Regulaaravaldised Paari sõnetöötlusfunktsiooniga on võimalik kõik tekstidega ettevõetavad toimingud korda saata. Kui on võimalik sõna tähtedeks jagada ning igaühe väärtust eraldi teada saada ning muuta, siis ei jää midagi tegemata sellepärast et pole võimalik teha. Lihtsalt mõni ülesanne võtab rohkem aega kui teine. Korduvate olukordade tarvis saab enesele abiks kirjutada alamprogramme, mis võivad mõnikord edaspidist tööd palju kordi lihtsustada. Selliseks tekstianalüüsi abiks on loodud objekt RegExp. Selle kaudu õnnestub kontrollida, kas lause vastab etteantud mallile. Samuti annab regulaaravaldisega eraldada edaspidiseks kasutamiseks mallis ettemääratud lauseosi. Nõnda võib suhteliselt kerge vaevaga korjata lausest välja näiteks numbrid või suure tähega algavad sõnad. Ega vastava alamprogrammigi kirjutamine ületamatu vaev ei tohiks olla, kuid malli abil soovitud kuju ette andes on meil kergemini võimalik vajadusel andmete kuju muuta ilma, et peaksime selleks kümneid ja sadu koodiridu ümber kirjutama. Universaalse malli järele lauset kontrolliva alamprogrammi kirjutamine oleks aga küllalt suur töö ning võime rahul olla, et meie eest on selle keegi juba ära teinud. Sõne vastavus mallile Järgnevas näites kontrollitakse, kas nimes sisaldub täht a. Selle tarvis luuaks kõigepealt regulaaravaldise tüüpi objekt nimega r, kuhu antakse sulgudes ette mall, millele vastavust edaspidi kontrollida. Kuna mall esitatakse sõnena, siis on sellel jutumärgid ümber. Mallis nurksulgude vahel paiknev a tähendab, et kui hiljem tahaks mõni lause avaldisele vastata, siis peab lauses leiduma a. Kus kohal lauses ning kas üks või mitu tükki, see pole oluline. Küll aga peab tegemist olema väikese a-ga, sest suur- ja väiketähti eristatakse, kui just pole avaldis tõstutundetuks määratud. Regulaaravaldis Avaldise ehituse kirjeldamiseks on mõniteist sümbolit/kombinatsiooni, mõned neist: Selgitus Avaldis Sobiv sõne * tähistab 0 või enam korda eelnevat tähte jä*r jäääär + tähistab 0 või enam korda eelnevat tähte jä+r jäääär ? tähistab 0 või 1 korda eelnevat tähte Kat?i Kai Tähe korduse määramine jä{2,4}r jäääär Täpselt 4 ä-d jä{4}r jäääär Vähemalt 2 ä-d jä{2,} jäääär Sisaldab a-tähte a Mati Sisaldab teksti "ala" ala jalake Sisaldab "ala" või "eri" ala|eri herilane Sisaldab n-i võid t-d [nt] Mati Sisaldab vähemalt üht tähte vahemikust n-v [n-v] Mati Sisaldab l-i või tähe vahemikust n-v [n-vl] Maali Rida algab a-ga ^a apelsin Rida lõpeb t-ga t$ salat Kaks sõna \\w+\\s\\w+ Sinine taevas \d ehk [0-9] tähistab numbrit, \D ehk [^0-9] tähistab mittenumbrit. Nurksulgude sees vastab rõhumärgile ^ eitus, mujal sõna algus. \w tähistab suvalist sõnas leiduvat tähte, \s sõnavahet. Näites on sõna tarvis kirjutatud \\w+ . Kaks langjoont on algul, kuna Javaskriptis on \ erisümbol teiste märkide edasiandmiseks, \\ tähistab ühte langjoont. Kuna + näitas, et vastav täht esineb vähemalt ühe korra, siis vastabki väjendile \\w+ sõna. Asendamine Tekstis ühe sõne asendamiseks teisega võib kasutada RegExp'i võimalusi. Sõne käsk replace asendab lauses avaldisele vastanud lõigu etteantud sõnega. Regulaaravaldis Töö tulemuseks oli Üks koer läks üle silla Kui asendatavaid lõike on rohkem kui üks, siis tuleb märkida, et asendus toimuks kogu etteantud lause ulatuses. RegExp'i loomisel tuleb konstruktorisse kirjutada lisaks "g" (globaalne). Kui soovitakse, et avaldises ei eristataks suur- ja väiketähti, siis tuleks märkida parameetriks "gi" (i=ignore case). Regulaaravaldis Koodilõik väljastas Üks koer läks üle silla, see koer oli tume. Jäänuks asenduses g märkimata var r=new RegExp("kass");' siis tulnuks asenduse tulemusel lause Üks koer läks üle silla, see kass oli tume. Soovides esialgset lauset põhjalikumalt ümber tõsta või sealt sootuks üksikuid osi tarvitada, siis tuleb mallis meeldejäetav osa ümarsulgudesse paigutada ning pärast asenduse juures saab dollari ja järjenumbriga vastava lõigu kätte. Esimene sobinud lõik on $1, järgmine $2 jne. All näites jäetakse meelde esimene sõnale järgnev number. \\w+ annab sõna, \\s sõnavahe ning seejärel ([0-9]*) teatab et järgnevad 0 kuni mitu numbrit tuleb meelde jätta. Regulaaravaldis Sulgude vahel olev jäetakse meelde
Vastavuste kogumine massiivi Järgnevale mallile "(\\d)[\\s\\w]*(\\d)" vastavad kaks ühekohalist numbrit, mille vahel on suvaline hulk tähti või tühikuid. Näites etteantud lause "1 ja 3" vastab sellele tingimusele täiesti. Numbrid on sulgude vahel ning jäetakse seega meelde. Avaldise test kontrollib kõigepealt, kas etteantud lause sobis malliga. Sobimatuse korral loobutakse analüüsist ning teatatakse mittevastavusest kuna sel juhul nagunii ei õnnestu avaldisest soovitut kätte saada ning parem on soovimatutest veateadetest hoiduda. RegExp'i käsk exec võtab andmeteks parameetrina etteantud lause ning avaldises ümarsulgudes paiknevatele märkidele vastavad sümbolid või lõigud paigutatakse massiivi elementideks. Kõige esimesele kohale (järjekorranumbriga 0) pannakse esialgsest lausest avaldisele vastanud lõik (praegusel juhul kogu lause). Edaspidi iga elemendi väärtuseks saab järgemööda ümarsulgudes paiknevatele malliosadele vastavad väärtused. Regulaaravaldis Sulgude vahel olev jäetakse meelde
Töö tulemus: Sulgude vahel olev jäetakse meelde Massiivis 3 elementi 0. 1 ja 3 1. 1 2. 3 Lauses võib avaldisele vastavaid lõike leiduda rohkem kui 1. Kui soovida ka tagumistest vastavustest omale vajalikke lõike välja valida, siis tuleb avaldis globaalseks märkida ning sealt sama lause kohta mitmel korral vastavusi küsida. Avaldise väli lastIndex näitab, kui kaugele (mitmenda märgini) lauset analüüsides jõuti. Järgmise analüüsi (exec) korral jätkatakse uurimist sellest kohast edasi. Klassi RegExp väljad leftContext ning rightContext näitavad, milline osa algsest lausest jäi seekordsel uurimisel vaatluse alt välja. Kuna siin määratakse, et avaldisele vastav osa peab algama numbriga, siis jääb algul olev sõna "numbrid" uuringu alt välja ning omistatakse muutujale leftContext. Kuna esimene vastavus lõpeb numbriga 3, siis kogu ülejäänud tekst "ning 2 ja 4 meeldivad" jääb uuringust välja ning omistatakse muutujale rightContext. Uue uuringu puhul näitab lastIndex kohta kust alustada ning selleks tulebki parasjagu kogu tekst, mis eelmisel korral paremalt poolt välja jäi. Nüüd algab mallile sobiv koht numbriga 2 ning lõpeb numbriga 4, see jääb vaskult välja (ja omistatakse muutujale leftContext) sõna "ning" ja paremale jääb vaatamata "meeldivad" ning sellest kohast muutuja lastIndex kaasabil alustatakse järgmisel korral vastavuse otsimist. Siis enam avaldisele vastavat lõiku algsest lausest ei leita, sest sõna "meeldivad" ei sisalda numbreid. Uuringu (exec) väljastatavale massiivile antakse tühiväärtus null ning nüüd on juba programmeerija mure hoolitseda, et olematust kohast väärtusi ei hakataks võtma. Regulaaravaldis

Numbripaaride eraldamine lausest

Töö tulemus: Numbripaaride eraldamine lausest Sisend: numbrid 1 ja 3 ning 2 ja 4 meeldivad. Võrdluskujund: (\d)[\sa-zõäöü]*(\d) Tõstutundetu: false Globaalne otsing: true Algus: 8 Ots: 14 Vasakult eraldi: numbrid Paremalt eraldi: ning 2 ja 4 meeldivad. Viimati leiti: 1 ja 3 Viimane kujund: 3 Massiivis 3 elementi: 0. 1 ja 3 1. 1 2. 3 Algus: 20 Ots: 26 Vasakult eraldi: ning Paremalt eraldi: meeldivad. Viimati leiti: 2 ja 4 Viimane kujund: 4 Massiivis 3 elementi: 0. 2 ja 4 1. 2 2. 4 Isendid Andmetega hõlpsamalt toime tulemiseks neid grupeeritakse. Kui on palju sarnaseid andmeid nagu laste nimesid või autode kiirusi, sellisel juhul võib need panna massiivi ning sealt järjekorranumbri abil kätte saada. Kui aga on vaja korraga vaja meeles pidada nii laste nimesid kui sünniaastaid, sellisel juhul läheb nendega toimimine keerukamaks. On täiesti võimalik luua nii nimede kui sünniaegade tarvis eraldi massiivid ning hoolitseda, et näiteks viiendale vanusele vastaks viies sünniaeg. Kui soovida mõnda last nimekirja lisada või sealt kõrvaldada, siis tuleb see muutus lihtsalt mõlemas massiivis teha. Tunnuste lisandudes tuleb sellisel juhul ka massiive juurde. Teiseks võimaluseks on ühe isendi (lapse) kohta käivad andmed ühisesse kesta koguda. Sellisel juhul ei teki ohtu, et väikese eksimuse tõttu võiksid nimi ning sünniaeg teineteisest lahku minna. Samuti on ühe lapse ümber paigutamine kergem. Lihtsaim võimalus andmeid ühte kesta paigutada on allpool. Kokku soovin paigutada andmed palli kohta: mustri ning raadiuse. Et edaspidi saaksin nende talletatud andmete poole pöörduda, selleks loon muutuja p1. Kui soovin loodud isendi ühe välja (näiteks raadiuse) andmeid pärida, siis kirjutan esiteks muutuja nime, välja nime ning nende vahele panen punkti. Kui tahan raadiuse väärtust muuta, siis võiksin kirjutada p1.raadius=27. Isendid Alamprogramm isendi loomiseks Eeltoodud kirjaviis on hea, kui mul on vaja teha üks või paar isendit. Kui aga on neid vaja luua hulgem, siis tuleks teha alamprogramm isendite loomiseks. See aitab hoolitseda, et isendid tuleksid samade väljadega, mitte et kusagil kirjutan raadiuse kogemata ühe a-ga. Selliselt on võimalik isendi loomisel tema väljade väärtusi kontrollida või välja arvutada, samuti võib edaspidi niimoodi hakata ühe isendi põhjal teisi koostama. Siin tehakse alamprogramm palli andmeid sisaldava isendi loomiseks. Funktsiooni sees this'i külge pandud muutujad jäävad edaspidi selle isendi omadeks, mis selle alamprogrammi abil loodi. Isendid Omaduste pärimine Isendi loomisel võib aluseks võtta teise isendi ning oma tüübi juures hakata siis sellele tunnuseid lisama. Käsklus Pall2.prototype=new Pall1(); tähendab, et Pall2 abil isendite loomisel võetakse aluseks Pall1 eksemplar ning hakatakse selle koopiale uusi tunnuseid lisama. Alati ei pea lisama, neid võib ka muuta või lihtsalt samaks jätta. Sellisel juhul on teine objekt esimese koopia. Koopia puhul on mõlema isendi väljade väärtused võrdsed. Lisaks on olemas ka selline võimalus, et kaks muutujat osutavad ühele isendile. Sellisel juhul on isendi väljade jaoks mälus vaid üks koht, kus neid hoitakse. Mõlema muutuja (ehk osuti) kaudu loetakse neid ühest kohast ning kui ühe muutuja kaudu raadiust muuta, siis selgub, et ka teise muutuja poolt vaadatav raadius on oma väärtust vahetanud. Selline olukord tekiks näiteks juhul, kui kirjutaksin a=new Pall1(); b=a; Kui nüüd määran, et b.raadius=20; siis käsuga alert(a.raadius); väljastataks mulle samuti 20, ehkki algul sai a oma raadiuse väärtuseks 32, nii kui talle loomisel anti. Järgnevas näites aga kasutatakse Pall2 loomisel Pall1 koopiat. See tähendab, et iga uue isendi tegemisel funktsioon Pall2 abil kõigepealt luuaks mälus uus ruum, kuhu kopeeritakse Pall1 isendi väljade andmed ning alles seejärel hakatakse sinna lisama välju ja väärtusi, mis Pall2-le juurde tulevad. Sellisel juhul, kui ma Pall2 väljade väärtusi muudan, ei mõju see kuidagi sellele objektile, mille põhjal ta on tehtud. Isendid Lisaks andmetele oskused Pikka aega kasutati sellist kapseldamist vaid andmete kompaktsemaks säilitamiseks ning töötlemise lihtsustamiseks. Siis aga avastati, et isenditest võib enam kasu olla, kui talle lisaks andmetele veel ka oskusi ehk alamprogramme külge panna. Kui isendid nõndamoodi targaks teha, siis saab selle arvel ülejäänud programmi lihtsamaks teha. Sisuliselt on võimalik kusagil isenditele mõeldud alamprogrammid valmis teha, neid hoida ja vajadusel kasutada, kuid tunduvalt mugavam on ütelda aknale, et ta end kinni paneks, kui et hakata selleks vastavat alamprogrammide teeki otsima, kust siis soovitud alamprogrammile akna muutuja ette andes selle ristküliku samuti saaks ekraanilt ära koristada. All näites lisatakse Pall1-he loomisel alamprogramm raadiuse teatamiseks. Niimoodi võin paluda loodud isendil raadius teatada, ilma et peaksin ise hoolitsema, kuidas see käiks. Alamprogramm tuleb kõigepealt valmis teha ning siis saab määrata, millise nimega see isendi külge panna. Nimed võivad kokku langeda, kuid võivad ka erineda. Isendid Kui alamprogrammiga (objektorienteeritud terminoloogias meetodiga) isend on teiste isendite loomisel prototüübiks, siis saavad need uued ka selle meetodi omale kaasa. Siin kuigi Pall2 loomisel talle ühtegi meetodit külge ei panda, võtab ta kaasa kõik oma prototüübi omadused ja oskused, koos sellega ka meetodi raadiuse teatamiseks. Nii saangi loodud Pall2-lt raadiuse teatamist küsida. Isendid Alamprogramme saab üksteise seest välja kutsuda. Meetod tutvustaEnnast kutsub teataRaadius’e. Algses kontekstis oleks tegemist veaga, sest kui tutvustaEnnast käima tõmmata, siis pole tal seda teataRaadius’t kusagilt võtta. Kui aga nad pärast isendite loomist on oma kohtadele asetunud, siis asi toimib. Kõigepealt paigutatakse tutvustaRaadius Pall1-te teataRaadius’e nime all. Kui nüüd Pall1 isend määratakse Pall2-he prototüübiks, siis loodavale Pall2-le tuleb teataRaadius automaatselt kaasa. Pall2 meetodiks tutvusta võetakse tutvustaEnnast kood. Kui see käima pannakse ning sealjuures selle sees teataRaadius välja kutsutakse, siis on see täiesti võimalik, sest Pall2 isendi jaoks this.teataRaadius on täiesti olemas. See on tema enda teataRaadius, mille ta on prototüübiks võetud Pall1 kaudu saanud. Nii kutsutaksegi välja teataRaadius, mille sisuks tegelikult on ennist loodud tutvustaRaadius ning mis oma töö tulemusena teatab, et raadius on 32. All on väljakutse läinud lühemaks. Kui ennist kirjutasin p2=new Pall2(); p2.teataRaadius(); siis kõigepealt loodi Pall2 isend ning temale juurdepääsuks muutuja p2. Järgmise käsuga pöörduti loodud isendi poole muutuja kaudu ning paluti sel pallil oma raadius teatada. Kui aga kirjutan new Pall2().tutvusta(); , siis tähendab see, et funktsiooni Pall2 abil luuakse uus isend. Funktsioonist väljunud osuti (ehk isendi mälus paiknemise andmete) abil saadetakse sinna teade et käivitatagu meetod tutvusta. Et selle kood on sama, mis meetodil tutvustaEnnast, siis näeme andmeid nii raadiuse, mustri kui tausta kohta. Isendid Prototüübi abil võib oskusi juurde and ka juba olemasolevatele tüüpidele. Kui prototüübile lisada funktsioon, siis edaspidi vastavat tüüpi isenditel on selline oskus juba sünnist saati kaasas olemas. Siin tehakse funktsioon valjastaLoeteluna, mis eeldab, et ta on haagitud massiivi külge ning saab küsida nii iseenese juurde kuuluvaid elemente kui nende üldarvu. Enese vahendite juurde pöördumiseks on võtmesõna this. Algselt luuakse funktsioon valjastaLoeteluna ning hiljem määratakse samad käsud massiivi prototüübi külge sõnaga valjasta, mille nime alt siis edaspidi saab konkreetsete loodud massiivide juures seda välja kutsuda. Alamprogramm väljastab massiivi elemendid nummerdamata loeteluna. Lisaoskustega massiiv

Lisaoskustega massiiv

Ülekate Olgugi, et Pall2-le saabub teataRaadius Pall1 kaudu ning esimene ei peaks selle oskuse üle muret tundma ja võiks rahus omandatud oskusega piirduda, ei pruugi sellest talle piisata. Sellisel juhul võib Pall2 vastava oskuse omal uuesti määrata ning siis ei kutsuta välja enam endist tutvustaRaadius’t vaid hoopis palju suursugusem tutvustaRaadius2. Siin on ta vaid näite pärast, kuidas saab meetodit üle katta (niisugune on termin selle kohta), kuid objektorienteeritud andmete puhul on selline kasutamine sagedane. Nii saab näiteks massiivi kokku panna hulga inimesi esindavaid isendeid. Igaühel on oma nimi ja palk, kuid olles pärit eri riikidest, käib nende tulumaksu arvutamine erinevalt. Nii võib teha alul valmis alamprogrammi lihtsalt inimese loomiseks. Seejärel kasutades inimese isendit prototüübina, saab luua nii Eesti, Soome kui Saksamaa kodaniku. Kui edasi iga inimese andmed nimekirjast vastava kesta järgi massiivi panna, mille kodanik ta on, siis tulumaksu teada saamiseks ei pea enam kodakondsust uurima vaid saab usaldada vastava isendi poolt toodud andmeid. Isendid Et kirjutusvaeva vähendada, on Javaskripti loodud with-lause. Selle kasutamisel ei pea isendi omaduste kasutamiseks muutuja nime ette kirjutama vaid intepretaator oskab ise arvestada, millise isendi tunnuseid nüüd kasutada tuleb. Isendid