Vestluse aluseks vastamisel on eelnevalt
saadud loengu- ja praktikumimaterjalidel põhinevad kordamisküsimused ning
praktikumides läbi vaadatud teemad ja programmid. Tuleb osata ka
valmisprogramme kommenteerida ja väiksemaid kohapeal ise luua.
Isiklik
ülesanne valitakse õppejõu poolt esitatud nimekirjast. Grupil tuleb esitada
viis väiksemat ning üks suurem programm. Suurema teema valib grupp ise,
väiksemate programmide teemad on õppejõu poolt. Gruppi kuulub 2-4 inimest.
Grupi poolt esitatavate programmide aluseks võivad olla praktikumides
lahendatud ülesanded. Grupi suuremaks programmiks võib olla väiksema
edasiarendus. Esitamiseks tuleb nad korralikult vormistada.
Eksamile pääseb ja hinde saab siis, kui eelnevad astmed on läbitud.
Hinne tuleb vastavalt kogutud punktide hulgale. Kummagi eksamiülesande eest
võib saada kuni viis punkti, ühistöö eest samuti viis. Vastamised ning
isiklik ülesanne punkte ei anna. Need tuleb sooritada eksamile pääsemiseks.
Kaks lisapunkti saab soovi korral ettekande või referaadi eest,
lisapunktid annab samuti tähelepanuväärselt hea omakoostatud programm.
Kõik esitatavad programmid peavad olema kommenteeritud, kirjeldatud ja/või
lihtsalt nii selgelt koostatud, et inimene, kes seda koodi esimest korda
näeb, saab vähem kui minutiga aru programmi ülesandest ning üldisest
tööpõhimõttest.
Tööde loetelu
Töö Maksimumpunktide arv
Grupitöö
Väiksemad programmid
Joonis andmete järgi 0,5
Tekstiredaktor 0,5
Animatsioon 0,5
Võrguprogramm 0,5
Graafiline mäng 0,5
Suurem programm
Programm ise 1,5 (4. november Haapsalu, 30. november Tallinn)
Koodi korrektsus 0,5
Esitlus 0,5
Eratöö
Isiklik ülesanne 0
I vastamine 0
II vastamine 0
Ettekanne/referaat/
Kopsakam programm 2(vabatahtlik)
I eksamiülesanne 5
II eksamiülesanne 5
Kui tähtajaline töö hilineb, siis selle ülesande pealt saadavate punktide
kogus kahaneb poole võrra.
Grupi suurem programm.
Suurema programmi teema valib grupp ise. Siin toodud näited peaksid andma
ideid ning näitama ligikaudset töö mahtu. Töötava programmi juures tuleks
arvestada nii rumala/eksliku kasutaja poolt tulevate valeandmetega kui ka
sihilikult pahatahtliku kasutajaga, püüdes igal korral anda adekvaatne
reageering. Samuti on tähtis töö selge ülevaatlik kirjeldus ning köitev
esitus. Lähtekood on soovitav kommenteerida javadocile sobivas formaadis.
Siis saab klasside ja meetodite aruande kirjeldada automaatselt ning ei pea
paralleelselt koodi muutmisega aruannet muutma hakkama. Suuremaks
programmiks võib olla grupi väiksema programmi edasiarendus.
Võrgurakendus
- Ralli
- Tennis
- Mitmekesi labürindis.
- Lauamäng (kabe, rendzu, kaardimäng).
Õppevahend
Programm nähtuse või süsteemi demonstreerimiseks/katsetamiseks.
- Ühendatud anumad
- Eksleja teekond
- Lotolaud
- Segunematute vedelike segu.
- Bakterite kasvulava.
- Kineskoop.
Kahendkoodi redaktor
Vahend kahendfailide lugemiseks, muutmiseks ja mõningaseks analüüsiks.
Võrgupõhine redaktor
Tekstiredaktor, mis hoiab andmeid HTTP/PHP abil serveris. Mitu kasutajat,
igal paroolid, võimalus faile valida.
Isiklikud ülesanded.
Ettekanne või referaat
Ettekandeks sobib iga teema, mis haakub kursusega ning on osalejatele
huvitav ja/või kasulik kuulata, pikkuseks 5-20 minutit. Kui käsitletakse
loengus varem läbi võetud teemat, siis on soovitav lisada omapoolne nägemus
ning näited.
Ka referaadi teema saab ise valida, teretulnud on nii tundmatute
valdkondade tutvustused kui tuntu üksipulgi lahti seletamine, pikkuseks 4-16
lk. Kui ettekanne ei tohi minna liialt teoreetiliseks ning kõik kuulajad
peavad sellest aru saama, siis referaadis pole tarvis oma teadmisi vaka all
hoida. Ettekande võib teha ka ühe maakeelse allika põhjal, referaadi puhul
on tarvilikud omapoolsed täiendused või lisandused muudest materjalidest.
Teemade näiteid
- Võrgurakenduste turvaprobleemid
- Programmeerimisalaste uudisgruppide ülevaade
- Ülevaade ühe programmeerimiskeele
(*lisp, perl, logo, python, fortran, cobol ... )
kasutusvaldkondadest, tööpõhimõtetest, eelistest ning puudustest.
- Veebiprotokolli (ftp, pop3, imap, auth, ssh, https ... ) tutvustus
- Mudeli loomine (näite põhjal)
- Joonistusalgoritmid
Kiire jälgimine
z-puhver
Lisapakettide tutvustus:
- Java Advanced Imaging
- Java Telephony API
- Java Media Framework
Kodutöö
- Ekraanile paigutatakse hiirega hulk ringe. Järgneval vajutusel värvub
see ring, mis hiirele lähim on.
- Ekraanile paigutatakse hiirega hulk ringe. Liikudes hiirega ekraanil,
värvuvad ringid vastavalt nende kaugusele
hiirest.
- Ekraanile paigutatakse hiirega hulk ringe. Need ringid muudavad värvi,
mille kaugus hiirest on vähem kui sada
punkti.
- Ekraanile paigutatakse hiirega hulk ringe. Vajutades hiirega alla ühe
ringi sees ning lastes nupu lahti teise
ringi sees tõmmatakse nende ringide keskkohtade vahele joon
- Ekraanile paigutatakse hiirega hulk ringe. Ring, mille sisse vajutada,
läheb väiksemaks.
- Ekraanil olevale ringile saab tekstiväljast käske anda: vasakule,
paremale, üles, alla, suuremaks, väiksemaks.
- Ekraanil aeglaselt liikuvale ringile saab tekstiväljast käsklusi anda:
kiiremini, aeglasemalt, vasakule, paremale. Viimased muudavad suunda 15
kraadi võrra vastavale poole.
- Ekraanil liigub ring mööda ringjoont, arvestades, nagu oleks tegemist
autoga, mille rattad on pööratud. Käsuga vasakule või paremale pööratakse
rattaid mõtteliselt vastavas suunas, nii et ring hakkab liikuma mööd uut
ringjoont.
- Ekraanil liigub ring põrgates servadest. Lisaks sellele liigutab
kasutaja ekraanil klahvidega ruutu. Ring põrkab ka vastu ruudu külge
sattudes.
- Ekraanil liigub ring põrgates servadest. Lisaks sellele liigutab
kasutaja ekraanil klahvidega kahte vertikaalset joont (kummagi joone jaoks
eraldi klahvid). Ring põrkab ka küljega vastu joont sattudes.
- Ekraanil liigub ring põrgates servadest. Lisaks sellele liigutab
kasutaja ekraanil klahvidega diagonaalis kaldu asuvat joont. Ring põrkab ka
küljega vastu joont sattudes.
- Hiirega vajutamise kohalt eemalduvad ringid lainetena
- Klahvidega saab muuta ekraanil liikuva ringi kiirust.
- Ekraanil paiknevate ringide arvu saab kerimisriba abil muuta
- Kui hiirega vajutatakse ekraanil oleva ringi sisse, siis saab selle
ringi asukohta muuta. Kui ringist välja, siis tekib uus ring.
- Kui hiirega vajutatakse ekraanil oleva ruudu sisse, siis saab selle
ringi asukohta muuta. Kui ringist välja, siis tekib uus ruut.
- Hiire asukoha lähedale tekivad pidevalt juhusliku värvi ja asukohaga
ringid.
- Hiire järgi liigub viis ringi, ussina hiirele mööda selle
liikumistrajektoori järele.
- Hiire ümber pendeldab ring. Liikumisel arvestatakse, et ring oleks nagu
kummipaela otsas, st. ringi hiire poole vedav jõud on võrdeline kummipaela
pikkust ületava kaugusega hiirest.
Iseseisva vabatahtliku suurema programmi nõuded kattuvad nii mahu kui
töökindluse osas grupi suuremale programmile esitatavate nõuetega.
Eksamiülesannete näited
Osavus
- Ekraanil on täpp. Juhul, kui kasutaja vajutas hiirega täpile lähemale
kui 10 punkti,
väljastada vastav teade. (3p)
- Ekraanil on täpp. Igal korral, kui kasutaja veab hiirega ringi ümber
täpi, suureneb ülal
paiknevas tekstikastis olev arv ühe võrra. (4p)
- Ekraanil on number 8, mille suurust saab määrata valikmenüüst.
Tekstikastis näidatakse, mitu korda suutis kasutaja selle numbri joone
minutis läbida. (5p)
Failid
- Väljastada kõik kataloogis leiduvate failide nimed, mille laiendiks on
.txt (3p)
- Väljastada kataloogis asuvad failide nimed, sorteerituna failis
leiduvate erinevate sümbolite arvu järjekorras. (4p)
- Loodava HTML-leheküljestiku pealeheks on kataloogi failinimede loetelu
sorteerituna failis leiduvate erinevate sümbolite arvu järjekorras.
Failinimele vajutades jõutakse selle faili üksikasjalikuma analüüsini, kus
on lisaks faili pikkusele kirjas, mitu korda iga sümbol selles failis
esines. Eraldi lehel lisaks indeks, kust paistab, millistes failides ja kui
arvukalt vastav sümbol esineb. (5p)
Ajakava
September õppetöö algus
vahenditega tutvumine/kohanemine
oktoobri keskpaik
esimene vastamine
isikliku koduülesande ning
3 väiksema grupiprogrammi ülevaatus
Suurema programmi plaan valmis,
Igal osalisel teada, mis tema töö on.
oktoobri lõpp
Suure töö tükke peaks saama juba eraldi katsetada
November
Suur peaks töötama, järgneb ilustamine ja silumine.
Ülejäänud kahe grupiprogrammi ülevaatus.
4. november / 30. november
Suure programmi näitamise lõpptähtaeg. (1p)
Suure ning kahe väiksema programmi näitamine,
Teine vastamine. Dokumenteerimine.
Esitlused, eksamiülesannete harjutamine.
Jaanuar eksam
Lootuses, et saadud teadmised hindest rohkem väärt on -
õppejõud Jaagup Kippar.