud dots Ivi Proos

SAM 6001 Basics of Economics

3,0 AP 3 48-0 H S

Tänapäeva psühholoogia põhimõisted ja -ideed. Psühholoogia võimalused inimelus oluliste nähtuste mõistmisel. Psühholoogia valdkonnad, meetodid ja ajalugu. Psühholoogiline areng (lapsepõlv, vananemine). Psüühika bioloogilised alused. Tunnetusprotsessid. Õppimine. Isiksus ja individuaalsus. Patopsühholoogia. Teraapiameetodid ja -eetika. Stress ja toimetulek. Sotsiaalpsühholoogia (veendumused, hoiakud, suhtlemine, grupiprotsessid). Psühholoogia rakendamise võimalused (tervise-, õiguspsühholoogia jm).

Õppejõud prof Voldemar Kolga
SPK 6001 Review of Psychology

2,0 AP 2 0-32 H S

Inglise keel üldainena. Keeleoskuse neli tasandit: lugemis- ja kuulamisoskus, suuline ja kirjalik väljendusoskus. Igapäevaelu situatsioonid inglisekeelses keskkonnas. Vestlused üldistel ja erialastel teemadel. Ajakirjanduse, lihtsama ilukirjanduse ja keskmise raskusega erialakirjanduse lugemine. Süstemaatiline grammatikaõpetus. Morfoloogia: tegu-, nimi-, omadus-, ase-, arv-, ees-, määr- ja sidesõnad. Süntaks: lauseliikmed ja erialane kodulektüür 30 lk.

Õppejõud õp Jelena Kallonen, õp Sirle Kivihall, õp Piret Lehiste, õp Ester Roosmaa, õp Reeli Saluveer, õp Aita Taiger, õp Julia Vilde

FKV 6001 English as General Subject I

2,0 AP 2 0-32 E K

Erialane inglise keel. Keeleoskuse nelja tasandi süvendamine. Inglisekeelne erialane vestlus. Autentsete keskmise raskusega tekstide, ka erialaste tekstide mõistmine nii globaal- kui detaillugemise tasandil. Essee kirjutamine. Erialasel teemal kirjaliku ettekande koostamine ja selle esitamine.

Eeldusaine FKV 6001

Õppejõud õp Jelena Kallonen, õp Sirle Kivihall, õp Piret Lehiste, õp Ester Roosmaa, õp Reeli Saluveer, õp Aita Taiger, õp Julia Vilde

FKV 6002 English as General Subject II

2,0 AP 2 0-32 H S

Saksa keel üldainena. Keeleoskuse neli tasandit: lugemis- ja kuulamisoskus, suuline ja kirjalik väljendusoskus. Igapäevaelu situatsioonid saksakeelses keskkonnas. Vestlused üldistel ja erialastel teemadel. Ajakirjanduse, lihtsama ilukirjanduse ja keskmise raskusega erialakirjanduse lugemine. Süstemaatiline grammatikaõpetus. Morfoloogia: tegu-, nimi-, omadus-, ase-, arv-, ees-, määr- ja sidesõnad. Süntaks: lauseliikmed ja erialane kodulektüür 30 lk.

Õppejõud lekt Siiri Vihmar, õp Õie Kirs, õp Anne Rooste

FKV 6003 German as General Subject I

2,0 AP 2 0-32 E K

Erialane saksa keel. Keeleoskuse nelja tasandi süvendamine. Saksakeelne erialane vestlus. Autentsete keskmise raskusega tekstide, ka erialaste tekstide mõistmine nii globaal- kui detaillugemise tasandil. Essee kirjutamine. Erialasel teemal kirjaliku ettekande koostamine ja selle esitamine.

Eeldusaine FKV 6003

Õppejõud lekt Siiri Vihmar, õp Õie Kirs, õp Anne Rooste

FKV 6004 German as General Subject II

FKV 6005 VENE KEEL

2,0 AP 2 0–32 H S

Vene keel üldainena. Keeleoskuse neli tasandit: lugemis- ja kuulamisoskus, suuline ja kirjalik väljendusoskus. Igapäevaelu situatsioonid venekeelses keskkonnas. Vestlused üldistel ja erialastel teemadel. Ajakirjanduse, lihtsama ilukirjanduse ja keskmise raskusega erialakirjanduse lugemine. Süstemaatiline grammatikaõpetus. Morfoloogia: tegu-, nimi-, omadus-, ase-, arv-, ees-, määr- ja sidesõnad. Süntaks: lauseliikmed ja sõnade järjekord lauses. Erialane kodulektüür 30 lk.

Õppejõud lekt Jelena Raudla

FKV 6005 Russian as General Subject I

2,0 AP 2 0-32 E K

Erialane vene keel. Keeleoskuse nelja tasandi süvendamine. Venekeelne erialane vestlus. Autensete keskmise raskustega tekstide, ka erialaste tekstide mõistmine nii globaal- kui detaillugemise tasandil. Esse kirjutamine. Erialasel teemal kirjaliku ettekande koostamine ja selle esitamine.

Eeldusaine FKV 6005

Õppejõud lekt Jelena Raudla

FKV 6006 Russian as General Subject II

3,0 AP 4 15-45 H K

Aine eesmärgiks on anda üliõpilastele täiendavaid infotöötlusalaseid teadmisi, mis on vajalikud ladusaks tööks erinevat tüüpi õppetöö ja hiljem ka tööülesannete lahendamisel. Uuendused arvutimaailmas. Keerulisem töö MS Exceli ja MS Wordiga. Pikkade tekstide kirjutamise ideoloogia ja reeglid, viited, väljad. Erinevate kaasprogrammide kasutamine (valemiredaktor, skeemide koostamine jne). Funktsioonide omavaheline kombineerimine, andmetabelid, risttabelid, andmete konsolideerimine, erinevate funktsioonide kasutamine. Finantsarvutus. Finantsfunktsioonide selgitav kasutamine. Graafika lihtsam töötlus. Rakendustarkvara installeerimine ja häälestamine. Kursuse lõpetanu peab arvutiga, selle operatsioonisüsteemiga ja kontoritarkvaraprogrammidega ilma vaevata ja välise abita hakkama saama.

Eeldusaine MIA 6001

Õppejõud assist Taivo Tuuling, lekt Olev Räisa, õp Kalle Kivi

MII 6001 Application Software

3,0 AP 4 16-44 H S

Annab protseduurse programmeerimise põhiteadmised. Erinevad andmetüübid, juhtstruktuurid, alamprogrammid, massiivid, failid. Programmide käivitamine, testimine ja silumine. Andmete hoidmine arvutis. Algoritmid ja probleemide lahendamine. Tarkvaraarendus.

Õppejõud assist Inga Petuhhov

MII 6002 Programming Fundamentals

3,0 AP 4 15-45 E K

Objektorienteeritud programmeerimine. Klass, isend, väli, meetod, pärimine, ülekate. Sisemised klassid, piiritlejad, juurdepääsetavus. Klassi ja isendi väljad ja meetodid. Liht- ja struktuurandmetüübid, massiivid. Andmevood, voogude muundamine. Failid. Võrguprogrammid: ühenduse loomine, kasutamine, katkestamine, andmeedastusprotokoll. Lõimed, sünkroniseerimine. Erindite püüdmine, edasisaatmine, loomine. Rakend ja rakendus. Kujundus- ja joonistusvahendid, heliklipid. Sündmustele reageerimine: hiir, klaviatuur, fookus, graafikakomponendid.

Eeldusaine MIA 6001, MII 6002

Õppejõud õp Jaagup Kippar

MII 6004 Programming I

2,0 AP 2 32-0 H S

Tuntumad riistvara tootjad. Personaalarvuti üldine ehitus. Desktop ja notebook-arvutid. Protsessorid. Emaplaadid, chpiset, siinid, BIOS. Sisendseadmed (klaviatuur, hiir, valguspliiats, digitaiser, muud seadmed). Väljundseadmed (monitor, videokaart, printer, videokahur, helikaart). Nende tööpõhimõtted ja tehnilised näitajad. Operatiivälu. Vahemälu. Mälu valik. HDD, FDD. Muud andmekandjad (CD-ROM, MO, Zip-Drive, jt). Kontrollerid. Modemid ja võrgukaardid. Kaablid. Toiteplokk, UPS. RAID.

Eeldusaine MIA 6001

Õppejõud lekt Marek Kusmin, õp Kristo Raudam

MII 6005 Computer Hardware I

3,0 AP 4 15-45 H S

Multimeediumi olemus ja põhimõisted. Peamised disainireeglid ja kujundamise algtõed. Teksti kasutamine, erinevate kirjatüüpide ja -stiilide kasutamine. Elementaarne helisalvestus. Multimeedia tarkvara koostamine kasutades autorsüsteeme Multimedia ToolBook ning Macromedia Authorware. Multimeedium Internetis.

Eeldusaine MIA 6001

Õppejõud assist Andrus Rinde

MII 6006 Multimedium

2,0 AP 2,5 8-32 H S

Veebi tööpõhimõte. HTML: aknad, raamid, vorm, tabelid. Stiililehed. Javaskript: võimalused, süntaks. Kujundus punktpiltidega. Hiirele reageerimine. Ajaarvutusvahendid. Regulaaravaldised. Isendid. Kihid, küpsised. Sisestuse kontroll. XML, VRML. Veebiserveri programmeerimine JSP-ga. Veebiarendusvahendite ülevaade.

Eeldusaine MIA 6001

Õppejõud õp Jaagup Kippar

MII 6007 Web Programming

2,0 AP 3 10-30 H K

Personaalarvuti emaplaat, selle elemendid ja ettevalmistamine arvuti koostamiseks. Protsessorite korpuste ja pesade tüübid, protsessorite instaleerimine emaplaadile. Mälutüübid, paarsuskontrolliga ja paarsuskontrollita mälu. Mälumoodulite installeerimine emaplaadile. Kõvaketaste ehitus ja installeerimine. IDE, E-IDE ja SCSI standardite võrdlus. Personaalarvuti toiteplokk ja toitejuhtmete ühendamine seadmetega. Ohutustehnika personaalaruti koostamisel. Personaalarvuti koostamine. Video jt. kaartide installeerimine. CMOS. Järjestik- ja paralleelliides. Seadmete ühendamine. Port. Katkestused, riistvaralised ja tarkvaralised katkestused. Seadmete häälestamine konfliktivabaks tööks (portide, IRQ ja DMA valik). Operatsioonisüsteemi installeerimine ja häälestamine. Erinevate standardite CD-ROM seadmete installeerimine. Välimise ja sisemise modemi installeerimine. Uued personaalarvutite komponendid ja lisaseadmed. Arvutivõrgu seadmed ja materjalid. Arvutivõrgu kaablite valmistamine ja nende parameetrite mõõtmine.

Eeldusaine MII 6005

Õppejõud lekt Marek Kusmin, õp Kristo Raudam

MII 6008 Computer Hardware II

2,0 AP 4 20-20 H K

Tarkvaraarenduse põhimõisted ja põhimõtted. Struktuurne ja objekt-orienteeritud disain. Tarkvara elutsükkel ja selle mudelid. Arendusprotsessi hindamine ja meetrikad. Tarkvarale esitatavad nõudmised ja spetsifikatsioonid. Tarkvara testimine. Testimistehnikad.

Eeldusaine MIA 6001

Õppejõud assist Inga Petuhhov

MII 6009 Software Engineering

2,0 AP 3 12-28 H K

C-keele ajalugu. C kui kesktaseme keel. C derivaadid. Programmi loomise etapid ja käik. Preprotsessor. Kompilaator. Linker. Objektmoodulid ja teegid. Käsurea kompilaatorid, integreeritud arenduskeskkonnad ja RAD-süsteemid. C operaatorid. C andmetüübid. Muutujate deklareerimine, globaalsed ja lokaalsed muutujad. Massiivid. Tehted muutujate ja konstantidega. Funktsiooni mõiste C-s. Funktsiooni prototüüp. Funtsioon main(). Päisfailid. Elementaarsed sisend-väljundfunktsioonid. Silmused ja tingimuslaused. Viidad. Viitade aritmeetika. Viitade kasutamine massiivielementidega manipuleerimisel. Viitade kasutamine funktsioonide parameetritena. Stringifunktsioonid. Viitade kasutamine stringidega manipuleerimisel. Failioperatsioonid. Käsurea parameetrite kasutamine programmis. Dünaamiline mälukasutus. Struktuurid. Linked list. Doubly linked list. Binary tree. Rekursiivsed funktsioonid. CGI programmide loomine C-s. Tütarprotsesside loomine ja protsesside asendamine. Erinevate API-de kasutamine C-s. MySQL API. Andmebaasirakenduste programmeerimine. Võrgurakenduste loomine.

Eeldusaine MIA 6001, MII 6002

Õppejõud lekt Marek Kusmin

MII 6010 Programming II

2,0 AP 3 12-28 E S

Borland Builder C++ kui RAD-vahend. Borland Builder C++ töökeskkond. Projektide koostamine. Objektid. Objektide kirjeldamine, objektides säilitatavad andmed ja objektide meetodid. Objekti omaduste pärimine. Sündmused. Vorm. Vormi omadused ja töödeldavad sündmused. Siluri kasutamine. Standardsed juhtelemendid, nende omadused ja töödeldavad sündmused. Täiendavad juhtelemendid, nende omadused ja töödeldavad sündmused. Win32 juhtelemendid, nende omadused ja töödeldavad sündmused. Ülevaade süsteemsetest juhtelementidest, nende kasutamine. Internetirakenduste juhtelemendid, nende omadused ja töödeldavad sündmused. Juhtelemendid andmebaasirakenduste loomiskes, nende omadused ja töödeldavad sündmused. Raportite loomine. Standardsete dialoogide kasutamine.

Eeldusaine MIA 6001, MII 6002, MII 6010

Õppejõud lekt Marek Kusmin

MII 6011 Programming III

2,0 AP 2,5 16-24 E K

Algoritmi mõiste ja omadused. Algoritmide analüüs. Algoritmimise strateegiad. Sorteerimis- ja otsimisalgoritmid. Erinevate andmestruktuuride iseloomustus ja realisatsioonistrateegiad: pinu, järjekord, paisktabel, puu, graaf. Viitadega nimistud. Andmestruktuuridel kasutatavad algoritmid.

Eeldusaine MII 6002

Õppejõud assist Inga Petuhhov

MII 6012 Algorithms and Data Structures

2,0 AP 3 12-28 H S

Andmeohjesüsteem. Andmebaas ja selle arhitektuur. Erinevad andmemudelid. ER andmemudel ja selle kasutamine andmebaasi loogilisel disainil. Relatsiooniline andmemudel- struktuur, võtmed, päringukeeled, andmete kooskõla ja sõltuvused. Relatsioonilise andmebaasi disain ja normaliseerimine. Indekseerimine. Transaktsioonid, lukustamine, turvalisus, varukoopiad ja taastamine.

Eeldusaine MIA 6001 ja MII 6001

Õppejõud õp Mihkel Märtin

MII 6013 Design and Development of Databases

3,0 AP 3 32-16 H S

Operatsioonisüsteemi olemus: põhikontseptsioonid, riistvara, tarkvara. Single-task, multi-task ja multi-user opsüsteemid. Mälukasutus, pinu, sisend ja väljund. Katkestute vektorite tabel. Protsessid ja thread’id. Protsesside planeerimine (scheduler). Ressursid, ressursside jaotus. Mälukasutus, virtuaalmälu, failisüsteemid. Opsüsteemi tuum ja kestprogrammid. Deemonid ja service’id. Multiprotsessorsüsteemid. Võrguprotokollid ja võrguteenused. Turvalisus. Klient-server süsteemide loomine.

Eeldusaine MIA 6001, MII 6001

Õppejõud lekt Marek Kusmin

MII 6014 Operating Systems

3,0 AP 4 30-30 E S

Infosüsteemide arendamine, haldamine ja loomine: süsteemianalüüsi, süsteemidisaini ja süsteemi modelleerimise ning CASE-vahendite kasutamise kaasaegsed metoodikad. Projektijuhtimise meetodid. Süsteemianalüütiku töö ja infojuhtimine. Informatsioon, sündmused, protsessid, andmed, andmebaasid ja süsteemi arendamise tehnoloogia.

Eeldusaine MIA 6001, MII 6001

Õppejõud lekt Priit Parmakson, lekt Tiit Vapper

MII 6015 Information Systems I

2,0 AP 2 16-16 E S

Kursus keskendub süsteemide modelleerimise ja analüüsi meetodite kasutamisele konkreetses infosüsteemi arendusprojektis. Praktiline süsteemiarendus Oracle arenduskeskkonnas: rakenduse, sh. kasutajaliidese disain; programmeerimine PL/SQL keeles; rakenduste spetsifitseerimine ja genereerimine. Töö arendusprojektiga läbi kogu semestri: iga arendusmeeskond spetsifitseerib, disainib ja osaliselt realiseerib ning testib infosüsteemi.

Eeldusaine MII 6015

Õppejõud lekt Priit Parmakson, lekt Tiit Vapper

MII 6016 Information Systems II

3,0 AP 4 30-30 E K

Riist- ja tarkvara dokumenteerimine. Arvutivõrgu dokumenteerimine ja kaardistamine. Arvutivõrgu kasutamise reeglid ja head tavad. HelpDesk. Arvutisüsteemi haldamise alused. Windows-perekonna operatsioonisüsteemid: üldosa, paigaldamine, kontohaldus, grupihaldus, ressursihaldus, võrguprinter, andmete varundamine ja taastamine. UNIX - arvutisüsteemide haldamine: failisüsteemid, kettaseadmed, muud seadmed. Ketaste haldus. Teenuste planeerimine: mail, listid, kodukataloogid, FTP, DNS, PHP, WWW (Apache server), telnet, ssh, time daemon. hosts.allow, hosts.deny. Süsteemi käivitamine ja seiskamine. Alglaadimisprotsess. Võrguteenused, Samba-server. Veakindlussüsteemid, tarkvaraline RAID. Konfiguratsioonifailid. Konfigureerimisvahendid RedHat linuxconf, chkconfig. Kasutajad ja grupid. Varundamine ja taastamine. Süsteemi jälgimine. Tulemüürid, privaatvõrgud. Logifailid, roteerimine, logide analüüs.

Eeldusaine MIA 6001 ja MII 6001

Õppejõud õp Meelis Karp, õp Hans Põldoja

MII 6017 Maintenance of Computers and Networks

3,0 AP 4 30-30 H K

Sissejuhatus: Ajalugu. Standardid. OSI mudel. Andmeüksused. Võrkude ulatus jm jaotus. Meediumid ja signaalid: Signaalide edastamine ja levik. Erinevad meediumid. Signaalide liigitus. Ethernet: Ajalugu. Aadressid. Andmekaadrid. Tööpõhimõte. Põrge. Kaablid ja töökiirused. Segmentide ühendamine. Aktiivseadmed. Struktuurne võrk. Teised kohtvõrgusüsteemid. Võrguanalüsaator, diagnostika. Kaabeldus: Kaablid. Struktuurne kaabeldus. Testimine ja diagnostika. Laivõrgud: Võrgu mõiste, grupeerimistasandid. Marsruuter. Võrguprotokollid. Loogilised ja füüsilised aadressid. Juurdepääsuvõrk, transportvõrk. Kanalkommutatsioon, telefonivõrgud, rendiliinid. Pakettkommutatsioon, X.25, FR, ATM. DSL jt tehnoloogiad. TCP/IP: Protokollistik. Rakendused. Internet. Turvalisus.

Eeldusaine MIA 6001 ja MII 6001

Õppejõud lekt Tarmo Mamers

MII 6018 Design of Computer Networks

3,0 AP 4 30-30 E S

Teoreetilise informaatika aine. Formaalsete keelte põhimõisted. Lõpliku automaadi ja nende poolt aktsepteeritavad keeled. Regulaarsed avaldised. Teoreemid regulaarsete avaldiste ja lõplike automaatide vastavusest. Lõplike automaatide ja regulaarsete keelte algebraline käsitlus. Pumping-lemma regulaarsete keelte jaoks. Kontekstivabad grammatikad ja nende normaalkujud. Pumping-lemma kontekstivabade grammatikate jaoks. Magasinmäluga automaadid. Lineaarselt tõkestatud automaadid ja kontekstitundlikud keeled. Turingi masinad ja piiranguteta grammatikad. Chomsky teoreem keelte hierarhiast. Lahenduvus ning algoritmide keerukus. Paralleelarvutuse mudelid ja Petri-võrgud.

Õppejõud prof Peeter Normak

MII 6019 Theoretical Computer Science

3,0 AP 4 30-30 H S

Infoturbe olemus ja saavutamise teed. Infosüsteemi ohud. Infosüsteemi nõrkused, nende koosmõju ohtudega. Turvameetmed. Krüptograafia ajalugu - antiikajast kuni arvutite ajastuni. Kaasaja krüptograafia - põhimõisted, algoritmide liigid ja ründed. Praktiline turvalisus. Sümmeetrilised krüptoalgoritmid ning nende tööresiimid. Algoritm DES. Moodsaid sümmeetrilisi krüptoalgoritme. Asümmeetrilised krüptoalgoritmid. Algoritm RSA. Krüptograafilised sõnumilühendid, algoritmid. Krüptoprotokollid, SSL. Digitaalallkiri ja seda toetav infrastruktuur. Võrguturve ja andmebaaside turve. Lühiülevaade steganograafiast.

Eeldusaine MII 6015

Õppejõud lekt Valdo Praust

MII 6020 Cryptography

2,0 AP 2,5 32-8 E K

Teadmised ja intellekt. Käsitletakse intellekti süsteemide suutlikkusena opereerida teadmistega. Teadmisi vaadeldakse omakorda binaarse fundamentaalseose “tähis-tähendus” kontekstis. Kitsamas plaanis tuleb seejuures tegelda tähendust omavate tekstidega, mille erijuhuks on omakorda interpreteeritud valemid. Sellega seoses leiavad asjakohast tähelepanu interpreteerimise põhilised protseduurid, deduktsioonivahendite roll ja ülesehitus ning vastavad algoritmilised aspektid. Lühidalt leiavad käsitlemist ka teadmiste ja intellektiga seotud filosoofilised ning eetilised probleemid

Eeldusaine MMG 6002

Õppejõud prof Peeter Lorents

MII 6021 Intelligent Systems

3,0 AP 3 48-0 H K

Käsitletakse tehnikakasutust kultuuriruumis, mida vormivad nii meie arusaamine selle paigast ühiskonnas (eetiline mõõde, väärtuste maailm) kui ka konkreetsed sotsiaalsete tingimustega märgistatud tarbimisilmingud ja -piirangud (isiku- ja loomevabadusest ning privaatsuse esmasusest totaalse riikliku või korporatiivse tsensuurini), mis eri arengutasemeil olevates ühiskondades pole samad ega ühtviisi mõistatavad (glokalismid). Vaadeldakse infohanke ning arvuti vahendatud kommunikatsiooni (eriti Internetis toimuva) kasvust tingitud hoopis laiemat sotsiaalsetes kontekstides orienteerumise ning toimetuleku ja vastutuse tarvet (kui see oli infoajastu eelsetes ühiskondades, mis olid vähem globaalsed ja kosmopoliitilised). Antud kursuses keskendutakse nii vahendatud inimsuhete kui ka arvutikeskkonna produktide toimele ühiskonnas ning üldistele printsiipidele, mida peaksid järgima nii arvutikasutajad (netikett, piraat-toodete vältimine jne) kui arvuti produktide tootjad (professionaalsed eetikakoodid). Postmoderne maailm ja infotehnoloogia. Arvuti kasutamise erinevad võimalused ja takistused. Arvuti kui töö(äri)-, õppimis- ja mänguvahend. Kaugkoolitus ja arvuti. Arvutipsühholoogia fenomenid ja nende tekkemehhanismid. Mina-psühholoogia ja küberruum. Virtuaalne reaalsus ja selle efektid. Avatarid. MUD. Inernetisõltuvus ja selle diagnostika.

Õppejõud prof Voldemar Kolga, van tead Indrek Tart

SOT 6026 Computer Ethics

3,0 AP 0 H K

Seminaritöö on osakonna, üliõpilase, juhendaja või mõne ettevõtte poolt välja pakutud teemal üliõpilase iseseisvalt kirjutatud töö. Töö sisuks võib olla programm ehk tarkvaratoode koos kasutusvõimaluste ja -vajaduste analüüsi ning dokumentatsiooniga, vähelevinud tehnoloogia tutvustus, kasutusjuhend või õppematerjal jm. Seminaritöö eesmärgiks on arendada erialase teaduskirjanduse leidmise ja sellega töötamise vilumust, (uute) erialaste programmidega töötamise oskust ning korrektse kirjaliku väljendusoskuse (teaduskeele ja erialase terminoloogia) ja vormistamise harjumust.

Õppejõud assist Katrin Niglas, assist Inga Petuhhov, assist Andrus Rinde, assist Taivo Tuuling, lekt Olev Räisa, õp Kalle Kivi

MII 6025 Research Paper

4,0 AP 0 H K

Praktika eesmärgiks on kujundada IT-alaste praktiliste ülesannete lahendamise oskusi ja saada ülevaade IT-ettevõtte või ettevõtte IT-teenistuse toimimisest ja juhtimisest. Erialane praktika toimub eraõiguslikus, avalik-õiguslikus või riiklikus ettevõttes. Praktikal täidetavad konkreetsed tööülesanded määrab ettevõte, kus praktika toimub.

Õppejõud Eriala õppejõud

MII 6026 Practice

4,0 AP 0 E K

Bakalaureusetöö on soovituslikult kas proseminaritöö edasiarendus või mingi praktika käigus lahendatud või uuritud probleemi sügavam käsitlus.

Õppejõud Eriala õppejõud

MII 6031 Bachelor Thesis

2,0 AP 2 0-32 H K

Õpe toimub seminari vormis, kus iga õppus on pühendatud mingile antud momendil aktuaalsele info- ja kommunikatsioonitehnoloogia-alasele probleemile. Käsitletakse arutatava probleemi olemust, selle kujunemist ajaloolises perspektiivis, aga samuti aktuaalsust (st põhilisi rakendusvõimalusi momendil ja tulevikus).

Õppejõud prof Peeter Normak

MII 6032 Current Problems of Information and Communication Technology

2,0 AP 2 16-16 H S

Ettevõtte turuniši määratlemine, tootearendus, marketing, personaliarendus (personali värbamine, töökorraldus, stimuleerimine, täienduskoolitus), koostööpartnerite valik, innovatsiooni juhtimine, pikaajaliste tulevikustrateegiate kavandamine Eesti juhtivate IT-firmade ja suurte firmade IT-osakondade näidetel. Analüüsitakse tarkvaratootmises enamesinevaid probleeme, positiivset kogemust ja saadud õppetundidest järelduste tegemist.

Õppejõud prof Peeter Normak, lekt Marek Kusmin

MII 6033 Current Problems in IT Development

2,0 AP 2,5 8-32 H S

Programmeerimisvahendid MS Office keskkonnas. Funktsioonid ja makrod. Keele põhikonstruktsioonid. Exceli, Wordi jm. objektid. Vormid ja vormi elemendid. Joonistamine, graafikud. Ajaarvutusvahendid. Failid. Sündmused. Veatöötlus. Õppe- ja abiprogrammide koostamine MS Office abil. XMLi töötlemine. VBScript veebilehtede koostamisel. ASP.

Eeldusaine MIA 6001

Õppejõud õp Jaagup Kippar

MII 6027 Visual Basic Applications

2,0 AP 2,5 8-32 H S

Animatsioonide koostamine, paralleelsed tegevused, topeltpuhverdus. Joonistusvahendid: värviüleminek, muster. Pilditöötlus: värvide muutmine, hägustamine, keeramine. Graafikakomponentide tööpõhimõte. SWING: tabel, puu jm. Kolmemõõtmeline graafika: matemaatiline tagapõhi, kasutatavad klassid ja objektid. Valgus, sündmused, liikumine. MIDI tööpõhimõte. Lihtsate helilõikude koostamine. Muusikaliste võimaluste ülevaade. MIDI failide analüüs ja muutmine. Digitaalheli loomine, muutmine. Failivormingud. Teabe peitmine helisse. Java multimeediavahendid.

Eeldusaine MII 6004 või MII 6037

Õppejõud õp Jaagup Kippar

MII 6028 Programming of Graphics and Music

2,0 AP 2,5 8-32 H K

Andmebaasile kasutajaliidese loomine. SQL laused. Tabelite sidumine ja koostamine. JDBC. Servlet ja JSP. Oad. Graafikakomponendid andmete esitamiseks. JCF, massiiv, loetelu, hulk, paisktabel, räsikood. Pakettide loomine. Tõlkimine, vormindamine. Regulaaravaldised. Rekursioon. IP, TCP ja UDP. Võrguteenuse koostamine, lõimed. Veebiprotokollid: SMTP, POP3, FTP, HTTP. JavaMail. Objektide kaugkasutus: RMI ja CORBA. Andmeturve: digitaalallkiri, sõnumilühend, autentimine, JCE. HTTPS. XML ja XSL. Java võrdlus C ja Perliga.

Eeldusaine MII 6004 või MII 6037

Õppejõud õp Jaagup Kippar

MII 6029 Programming of Applications

2,0 AP 3 12-28 H K

Joonestamise õpetamine arvuti abil kasutades paketti AutoCAD. Nõuded töö alustamiseks ACADiga. ACADi kasutamise vahendid. ACADi graafikaredaktor. Lihtsaimad graafikaelemendid. Keerulisemad graafikaelemendid. Mõõtmete kandmine joonisele. Graafikaelementide omadused ja nende redigeerimine. Plokid ja atribuudid. Joonise redigeerimine. Joonestamine isomeetrias. Kolmemõõtmeliste objektide joonestamine.

Eeldusaine MIA 6001

Õppejõud õp Kalle Kivi

MII 6030 Computer Aided Drawing