Arvestuse saamiseks tarvilik kursuses Robootika kevadsemestril 2016

* 8 LEDi vineerplaadil + neid juhtiv programm                11.02
* Juhitav kahendsüsteemis näidik                             11.02
* Juhitav numbritabloo                                       18.02
* Releega juhitav väline vooluring                           25.02
* Mootori juhtimine releega + skeem                          03.03
* Arduino kuulamine ja juhtimine arvutist                    10.03
* Side arvutite vahel                                        17.03
* Hooneautomaatika mooduli ehitamine                         21.04
* Hooneautomaatika moodul                                    05.05
* Hooneautomaatika mooduli veebiliides                       05.05
* Hooneautomaatika mooduli kirjeldus + skeem                 05.05
* Toa kütmise aseskeem kondensaatoriga                       28.04
* Seminar                                                    12.05
* Hooneautomaatika mooduli esitlus eVent raames              18.05 12.00

Selgitusi

* Juhitav numbritabloo

Viisakalt viimistletud (vineerist) karp, millel näha 8-kujuliselt LEDid.
Nendega programmis võimalik kuvada sümbolid 0..9, A..F
Karbi juurde lüliti või potentsiomeeter, millega võimalik numbrit muuta.
Võib teha kahekesi.

* Releega juhitav väline vooluring

Eraldi toidet (nt. 12V LED riba) saav vooluring, mille töötamist juhib Arduino
mõne anduri (nupu, potentsiomeetri, liikumisanduri) järgi. 
Näiteks potentsiomeetri nupuga saab määrata riba vilkumise kiirust.

* Mootori juhtimine releega + skeem  

Ümberlüliti abil käsitsi mootori suuna muutmine. Releede ja Arduino abil mootori suuna muutmine. 
Skeemi ülesmärkimine vastava vahendi abil (nt. fritzing.org).

* Arduino kuulamine ja juhtimine arvutist 

Lahenduse koostamine, kus Arduinot kasutatakse vaid anduri lugejana ja täituri(te) juhtijana,
tegevusloogika pannakse kirja arvutiprogrammis (nt Java või Pythoni abi). Ülesande näitkeerukus:
Arduino saab valgusandurilt andmed ning saadab need arvutisse. Arvuti otsustab, millised LEDid
selle peale põlema panna või kustutada. Konfifailis saab määrata nt. 3 LEDi jaoks valgustugevuse,
millest suurema puhul konkreetne LED kustub, muidu põleb.

* Side arvutite vahel

Kaks arvutit on võrgus omavahel ühendatud, kummagi taga Arduino. 
Ühe Arduino küljes oleva anduri näit saadetakse kõigepealt temaga ühendatud arvutisse,
sealt edasi üle võrgu teise arvutisse. Vastavalt näidule teine arvuti otsustab,
mida sinna külge ühendatud Arduino juures sisse või välja lülitada. 
Annab vastava käsu ning tulemus näha Arduino juures.
  Edasijõudnutele: näit loetakse ka teise Arduino juures, saadetakse paketivastuse kaudu
tagasi esimese arvuti programmile ning vastavalt sellele juhtub midagi esimese Arduino juures.

* Hooneautomaatika mooduli ehitamine 

Mooduli ehitustöö, etappide kirjeldus, probleemide analüüs ja lahendamine

* Hooneautomaatika moodul

Temaatiline majaploki mudel. Mõõdud 60x30 cm. Näited: vannituba, garaaž, toasisene tivoli, vangiruum. 31.03ks põhifunktsionaalsused tööle.

* Hooneautomaatika mooduli veebiühendus

Mõne funktsionaalsuse juhtimine veebist. Olukorra monitoorimine veebis.
Moodul peab jääma töökindlaks juhul, kui ühendus arvuti ja/või võrguga eemaldada.

* Hooneautomaatika mooduli kirjeldus + skeem 

Mooduli nimetus, põhivõimaluste loetelu ning igaühe kohta neist paarilauseline kirjeldus.
Mooduli elektriskeem. Mõlemad paigutada mooduli juurde paberil huvilistele uurimiseks.

* Toa kütmise aseskeem kondensaatoriga

Paralleelselt ühendatud kondensaator ja LED. Takistitega juhitakse kondensaatori peale- ja mahalaadimist. Toiteallika eemaldamisel jääb LED mõneks ajaks kondensaatori energia abil põlema.

* Seminar 

Arduino kasutusvõimaluste ja tehniliste lahenduste arutelu

* Hooneautomaatika mooduli esitlus eVent raames 

Valmismoodulite esitlus TLÜd külastavatele teadlastele, õppejõududele ja muudele huvilistele.