Saluut! Shampanjapudelite paukumine, raketide vilin ja mitme v„rviline tulev„rk, lume krudin ning inimeste r““muh“isked, nii algab uus aasta - uus aeg. Ja m””dub, vaid kaksteist kuud ning j„lle on vana m””das ning uus head t“otav aeg ees ootamas. K“ik see kordub taas ja taas ning s“ltumata m””dunust n„ivad tulevad ajad palju lubavad. Mitmekesine n„ib tulevat aprilli kuus "heli- ja punktkirjakeskuse raamatukogus" alanud ajaj„rk.Nimelt asus selle kuu esimesest p„evast t””le uus raamatukogu hoidja, Anne Tippi, kellele on uus nii see koht kui ka eriala. 1996 aasta augustist sellel kohal t””tanud Eha-Epp Kaarelson l„heb h„rra Kasepalu r““muks pensionile. Mul tuleb v„hemalt nii arvata. "Ma pakusin Priidule, et ma v“in aprilli algul uuel raamatukoguhoidjal abiks k„ija.Nii saaks ta oma t””dega kiiremini joonepeale., kuid Priit tles, et pole vaja. Saame ise hakkama." R„„kis nd juba endine raamatukoguhoidja. T„iesti tasuta abist keeldumine oli h„rra "Heli- ja punktkirjakeskuse" juhataja poolt t„iesti kummaline otsus. Anne Tippil ei ole ju mingitki erialast haridust. Tuli ta ju Tondi t„nava 8 a maja teisele korrusele t””le koristajana, kus talle t„iesti ootamatult pakuti lisaks veel ka raamatukoguhoidja kohta. Selle eest, et proua Tippi selle koha pakkumisega n“ustus v“tan ma tema ees kll mtsi maha. T””tada samal ajal n„gemis puuetega laste lasteaias, "Heli- ja punktkirjakeskuse raamatukogus" ning samas asutusesveel ka koristajana... Selle eest anti vanal ajal "N“ukogude liidu kangelase kuldt„hti". Ning ma v“in kinitada, et Laki t„naval peaaegu v“rreldava koormusega t””tades oli ta alati lahke ja r““msameelne. Eks n„is, mida toob see tulev aeg ning kui pikkaks on planeeritud Anne Tippi ajaj„rk. Kuid just sellise raamatukoguhoidja t””le v“tmisel on ks vaga r““mustav t„hendus, t””puudus Eestis, v„hemalt selle eriala osas, on kll m””danik. Ei tahaks ju kuidagi uskuda kuulujutte, et kuulutust uue t””taja otsimise kohta ldse ei avaldatud, missest et minu tutvusring- konnas pole seda keegi n„inud. Eha-Epp Kaarelsoni aasta ning 8 kuuline t””aeg on mulle meelde j„„nud igati meeldivana. Paljuski t„nu tema p””rdumistele ning protestidele"Siin keldris, klmas ja r“skuses ei saa ju raamatukogu pidada!", kolitigi kaks korrust k“rgemale. Kuigi arstid olid talle keelanud raskuste t“stmise, oli ta kolimise jures ks kandvamaid j“ude. Epu t””perjoodi piiripostideks v“ib pidada raamatukoguritusi. esimene toimus 1996-da aasta novembris ning selle aasta m„rtsis toimus neid lausa kaks: 17.-l m„rtsil "Raamat meie elus" ning 23.-l m„rtsil raamatukoguhoidja lahkumis ritus, kuhu olid kutsutud k“ige aktiiivsemad lugejad. Esimesel neist r„„giti raamatutest, mida me v“ime oma elust leida. Teiste s“nadega, milliseid saab laenutada meie raamatukogust ning mida sealt leida mitte ei v“i. tehti ka rida ettepanekuid olukorra parandamiseks. N„iteks: luua kunstin“ukogu, mis hendaks le Eesti asjatundlikemaid ning aktiivsemaid meie raamatukogude luge- jaid, ning annaks soovitusi sisse loetavate raamatute osas, seda nii zaanrijaotuse kui ka konkreetsete raamatute l“ikes. Peeti ka vajalikuks, et raamatukogus leiduvad raamatud oleksid kataloogi- seeritud. Samuti tuleks ellu kutsuda traditsioon, et uue aasta 1. veebruariks on v„lja antud eelmisel aastal ilmunud heli- ja punktkirjaraamatute nimestik. Nii oleks raamatute laenutamine palju mugavam ja kiirem. Kaks n„dalat enne m„rtsi l“ppu sai kirja pandud ka selline ettepanek:"Raamatukogu v“iks olla hel p„eval n„dalas lahti kella kuueni “htul, avamisaega vastavalt hilisemaks nihutades" Oli mulgi aeg, kui ma sain k„ija raamatu- kogus, vaid paar korda aastas, siis kui mu saatjal oli v“imalik kesk t””p„eva linnas k„ija. Teisel, kohvil“hnasemal, olid k“neks ldisemad probleemid. Palju juttuainet andis uue raamatukoguhoidja valik ning sellega seotud ksimused. Nimelt hakkab ndsest raamatukogu lahti olema ainult kella kolmeni p„rast l“unal , sest nagu tles Anne-Kersti Nurk Proua Epule"Sa oled lugejad „ra hellitanud. ". Ja kuigindsest on kindel, et raamatukogu on lahti 10 - 15 ja mitte kauem, pole kindel millisel n„dalap„eval. Kuna anne Tippi t””tab lasteaias kraafiku alusel, siis tuleb tal ka raamatukogus teha seda sama. Nii tuleks teha praegu ettepanek:"N„dalas v“iks olla kski konkreetne p„ev, millal on raamatukogu lahti." Vastuseta j„i ka paljude suust kostnud ksimus."Me teame, et Anne on v„ga kena inimene, kuid kuidas on lood tema prohvesionaalsete oskustega." M“lemal ritusel oli ks hine joon. Mitte viiieks minutikski ei austanud neid oma kohalviibimisega "Heli- ja punktkirjakeskuse" lemise esheloni esindajad. 17. m„rtsi ritus "Raamat meie elus" oli Priit Kasepalu poolt kuidagi eriliselt ebasoovitavaks kuulutatud. Vaatamata eelnevalt saavutatud p“him“telisele kokkuleppele rituse ning Priit Kasepalu osav“tu kohta sellest, teatas ta peale korduvaid kutsumisi mulle, et tema l„heb kindlasti Epp Kaarelsoni ning Heidi Nugise poolt 23.l m„rtsil korraldatavale lugejate konverentsile, aga 17.-da m„rtsi koosolekule ta tulla ei kavatse. Samuti v“ivad tema alluvad osa v“tta sellest ainult kui eraisikud. Nii polnud raamatukoguhoidjal pisemaidki volitusi sellest arutelust osa v“tta.Vaatamata h„rra Kasepalu heale tahtmisele oli saatusest talle m„„ratud m„rtsi eelviimasel esmasp„eval haige olla ja Proua Nurgal oli just 12 - 14 edasi lkkamatu linnas k„ik. Ma loodan, et sellised eluvingerpussid ei muutu traditsiooniliseks ning j„rgmistel pimedate raamatukogunduslikel kokkusaamistel saab tehvata ka selle ala juhtfiguure. Ei saa ju ksida raamatukoguhoidja k„est, mis alusel loetakse sisse just neid raamatuid ning mitte teisi. Tema ju ei tea seda t„pselt. Poleks ka paha, kui j„rgmistel samalaadilistel kokkusaamistel saab n„ha ka šhingu esimeest v“i meie huvide esindajana EPL-i juhatusse valituid. šhendab ju raamatute laenutamine enamat kuisadat , see on hte seitsmendikku Påhja-Eesti Pimedate šhingu liiget, Nii peaksid nende sellealased probleemid ja soovid meie poolt valitutele v„gagi sdamel„hedased olema. Vaatamata k“rgete klaliste puuudumisele l„ksid proua Kaarelsoni viimasel Tondi t„nava raamatukogus t””tamise kuul temale lahkumissaluudina toimunud ritused korda. Ja ma loodan, et edaspidigi saab meie raamatukogust samaaegselt raamatuid laenutades suhelda meeldiva inimesega ning tunda, et t”” on t“elise profesionaali k„tes. Artur R„pp