XSL

	XML-failist andmete eraldamiseks on mitmeid vahendeid. Üheks levinumaks 
tekstiliste andmete eraldamise võimaluseks on XSL-i nimeline keel. Tegemist on 
samuti XML-i reegleid järgiva dokumendiga, elementide kohta aga kirjas, mida 
igaüks tähendab ning nende käskluste järgi on siis võimalik kõrvale antud XML-
failist sobivaid andmeid välja küsida. 
	Järgneva XSL-faili ülesandeks on inimeste andmetega failist välja küsida 
esimene ning viimane eesnimi. Nagu aga näha, tuleb tulemuseni jõudmiseks 
kirjutada õige mitu rida ning muudki toimetada. Kõigepealt XSL-faili analüüs.

	Et XSL on tavaline XML-reeglite järgi kirjutatud fail, siis peab esimeseks 
reaks paratamatult olema XMLi tüübideklaratsioon. See deklaratsioon peab hakkama 
faili täiesti algusest, see tähendab, et isegi vaba rida ega tühikut ei 
deklaratsioonirea ees olla. Muidu võib faili töötlev programm hätta jääda.
<?xml version="1.0"?>

	Järgnevalt tuleb element määramaks, et selle sees olevaid käske võib 
käsitleda XSL-i programmeerimiskeele käskudena. Atribuut xmlns:xsl ja järgnev 
URL teatavad, et kõik järgnevad xsl: algusega elemendid kuuluvad URLina näidatud 
konstandi määratud nimeruumi ning ei saa sealtkaudu muude elementidega segamini 
minna.

<xsl:stylesheet xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform" version="1.0">

	Kodeeringut määrav parameeter teatab, millisel kujul soovitakse tulemust 
saada. Käsklus pole hädavajalik, kuid vaikimisi väljastatav kahebaidiste 
tähtedega UTF-16 võib ühebaidiste tähtedega redaktorist lugedes keerukaks 
osutuda. Kaldkriips elemendi lõpu juures tähistas, et elemendil enam eraldi 
lõpukäsklust pole, kõik vajalik on siinsamas kirjas.
<xsl:output encoding="UTF-8" method="text" />

	Edasine on juba rohkem andmetöötlusega seotud. Käsklust
 <xsl:template match="/">
võib võrrelda alustava alamprogrammiga programmeerimiskeeltes, nagu näiteks 
main-meetodiga C-s või Javas. Kui soovida vaid lihtsat teksti väljastada, siis 
kõik siinsesse elementi harilikult kirjutatu väljastatakse otse XML-i ja XSLi 
ühendamisel tekkivasse väljundisse. 
	Et aga XSL on loodud XML-faili andmete põhjal sobiva väljundi 
kokkupanekuks, siis saab siin vajalikust kohast andmeid küsida.
	Element nimega xsl:value-of võimaldab oma select-atribuudis andmeid küsida 
ning vajadusel ka nende põhjal miskit kokku arvutada. XMLi faili andmete poole 
saab pöörduda elementide nime järgi. Kaldkriips algul tähendab, et alustatakse 
juurelemendist; inimene[1] ütleb, et järjestikku paiknevatesti inimestest 
küsitakse esimese andmeid, praegusel juhul tema eesnime väärtust. Ning jällegi 
elemendi lõpus kaldkriips näitamaks, et xsl:value-of ei vaja eraldi 
lõpukäsklust.

<xsl:value-of select="/inimesed/inimene[1]/eesnimi" />

	Nagu tõlkides aimata võib, annab last() loetelu elementide arvu, ehk 
kokkuvõttes kätte viimase elemendi.
/inimesed/inimene[last()]/eesnimi

Ning edasi siis tuleb kõik lahti jäänud elemendid lõpetada. 

 </xsl:template>
</xsl:stylesheet>

	Nüüd siis esimeseks näiteks toodud stiililehe kood tervikuna silma ette. 

<?xml version="1.0"?>
<xsl:stylesheet xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform" version="1.0">
<xsl:output encoding="UTF-8" method="text" />

 <xsl:template match="/">
   Esimene:<xsl:value-of select="/inimesed/inimene[1]/eesnimi" />;
   Viimane:<xsl:value-of select="/inimesed/inimene[last()]/eesnimi" />
 </xsl:template>
</xsl:stylesheet>

 Käivitamine Java abil

	Valmis kirjutatud XSLi fail võib sama rahulikult kettal seista nagu iga 
muu fail. Faili sisust saab kasu vaid juhul, kui miski programmi abil omavahel 
ühendada XML- ning XSL-fail. Vastavad vahendid on olemas mitme 
programmeerimiskeele juures. Samuti on loodud mitmeid käsurealt ja mujaltki 
käivitatavaid vahendeid, mille ülesandeks XSL-i kujunduse ning XML-i andmete 
põhjal soovitud tulemus välja küsida. Java keeles saab sellega hakkama objekt 
tüübist Transformer, millele tuleb siis ette anda nii sisendandmed kui voog, 
kuhu tulemused saata. Alates versioonist 1.4 on  XMLi vahendid standardkomplekti 
sisse paigutatud ning piisab vaid sobivate pakettide impordist.  

	Et edaspidi tarvidust mitmesuguste nimedega faile ühendada, siis ei 
kirjutata failinimesid mitte koodi sisse, vaid palutakse need eraldi käsurealt 
sisestada. Algusesse ka väikene seletus juhuks kui kasutajal pole programmikoodi 
käepärast või tahab ta lihtsalt mugavamalt teada, mis parameetrid sisestada 
tuleb. System.err'i erisuseks System.out'iga võrreldes on väljatrükk ka juhul, 
kui tavaväljund toruga kusagile mujale suunatakse. 

import javax.xml.transform.*;
import javax.xml.transform.stream.*;
import java.io.*;
public class XSLMuundur{
  public static void main(String argumendid[]) throws Exception{
    if(argumendid.length!=3){
      System.err.println("Kasuta kujul java XSLMuundur andmefail.xml 
muundefail.xsl tulemusfail.html");
      System.exit(0);
    }
    Transformer tolkija=TransformerFactory.newInstance().
      newTransformer(new StreamSource(argumendid[1]));
    tolkija.transform(
      new StreamSource(argumendid[0]), 
      new StreamResult(new FileOutputStream(argumendid[2]))    
    );    
  }
}

	Kui kood kompileeritud, võib sella käima panna.

E:\kasutaja\jaagup\xml>java XSLMuundur inimesed.xml inimesed1.xsl tulemus.txt

	Ning loodud tekstifaili sisu piiludes saab programmi töö tulemusi 
imetleda.

E:\kasutaja\jaagup\xml>more tulemus.txt

   Esimene:Juku;
   Viimane:Oskar

	Tahtes väljundit otse ekraanile suunata, piisab DOS-i keskkonna puhul 
määramaks väljundfaili nimeks con.

E:\kasutaja\jaagup\xml>java XSLMuundur inimesed.xml inimesed1.xsl con

   Esimene:Juku;
   Viimane:Oskar


Käivitamine Visual Studio abil

Kui parajasti tuttav või käepärast .NET ja ASP.NET veebiserver näiteks Visual 
Studio Web Developeri näol, siis ka seal saab suhteliselt vähese vaevaga panna 
XSLi XMList andmeid võtma ja välja näitama. Töö alustamiseks pärast käivitamist 
on soovitav luua uus veebilehestik (File -> New Web Site). Edasi tasuks sinna 
panna XML-kujuline andmefail ning XSLT-muundefail. Ning et tulemust on mugav 
vaadata genereeritaval veebilehel, siis on vaja ka veebivormi (.aspx-laiendiga). 
XML- ja XSL-fail võivad eelmisega sarnased olla. Veebivormi sobivale kohale 
tasuks panna aga asp:Xml-element, mis määrab, kust andmed võtta ning millise 
muundamise teel nad lehele paigutada.  Näiteks

      <asp:Xml ID="xml1" runat="server" DocumentSource="~/inimesed1.xml" 
          TransformSource="~/inimesed1a.xslt" />


Ja kogu aspx-fail siis kujul näiteks

<%@ Page Language="C#" %>

<!DOCTYPE html PUBLIC "-//W3C//DTD XHTML 1.0 Transitional//EN" 
"http://www.w3.org/TR/xhtml1/DTD/xhtml1-transitional.dtd">

<html xmlns="http://www.w3.org/1999/xhtml">
<head runat="server">
    <title>Andmete leht</title>
</head>
<body>
    <form id="form1" runat="server">
    <div>
      <asp:Xml ID="xml1" runat="server" DocumentSource="~/inimesed1.xml" 
          TransformSource="~/inimesed1a.xslt" />
    </div>
    </form>
</body>
</html>


Kui nüüd kõik komponendid üles leitakse, siis võib lehe käivitamise peale ilusti 
tulemust näha, kus kaks nime veebilehele sobivatesse kohtadesse paigutatud.