Noodipaarid

Sisendiks regiviiside andmed
http://www.tlu.ee/~jaagup/andmed/muu/muusika/regiviisid.txt

* Kuva esimese viisi juures olevad järjestikuste nootide paarid (2d-h, h-h, h-g jne)
* Võta kõik g-duuris g-ga algavad viisid, kuva millist järjestikuste nootide paari mitu korda esineb, arvuta suhtelised sagedused.
* Võta võrdluseks g-duuris 2d-ga algavad viisid ja noodipaaride sagedused. Leia prop.test-i abil, millised paarid on vähemasti 95% usaldusnivool (p-väärtuse järgi) võrreldes g-ga algavate viisidega üle- või alaesindatud.


Nootide muudetav joonis

Sisendiks regiviiside andmed
http://www.tlu.ee/~jaagup/andmed/muu/muusika/regiviisid.txt

* Koosta sagedustabel, mitu korda millise noodiga g-duuri tugiheliga viisid algavad. 
* Kuva vastav tulpdiagramm kaheksa levinuma algusnoodi kohta. Pane joonis shiny abil veebi, võimalda kasutajal valida, kas tugiheliks on c, d, e, f, g või a.
* Kasutaja saab ühest rippmenüüst valida tugiheli, teisest helikõrguse (võrreldes eelmise valikuga lisanduvad h, 2c, 2d, 2e). Diagrammina näidatakse mitu korda vastav helikõrgus esineb mitmenda noodina (P1, P2, ..., P16)


Suhtelised väärtused

http://archive.ics.uci.edu/ml/datasets/Sales_Transactions_Dataset_Weekly

* Kuva iga toote iga nädala kohta, milline osa toote aastasest müügist müüdi sel nädalal
* Rühmita nädalad nelja kaupa, järjesta rühmad enne arvutatud suhteliste sageduste summade järgi - st. kuva nelikute algusnädalate numbrid aastamüügist suhtelise osa kasvamise järjekorras
* Leia tooted, mille müük võimalikult sarnaneb arvutatud järjestusega. Leia mõned tooted, mille müük märgatavalt erineb üldisest. Illustreeri tulemusi graafiliselt



Tekstide korrelatsioonid sõnaliikide järgi

http://www.tlu.ee/~jaagup/andmed/keel/korpus/doksonaliigid.txt
http://www.tlu.ee/~jaagup/andmed/keel/korpus/dokmeta.txt

* Järjesta kümme esimest teksti sõnaliikide korrelatsiooni järgi võrreldes esimese tekstiga
* Igal tekstil leia korrelatsiooni järgi temaga kümme sarnasemat teksti. Näita, mitu korda millist keeletaset neil esines, mitmel korral osutus teksti enese keeletase samaks kui levinuim tase kümne lähedasema seas
* Võrreldes eelmisega korda sama katset ka soo, emakeele ja elukoha järgi. Illustreeri, millist tunnust sõnaliikide järgi on kui hea ennustada.


Tekstiandmete illustreerimine

http://www.tlu.ee/~jaagup/andmed/keel/korpus/dokmeta.txt
* Kuva iga erineva autori emakeelega tekstide arv tulpdiagrammina
* Võrreldes eelmisega näita eraldi vastava emakeelega autorite naiste ja meeste arvud. Kuva iga emakeelega tekstide arv ka joonisel
* Lisa juurde andmetabel http://www.tlu.ee/~jaagup/andmed/keel/korpus/dokarvud.txt . Leia lausete keskmised sõnade arvud. Võrdle T-testi abil lausete keskmisi pikkusi naiste ja meeste tekstides. Illustreeri tulemusi graafiliselt. Võrdle naiste ja meeste lausete pikkusi keeletasemete ning emakeelte kaupa, leia, kas ja kus tulevad sisse märgatavad erinevused.



Elektrihinnad

https://www.tlu.ee/~jaagup/andmed/elekter/hinnad_2014_eur.txt (eurot megavatttunni eest)
* Leia iga piirkonna kõrgeim, madalaim ja keskmine hind.
* Kuva eelnevalt leitud andmed joonisena. Koosta joonis tundide kaupa iga piirkonna keskmise hinna tarbeks. Lisa ka maksimum- ja miinimumhindade joonised.
* Leia iga piirkonna kohta, kui palju on võimalik kokku hoida, kui üldiselt pidevalt 1kW energiat tarbiva seadme tööd on vajadusel võimalik alati ühe tunni jagu edasi lükata.


Õppijate andmed

Tutvu andmestikuga
https://www.kaggle.com/spscientist/students-performance-in-exams
* Illustreeri andmeid arvutuste ja joonistega
* Näita korrelatsioonide abil, kuidas on omavahel seotud lugemise, kirjutamise ning arvutamise tulemused. Näita, kuivõrd sõltuvad need väärtused ja korrelatsioonid vanemate haridusest
* Näita T-testide abil, millised omadused/väärtused mõjutavad selgemalt eksamitulemusi. Illustreeri võimalusel graafiliselt. 


Bakterid

* Bakter pooldub etteantud tõenäosusega igas minutis. Genereeri ühe bakteri võimalikud paljunemised 30 minuti jooksul tõenäosuse 0,2 juures. Käivita katset korduvalt, kirjelda/illustreeri erinevusi.
* Iga pooldumisel tekkinud bakter on võimeline samuti järgmisel minutil poolduma. Genereeri bakterite võimalikud koguarv 30 minuti jooksul pooldumistõenäosuse 0,2 juures. Kirjelda/illustreeri erinevusi. Näita, kuidas ligikaudu sõltub bakterite lõppkogus pooldumistõenäosusest.
* Iga bakter kulutab ühes minutis ühe ühiku toitu. Bakteri suremistõenäosus on võrdeline toidukoguse osakaaluga, mis jääb puudu olemasoleva bakterikoloonia kümne minuti toiduvarust. Näita bakterikoloonia võimalikku arvukust ja selle kõikumisi 100 minuti jooksul, kui alustatakse ühest bakterist ning igas minutis tuleb juurde 1000 ühikut toitu.