Diplomi/bakalaureusetööde teemasid novembris 2004

IVA ajaplaneerija

	IVA kalendris on olemas põhilised funktsioonid sündmuste
märkimiseks. Mugava ja igaks otstarbeks kasutatava päevikuni on veel pikk
tee. Diplomitöös tuleb leida ja analüüsida mitmeid olemasolevaid
ajaplaneerimise vahendeid, leida neist (üli)koolikeskkonnas vajalikud
võimalused. Samuti kaardistada kasutajate vajadused nii enese kui teiste
õppurite ja õpetajate abil. Planeerimise juures tasub arvestada, millistel
tingimustel on mõistlik genereerida automaatseid sündmusi, kus tuleb
kasutajal kõik ise määrata ning kus saaks lasta osa tööd masinal ära teha.
Töö raames on soovitav mitmed kavandatud võimalused ka ise valmis teha.

IVA turvalisus

	Mitmest valmistükist kokku pandud  ning omalt poolt täiendatud on
siiani mitmes mõttes vaid töötav prototüüp. 2004. aasta suve jooksul sai
tükkide vahel ühtseks muudetud kujundusvahendid ja tõlkimine. Samasugune
analüüs on vaja ette võtta ka turvalisuse suhtes. Töö raames on vaja
kaardistada võimalikud turvariskid ning nende haldamiseks kasutatud
vahendid. Tuleb leida tasakaal Zope sisseehitatud õiguste ning
programmikoodi kontrollitud ligipääsude vahel. Tuleb kavandada võimalikult
lihtne ja arusaadav, samas aga tõhus objektfailisüsteemipõhine õiguste
jaotus ning näidata, millised kontrollid sellest välja jäävad. Edasi vaadata
üle programmifailid ning hoolitseda, et kõik käivitatavad käsklused
arvestaksid seda turvaskeemi olgu siis Zope või programmikoodi vahenditega.

Ülesannete jagamine IVAs

	Mõnegi kodu- või kontrolltöö puhul tahab õpetaja lubada õpilastel
ise valida koostatud ülesannete või referaaditeemade hulgast sobivad.
Mõnikord lubatakse õppuritel mõnda teemat valida ka kuni kahel/kolmel
inimesel. Töö ülesandeks oleks pakkuda selline võimalus ka elektroonilise
õpikeskkonna sees. Arvestada tasub olukorraga, kus palju õpilasi soovib
vaadata ja valida teemasid üheaegselt (kontrolltöö klassis). Samuti peaks
süsteem olema mugav, kui antakse teemad valida pikema aja (näiteks paari
nädala) jooksul. Et oleks võimalik valida ning hiljem ümber
otsustada/vahetada. 


IVA grupitöö tarkvarana

	Kui kord rahvas on veebikursuse nime all kokku saanud, siis
vajatakse/soovitakse vahel ka õppetöövälist infot vahetada. Olgu selleks
siis asjaajamisdokumendid, mälestused ühistest üritustest või miskit muud.
Töö raames tuleks uurida kasutajate võimalikke vajadusi ning nende
rahuldamise võimalusi IVA keskkonna abil. Lisaks ise lõikude kirjutamisele
tuleb arvesse ka olemasolevate vahendite ühendamine IVAga.


Reaalaja veebiõpe.

	TPÜs arendatav veebiõppevahend IVA avab lehti vaid kasutaja vajutuse
peale - lihtsalt arvuti taga istumisest ei piisa sündmustest teada
saamiseks. Samas on Interneti kaudu reaalaja suhtlus täiesti võimalik.
Programmeerimistundides näiteks kasutavad õppurid MSN messengeri üksteise
koodilõikude võrdlemiseks ja nende vahetamiseks. IVAle on mõnigi ette
heitnud taolise võimaluse puudumist. Töö esimeseks ülesandeks oleks oleks
kaardistada võimalused, mida reaalaja suhtlus pakuks võrreldes praegu IVAs
leiduvaga. Samuti analüüsida, millised head ja halvad küljed oleksid nendel
võimalustel õppetöö seisukohast. Töö juurde võiks kuuluda ka mõni taoline
lahendus ja selle ühendus IVAga.




Java arendusvahendid

	Tehnoloogia kümnekonna aasta jooksul on leitud ja kohandatud
hulgaliselt vahendeid Java programmide koostamiseks. Töö ülesandeks oleks
koostada õppevahend mõnende nende vahendite kasutamiseks. Loetellu kuuluksid
koodi kirjutamise keskkonnad (nt. Eclipse, NetBeans), kompileerimise
abivahendid (ANT), koodihaldusvahendid(CVS) ning mitmesugused testmise võimalused
(klassid, ühe-arvuti-rakendused, veebirakendused). Ideede ja algmaterjalide
saamiseks võimalik kasutada TPÜ Informaatika Osakonda saabunud värsket
raamatut Java arendusvahendite kohta.


J2ME temaatika

	Mitmed kasutatavad mobiiltelefonid suudavad käivitada J2ME
rakendusi. Väljatulevad uued seadmed saavad hakkama ka rohkem võimalusi
pakkuva J2ME 2.0 versiooniga. Töö raamesse võiks kuuluda nii olemasolevate
mobiilirakenduste uuring, võimalikud kasutusvaldkonnad; mobiilseadmete
kasutamine õppetöös ning õppetöö korraldamisel. Samuti oleks hea analüüsida
eeldatavat J2ME programmide kasutajate turgu.


Ülikool ja ettevõtlus

	Ülikooli inimeste teadmistebaas pakub võimalusi toodete/teenuste
loomiseks. Samuti vajavad õppurid võimalust õpitut rakendada ning ka
mõningane teenistus tuleb kasuks. Mõnel maal tarvitatakse seda võimalust
rohkem, mõnel vähem. Vahel toimub ettevõtlusega seonduv ülikooli sees, vahel
eraldi firmades. TPÜ Haapsalus Kolledzis on mitmel korral arutatud
õpilasfirma loomist. TPÜ Tallinna poolel asuti aktiivselt koostama
Spinno-nimelist tegevust soodustamaks teadustulemuste põhjal valminud
toodete pakkumist rahvale. Töö ülesandeks oleks uurida ja võrrelda
ülikoolide avalikkusele pakutavaid teenuseid ning leida TPÜ pakutavad
võimalused või põhjendada nende puudumist.


XML-standardid

	Nimetatud vormingu levikuga on üha enam vahetatavaid dokumente
pandud XMLi reeglitele vastama. Mõnikord on standard vaikselt iseenesest
välja kujunenud, teisel juhul on sellele eelnenud põhjalik kavandustöö ning
standard on täpselt DTD või Schema abil kirja pandud. Mõnedki kohad on aga
jäänud ajaloolisel või muul põhjusel mitte-XML standardi juurde. Töö juures
tasuks uurida, millistel kujudel andmeid hoitakse ja vahetatakse. Ning
millistes olukordades kasutatakse XMLi abi. Kus pannakse kõik andmed kirja
XMLi, kus on viimasel vaid sisukorra funktsioon. Ühe võimalusena oleks
keskenduda lähemalt õppematerjalide ning testiülesannete hoidmisele
mõeldud standarditele.


Arvutisimulatsioon

	Tegemist võiks olla näiteks (keskkooli)füüsikatunnis kasutatava
õppevahendiga, mis sobib nii õpetaja juttu illustreerima kui pakub õpilasele
võimaluse muidu raskesti jälgitavat nähtust/protsessi/vahendit ise
katsetada. Näiteid: pillikeele võnkumine; pendel; keemiline reaktsioon;
isendite arvukus populatsioonis; 3D seiklusmäng füüsika laboris.


Oodatud on ka üliõpilaste pakutud teemad.

Jaagup Kippar