Pakkimis- ja kodeerimisprogramme
  
      tar
      
   tar  xvf  failinimi.tar
   
   
   
      compress - uncompress
      
   uncompress failinimi.Z
   
   
   
      zip - unzip
      
   unzip failinimi.zip
   
   
   
      gzip - gunzip
      
   gzip -d failinimi.gz
   
   gunzip pakitud_faili_nimi
   
   
      bzip2 - bunzip2
      
   bunzip2  failinimi.bz2
   
   
   
      pack - unpack
      
   unpack failinimi.z
   
   
   
      binhex
      
   Mac-arvutitel levinud formaat:   failinimi.hqx
   
   
   
      uuencode - uudecode
      
   uudecode failinimi
   
   
   
   
      dos2unix - unix2dos
      
   dos2unix sisendfail > väljundfail
   
   
   
   
      mmencode
      
   Nn. base64 kodeering
   
   mmencode -u sisendfail
   
   
    Töövahendid madaltasemel
    
      cpio
      
   cpio -i < /dev/...
   
      dd
      
   ... | dd lipud | ...
   
   Näit.  dd bs=8k count=5 < /dev/dsp > helifail.au
   
   
   
  Berkeley r-utiliidid
  
     * rlogin - alustada seanssi teises masinas
     * rsh - täita käsk teises masinas
     * rcp - kopeerida fail teisest masinast
     * ruptime
     * rwho
     * rusers
     * rstatus
       
   ~/.rhosts  määrab, kellel luba tulla
   
   Sisaldab ridu kujul:
   
     masinanimi    kasutajanimi
     
   rlogin masinanimi [ -l kasutajanimi ]
   
   rsh masinanimi [ -l kasutajanimi ] käsurida
   
   rcp [ lipud ] [masinanimi:]failinimi  [masinanimi:]failinimi
   
   Ülejäänud käsud on info saamiseks.
   
   
  Unix - märksõnu administreerimisest
  
   Süsteemiadministraatori ülesandeid (mõningaid paljudest):
   
     * tarkvara installeerimine ja häälestamine
     * kasutajakontode loomine ja majandamine
     * riistvara häälestamine süsteemi laiendamisel (terminaalid,
       printerid jne.)
     * arhiveerimine ja kettakasutuse jälgimine, süsteemi taastamine
       avarii järel
     * süsteemi seiskamine ja käivitamine, kasutajate õigeaegne
       informeerimine võimalikest seisakutest ja muutustest
     * turvameetmete rakendamine
     * võrgus oleva süsteemi korral võrguparameetrite määramine ja
       võrgu töö tagamine, samuti koostöö võrgu administraatori(te)ga
       optimaalse keskkonna loomiseks
     * kasutajate nõustamine, uute võimaluste tutvustamine, jooksvate
       küsimuste lahendamine (eeldab kättesaadavust)
     * tarkvara versioonide hoidmine ajakohasel tasemel
       
   Failisüsteemi projekteerimine ja ehitamine
   
   swap-piirkond
   
     root file system     /     juur-failisüsteem (alglaadimine,
     kettageomeetria)
     
     /usr - originaalsüsteemiga saadud tarkvara
     
     /usr/local - ise installeeritud tarkvara
     
     /var - kõige muutuvam osa, täitumine ei tohi halvata süsteemi
     tööd
     
     /home - kasutajate kodukataloogid (quota)
     
     /tmp -> /var/tmp (ei sobi juur-failisüsteemi)
     
     /usr/spool -> /var/spool (ei sobi /usr-failisüsteemi)
     
   Tuleks lähtuda esmalt süsteemi dokumentatsioonist, antud masina
   riistvara võimalustest ja kasutuseesmärkidest.
   
   NFS - 1984 BSD 4.2 Network File System
   
   YP - Yellow Pages -> NIS - Network Information Service -> NIS+ -
   Network Information System
   
   Automounter - 1989 SunOS 4.0 - dünaamiline monteerimine
   
   /export
   
     
     
    Turvameetmed
    
   Märksõnu: autoriseeritud juurdepääs, käideldavus, privaatsus,
   andmete kaitse, salastamine, süsteemi füüsiline kaitse, ...
   Erinevate turvaaspektide käsitlemiseks on erinevad vahendid (pole
   selle kursuse teema). Vajalik on järgida organisatsioonis
   kehtestatud turvanõudeid ja muid kehtestatud reegleid.
   
   Mõned praktilised soovitused süsteemiadministraatorile:
   
     * Üldjuhul mitte avada anonüümseid kasutajatunnuseid. Kui
       selleks on vajadus, siis piiratud ajaks ja piiratud õigustega
       (vt. restricted shell)
     * Kontrollida, et igal kasutajal oleks olemas parool. Kahtlaste
       olukordade tekkimisel sundida paroole muutma (liiga sage
       muutmine jällegi tüütu)
     * Administraatori parooli hoida igal juhul saladuses ja valida
       hoolikalt
     * Vaadata aeg-ajalt üle suid-programmid (trooja hobuste
       probleem)
     * Vaadata süsteemseid logifaile ebatavaliste olukordade
       avastamiseks, olla kursis "tavaliste" olukordadega
     * Olla ikkagi sissemurdmiseks valmis (arhiveerimine, metoodika
       sissemurdja avastamiseks, teatamiseks, tagajärgede
       analüüsimiseks ja süsteemi taastamiseks)
     * Jälgida kasutajate aktiivsust
     * Vajadusel installeerida oma süsteemis turvalisust tagav
       tarkvara (NIS+, tcpwrapper, ... firewall)
       
   Lihtkasutajana jälgida ebatavaliste olukordade tekkimist ja
   kahtlusel kohe informeerida süsteemi administraatorit. Kasutada
   turvalisi terminaale (näit. secure shell ssh tavalise rsh või
   telnet asemel). Suhtuda tõsiselt administraatori nõuetesse,
   vajadusel arutada asjad rahulikult läbi, mitte jätta niisama...
   
   Parool ONGI privaatne, isegi abikaasal pole sellega asja. Müüdi
   "mul pole midagi varjata" ohtlikkusest.
   
   Kui avastate sissemurdmise oma nime alt, siis
     * teatage kohe süsteemi administraatorile ja katsuge selgitada,
       kust sissemurdja pärit
     * tapke sissemurdja protsessid ja muutke koheselt parool
     * tehke kindlaks tagajärjed, uurides hoolikalt oma faile
       (muutmisajad, suid- programmid, lisandunud (võib-olla peidetud
       või "naljakate" nimedega) failid
       
   Ei maksaks panna  . või  ~  katalooge otsimisteele ("liba-ls" ),
   kahtluste korral kasutada which-käsku ja absoluutseid nimesid.
   
   Kindlaim viis andmeid kaitsta on neid hoida süsteemist
   eemaldataval andmekandjal turvalises kohas masinast kaugemal.
   Olulisi andmeid tuleks kaitsta lisakulutustest hoolimata.  Kui
   teie süsteemis ei toimu süstemaatilist arhiveerimist (sel juhul on
   süsteem väga haavatav ja kallis üleval pidada), siis peate selle
   rolli täitma lihtkasutajana (teie töö on ju midagi väärt!).