Enda tehtud See oli kurb kevad p„ev. Vihma piserdas vaikselt vasu akent, Veel tunni eest n„ha olnud raagus okste abitu pekslemine oli vajunud tintmusta pimedusse. Korstnas undas kurblik tuul Kogu maja naksus ja nagises sngelt. Kustunud kamina ees seisvad kaks tabureti ja lombaka jalaga laud nende vahel olid kogu suure maja ainsad m””bliesemed. Sngelt vilkuv ja väbisev knlaleek j„ttis tuanurgad pilgu eest varajatuks, oma prahi, „mblikuvärkude ja puhtaks n„ritud kontidega. Just selline paik ja ilm sobiks minu meelesth„rra peatoimetaja sooviavaldseks: "Artur. KIrjuta j„rgmisse "Kuukiirde" noorte klubist."Täesti ju kole soov. MIna kui selle asja ks eestvedajaid tean ju t„pselt, mis on h„sti l„inud ja ka seda, mis on rappa pärutanud, aga artiklisse nii ju kirjutada ei saa. Et kui tahame siis teeme ja vahel ei taha ning siis ei tee kah. šhiskondliku t”” asi oma näukogude aja headuses, eks me enamuses noorteklubilastest ju sealt p„rit veel ole. Kuidas see jutt artiklisse sobiks? Vist mitte? Eks ma siis proovi nii nagu peab. Tallinnas aastal 1997 29-l aprillil tuli esmakordselt kokku Pähja-Eesti Pimedate šhingu noorte klubi. Asja idee kaheks täukejäuks said Erik LOide, kes k„is juba tkk aega ringi jutuga, et tuleb asutada hing aktiivsematest n„gemisvaegureist. M„rkus, sellist säna tema muidugi ei kasutanud. Teiseks täukajaks sai preili Katrin Margus, kes „sja Soomest tulnuna ning sealsest noorte klubist vaimustusse sattununa kutsus Tallinnaski noored kokku. Aprilli eelviimasel p„eval see juhtus ning seal mind seda t””d juhtima valiti. NIi sai see asi alguse. Aasta jooksul on nii mändagi juhtunud ja ka korda saadetud. On arutatud probleeme, k„idud museumis, peetud jäule ning tehtud nii muudki. Kuid nagu m„letan koolist hiskonnaäpetuse tunnist, elu areneb spiraali m””da. Jäutakse tagasi samasse punkti, n„iteks uuesti tuleb k„tte 29 aprill, kuid juba uuel tasemel. Peab tlema, et peab paika. T„navuse aastakevadphade eel-eelsel p„eval, p„rast meie hingu ldkoosoleku läppemist peeti maha noorte klubi esimene snnip„ev. Kus jures esimest korda klubi enda raha eest. T„psustuseks tlen, et oma rahavabrikut me avanud ei ole. Lihtsalt sgisel esitas Kerti Kollom noorte klubi poolt koostatud t””plaani alusel rahataotluse Hasartm„ngumaksu näukogule, kes selle aasta kevadel läppuks ka selle rahuldas. saadud 3000 krooni peale on idanema pandud nii mitmeidki v„„rt mäteid, milles peaks tulu täusma ka hingule ldse. Laiaslaastus jagunevad mättesuunad kaheks: esiteks kergem pool, mäni ekskursioon ja muuseumi klastus, tetris k„ik ja ehk saab teoks ka mäni linnast v„lja säit, teiseks suunaks on eluedendav ning mättetegevust virgutav suund, on soov klla kutsuda mäni huvitav inimene väi korraldada loeng sobival meelik”itval teemal. On selge, et muuseumihuvilisi on m„rksa kergem leida, kui viit kuutegi hest teemast sisseväetut Pimedate hingu liiget. Kui siia lisada veel tingimus, et see inimene peaks olema vanem kui 18 ja tema vanus ei tohiks m„rgatavalt letada kolmekmnendat rajajoont, siis j„„ksid vist käik v„hegi täsisemad ritused „ra. Seep„rast on alati meie ritustele oodatud ka teised meie hingu nooruslikud liikmed. Pean kll lisama, et vahel koraldame ka ritusi ainult oma klubi liikmetele, kuid sellest on siis asjaomased isikud informeeritud ja kui "Kuukiires" peaks ilmuma kuulutus, siis on sellest seal ka teavitatud. KUi vätta see ametlikus keeles kokku, siis kälab see j„rgmiselt: "Käik nooruslikud Pähja-Eesti Pimedate šhingu liikmed on teretulnud noorte klubi ritustele, kui ei ole ”eldud teisiti." Ja ritusi saab kindlasti olema. Suvel arvatavasti mitte eriti rohkesti, sellajal on käik ju ldjuhul häivatud puhkamisega, kes rannas, kes oma aiamaal, kuid sgis saab selejagu rikkalikum. Seda kohe mitmes mättes. Eraldatud raha oli ju mäeldud kogu aasta peale, nd kipub see ainult loetud kuude vahel jaotuma. Nii et sgis tuleb tuluks nii noortele kui vanadele. Noorteklubilastele veel topelt, kuna lisaks ritustest osavätmise räämule on neil saada rohkesti kogemusi organiseerimist”” alalt ja suurtes kogustes eneseteostuse väimalusi. Ise tegemine ja ise olemine, see on endaks saamise ja j„„mise väib ”elda, et ainuke väimalus. Ja kui ka l„heb midagi aiataha, sis ikka oma k„ega lkatult ning mina kll ei tea, kas täesti on mättetu see, kui igatsed kuud, mis s„rab l„bi ””. Artur R„pp