Aivo Saare loeng
Veetilgad mündil
Sellel pildil on näha nii katsevahendid kui katse käik.
Katse seisnes selles, et pidi võtma mündi (1; 2; 5 sendine)
ja hakkama pipetiga sinna peale vett tilgutama ning lugema
mitu tilka sinna peale mahub.
Mina isiklikult sain 67 tilka 2 sendise peale.
1. Kui suur vòi väike on molekul?
1cm'3 suurune kuup, kuhu on tehtid ime väike auk ja molekule see ei ole (praktiliselt on see vòimatu)
T = 2,69 • 10'19
10'8 • 3,6 • 10'3• 2,4 • 10 • 3,65 • 10'2 = 8000a.
See mötteline katse, mida ma teha ei saa on korrektselt arvutatav, et úle 8000 aasta kestaks see katse, et úmbritsev òhk voolaks sellest avast sisse normaalse tiheduseni.
2. Õhu ja vee soojusliikumine
Soe öhk tuleb úles ja kúlm òhk tema asemele (ränk viga)
- kui hôôrdumist ei ole siis ei saaks käia ja kòik láheksid kòige madalamasse kohta mis on vôimalik. Maa tòmbab.
Maa tômbab ka óhku.
Soe òhk ei láhe úles, maa tòmbab, kúlma öhku ja sooja õhku ning kúlm ôhk lúkkab soojuse úles, sest maa tömbab kõike.
Sama käib ka vee kohta.
3. Vee soojuspaisuvuse iseärasus.
20 kraadine vesi jahtudes läheb tihedamaks,
Kui on jää siis on pöhjas kóige tihedam ehk soojem vesi ja selles ülespoole läheb kúlmemaks.
Kõikidest ainetest kòige rohkem on maakeral vett. Kõikidest ainetest tarbib inimkond kõige rohkem vett. Kõikidest ainetest kõige iseäralikum on vesi.
vesi on kõige tihedam +4 kraadi juures
Kolme kraadi juures ja madalamal vesi paisub. (Jää ajal torud paisuvad sest molekulid paisuvad nt)
Veel on umbes 40 iseärasust.
- miks ei saa semendi peal uisutada (sama sile). Sest jää sulamistemperatuur söltub röhust ja kiiruisu all on suur röhk ka seal on úliväikesed molekulid, úli väike veekiht.
- kui luisata vikatit siis see soodustab teritamist.
Dielentiline konstant (epsilon) see on kôige suurem veel.
4. Aknad
Kahekordsed aknad. Öhk on vahel ja òhk on halb soojusjuht. Mida laiem vahe seda rohkem õhku ringleb.
Fenestra- kolme klaasiga aken. Aknale ei teki jääd ja muud.
Pindpinevuse katse sendiga (tulgutad sendile pipetiga tilku ja tekib pindpinevus)
Vesi märgab klaasi.
Vesi saab liivast töusta vaid 18 cm. Vanasti ehitati pörandat paksu liivalusega. Kardeti mädanemist ja seeni, kui