Eksleja teekond

	Uuritakse, millest sõltub teekond juhuslikul liikumisel. Olgu siis
tegemist eksinuga linnatänavail, uitajatega peosaalis, tasandil põrkavate
kerakestega või gaasimolekulidega ruumis. Enamike nähtuste juures on
võimalik koostada vähemalt mingilgi määral toimiv matemaatiline mudel, mille
järgi hiljem võimalik tulevikus sarnaste süsteemide käitumist ennustada. Iga
mudeli puhul tasub enne rakendamist uurida välja selle kehtivuse piirid ning
eeldatava täpsuse. 

	Siinsel korral on ülesandeks koostada mudel, mis püüab kirjeldada
keha asukohta juhuslikul liikumisel sõltuvalt tehtud sammude arvust.
Mudelini võib jõuda nii katsete kui arutluste teel. Kui mõlemal teel
jõutakse ligikaudu samadele järeldustele, siis on juba rohkem loota, et
koostatud mudel võiks usaldust äratada. Pole välistatud aga, et mõlemal
juhul on tehtud samale poole kallutav viga ...

	Sirgel juhuslikul liikumisel valitakse iga korra eel liikumise suund
ning siis liigutakse selles suunas ühe sammu jagu. Valitakse taas suund ning
liigutakse taas samm. Kuidas andmed saadakse, see on iga grupi oma
otsustada. Kas kulli ja kirja visates, tabelarvutuse abil, omaloodud
programmiga või mõnel muul moel. 


	Arutluse algandmetena tasuks luua tabel, kuis oleks kirjas

katse nr    kaugus 10 viske järel      kaugus 100 viske järel
  ...             ...                       ...

Selliseid katseid vähemalt 15. 
Kaugusena on mõeldud nullpunkti ja sihtpunkti vahe absoluutväärtust.
Edasi tuleks leida keskmine kaugus kummagi tulba puhul. 

Siis teha kolmas tulp ning sinna paigutada kaugused tuhande viske järel. 

Tutvuge andmetega ning püüdke leida ligikaudne valem kirjeldamaks
keskmise lõppkauguse sõltuvust tehtud katsete arvust.

	Saadud tulemuste põhjal koostab iga grupp esitluse ning kannab
selle ette. Edasine selgub juba ühise arutelu käigus.



Nuputamiseks:  milline on kauguse sõltuvus sammude arvust tasandil, kui iga
järgnev samm astutakse juhusliku ilmakaare suunas.