Optimeerimine

	Eeltoodud näites tuleb iga järgmise kaugusega tippude ploki puhul
kogu kauguste massiiv uuesti läbi käia. Väikese elementide arvu puhul pole
sellest probleemi. Kui aga tippude arv kasvab kümnetesse tuhandetesse (nt.
veebilehestiku puhul lehekülgede arv), siis ilmneb, et arvuti teeb hulga
asjatut tööd. Veidi järele mõeldes selgub, et edasi on põhjust minna vaid
nendest tippudest, kuhu viimatisel kontrollimisel jõuti. St., et nt. 3 serva
kaugusel asuva tipu juurde on võimalik pääseda vaid 2 serva kaugusel asuvast
tipust. Nii et kui parajasti otsitakse algpunktist ühe serva kaugusel
olevate tippude kaudu pääsetavaid tippe, siis on leitud tipud põhjust meelde
jätta. Kui 1 serva kaugusel olevad tipud läbi vaadatud, siis järgmisel
ringil otsides võib uusi tippe leida vaid viimati 2 serva kaugusele märgitud
tippude kaudu.
	Meeldejätmiseks on mitu võimalust. Üheks mooduseks oleks näiteks
kaks massiivi. Ühes on kirjas parajasti vaadatavad tipud. Teises aga
vaatamisel leitud tipud. Kui parajasti vaadatavad tipud otsa saavad, siis
tuleb edasiminekuteid otsida leitud tippude hulgast. Nii võib leitud tippude
massiivi muuta uuritavate tippude massiiviks ning sealtkaudu edasiminekuteid
uurida. Uued leitud tipud paigutatakse siis jällegi eelnevalt tühjendatud
leitud tippude massiivi.
	Sama töö teeb ära laiemaltki kasutatav võimalus nimega "järjekord".
Et samas järjekorras, kui siia elemente lisatakse, samas järjekorras ka
võetakse. Et kes seisab esimesena sabasse, saab ka esimesena oma kauba
kätte. Nii on võimalik panna leitud tippe järjekorra lõppu ning uusi
uuritavaid tippe võtta järjekorra eest. Nii on kindel, et lähemad tipud on
enne läbi uuritud, kui kaugemate tippudeni jõutakse. Sest lähemad tipud
satuvad lihtsalt varem järjekorda.

Ülesandeid

* Koosta tühi täisarvude massiiv hoidmaks leitud ja uurimist ootavate
tippude järjekorranumbreid. Massiivi pikkuseks olemasolevate tippude arv,
sest rohkem kui korra pole siin näites mõtet ühte tippu uurida - tema kaugus
algpunktist on juba teada.

* Loo muutujad "uurimisalgus" ja "uurimisots". Esimene tähistab järgmisena
välja võetava ning teine viimati pandud elemendi järjekorranumbrit. Säti
väärtused algul nõnda, et järjekord oleks tühi.

* Loo käsklus järjekorda väärtuse lisamiseks. Selle tulemusena suureneb
"uurimisots" ning vastavale kohale massiivis pannakse lisatud element.

* Loo käsklus järjekorra algusest väärtuse küsimiseks koos eemaldamisega -
"uurimisalgus" suureneb ühe võrra.

* Loo käsklus järjekorras olevate elementide väljatrükiks.

* Loo käsklus kontrollimaks, kas järjekorras leidub veel elemente.

* Katseta testprogrammi abil arvude lisamist järjekorda ning eemaldamist
sealt.

* Täienda eelnevalt loodud algtipust kaugust määravat programmi nõnda, et
uute seotud tippude otsimisel võetakse uuritavad tipud järjekorrast ning
lisatakse leitud tipud järjekorda. Töö lõppeb, kui järjekord saab tühjaks.




Tagasitee

	Eelneva abil saime küll teada iga elemendi kauguse alguspunktist.
Või siis teate, et punktid polegi ühendatud. Tee enese leidmiseks tuleb aga
andmeid talletada.
	Olemasoleva näite juures on lihtsam talletada teed lõpust algusesse
kui algusest lõppu. Kui iga kaugemal asuva tipu juurde märkida, millise
viimatise tipu kaudu sinna algtipust jõuti, siis ongi tee käes. Selleks
tuleb teha juurde uus massiiv, milles iga uue sõlmeni jõudmisel märgitakse,
kust sõlmest sinna jõuti. Kui soovida tagasiteed välja trükkida, siis saab
kõigepealt trükkida lõpppunkti. Siis leiab tagasitee massiivist viimasesse
punkti viinud sõlme järjekorranumbri ning saab selle välja trükkida. Siis
aga omakorda tollest eelviimasest sõlmest eelmise leida ja taas trükkida.
Kuni lõpuks jõutakse algusesse, kus eritunnuse (nt. taas miinus 1) järgi
leitakse, et enam pole kuhugi tagasi minna ning ollaksegi alguspunktis.

Ülesandeid

* Loo tagasitee viidete jaoks täisarvumassiiv. Täida see otsingu algul
miinus ühtedega.

* Iga kord uue sõlme leidmisel jäta ühes selle juurde märgitud kaugusele
meelde tagasitee massiivis ka sõlme number, kust kaudu uue sõlmeni jõuti.

* Pärast kauguste arvutamist elemendist nr. 3 trüki ekraanile nii kauguste
massiiv kui tagasitee massiiv. Kontrolli väärtuste õigsust. 

* Trüki tee ning tee pikkus etteantud tippude vahel või teata ühenduse
võimatusest.

* Võimalda tee trükkida ka vastupidises järjekorras, see tähendab
algelemendist lõppelemendi poole. Selleks tuleb teel paiknevate sõlmede
numbrid enne trükkimist meelde jätta ning siis vastupidises järjekorras
väljastada.


* Koosta kahemõõtmeline massiiv, kus oleksid kirjas kõikide tippude kaugused
kõikidest teistest tippudest. Kontrolli tulemuse õigsust.

* Loo sarnane massiiv ka tee leidmiseks kõikide võimalike tipupaaride vahel.
Kontrolli samuti tulemust. 

* Loo rakendus, mille kaudu on võimalik määratud tippude vahelisi kaugusi
ning teid küsida.