Vestluse aluseks vastamisel on eelnevalt saadud loengu- ja praktikumimaterjalidel põhinevad kordamisküsimused ning praktikumides läbi vaadatud teemad ja programmid. Tuleb osata ka valmisprogramme kommenteerida ja väiksemaid kohapeal ise luua.
Isiklik ülesanne valitakse õppejõu poolt esitatud nimekirjast. Grupil tuleb esitada viis väiksemat ning üks suurem programm. Suurema teema valib grupp ise, väiksemate programmide teemad on õppejõu poolt. Gruppi kuulub 2-4 inimest. Grupi poolt esitatavate programmide aluseks võivad olla praktikumides lahendatud ülesanded. Esitamiseks tuleb nad korralikult vormistada.
Eksamile pääseb ja hinde saab siis, kui eelnevad astmed on läbitud. Hinne tuleb vastavalt kogutud punktide hulgale. Kummagi eksamiülesande eest võib saada kuni viis punkti, ühistöö eest samuti viis. Vastamised ning isiklik ülesanne punkte ei anna. Need tuleb sooritada eksamile pääsemiseks.
Ühe lisapunkti saab soovi korral ettekande või referaadi eest, lisapunkti annab samuti tähelepanuväärselt hea omakoostatud programm.
Kõik esitatavad programmid peavad olema kommenteeritud, kirjeldatud ja/või lihtsalt nii selgelt koostatud, et inimene, kes seda koodi esimest korda näeb, saab vähem kui minutiga aru programmi ülesandest ning üldisest tööpõhimõttest.
Hindamisskaala on järgmine:
5 (suurepärane) 14-17 4 (väga hea) 12-13 3 (hea) 10-11 2 (rahuldav) 8- 9 1 (kasin) 6- 7Kui eksamiülesannete lahendamise lõpuks jääb punktisumma kahe hinde vahele (näiteks 9,5), siis saab tulemust parandada suulise vastamisega.
Töö Maksimumpunktide arv Grupitöö Väiksemad programmid Joonis andmete järgi 0,5 Tekstifail 0,5 Animatsioon 0,5 Võrguprogramm 0,5 Graafiline mäng 0,5 Suurem programm Programm ise 1,5 (30. november) Koodi korrektsus 0,5 Esitlus 0,5 Eratöö Isiklik ülesanne 0 I vastamine 0 II vastamine 0 Ettekanne/referaat 1 (vabatahtlik) Kopsakam programm 1 (vabatahtlik) I eksamiülesanne 5 II eksamiülesanne 5Kui tähtajaline töö hilineb, siis selle ülesande pealt saadavate punktide kogus kahaneb poole võrra.
Toodud näited on vaid ideede äratamiseks ning ligikaudse töömahu näitamiseks. Lõpliku teema ning teostuse valib iga grupp ise, leppides selle kokku õppejõuga.
Ka referaadi teema saab ise valida, teretulnud on nii tundmatute
valdkondade tutvustused kui tuntu üksipulgi lahti seletamine, pikkuseks 4-16
lk. Kui ettekanne ei tohi minna liialt teoreetiliseks ning kõik kuulajad
peavad sellest aru saama, siis referaadis pole tarvis oma teadmisi vaka all
hoida. Ettekande võib teha ka ühe maakeelse allika põhjal, referaadi puhul
on tarvilikud omapoolsed täiendused või lisandused muudest materjalidest.
õppejõud Jaagup Kippar.
Isiklikud ülesanded.
Ettekanne või referaat
Ettekandeks sobib iga teema, mis haakub kursusega ning on osalejatele
huvitav ja/või kasulik kuulata, pikkuseks 5-20 minutit. Kui käsitletakse
loengus varem läbi võetud teemat, siis on soovitav lisada omapoolne nägemus
ning näited.
Teemade näiteid
Lisapakettide tutvustus:
Kiire jälgimine
z-puhver
Kodutöö
Iseseisva vabatahtliku suurema programmi nõuded kattuvad nii mahu kui
töökindluse osas grupi suuremale programmile esitatavate nõuetega.
Eksamiülesannete näited
Osavus
Failid
Ajakava
September õppetöö algus
vahenditega tutvumine/kohanemine
oktoobri keskpaik
esimene vastamine
isikliku koduülesande ning
3 väiksema grupiprogrammi ülevaatus
Suurema programmi plaan valmis,
Igal osalisel teada, mis tema töö on.
oktoobri lõpp
Suure töö tükke peaks saama juba eraldi katsetada
Novembri keskpaik
Suur peaks töötama, järgneb ilustamine ja silumine.
Ülejäänud kahe grupiprogrammi ülevaatus.
30. november
Suure programmi näitamise lõpptähtaeg. (1p)
Suure ning kahe väiksema programmi näitamine,
Teine vastamine. Dokumenteerimine.
detsember
Esitlused, eksamiülesannete harjutamine.
Jaanuar eksam
Lootuses, et saadud teadmised hindest rohkem väärt on -