JSP
Veebindus on üheksakümnendatest aastatest alates pidevalt
kasvanud ning mitmed firmad on jõudumööda lahendusi pakkunud,
mis peaksid nii kasutajate kui programmeerijate elu kergemaks
tegema. Algsete CGI- programmide kõrvale on mõeldud hulga
vahendeid. CGI-programmiks võis olla igas keeles kirjutatud
programm, mis kasutaja saadetud andmed sai keskkonnamuutujast
(get-meetod) või standardsisendist (post-meetod) ning väljundi saatis
standardväljundisse, mis sealt omakorda kasutajale suunati. Ajapikku
mõeldi välja vahendeid, kus õnnestus vähema koodikirjutamisega luua
veebilehti. Et ei peaks programmi sisse pikki staatilisi tekste kirjutama
või neid mujalt failidest lugema, vaid et võiks üksikud arvutatavad
kohad kergesti HTML-lehe sisse kirjutada. Nii loodi PHP, ASP ning
kuna end veebispetsideks pidavad Java loojad ei tahtnud rongist maha
jääda, tuli neilgi oma vahend selleks teha, mille nimeks sai Java
Server Pages ehk JSP. Tutvustavates artiklites märgitakse, et kuna JSP
loodi ASP-st hiljem, siis oli võimalik varem tehtud vigu arvestada
ning JSP võimalikult töökindlaks ning rudimendivabaks teha.
Võibolla on neil osalt õigus, aga eks igaüks pea omaloodut kiitma,
oma laps ikka kõige armsam.
Kirjutatav tekst püütakse jätta võimalikult HTMLi sarnaseks,
et algsel tutvumisel vaatepilt liialt ära ei ehmataks. Programmi käsud
ning väljastatavad väärtused tuleb kuidagi muust tekstist eristada. JSP
(ning ASP) juures on koodi algustunnuseks "<%" ning lõputunnuseks
"%>", nii et kogu kirjutatav tekst jääb nurksulgude ning
protsendimärkide vahele. Kuna protsendiga algavat elemendi nime
HTML-is pole, siis õnnestubki algul veebiserveris läbi vaadata lehe
kood, käivitada sisse kirjutatud käsud ning saata tulemus kasutaja
seilurile. Kui tahetakse avaldise väärtus lihtsalt kasutajale saata, siis
tuleb koodiosa alustada sõnega "<%=".
Tervitus
Parim hinne koolis on <%=3+2 %>
Kuidas kirjutatud lehekülg tööle ning teistele näitamiseks
üles panna, see sõltub juba veebiserverist. Kui viimane suudab JSP
lehti käivitada ning on konfigureeritud nii, et .jsp laiendiga failid
loetakse JSP lehtedeks, siis piisab vaid loodud leht nähtavasse
kataloogi paigutada ning töö tulemus ongi vaatamisel näha. Ehk
tuntuim JSP-võimeline vabalt kasutatav veebiserver on Jakarta
Tomcat, kuid selle võimalusega saavad kas otse või lisatud moodulite
abil hakkama enamik tuntumatest veebiserveritest.
JSP koodiosas võib Java keele käsklusi kasutada nagu igas
muuski programmis. Kui Javas tuleb muutujad deklareerida, siis ka
siin peab tsükli algul ütlema, et muutuja i on tüübist int ehk täisarv.
Arvude ruudud ühest kahekümneni on:
<% for(int i=1; i<=20; i++){ %>
<%= i*i+"
" %>
<% } %>
Suur osa aktiivsete veebilehtede võludest ja võimalustest on
seotud sellega, et serveris koostatakse kasutajalt saadetud andmete
põhjal temale sobiv lehekülg. Tavaliseks veebilehele andmete
saatmise formaadiks on lehe aadressile järgnev küsimärk, mille järgi
tulevad parameetrid ning nende väärtused. Näiteks
nimeleht.html?nimi=Juku&vanus=15 . Käsu getParameter abil
leitakse JSP lehel parameetri nime järgi kasutaja saadetud väärtus.
Nime lugemine
Tere,
<%= request.getParameter("nimi") %>
Vormi elementidesse sisestatud väärtused pannakse andmete
saatmisel automaatselt sellisele kujule, et serveripoolne programm
parameetrite nimede järgi väärtusi küsida oskab. Kui vormil on vaid
üks tekstiväli, siis saadetakse andmed teele pärast välja teksti
kirjutamist ning sisestusklahvi vajutamist. Muul juhul tuleb andmete
teele saatmiseks lisada veel eraldi nupp (tüübiga submit) või anda
Javaskripti abil vormile vastav käsk.
Nime sisestamine
Palun nimi:
Kui soovida mitmele lehele paigutada ühist päist, jalust või
muud teksti, siis pole otstarbekas seda kõikjale kopeerida. Mõistlikum
on lisatav plokk panna eraldi faili ning käsuga include see lehe
koostamisel sinna sisse lugeda.
Faili sisu kaasamine
Failis on teade:
<%@ include file="teade.txt" %>
Nii testimise tarvis kui hilisema koodi mõistmise jaoks
kasutatakse kommentaare. Pea igas enesest lugu pidavas
programmeerimiskeeles on see võimalus olemas. HTMLi sisse saab
JSP kaudu lisada kommentaare nagu iga staatilisegi veebilehe juurde.
Alguseks . Ka Java keele juurde kuuluvad
kommentaarid kahe kaldkriisuga väljakommenteeritava rea algul
võetakse vastu. Lisaks saab silma alt ära kommenteerida terve
käsuploki: alguseks <%-- ning lõpuks --%>. HTMLi kommentaar jääb
veebilehe koodi näha ning kasutaja võib soovi korral vaadata, mida
lehe sisse lisatud on. Teised veebiserverist kaugemale ei jõua ning
jäävad kasutaja eest peidetuks.
Kommentaarid
<%-- varjatud kommentaar --%>
<%
//kommentaar koodi sees
%>
Keerulisemateks arvutusteks ning andmete pärimiseks ja
säilitamiseks soovitatakse kasutada eraldi objekte. Põhimõtteliselt on
võimalik suur osa käskudest pikkida veebilehte väljastava JSP lehe
koodi sisse, kuid nõnda võib lehe ehitus raskelt jälgitavaks minna ning
samuti pole võimalik loodud koodi edaspidi ilma kopeerimata muudes
olukordades kasutada. Selliste eraldi kasutatavate komponentidega
suheldakse ubade (Java Bean) tarvis loodud vahendite abil. Oad
paigutatakse veebilehtedest hoopis eraldi kataloogidesse (kuhu täpselt,
sõltub veebiserverist). Samu ube võivad kasutada mitmel lehel olevad
programmid. Järgnevalt uba, mis on vajalik ühe nime meeles
pidamiseks.
package k1;
import java.io.Serializable;
public class Uba1 implements Serializable{
String nimi="Triin";
public void paneNimi(String nimi1){
nimi=nimi1;
}
public String annaNimi(){
return nimi;
}
public String tutvusta(){
return "Mu nimi on "+nimi;
}
}
Lehel saab oa kasutusele võtta avaldisega jsp:useBean,
märkides, mis nime all oaga suheldakse ning millisest paketist ja
millisest klassist võetud käskudega on tegemist. Kui tuleks meeles
hoida korraga mitu nime, siis võiks ka samast klassist ube rohkem
olla. Igaühel lihtsalt oma nimi.
Oa kasutamine
<%=nimehoidja.tutvusta() %>
<%nimehoidja.paneNimi("Katrin"); %>
Oa sees on nüüd
<%=nimehoidja.annaNimi() %>
Oa kirjeldamisel lisatud parameeter scope="session"
tähendab, et oas paiknevad andmed ei hävine koos lehe
väljastamisega, vaid kui sama kasutaja mõne aja (sessiooni kestus,
vaikimisi paarkümmend minutit) pärast uuesti sama oa poole pöördub,
on seal andmed, mis eelmisest külastusest jäid. Nii on võimalik
iseenesest pideva ühenduseta HTTP protokolli abil luua kasutajale
mulje nagu oleks tema andmed pidevalt meeles ning järgmisel korral
mäletatakse, mida kasutaja viimati tegi. Kui eelmises näites teatati
pidevalt, et nimeks on Triin, siis alla näitesse teisel korral sisenemisel
on seal juba olemas eelmisest korrast meelde jäetud Katrin.
Oa kasutamine
<%=nimehoidja.tutvusta() %>
<%nimehoidja.paneNimi("Katrin"); %>
Oa sees on nüüd
<%=nimehoidja.annaNimi() %>
Suure osa loodud ubade ülesandeks on andmebaasist
saabunud teabe edastamine. JSP lehel saab küsida ning sisestada
andmeid soovitud kujul, oa ülesandeks jääb draiveri ja ühenduste eest
hoolitsemine ning niimoodi võib veebilehe kirjutaja eest peita
tehnilise keerukuse ning jätta selle kergemini kogu asutuse peale paari
asjatundja hooleks. Järgnev uba loob konstruktori käivitamisel
ühenduse andmebaasiga ning see jääb avatuks kogu oa eluea jooksul.
Avalikult kasutatavad on kolm meetodit on tabeli loomiseks, andmete
küsimiseks ning sisestamiseks. Andmetabel koostatakse ainult ühe
kirje ning ühe väljaga. Selles peaks leiduma poes parasjagu
müüdavate pallide arv. Andmevahetusega seotud käsud algavad get-i
ja set-iga seetõttu, et hiljem võiks palliarv'u oa omadusena kasutada.
Kui sama suuruse muutmiseks on siinkirjeldatud kujul meetodid, siis
suudetakse nende omadustega vastavas keskkonnas automaatselt
ümber käia.
package k1;
import k1.*;
import java.sql.*;
public class Baasiuba1{
Connection cn;
Statement st;
public Baasiuba1(){
try{
Class.forName("sun.jdbc.odbc.JdbcOdbcDriver");
cn=DriverManager.getConnection("jdbc:odbc:baas1", "", "");
st=cn.createStatement();
}catch(Exception e){
System.out.println(e);
}
}
public void looBaas() throws SQLException{
String lause="CREATE TABLE pallid (kogus int);";
st.executeUpdate(lause);
lause="INSERT INTO pallid (kogus) values ('0');";
st.executeUpdate(lause);
}
public void setPalliarv(int arv) throws SQLException{
String lause="UPDATE pallid SET kogus="+arv+";";
st.executeUpdate(lause);
}
public int getPalliarv() throws SQLException{
String lause="SELECT kogus FROM pallid;";
ResultSet rs=st.executeQuery(lause);
rs.next();
return rs.getInt("kogus");
}
}
Baasiloomine tuleb käivitada tavalise käsklusega. Pallide
arvu teada saamiseks piisab pallibaasi-nimelise oa omaduse palliarv
küsimisest.
<% pallibaas.looBaas(); %>
Baas loodud
Baas loodud
Baas pallide arvu loomiseks õnnelikult loodud.
Laos on
palli.
Lattu pallide lisamiseks tuleb see arv kõigepealt laohoidja
käest kätte saada.
Pallide lisamine
Pallide lisamine
Mitu palli lisatakse lattu?
Edasi saab jätta JSP lehe hooleks andmed oale edastada, kes siis
tulemused tabelisse kannab.
Pallide lisamine
Pallide lisamine
<%
int olemas=pallibaas.getPalliarv();
int juurde=Integer.parseInt(request.getParameter("arv"));
int kokku=olemas+juurde;
out.println("Laos oli palle "+olemas+" lisatakse "+juurde+".");
pallibaas.setPalliarv(kokku);
%>
Laos on nüüd palli.
Müümisel tuleb vastav jagu palle baasist eemaldada.
Pallide eemaldamine
Pallide eemaldamine
<%
int olemas=pallibaas.getPalliarv();
int maha=Integer.parseInt(request.getParameter("arv"));
int tulemus=olemas-maha;
out.println("Laos oli palle "+olemas+" väljastada soovitakse
"+maha);
if(tulemus<0){
out.println("Väljastada saab vaid "+olemas+" palli");
tulemus=0;
}
pallibaas.setPalliarv(tulemus);
%>
Lattu jäi
palli.