Veebilehtede loomine.

Eneseanalüüs tagasiside põhjal.

Vastanuid 15, ehk ligikaudu kolmandik osalenutest. 

	Eesmärgiks oli pakkuda kuulajatele üldhariv õppeaine, kus õpitud oskusi saaksid nad kasutada nii oma erialase töö juures kui muul moel arvuti ja veebiga kokku puutudes. Püüti saavutada olukord, kus kasutada oleva aja jooksul õnnestuks võimalikult enam tutvuda veebilehtede loomisel vajaliku tehnoloogiaga ning pakutavaid võimalusi õppuri kasuks rakendada. Nagu küsitlustulemustest näha, on seetõttu mõnevõrra kannatanud aine selgus ja arusaadavus. Samuti on madalamad punktid (3,8) väite "aine oli minu eriala seisukohast vajalik" juures. Kindlasti ei saa kursus olla eriala jaoks sama vajalik kui otsene erialakursus, kuid mõnevõrra annab tulemust tõenäoliselt parandada, jagades rühmatöödena välja teemad, mis arvestavad enam vastavate õppurite erialade vajadustega. Vestluse käigus selgus, et mitmedki üliõpilased pidasid kursust veidi liialt tehniliseks. Seda muret on püütud arvesse võtta, asendades mõne programmeerimisteema kogukonnapõhise veebiloome vahenditega (MeediaWiki abil). Kokkuvõtvalt võib öelda, et tegemist on kursusega, mis sobib inimestele, kel igapäevane arvutikasutamise kogemus on olemas, kuid kes tunnevad, et oleksid veebi võimalusi enam ära kasutama. Saades materjalide lugejast materjalide loojaks. 



Kontoritarkvara töö automatiseerimine.

Ametliku tagasiküsitlused andmed vastava kursuse kohta kevadel 2005 puuduvad. Eneseanalüüsi juures saab toetuda tundidest jäänud kogemustele ning vestlustele kursusel osalejatega.

Inimeste hinnangul osutus kursus keerulisemaks kui esialgsel aine pealkirja lugemisel arvati. Programmeerimisega seonduv on paljudele uudne ning seetõttu ei osatud kaasnevat keerukust karta. Samas - võrrelduna näiteks mõningase vastava varasema selleteemalise ettevalmistuse saanud informaatika lisaeriala õppuritega suutsid magistrandid enesele selgeks teha küllaltki keerulisi teemasid täiesti piiritletud ajavahemiku jooksul. Oli neid, kes kavatsesid saadud oskusi asuda oma uurimistöö korraldamiseks lähemalt kasutama. Mõnigi aga ütles, et võimaluse korral püüab ta tulevikus lihtsamate vahenditega läbi ajada. Filoloogid tundsid lähemat huvi keeletehnoloogia võimaluste vastu. Samuti tekstidega seonduva automatiseerimise üle. Mitmed pidasid vajalikeks teemadeks andmebaasidega seonduvat - et kuidas oleks vaja oma andmehaldus ümber korraldada juhul, kui mõneteistkümnest kirjest on saanud mitusada või tuhat. Tulevikule mõeldes tasub selle kursuse raames tutvustada enamgi mitmesuguseid automatiseerimise võtteid - käia kaasas kontoripakettide arenguga. Ning ühes sellega saab mõnevõrra vähendada õppureile keerukana tunduva programmeerimise mahtu.