XML
Selle nime all tuntakse tekstifailivormingut. Esmamulje järgi paistavad
elemendid olema kirjutatud nagu veebikoostajatele tuntud HTML-keeles. XHTMLis
koostatud veebilehed ongi XML-keele üks rakendusi. Kui HTMLis märgatav osa
käsklusi tegelevad kujundusega ning käskluste arv on lõplik, siis XMLi puhul
pole käskluste arv esimeses lähenduses piiratud ning kasutuskohana nähakse
mitmesuguseid andmete hoidmise ning ülekandega seotud valdkondi. Tähtsamaks
peetakse XMLi vormingut kohtades, kus andmete tootjad ja tarbijad omavahel kuigi
tihedalt ei suhtle ning andmetest on tarvilik korrektne sisu ka ilma täiendava
põhjaliku spetsifikatsioonita välja lugeda. Samuti on võimalik XMLi andmeid vaid
hariliku tekstiredaktoriga täiendada ja parandada. Formaat on püütud
kasutatavaks teha nii inimesele kui masinale. Selle arvelt võivad aga failid
mõne muu vorminguga võrreldes mahukamaks minna.
Masinaga loetavaks muudetakse XML-failid range süntaksi abil. Elementide
nimed kirjutatakse märkide < ja > vahele. Iga algav element peab ka lõppema. Kui
elemendil puudub sisu, paigutatakse algus ja lõpp kokku. Näiteks reavahetust
tähistatakse XHTMLis
, kus siis kaldkriips näitab, et elemendil eraldi
lõppu pole. Kõik elemendid paigutatakse üksteise sisse või järele. Sellest
järeldub, et andmetest saab moodustada puu, mis teeb nende töötlemise arvuti
mälus mugavamaks. Samuti võimaldab nõnda XML kirjeldada hierarhilisi struktuure,
mille ülesmärkimine omaloodud vorminguga tekstifailis vajaks suuremat pingutust.
Siin juures eraldi XML-faili näide, mida edaspidi alusena kasutama
hakatakse. Tegemist on lihtsa inimeste loeteluga, iga isiku kohta kirjas
eesnimi, perekonnanimi ja sünniaasta. Üleval on XML-andmetele kohustuslik
versioonideklaratsioon. Välimine element võtab ülejäänud teabe enese
sisse. Taoline välimine juurelement on iga XML-faili juures tarvilik. Treppimine
on loodud vaid pildi selguse tarbeks. Masinatega loodud andmekogudes sageli
treppimist ei kasutata. Selle asemel kasutatakse vaatamisel programme, mis
andmed mugavalt taandatult silma ette paigutavad.
Juku
Juurikas
1963
Juku
Kaalikas
1961
Kalle
Kaalikas
1975
Mari
Maasikas
1981
Oskar
Ohakas
1971