Ristkülikud · Kasutaja sisestab ristküliku vasaku ülemise nurga ning parema alumise nurga koordinaadid. Programm väljastab ristküliku pindala. · Sisestatakse kahe ristküliku koordinaadid. Teatatakse, kas need ristkülikud puutuvad kokku, on osaliselt või täielikult üksteise sees. · Need ristkülikud joonistatakse ekraanile, nende ühisosa viirutatakse ning arvutatakse selle pindala. Arvutabel · Väljasta sisestatud kahe arvu summa. · Sisestatakse kolm rida, igal kolm arvu. Leia suurim arv. · Punktide kogumiseks tuleb sisestatud 3x3 tabelis liikuda vasakust ülemisest ruudust paremasse alumisse, kusjuures liikuda võib vaid alla või paremale. Läbitud ruutude väärtused summeeritakse. Ekraanile (näiteks x-idega) tee, mida läbides tuleb summa suurim. Algarvud · Teata, kas kasutaja sisestatud arv kuulub hulka (2, 3, 5, 7). · Teata, kas kasutaja sisestatud arv on algarv. · Teatatakse, millised on kasutaja sisestatud arvust alates järgmised kümme algarvu. Arvude joonistamine. · Joonista arvud ühest kümneni, nii et paarisarvud on punased. · Joonista arvud ühest sajani. Iga arvu alla on kirjutatud, millega ta jagub, ülejäänud (ehk algarvud) värvitakse siniseks. · Näidatakse tekkinud joonise kujunemise käiku. Kõigepealt joonistatakse arvud ühest sajani. Siis kirjutatakse paarisarvudele (v.a. 2) alla kahed. Edasi kolmega jagujatele alla kolmed. Kui kõik võimalikud jagajad on läbi proovitud, siis värvitakse ülejäänud (algarvud) siniseks. Murrud. · Kui sisestatud arvudest on lugeja suurem kui nimetaja, esita arv segaarvuna. (nt 3/2 -> 1 1/2) · Liida kokku kaks murdu, esita tulemus segaarvuna. · Lisaks eelmisele taanda vastus. Arvusüsteemid · Teata, kas sisestatud neljakohaline arv koosneb vaid ühtedest ja nullidest. · Kui tingimus on tõene, väljasta see kahendsüsteemi arv kümnendsüsteemis. · Numbri kohtade arv pole piiratud, rippmenüüst saab valida nii sisestatava kui väljastatava arvu kohta, kas see on kahend-, kaheksand-, kümnend- või kuueteistkümnendsüsteemis. Kirjalik jagamine · Ühte tekstivälja kirjutatakse jagatav, teise jagaja ning kolmandasse arvutatakse vastus. · Lisaks eelmisele kontrollitakse, et ei jagataks nulliga, teatatakse, kas vastus oli täisarv ning ekraanile joonistatakse jagatav roheliselt ning jagaja siniselt. · Joonistatakse kasutaja antud arvude kirjalik jagamine etappide kaupa, kus on näha, millised korrutamised ja jagamised töö käigus tekivad. Kirjalik korrutamine · Kasutajalt saadud kahe arvu korrutis joonistatakse värvilisena ekraanile. · Etteantud arvude järgi kirjalik korrutamine on ekraanil näha koos vahetulemustega. · Arvutamine toimub etappide kaupa. Igal on juures lühike seletus. Näidatakse, millised arvud pärastisel kokku liitmisel meelde jäetakse. Kirjalik liitmine · Kasutajalt saadud kaks arvu sisestatakse üksteise alla, summa omakorda nende alla. · Lisaks eelmisele on näha, millised arvud meelde jäetakse. · Lisaks eelmisele võib liidetavaid arve olla suvaline arv. Kirjalik lahutamine · Kui esimene sisestatav arv on väiksem kui teine, väljastatakse nende arvude vahe. · Ekraanile joonistatakse suurem arv üles, väiksem alla ning vahe kõige alla. · Lisaks eelmisele näidatakse tulemuse kujunemise käiku: läbi vaadatud kümnendkohad joonistatakse roheliselt, võlgu võetud väärtused tähistatakse punktiga.