Veebipõhised õpikeskkonnad

Eksami sooritamiseks vajalikud tegevused


   Töö                                   Maksimumpunktid

2-4 inimeselise grupiga kokku pandud
üht teemat tutvustav õppematerjal              5

Õppejõu käest valitud nuputamisülesanne        5

Teooriavastamine                               0

Eksamiülesande lahendamine                     5

Lisaks koostatud programm                      2  (vabatahtlik)

Hindamisskaala:

5 (suurepärane)   14-
4 (väga hea)      12-13
3 (hea)           10-11
2 (rahuldav)       8- 9
1 (kasin)          6- 7

Isiklikud koduülesanded

Igaüks valib enesele õppejõu käest ülesande. Teemad on seotud muusikaga, kuid sellegipoolest ei nõua enamik ülesandeid erialast muusikalist haridust, lahendamiseks piisab põhikooli õppekava omandamisest. Nagu programmikirjutajal ikka, tuleb tellimisel koostada programme, mis pole just oma igapäevatööga seotud, peaks mõningad muusikavallast matemaatikaharjutused olema paras hüppelaud. Kui sisu tundub keeruline, siis küsige abi õppejõult või mõnelt oma grupi muusikaga rohkem seotud inimeselt. Mitte rohkem kui kahe tunniga võiks ka sugugi mitte varem kokku puutunud inimene suuta ülesande sisu niivõrd mõista, et selle abil võiks vastava programmi kokku panna. Kel tõesti on muusika suhtes allergia, siis on võimalik ka mõnel muul teemal ülesanne leida.

Ülesande täismahulise lahendamise eest saab viis punkti. Kui kõike ei oska, tee osa. Enamiku ülesannete puhul on võimalik piirduda kõigi võimaluste asemel üksikute helistikega. Samuti on jooniste puhul võimalik piirduda vähesemaga. Kui kasvõi mingi mõistlikult töötav osa ülesandest on olemas, siis on kolm punkti käes. Kui ülesandes pakutud osa tundub edasi ebameeldiv, siis võib edasi oma poolt lisaosi juurde mõelda ja tööle panna, selle kaudu ka vastavalt lisapunktid.

Ülesannete loetelu

Kasutaja annab ette duuri ja astme. Programm teatab noodinimetuse.
Näide: D-duur, 3. aste. Vastus - Fa#

Kasutaja annab ette duuri, noodinimetuse ja uue duuri. Programm väljastab sellele astmele vastava astme noodinime uues helistikus.
Näide: G-duur, C, F-duur. Vastus: Si-bemoll

Kasutaja annab ette noodinime ja intervalli. Programm väljastab vastava intervalli jagu kõrgemal asuva noodi nime.
Näide: Fa, väike terts. Vastus: La-bemoll.

Kasutaja annab ette duuri nime ning soovitava helilaadi. Programm väljastab, millisest noodist algab soovitud laad, mis kasutab samu võtmemärke.
Näide: D-duur, lüüdia. Vastus: G-lüüdia.

Kasutaja annab ette duuri. Programm väljastab vastava helistiku neljanda astme kolmkõla.
Näide: E-duur. Vastus: A, Cis, E.

Kasutaja annab ette duuri. Programm väljastab vastava helistiku dominatseptakordi.
Näide: G-duur. Vastus: D, Fis, A, C

Kasutaja sisestab kolm noodinime. Programm uurib, kas nendest nootidest saab moodustada duurkolmkõla.
Näide: A, F, C. Vastus: jah.
Selgitus: neist saab moodustada duurkolmkõla F, A, C.

Kasutaja sisestab kolm noodinime. Programm uurib, kas nendest nootidest saab moodustada mollkolmkõla.
Näide: A, F, C. Vastus: ei.

Kasutaja sisestab kolm duurkolmkõla sisse kuuluvat noodinime. Programm väljastab sellele vastava paraleelse mollkolmkõla noodid.
Näide: A, F, C. Vastus: D, F, A.
Selgitus: Esimesed on F-duurkolmkõla noodid (F, A, C). Sellele vastab paralleelmoll D, F, A.

Kasutaja sisestab seitsme noodi nimed. Programm väljastab, millise (duur) helistiku nootidega on tegemist.
Näide: Fis, E, G, A, Cis, D, H. Vastus: D-duur.
Selgitus: D-duuri noodid: D, E, Fis, G, A, H, Cis, D.

Kasutaja sisestab seitsme noodi nimed. Programm väljastab, millise (moll) helistiku nootidega on tegemist.
Näide: Fis, E, G, A, Cis, D, H. Vastus: H-moll.
Selgitus: H-loomuliku molli noodid: H, Cis, D, E, Fis, G, A, H.

Joonistatakse klaveri valged klahvid ning nende alla kirjutatakse noodinimed. Vajutades järgemööda kahele klahvile, teatatakse nende vahel olnud intervall.

Joonistatakse klaveri valged klahvid ning nende alla kirjutatakse noodinimed. Tekstivälja kirjutakse mängitatavate nootide nimed. Nupuvajutuse peale on klahvide värvi muutmise järgi näha, kuidas vastavat lugu mängida tuleks.

Piltide ja tabeli abil koostakse kitarri kaela ülaots. Vajutades hiirega keele kohale, teatatakse, millise nimega noot kõlaks. Kitarri keeled alates peenemast: E, H, G, D, A, E.

Piltide ja tabeli abil koostakse mandoliini kaela ülaots. Vajutades hiirega keele kohale, teatatakse, millise nimega noot kõlaks. Mandoliini keeled alates peenemast: E, A, D, G.

Piltide ja tabeli abil koostakse kontrabassi kaela ülaots. Vajutades hiirega keele kohale, teatatakse, millise nimega noot kõlaks. Kontrabassi keeled alates peenemast: G, D, A, E.

Piltide abil koostatakse noodijoonestik. Vajutades hiirega joonestikule, teatatakse, millise noodiga on tegemist.

Pildina koostatakse noodijoonestik. Joonestikul näidatakse rippmenüüst valitud nooti.

Kasutaja kirjutab üksteisele järgnevad noodinimed (kuni 16). Piltide abil koostatakse selle järgi vastav noot.

Koostatakse üksteisele järgnevatest piltidest koosnev noodijoonestik. Pärast vajutamist pildile saab rippmenüüst valida, millise vältusega nooti selle koha peal näidatakse.

Koostatakse piltidest koosnev noodijoonestik. Sellel näidatakse kasutaja valitud duurile vastavat helirida.

Piltidest koostatakse kitarrikael. Kaelal näidatakse valitud akordi (võib piirduda kuue akordiga).

Piltidest koostatakse akordioni bassideosa (nt. suuruses 9*4). Vajutades hiirega vastava nupu kohale, teatatakse kõlavad noodid. Igas veerus on vastava noodi kohta: bass üksinda, duurkolmkõla, mollkolmkõla, septakord. Iga parempoolne rida on vasakpoolsest kvindi jagu kõrgem.

Piltidest koostatakse suupilli esikülg. Vajutades hiirega avale, teatatakse vastav noot. Kui märkeruut on sees, arvestatakse, et õhku imetakse sisse.