XML Selle nime all tuntakse tekstifailivormingut. Esmamulje järgi paistavad elemendid olema kirjutatud nagu veebikoostajatele tuntud HTML-keeles. XHTMLis koostatud veebilehed ongi XML-keele üks rakendusi. Kui HTMLis märgatav osa käsklusi tegelevad kujundusega ning käskluste arv on lõplik, siis XMLi puhul pole käskluste arv esimeses lähenduses piiratud ning kasutuskohana nähakse mitmesuguseid andmete hoidmise ning ülekandega seotud valdkondi. Tähtsamaks peetakse XMLi vormingut kohtades, kus andmete tootjad ja tarbijad omavahel kuigi tihedalt ei suhtle ning andmetest on tarvilik korrektne sisu ka ilma täiendava põhjaliku spetsifikatsioonita välja lugeda. Samuti on võimalik XMLi andmeid vaid hariliku tekstiredaktoriga täiendada ja parandada. Formaat on püütud kasutatavaks teha nii inimesele kui masinale. Selle arvelt võivad aga failid mõne muu vorminguga võrreldes mahukamaks minna. Masinaga loetavaks muudetakse XML-failid range süntaksi abil. Elementide nimed kirjutatakse märkide < ja > vahele. Iga algav element peab ka lõppema. Kui elemendil puudub sisu, paigutatakse algus ja lõpp kokku. Näiteks reavahetust tähistatakse XHTMLis
, kus siis kaldkriips näitab, et elemendil eraldi lõppu pole. Kõik elemendid paigutatakse üksteise sisse või järele. Sellest järeldub, et andmetest saab moodustada puu, mis teeb nende töötlemise arvuti mälus mugavamaks. Samuti võimaldab nõnda XML kirjeldada hierarhilisi struktuure, mille ülesmärkimine omaloodud vorminguga tekstifailis vajaks suuremat pingutust. Siin juures eraldi XML-faili näide, mida edaspidi alusena kasutama hakatakse. Tegemist on lihtsa inimeste loeteluga, iga isiku kohta kirjas eesnimi, perekonnanimi ja sünniaasta. Üleval on XML-andmetele kohustuslik versioonideklaratsioon. Välimine element võtab ülejäänud teabe enese sisse. Taoline välimine juurelement on iga XML-faili juures tarvilik. Treppimine on loodud vaid pildi selguse tarbeks. Masinatega loodud andmekogudes sageli treppimist ei kasutata. Selle asemel kasutatakse vaatamisel programme, mis andmed mugavalt taandatult silma ette paigutavad. Juku Juurikas 1963 Juku Kaalikas 1961 Kalle Kaalikas 1975 Mari Maasikas 1981 Oskar Ohakas 1971