Http server

Brauseriga lehekülgede vaatamisel võtab brauser ühenduse soovitud serveri
vastavasse väratisse ning palub seda kuulaval programmil saata omale vastav
lehekülg. Lihtsamal juhul programm loeb kettal määratud nimega faili ning
saadab sellest koopia mööda moodustatud ühendust brauseri poole tulema ning
katkestab ühenduse. Brauser loeb saabuvat teksti ning vastavalt sellele
manab kujutise ekraanile. Juhul, kui näiteks saabuvas HTML failis on kirjas,
et tuleb teksti sisse pilti näidata, siis avab brauser ühenduse serveriga,
kus pilt paikneb, palub sellegi omale saata ning näitab seejärel pilti omale
sobivas kohas. 

CGI programmid

	Brauserisse andmete saatmiseks ei pruugi neid tingimata failist
kopeerida. Saadetavad andmed võib ka serveris paiknev programm kokku panna.
Sel juhul saab igale kasutajale luua temale vastava lehekülje. Nii näiteks
töötab külastuskordade lugeja: igal korral saadetakse kasutajale ühe võrra
suurem number. 
	Selliseid serveris brauseri väljakutse peale tööle hakkavaid
programme nimetatakse CGI (ehk Common Gateway Interface) programmideks.
Juhul kui URLile vastav fail on serveri sisemiste määrangute (näiteks
faililaiendi) järgi määratud CGI programmifailiks, siis käivitab http
väratit kuulav ning andmeid brauserile saatev rakendus URLile vastava
programmi. Kasutaja ei pruugi teadagi, kas  veebilehitsejasse saabuv tekst
kopeeritakse failist või loob selle programm. Sageli siiski reedab URLis
sisalduv faili või kataloogi nimi, et tegemist on tõenäoliselt
CGI-programmiga. Sellele viitab enamasti kataloogi nimi CGI-BIN või
skriptiprogrammi tähistav faililaiend (.sh shelli programmidel, .pl Perl, .c
C keelse programmifaili laiendiks), kuid CGI abil saab käivitada ka
programmi, mille nimi kasutajale kuidagi teada ei anna, et tegemist
programmiga oleks. 
	CGI programmi abil on võimalik luua kasutajale leht vastavalt
parasjagu kehtivatele andmetele, lugedes need siis näiteks failist või
pöördudes selleks andmebaasi poole. Juhul, kui andmed muutuvad sageli ning
andmepäringuid on vähe, siis on mõistlik andmete põhjal igale kasutajale uus
lehekülg kokku panna. Kui aga andmeid muudetakse tulemuste küsimisest
harvemini ning erinevaid päringuid on vaid paar tükki, siis tuleks andmete
muutumisel luua uued infolehed, mis siis küsimisel brauseri poole teele
saadetakse. 
	CGI protokolli abil on võimalik andmeid vahetada mõlemas suunas. Nii
kasutajalt serverisse kui tagasi. Tüüpiline otsingumootor saab kasutajalt
märksõnad ning väljastab nende põhjal vastustelehe. Samuti saab säärase
võimaluse abil lisada oma andmeid serveris asuvasse nimistusse, pidada
külalisraamatut ning tellida kataloogist kaupu. 
	CGI programmide üldkasutatavasse serverisse ülespanekuks on enamasti
tarvis süsteemihalduri luba, sest vigase programmi või näiteks vörgust
kopeeritud külalisraamatu ülespanek võib serverisse luua turvaaugu. Kui
väljast tuleval häkkeril õnnestub leida CGI-programmist ettenägemata
juurdepääsu lubav viga, siis saab selle kaudu serverile kurja teha või
salajasi andmeid lugeda ja muuta. Üks oluallikas tekib näiteks, kui lubada
kasutajal määrata lugemise-kirjutamise faili nime. Kui on võimalik määrata
failiks ülemkataloogi fail, siis on võõral sisuliselt juurdepääs tervesse
serverarvutisse. Kui kasutada kellegi teise pool varem kirjutatud ning üles
riputatud programmi, siis võib juhtuda, et sinna on lisaks tarvilikule
juurde lisatud masinasse sisse murdmist võimaldav koodilõik. 
	Andmete vahetamiseks pakub CGI-le sarnaseid võimalusi veebilehel
olev rakend. Ka seal saab  andmeid väljadesse paigutada, töödelda,
serverisse saata ning sealt lugeda. Rakenditel on võimalusi enam, kuid
mitmed eelised räägivad (vähemalt esialgu) CGI-programmide kasuks.
	CGI puhul on arvutustöö jäetud serveri hooleks, brauseril tuleb vaid
saabuvat teksti näidata ning andmed serverisse saata. Kui andmeid edastada
rakendi ning serveri väratit kuulava programmi abil, siis peab lehitsejas
tööle hakkama rakendikäitur, mis nõuab mõnevõrra enam ressursse. Mõnes
(näiteks tekstipõhises või Windows 3.1 all töötavas) lehitsejas
rakendikäiturit polegi, kuid vormide täitmise ning CGI-programmi
jooksutavasse serverisse saatmisega saavad nad ilusti hakkama. 
	
	Servlet

	Java rajajad lõid brauseri kasutajaga andmevahetuseks uue võimaluse.
Kui CGI-ks kasutati java-programmi, siis tuli igal kasutamisel
java-intepretaator uuesti käivitada. Lisaks sellele püüti lahendada
turvaprobleeme. 
	Servleti käivitamiseks töötab serveris pidevalt java intepretaator.
Kui brauser soovib servleti hallatavat URLi lugeda, siis käivitab
intepretaator vastava servleti eraldi lõimena. Kuna intepretaatorit pole
vaja uuesti käivitada, siis hoitakse käivitamisel aega kokku. Servleti
käivitumine võtab ligikaudu kolm korda vähem aega kui CGI programmi oma. 
	Turvanõuete tõttu ei saa servlet otse serveri faile lugeda ega
kirjutada. Vajadusel tuleb andmeid vahetada pistiku kaudu või selle juurde
ehitatud andmebaasiühendust kasutades. 
Lühike näide
	Järgnev näide peaks olema võimalikult lihtne servlet. Veebiservlet
luuakse HttpServleti alamklassina. Meetodid, mida soovitakse muuta, tuleb
üle katta. Tähtsamad meetodid on doGet ja doPost. Sisult on nad sarnased,
kuid nad käivitatakse vastavalt selle, kumma tüübi abil servlet välja
kutsutakse. Kui servlet käivitatakse get abil, siis saadetakse andmed URL
küljes, pärast küsimärki. Post meetodi puhul saadetakse andmed eraldi voona.
Get-võimalust kasutatakse enamasti lihtsate ja lühikeste andmete saatmiseks,
post-meetodi abil kantakse üle pikemaid tekste ning vähemtähtsaid salasõnu.
Tähtsamad salasõnad tuleb muul moel kodeerida. 
	Meetod doGet saab saab kaks parameetrit: esimene kannab andmeid
väljakutsuja kohta. Tema kaudu saab teada, millisest masinast ning milliselt
leheküljelt servlet välja kutsutakse, samuti tulevad sealt kaudu ka kasutaja
poolt saadetavad andmed. HttpServletResponse abil saadetakse brauserile
vastus tagasi.
Vastuslehekülje loomisel tuleb määrata ta formaat (näiteks text/html või
text/plain). Vastuselt  saab küsida Writeri ning selle abil temasse tekst
kirjutada. 

import javax.servlet.*;
import javax.servlet.http.*;
import java.io.*;
public class Servlet1 extends HttpServlet{
  public void doGet(HttpServletRequest kysimus,
                    HttpServletResponse vastus)
              throws IOException, ServletException{
    vastus.setContentType("text/html");
    PrintWriter valja=new PrintWriter(vastus.getWriter());
    valja.println(
      "<body>\n"+
      "  <h2> Tervist! </h2>\n"+
      "</body>"
    );

  }
}

QueryString
	HttpServletRequesti meetod getQueryString annab URLi küsimärgile
järgneva osa. Näiteks http://www.ee/kass.html?nurr  puhul on QueryStringiks
nurr. Juhul kui servletti välja kutsuval lehel on vorm ning väljad, siis
laotakse väljade nimed ning nende väärtused üksteise otsa ja paigutatakse
QueryStringi. Eri väljade andmed eraldatakse teineteisest & märgiga,  välja
nimi ning väärtus = märgiga. Alljärgneva näite puhul võib see välja näha
näiteks: eesnimi=Peeter&perenimi=Tamm. Servlet saab vajaduse korral saabunud
sõne jälle osadeks jaotada. 

import javax.servlet.*;
import javax.servlet.http.*;
import java.util.StringTokenizer;
import java.io.*;
public class ServletGet1 extends HttpServlet{
  public void doGet(HttpServletRequest kysimus,
                    HttpServletResponse vastus)
              throws IOException, ServletException{
    vastus.setContentType("text/html");
    PrintWriter valja=new PrintWriter(vastus.getWriter());
    valja.println(
     "Edastati info: "+kysimus.getQueryString()+"<br>\n"+
     "Ühendus tuli masinast "+kysimus.getRemoteHost()+"<br>\n"+
     "Selle masina number on "+kysimus.getRemoteAddr()+"<p>\n"
    );
    StringTokenizer stk=new StringTokenizer(kysimus.getQueryString(), "&");
    while(stk.hasMoreTokens()){
      valja.println(stk.nextToken()+"<br>\n");
    }
  }
}






<body>
 <form action=servlet/ServletGet1 method=GET>
   Eesnimi: <input type=text name=eesnimi size=10><br>
   Perekonnanimi: <input type=text name=perenimi sise=10><br>
   <input type=submit value=" OK ">
 </form>
</body>

Post
Kui andmeid saadetakse post-protokolli abil, siis jõuavad nad kohale eraldi
voona. HttpServletRequestilt saab küsida selle voo ning sealt andmeid lugema
hakata. Samas on siia loodud ka automaatsed vahendid parameetrite väärtuste
leidmiseks, et programmeerija ei peaks oma pead vaevama pika sõne osadeks
jagamise, kodeeritud tähtede lahtiharutamise ning vajalike parameetrite
väärtuste üles leidmisega. Kui meetodi getParameter parameetriks anda välja
nimi, siis tulemusena väljastatakse selle välja väärtus. 

import java.io.*;
import javax.servlet.*;
import javax.servlet.http.*;
public class ServletPost1 extends HttpServlet{
  public void doPost(HttpServletRequest kysimus,
    HttpServletResponse vastus)throws IOException, ServletException{
      String eesnimi=kysimus.getParameter("eesnimi");
      String perenimi=kysimus.getParameter("perenimi");
      vastus.setContentType("text/plain");
      PrintWriter valja=vastus.getWriter();
      valja.println(eesnimi+" "+perenimi);
    }
}

<body>
 <form action=servlet/ServletPost1 method=POST>
   Eesnimi: <input type=text name=eesnimi size=10><br>
   Perekonnanimi: <input type=text name=perenimi sise=10><br>
   <input type=submit value=" OK ">
 </form>
</body>

Andmete loetelu
Nii väljade väärtused kui väljakutsujat iseloomustavad suurused on võimalik
kätte saada üheskoos. HtteServletRequesti getParameterNames() annab  väljade
nimed Enumerationi ehk jadana. Samuti annab getHeaderNames() väljakutsuja
tunnuste loetelu. Nime järgi saab küsida tunnuse väärtuse. 
	Kui soovida, et servlet oskaks nii get- kui post-protokollis andmeid
saata, siis võib ühte servletti kirjutada mõlemad meetodid. Kui soovitakse,
et nad käituksid sarnaselt, siis võib üks meetod lihtsalt teise välja
kutsuda. 

import java.io.*;
import javax.servlet.*;
import javax.servlet.http.*;
import java.util.Enumeration;
public class ServletPost2 extends HttpServlet{
  public void doPost(HttpServletRequest kysimus,
    HttpServletResponse vastus)throws IOException, ServletException{
      vastus.setContentType("text/plain");
      PrintWriter valja=vastus.getWriter();

      Enumeration parameetrid=kysimus.getParameterNames();
      while(parameetrid.hasMoreElements()){
        String parameetriNimi=(String)parameetrid.nextElement();
        valja.println(parameetriNimi+" =
"+kysimus.getParameter(parameetriNimi)+"\n");
      }
      valja.println();

      Enumeration teated=kysimus.getHeaderNames();
      while(teated.hasMoreElements()){
        String teateNimi=(String)teated.nextElement();
        valja.println(teateNimi+" - "+kysimus.getHeader(teateNimi)+"\n");
      }
  }
  public void doGet(HttpServletRequest kysimus,
  HttpServletResponse vastus)throws IOException, ServletException{
    doPost(kysimus, vastus);
  }
}

<body>
 <form action=servlet/ServletPost2 method=POST>
   kasutajanimi: <input type=text name=nimi size=10><br>
   parool: <input type=password name=salasona sise=10><br>
   <input type=submit value=" OK ">
 </form>
</body>


Kokkuvõte

	Html vormingus saab tekstimärkide abil edasi anda kujundatud teksti.
Teksti saab luua tabeli, loetelu, lisada pilte, rakendeid, muusikat,
videosid. Plug-in'ide abil saab HTML dokumendist kasutada ka muid tüüpe
faile (näiteks Maple matemaatikavalemeid). Javaskripti programme saab
kirjutada HTMLi sisse. Javaskript võimaldab lugeda väljadelt andmeid ning
muuta neid. Avada ja sulgeda aknaid, määrata lehekülgede ning piltide sisu.
Javaskripti süntaks on püütud java keele sarnaseks teha, kuid sisuliselt on
ta intepreteeritav, java kompileeritav keel. 
	Lihtsas veebiserveris vaid kopeeritakse brauseri väljakutse peale
kasutajale faile, kuid CGI programmide või servlettide abil saab luua igale
kasutajale eraldi tema jaoks sobiva lehekülje.