* Eksleja teekond

	Uuritakse, millest sõltub teekond juhuslikul liikumisel. Olgu siis tegemist eksinuga linnatänavail, uitajatega peosaalis, tasandil põrkavate kerakestega või gaasimolekulidega ruumis. Enamike nähtuste juures on võimalik koostada vähemalt mingilgi määral toimiv matemaatiline mudel, mille järgi hiljem võimalik tulevikus sarnaste süsteemide käitumist ennustada. Iga mudeli puhul tasub enne rakendamist uurida välja selle kehtivuse piirid ning eeldatava täpsuse. 
	Siinsel korral on ülesandeks koostada mudel, mis püüab kirjeldada keha asukohta juhuslikul liikumisel sõltuvalt tehtud sammude arvust. Mudelini võib jõuda nii katsete kui arutluste teel. Kui mõlemal teel jõutakse ligikaudu samadele järeldustele, siis on juba rohkem loota, et koostatud mudel võiks usaldust äratada. Pole välistatud aga, et mõlemal juhul on tehtud samale poole kallutav viga ...
	Arutluse algandmetena tasuks luua tabel, kuis oleks kirjas
 * Keskmine kaugus sirgel 10, 100, 1000 viske järel.
	Sirgel juhuslikul liikumisel valitakse iga korra eel liikumise suund ning siis liigutakse selles suunas ühe sammu jagu. Valitakse taas suund ning liigutakse taas samm. Kuidas andmed saadakse, see on iga grupi oma otsustada. Kas kulli ja kirja visates, tabelarvutuse abil, omaloodud programmiga või mõnel muul moel. Ka 10, 100 ja 1000 ei ole kõrgemalt poolt määratud arvud. Kui õnnestub muude väärtuste kaudu parem seos koostada, siis miks ka mitte. 
	Järgmisel tasandil tasuks arvutada
  * Kaugus tasandil 10, 100, 1000, 10000 korra järel.
	Ning edasi tuleks siis püüda kokku panna valem, mis näitaks 
  * Kauguse sõltuvust kordade arvust
	Sõltuvust võiks näidata küllalt selgena
  * (Sobiv) graafik
	Ning nagu ikka mudelite koostamise puhul, nii ka siin tuleks läbi mõelda ja proovida
  * Arvutuse usaldusväärsus

	Saadud tulemuste järele siis koostab iga grupp esitluse ning kannab selle ette. Edasine selgub juba ühise arutelu käigus.