Eesti filmi andmebaasi                        andmete uuringud

Hagi Šein ja Tallinna Ülikooli noored digihumanitaarid

Juhendaja Jaagup Kippar

Sisukord

Sisukord        1

Sissejuhatus        2

I Filmiteoste arv        3

II Filmiteoste kestus        10

III Filmitootmisfirmad        16

IV Filmitegijad        19

Üldandmed        19

Filmitegijate sooline jaotus        23

Filmitegijate vanus esimese filmi tegemise ajal        25

Produktiivsemad filmitegijad        26

V Filminäitlejad        32

VI Filmifestivalid        39

Üldandmed        39

Nomineeritud filmid        40

Auhinna või preemia saanud filmid        41

VII Filmide märksõnastik        44

VIII Muud huvipakkuvat filmiandmestikku        47

Kaljo Kiisk filminäitleja ja filmirežissöörina        48

IX Eesti mängufilmide välisvõtete kohad        52

X Andmebaasi kasutamisstatistika        54

Sissejuhatus

Eestis on filme toodetud alates 1912. aastast. Eesti filmi 100. aastapäeva tähistamise ettevalmistamise käigus sündis Eesti Film 100 töögrupis idee koostada selleks võimalikult  täpne ülevaade Eesti filmiloomingust, mis oleks kättesaadav laiale avalikkusele. Eesmärgi teostamiseks asutati 2008. aasta lõpus MTÜ Eesti Filmi Andmebaas (juhatuse liikmed Reet Sokmann ja Hagi  Šein). 12. detsembril avati veebis avalikuks kasutuseks Eesti filmi andmebaas (EFA, www.efis.ee). Käesolevaks hetkeks, 10 aastat kestnud töö tulemusena, on andmebaasi toimetus kogunud  ulatusliku andmestiku üle 18 000 teadaoleva Eesti filmiteose kohta. Kõigi filmiteoste täiskirjeteni jõudmine on kavandatud 2023. aastaks. Selleks ajaks on kavandatud lõpetada ka suuremahuline filmipärandi digiteerimine, mis võimaldaks lisaks filmiinfole  avalikkusele nähtavaks teha teha ka ligi 60% Eesti filmipärandist.  

Andmebaasi kasutati ühe peamise andmekoguna, millega said harjutustöid teha Tallinna Ülikoolis 2017. aastal avatud Digihumanitaaria kõrvaleriala üliõpilased digitehnoloogia kursustes õppejõud Jaagup Kippari juhendamisel. Käesolev statistikavihik ongi nendes klassides õpitud andemetöötlustehnoloogiate ja -programmide  rakendamise tulemus, millesse on panustanud kõik kursustel osalenud üliõpilased (Kristina Kniga, Anastasia Gretchiskina, Astrid Helvik, Katarina Oja, Annika Loor, Liisi Pütsepp, Sandra Papp, Kairi Jurtom, Gätlin Roots ja Kaisa Norak). Kursustel osales ka andmebaasi peatoimetaja Hagi Šein, kes avaldab siinkohal siirast tänu kõigile, kes antud töös osalesid. Selle kollektiivse töö tulemusena on siinkohal tegu esimese detailsema andmevihikuga, mis seni Eesti filmivaldkonnas on koostatud. Töö põhineb andmestikul, mis on kogutud seisuga 1.01.2018. Loodame, et lugejad leiavad siit palju huvipakkuvat materjali.           

I Filmiteoste arv

Selles peatükis esitame  filmistatistilist andmestikku filmiliikide ja filmižanrite põhiselt, nii filmiteoste arvu kui filmide kestuse kohta. Filmitootmise ajalugu Eestis jaguneb kolmeks üsna erinevaks perioodiks:

  1912-1940 - filmitootmise algusperiood, mil esimesi filme hakati tootma erafirmades ja 1930ndate keskpaigas loodud riiklikus filmiettevõttes Eesti Kultuurfilm tehti arvukalt kroonikafilme;

   1945 - 1990 - nõukogude periood, mil peamine osa filmitooodangust tehtii riiklikes filmiettevõtetes Tallinnfilm ja Eesti Telefilm;

  1991 - tänini - filmitootmine taasiseseisvunud Eestis, mil filme toodetakse eratootmisfirmades. Nende tegevust toetavad peamiselt riiklikult rahastatavad Eesti Filmi Instituut ja Kultuurkapital, üha enam filmitoodangut valmib rahvusvahelises kaastootmises.

Nende ajalooperioodide iseärasused on oluliselt mõjutanud filmitootmise mahudünaamikat. Esitatava statistika aluseks on Eesti filmi andmebaasis hetkeks olemasolevad 18 213 filmikirjet. Kirjeldusühikuks on terviklik film või filmipala, sealhulgas ka iga iseseisev kroonikapala nii Eesti Kultuurfilmi kui “Nõukogude Eesti” arvukates filmiringvaadetes. Ringvaatepalad moodustavad kokku ligi 40% Eestis toodetud filmiteoste arvust. Taasiseseisvumise järgsetel aastatel filmikroonikate tootmine lõpetati, mis osaliselt selgitab ka filmide arvu olulist langust.

Eestis toodetud filmiteoste arv aastate kaupa perioodil 1912-2017

 Toodetud filmide arv peamiste filmiliikide kaupa 1912-2017.

Eestis toodetud mängufilmide arv 1912-2017  

Eestis toodetud täispikkade mängufilmide arv 1912-2017

 Eestis toodetud telemängufilmide arv

Eestis toodetud mängu- ja telemängufilmide arv

Eestis toodetud dokumentaalfilmide arv

 Filmide arv filmiliikides, mille peamiseks sihtgrupiks on noored 1912-2017

 Järgnevad graafikud näitavad toodetud filmide arvu nõukogu perioodil.

Eestis toodetud filmide arv 1912-1940

Eestis toodetud filmide arv 1940-1945

Eestis toodetud filmide arv 1945-2017

Kõige rohkem on dokumentaalfilme, lühimängufilme ja amatöörfilme

Eestis toodetud filmide arv 1945-2017

Kõige rohkem on tudengifilme ja täispikku mängufilme

https://app.powerbi.com/view?r=eyJrIjoiODkwYTg2YWEtNGNhMS00MDU0LWE1ZTgtOTFjMTY2ODQ3ODc5IiwidCI6ImVkMDE1NmY4LTFlOWUtNDE2ZC1hYWZlLWY2ZTIxYzAzNzMxMSJ9 

Filmide arv peamistes filmiliikides 1991-2017

Peamiste filmiliikide hulgast taasiseseisvunud Eestis on kõige rohkem loodud dokumentaalfilme ja tudengifilme ning kõige vähem on täispikku- mängufilme ja telemängufilme.

II Filmiteoste kestus

Kuna filmide uurimine ja filmiinfo andmebaasi sisestamine andmebaasi veel kestab ning mitte kõigi filmiliikide korpused pole enne digiteerimist uurijatele läbivaatamiseks kättesaadavad, pole kõigi filmide kestus veel teada, seega on allpool  esitatavad arvutused esialgsed.  

Teadaoleva kestusega filmide kogukestus on kokku 8511 tundi. Nende filmide järjestikku läbivaatamiseks kuluks 354 ööpäeva ehk ligi aasta.

Filmide kogukestus aastate kaupa 1912-2017(esialgsed tulemused).

Dokumentaalfilmide kestus tundides alates 1940. aastast.

Mängufilmide kestus tundides alates 1940. aastast.

Telemängufilmide kestus alates 1960ndatest

.

Filmikroonikate kestus alates 1940. aastast.

Animafilmide kestus alates 1940. aastast.

Filmide kogukestuse (minutites) ja nende tootmises osalenud filmitegijate arvu suhe 1991-2019

III Filmitootmisfirmad

Eesti filmitootmisele panid enne 1940.aastat alguse Estonia Film, Siiriusfilm, Film klubi, Theodor Lutsu Filmiproduktsiooon, Konstantin Märska Filmiproduksioon ja Eesti Kultuurfilm (EKL).

1941.aastal loodi natsionaliseeritud EKL varade baasil Kinokroonika Eesti Stuudio, 1945-1963 muutus selle riikliku filmiettevõtte nimi korduvalt (Kroonika-dokumentaalfilmide Tallinna Kinostuudio, Kinokroonika Tallinna Stuudio, Eesti NSV Kinematograafia Ministeeriumi Kinokroonika Tallinna Stuudio, Kunstiliste- ja kroonikafilmide Tallinna Kinostuudio), 1963. aastal asutati filmistuudio "Tallinnfilm" ning 1965. aastal “Eesti Telefilm”, neis kahes filmiasutuses valmis enamik nõukogude perioodi filmiteostest.  Taasiseseisvumisperioodil alates 1990ndatest on Eestis filme teinud ligi 200 filmitootmisfirmat.

Aastatel 1991-2017 10 ja enam filmi tootnud produktsioonifirmat

Suurimad dokumentaalfilmide tootjad alates 1991. aastast

Suurimad täispikkade mängufilmide tootjad alates 1991.aastast

IV Filmitegijad

Üldandmed

Eesti filmide tootmises osalenud isikunimede andmebaasis oli seisuga 1.01.2018 rohkem kui 25 000 nime, neist üle 10 000 näitleja. Filmide tootmine sünnib väga paljude erinevate erialaoskustega inimeste koostöös - andmebaasi erialaregistris on üle 180 erialanimetuse. Ametiregister võimaldab analüüsida filmivaldkonna töötajaskonda professionaalset hõivatust, filmitegijate soolist ja vanuselist jaotust.

Filmide tootmisstatistikas eristatakse peamist loomevastutust kandvaid erialasid, neid filmitegijaid, kelle tööpanus  mõjutab kõige rohkem töö tulemust - loodud filmide taset. Nende ametite hulka arvatakse enamasti režissöörid, produtsendid, kaasprodutsendid, stsenaristid, dialoogi autorid, operaatorid, kunstnikud, kostüümikunstnikud, heliloojad, helirežissöörid, monteerijad, direktorid, toimetajad ja kirjandusliku alusteose autorid.

Filmivaldkonnas on sage ka ametite üheaegne täitmine, samad inimesed teevad professionaalse karjääri jooksul tööd ka erinevates filmiametites. Allpool olev graafik näitab peamistes loomeametites töötanud inimeste koguarvu Eesti filmiloo jooksul.  

Peamistes loomeametites filmivaldkonnas töötanud inimeste arv 1912-2017

Loomemajanduse statistikas on oluliseks näitajaks valdkonnas aastate põhiselt ja aastate dünaamikas rakendust leidnud töötajate arv. Järgnevad andmed iseloomustavad filmivaldkonnas töötanud inimeste arvu nii  kogu filmiloo (1912-2017) kui taasisesesisvumisaja kohta alates 1991.aastast. Andmete koostamisel on lähtutud eeldusest, et filmitegija igasse ametigruppi arvamiseks on piisav selles ametis ühekordne töötamine.  

Eesti taasiseseisvumise järel on aastatel 1991-2017 töötajate arv filmitööstuses järjepidevalt  kasvanud, erandiks perioodid 1994-1996 ja 2012-2014.

Filmitöötajate arv taasiseseisvusaastatel 1991-2017

Andmed näitavad, et enim on filmitegijate hulgas operaatoreid, stsenariste, režissööre, produtsente ja monteerijaid. Filmitootmise spetsiifikast tingitult on mõlema ajaperioodi esikahekümnes samade erialade töötajad. Nagu eelpool öeldud on andmebaasis fikseeritud andmeid enam kui 180 filmiametis töötanute kohta.

Tabel. Filmiametites töötanute arv 1912-2017             Tabel. Filmiametites töötanute arv 1991-2017

Enim rakendust leiavad filmitegijad mängufilmide tegemises (5272 töötajat läbi aegade), täispikkade mängufilmide (4609), draamade (4550) ja dokumentaalfilmide (4117) tootmises. Andmebaasis on seevastu vähe informatsiooni muu hulgas seriaalide (10) ja telereklaamide (5) tegijate kohta.

Filmitöötajate arv filmiliigiti aastatel 1912-2017

Mängufilmižanrite seas on enim töötajaid rakendatud draama- (4550 töötajat läbi aja), komöödia- (2213) ja põnevusfilmides (1469)

Töötajate arv mängufilmižanrites

Filmitegijate sooline jaotus

Soolist jaotust uurides selgus, et filmitegijatest valdav enamus ehk 65% on mehed ning naisi on filmitööstuses 24%. Tundmatute kategooria moodustavad põhiliselt võõrapärased nimed, mida programm ei tuvastanud. Uuritud ajavahemikus (1940-2017) domineerivad mehed täielikult 3D-ga tegelevates valdkondades, näiteks 3D animaator, 3D eelvisualisatsioon, 3D elemendid, 3D eriefektid ning 3D graafika. Lisaks on mehed 100%-lises ülekaalus veel allveevõtete operaatori, drooni operaatori, laadija, multioperaatori ning õhuvõtete operaatori alal. Füüsilised ning riskantsed tööd tunduvad jäävat tihti meestele.

100%-liselt domineerivad naised vaid arhiivitoimetaja ning tegelaste mudelite looja alal, kuid naised esindavad ülekaalukalt ka faasi- ja ümberjoonistaja, negatiivimonteerija, arvutioperaatori, liikumisproovide operaatori ning kostümeerija eriala. Lisaks on märgata, et naised domineerivad erialades, kus läheb tarvis esteetilisi oskusi, sealhulgas töötavad nad grimeerijatena, juuksuritena ning ka värvijatena.

Üpris võrdselt on sooline jaotus välja kujunenud asedirektori, nukkude- ja dekoratsioonide valmistaja, järeltöötluse produtsendi, administraatori, teise režissööri ning pilditöötleja ametikohtadel.

Filmitegijate sooline jaotus 1940 - 2017

Eraldi on välja toodud ka naistöötajate protsentuaalne kasv aastati. Graafiku jaoks on valitud ajavahemik 1940 aastast 2017 aastani, seega on naistöötajate kasvu ennustav joon veidi kallutatud. Arvutuse tulemus näitab, et naistöötajaid on filmitegijate hulgas iga aastaga keskmiselt 0,26% rohkem. Seega tuleb iga aastaga naisi filmitööstusesse veidike juurde.

Naisfilmitegijate protsentuaalne osakaal aastati (1940-2017)

Filmitegijate vanus esimese filmi tegemise ajal

Oma esimese töö filmitootmisgrupis saavad kõige nooremana teine monteerija, faasivärvija ning jumestuskunstnik, kes olid esimese filmi tootmise ajal keskmiselt 19-aastased. Vanimate filmitegijate sekka võib lugeda teksti toimetaja (keskmiselt 54-aastane) ning stsenaariumi konsultandi (keskmiselt 60-aastane). Filmide kirjandusliku alusteose autorite vanuse arvutust mõjutab romaani või novelli filmiks saamise, mis reeglina on märksa hilisem autori sünniaastast.

Peamiste loomevaldkondade esindajad teevad oma erialal esimese filmi valdavalt 30ndates eluaaastates:

operaator - 31, stsenarist - 37, režissöör - 31, produtsent - 31, monteerija - 25, kunstnik - 30, helirežissöör - 27, helilooja - 32, toimetaja - 32, kaasprodutsent - 37, valgusmeister - 33, direktor - 33, autor - 35, dialoogi autor - 31.

Filmitegijate keskmine vanus esimese filmi tegemise ajal

Produktiivsemad filmitegijad

Taasiseseisvusaastail on toodetud hulganisti filme ning mõned filmitegijad on nende tootmises eriti aktiivselt osalenud. Heal filmitegijal on mitu ametit, seega võib juhtuda, et ühe filmi juures käib sama nimi eri rollides mitu korda läbi.

Kõik, kes 1991. aastast alates on filmide tootmise juures osalenud, on sageduste põhjal märgitud ära filmitegijate sõnapilve joonisel.

Eraldi on välja toodud esimesed kümme filmitegijat, kes on eriti aktiivselt filmide tootmises osalenud. Lisaks mõned näited nende kaasabil valminud filmidest.

Produktiivseimad filmitegijad 1991-2018

Filmitegijad 1991-2017 (tähesuurus korreleerub tehtud filmide arvuga)

Lisaks on eraldi välja toodud produktiivseimad režissöörid ja operaatorid. Tabelites on samuti märgitud mõned nende kaasabil loodud populaarseimad taasiseseisvumisaegsed filmid, kus nad on olnud vastavas tootmisrollis.

Tabel. Produktiivsemad režissöörid aastatel 1991 - 2018

Režissöörid (1991-2018)

Produktiivsemad operaatorid aastatel 1991 - 2018

Operaatorid (1991-2017)

V Filminäitlejad

Eesti filmi andmebaas sisaldab üle 10 000 näitleja nime, kes on mänginud lavastuslikes filmides pea-, kõrval- ja episoodilistes rollides.

Kõrval-,  pea- ja episoodiliste osatäitjate kogus

Nagu graafikult näha, on enim osatäitjaid episoodilistes rollides, järgnevad kõrvalosatäitjad ning peaosatäitjad.

Näitlejate koguarv erinevates filmirollides draama ja komöödiafilmi näol

Nagu graafikult näha, on draamafilmide näitlejate koguarv erinevates filmirollides peaaegu poole suurem, kui seda komöödiafilmides. Episoodilistes osades mängib kokku üle 7000 inimese, peaosades üle 3500 inimese ning kõrvalosades natukene üle 4000 inimese.

Näitlejate koguarv erinevates filmirollides lühimängufilmi ja täispika telemängufilmi näol

Jooniselt on näha, et episoodilistes osades ja kõrvalosades on täispikas telemängufilmis näitlejate koguarv enam-vähem sama, kuid peaosas mängib kokku 750 inimest. Episoodilistes osades ja peaosades on lühimängufilmis kokku peaaegu sama palju näitlejaid, veidi üle 750ne. Kõrvalosades on aga näitlejaid alla 750ne.

Peaosatäitjate ja kõrvalosatäitjate vanused nende esimestes filmides

Graafikul tähistab sinine värv peaosatäitjaid ja lilla kõrvalosatäitjaid. Peaaegu 250 peaosatäitjat olid vanuses 20-30, kui nad esimest korda näitlesid. Kõrvalosatäitjaid oli veidi alla 150ne. 40-50-aastaselt mängis filmis peaosatäitjaid esmakordselt  alla 50 inimese ning kõrvalosatäitjaid veidi üle 30 inimese. 60-aastaselt mängis kõrvalosa rollis alla 10 inimese.

Dokumentaalfilmi ja mängufilmi osatäitjate vanus

Peaosatäitjate esmavanus mängu- ja dokumentaalfilmis

Sel joonisel on kujutatud, kui vanalt peaosatäitjad esimest korda filmis näitlesid. Nagu jooniselt näha, siis on peaosatäitjatega mängufilme rohkem, kui dokumentaalfilme. Mängufilmi peaosatäitjate esmavanus ulatub peamiselt 20st kuni 60ni. On ainult kolm inimest, kes on olnud alla 20ne, kui esimest korda filmis mängisid. Samuti on kaks inimest, kes olid üle 60ne, kui esmakordselt näitlesid.

Dokumentaalfilmi peaosatäitjate esmavanus küündib samuti 20st kuni 60ni. Kuid dokumentaalfilmi peaosatäitjate hulgas on ainult üks inimene, kes on olnud alla 20ne ning üle 60ne, kui esimest korda filmis mängis.

Kõrvalosatäitjate esmavanus mängu- ja dokumentaalfilmis

Sel graafikul on kujutatud dokumentaalfilmi ja mängufilmi kõrvalosatäitjate esmavanust. Jooniselt on näha, et kõrvalosatäitjatega dokumentaalfilme on palju vähem kui mängufilme. Dokumentaalfilmi kõrvalosalejate esmavanus ulatub 19st kuni 60ni.

Mängufilmi näitlejate vanus küündib 20-aastast kuni 83-aastani.

Noortefilmide näitlejate vanus

Noortefilmide näitlejate vanus

Graafikul on kujutatud erinevate noortefilmide näitlejate vanus. Nagu näha, on osalejad olnud põhiliselt vanuses 20-30.

Enim rolle mänginud näitlejad

Graafikul on kujutatud 15 enim mänginud näitlejat.

VI Filmifestivalid

Üldandmed

Eesti filmid on osalenud paljudel filmifestivalidel kõikidel kontinentidel. 1. jaanuar 2018 seisuga oli andmebaasis 1747 festivali. Kuna filmifestivalid muutusid populaarseks 1991. aastal, on uurimisvahemikuks võetud 1991–2017, vähestel 1991–2018. Nendel aastatel on Eesti filmid osalenud välismaa filmifestivalidel 13 279 korda (eraldi on loetud iga film festivalil). Kõige rohkem on osaletud Saksamaa filmifestivalidel ehk 1263 korda, Prantsusmaal 922, Ameerika Ühendriikides 812 ja Venemaal 523. Huvitav on ka see, et Eesti filmid on 24 korral osalenud Kuninganna Maudi maal, mis asub Antarktises.

Interaktiivne maailmakaart, kus saab valida ka meelepärase ajavahemiku, on saadaval veebileheküljel:

https://app.powerbi.com/view?r=eyJrIjoiNDllYTQ5ODQtODhkZS00ZTdmLTliYjMtMTMyODdmOGZmZmJjIiwidCI6ImVkMDE1NmY4LTFlOWUtNDE2ZC1hYWZlLWY2ZTIxYzAzNzMxMSJ9

Eesti filmid välismaa filmifestivalidel aastatel 1991–2017

Nomineeritud filmid

Kõikidest nendest 13 279 korrast on Eesti filmid saanud nominatsiooni 123 korral. Kõige rohkem on Eesti filme nomineeritud Venemaal (18 korda), Ameerika Ühendriikides (12 korda) ja Itaalias (8 korda).

Interaktiivne maailmakaart, kus saab valida ka meelepärase ajavahemiku, on saadaval veebileheküljel:

https://app.powerbi.com/view?r=eyJrIjoiZDNiMmE3ZjAtYjY5OC00YWJmLWJkODctN2VhYjkwMjJiMjU0IiwidCI6ImVkMDE1NmY4LTFlOWUtNDE2ZC1hYWZlLWY2ZTIxYzAzNzMxMSJ9

Eesti filmide nominatsioonid välismaa filmifestivalidel aastatel 1991–2017

Auhinna või preemia saanud filmid

Eesti Filmi Andmebaasis on festivalidelt saadud tunnustused jagatud kaheks: preemiad ja auhinnad. Eesti filme on välismaa filmifestivalidel kokku tunnustatud 1655 korral, neist 1340 korral on need pälvinud auhinna ja 315 korral preemia.

Kõige rohkem on Eesti filmid saanud auhindu Venemaa festivalidelt, kokku 114 auhinda, seejärel Norra ja Saksamaa filmifestivalidelt (vastavalt 83 ja 81 auhinda).

Interaktiivne maailmakaart, kus saab valida ka meelepärase ajavahemiku, on saadaval veebileheküljel:

https://app.powerbi.com/view?r=eyJrIjoiOGY1ZWYxNzctZWQ1NS00Y2ZmLTllYTktMTAzYzNlZWI1NTNkIiwidCI6ImVkMDE1NmY4LTFlOWUtNDE2ZC1hYWZlLWY2ZTIxYzAzNzMxMSJ9

Eesti filmide auhinnad välismaa filmifestivalidel aastatel 1991–2018

Preemiate puhul on võetud andmed ajavahemikust 1992–2017, kuna 1991. aastal ei saanud Eesti filmid välismaal ühtegi preemiat. Nendest 315 preemiast, mille Eesti filmid on välismaal saanud, on 27 pälvitud Saksamaalt, 25 jällegi Venemaa filmifestivalidelt ja 18 Itaaliast.

Interaktiivne maailmakaart, kus saab valida ka meelepärase ajavahemiku, on saadaval veebileheküljel:

https://app.powerbi.com/view?r=eyJrIjoiNjVjM2Y0NTctMGZlZi00ZTI4LTk2MDUtZDYxZmJkODM5MTc4IiwidCI6ImVkMDE1NmY4LTFlOWUtNDE2ZC1hYWZlLWY2ZTIxYzAzNzMxMSJ9

Eesti filmide preemiad välismaa filmifestivalidel aastatel 1992–2017

VII Filmide märksõnastik

Kõik andmebaasi filmiteosed märksõnastatakse. 1.01.2018 seisuga oli  andmebaasis üle 68 000 märksõna. Märksõnad on jaotatud 15 liigiks ja need omakorda gruppideks, et hõlbustada märksõnaotsingut. Märksõnade grupid on:

• Sisumärksõnad
• Üksikasjad
• Filmivaldkonna märksõnad
• Filmi tonaalsus
• Teemad (kroonika/dokfilm)
• Teemad (mängufilm)
• Ainevaldkond (UDK)
• Sündmused
• Kohanimed
• Ehitised ja objektid
• Isikud (keda näidatakse)
• Isikud (kes räägivad)
• Isikud (kellest räägitakse)
• Asutused ja institutsioonid
• Piirdaatumid
• Mängufilmide välisvõtete kohad
• Mängufilmide sisevõtete kohad
• Kollektsioonid
• Filmifondi nimi

Mängufilmide sisumärksõnade sõnapilved

Märksõnade detailsem analüüs ei kuulu küll antud statistikavihiku raamidesse, küll aga võimaldavad   Eestis toodetud täispikkade mängufilmide sisumärksõnade “sõnapilved” võrrelda nende filmide “semantiliste väljade”, sisulise ja tähenduslikku ruumi ja sisufookuste muutumist kümnendite kaupa.

1950-1960

1990-1992 

1970-1975

1990-1992

2010-2011

VIII Muud huvipakkuvat filmiandmestikku

Tsitaatide arv filmides 1991-2017

Eesti filmid on rikkad tsitaatidest, mis on läinud igapäevakäibesse. Joonisele on valitud 2000ndatel tehtud mängufilmid, milles on rohkem kui üks tuntuks saanud tsitaat. Viimase kümnendi “tsitaadirikkaimad” filmid on “Kõrini“ 19ne ja “Seenelkäik” 14 tsitaadiga. Tsitaate saab näha filmiandmebaasist, kui vastava filmi lehekülg avada. Filmist “Kõrini” on üks kuulsamaid tsitaate Manfredi poolt öeldud: “Issanda teed on äraarvamatud”, mis on läinud inimeste igapäeva vestlustesse kasutusele. “Seenelkäik” filmist aga üks kuulsamaid tsitaate, mis on välja toodud kohaliku tropi poolt: “Mis inimesed te sellised olete? Ise veel eestlased!”.

Kaljo Kiisk filminäitleja ja filmirežissöörina

Kaljo Kiisa filmirollide arv

Sellelt graafikult on näha filmide arv ja nende ilmumisaasta, kus on näidelnud Kaljo Kiisk. Kaljo Kiisk oli nii režissöör kui ka näitleja. Koos Kulno Süvalepaga lavastas ta Lutsu „Kevade” (1954), mängides ise nupukat, erksa mõtlemise ja rahutu vaimuga Joosep Tootsi. Ometi sai too lavastus kuulsaks eelkõige Jaanus Orgulase–Ervin Abeli hullava „Kevadena”, millel kõikidest samanimelistest lavatükkidest oli pikim eluiga. 1955. aastast oli Kiisk teatrist läinud ja alustanud uut elu filmimaailmas. „Tallinnfilmi“ režissöörina töötas ta 35 aastat. 1983–2002 tegi Kaljo Kiisk külalisnäitlejana kaasa 8 Draamateatri ja Vanalinnastuudio näidendis.

 Kaljo Kiisa filmide arv režissöörina

Sellel tabelil on välja toodud filmide arv ja  aasta, kus Kaljo Kiisk on juba režissööri rollis. Juba esimestes töödes „Jahid merel” (1955) ja „Juunikuu päevad” (1957) oli tõlgi ja teise režissöörina ametit õppinud Kiisal oma osakaal; populaarseks saanud „Vallatud kurvid” (1959) võeti vastu juba peaaegu täiesti Kaljo Kiisa filmina, kuigi ametlikult oli ta ikka veel teine režissöör. Ja siis need Kiisa filmid tulidki: „Jääminek” (1962), „Jäljed“ (1963), „Me olime kaheksateistkümneaastased” (1965), „Keskpäevane praam” (1967), „Hullumeelsus“ (1968), „Tuuline rand”(1971), „Surma hinda küsi surnutelt” (1977), „Metskannikesed” (1980), „Nipernaadi“ (1983), „Saja aasta pärast mais“ (1986), „Regina” (1989), „Suflöör” (1993) jt. Tema filmid, neid on kokku 17, käsitlevad valdavalt murrangulisi sündmusi eesti rahva elus, ja Kiisk püüdis, nii palju kui lubas tsensuur, neid sündmusi näha mitte ainult must-valgelt.

Monteerijate, operaatorite, produtsentide ja režissööride koguarv aastate kaupa

Graafikult loeme, et aastatel 2010-2018 on kokku 1645 operaatorit, 1401 produtsenti, 1377 režissööri ja 1230 monteerijat.

Veebilink:

https://app.powerbi.com/view?r=eyJrIjoiMWYxOTdiYzctYmIxMS00YmQwLTliZjMtZWUyZjFhMTE1YzJkIiwidCI6ImVkMDE1NmY4LTFlOWUtNDE2ZC1hYWZlLWY2ZTIxYzAzNzMxMSJ9 

Joonisfilmi ja nukufilmi tegijad aastakümnete kaupa

Animafilmide arv 1950-2019 kümnendite kaupa

Eesti esimene animafilm - joonisfilm “Kutsu jänku seiklusi” tehti 1931. aastal, siis jäi animatootmises vahele 27 aastat, kuni Elbert Tuganov tegi 1958. aastal nukufilmi “Peetrikese unenägu”. Sealt algabki Eesti anima kuulsusrikas ja auhindaderohke ajalugu. Andmevihiku avaldamise hetkeks on teadaolevate animafilmide koguarv 429, neist töös oli  2018. alguses 42 animafilmi.

IX Eesti mängufilmide välisvõtete kohad

Eesti Filmi Andmebaasis on mängufilmide juures märgitud ka välisvõtete kohad ehk kohad Eestis, mida võib filmides näha. Praegu leitavad andmed ja filmid on ajavahemikus 1912–2017. Kõige rohkem on mängufilme tehtud Tartus, Viljandis ja Pärnus, vastavalt 22, 25 ja 16.

Andmestikust on välja jäetud Tallinn, kuna selle kohta on väga palju andmeid, millest võiks kunagi eraldi graafiku teha.

Interaktiivne Eesti kaart, kus saab ringi peale liikudes näha nii filmide arvu kui ka nende nimesid, on saadaval veebileheküljel:

https://app.powerbi.com/view?r=eyJrIjoiMzQ2MmEwNWEtMjcyNi00MGUxLTgwMmMtNDg3ODhlNWQ0NjM4IiwidCI6ImVkMDE1NmY4LTFlOWUtNDE2ZC1hYWZlLWY2ZTIxYzAzNzMxMSJ9

Eesti mängufilmide välisvõtete paigad ajavahemikul 1912–2017

X Andmebaasi kasutamisstatistika

 Andmebaasi veebikülastusi riikide järgi 2012 - 2017

Eesti Filmi Andmebaasi külastajaid leidub igast maailmanurgast. Kokku külastas aastatel 2012–2017 andmebaasi 118 451 inimest 173 riigist. Külastamiskordi oli kõigidest riikidest kokku 184 855.

Välismaal on kõige rohkem Eesti filmiajaloo huvilisi Ameerika Ühendriikides, Venemaal, Saksamaal ja Soomes.

Interaktiivne maailmakaart, kus saab vaadata ka tulpade kõrguste erinevuseid (hoida all shift-klahvi ja hiirega vajutada soovitud tulba peale), on saadaval veebileheküljel:

https://app.powerbi.com/view?r=eyJrIjoiNDQ3N2RlMzQtZDQ5NS00ODRhLTg4YjMtMDQ0NTNkZDg3NTg2IiwidCI6ImVkMDE1NmY4LTFlOWUtNDE2ZC1hYWZlLWY2ZTIxYzAzNzMxMSJ9

Eesti filmi andmebaasi külastajad riikide kaupa maailmakaardil aastatel 2012–2017