Rahvalikud puhkpillid 3D printimisega ELU rühma töö eesmärgiks on välja töötada koosmänguks ja pikemaks avalikuks esinemiseks kõlbulike oma rühma pillide valmistamise läbiproovitud juhis. Juhise kaaskirja tähtsaks osaks on välja tuua võimalikud ohu- ja paranduskohad pillide valmistamisel, heli- ja kasutusomaduste muutused ja nende suunad valmistusparameetrite varieerimisel. Seniste näidete põhjal saab märgatava osa valmistusprotsessist lahendada 3D-modelleerimise ja -printimise abil, kuid sõltuvalt pillirühmast on tõenäoliselt või kindlasti vaja ka teisi materjale ja töötlusmeetodeid. Valmivad pillid ei pea kõla ega viimistluse poolest konkureerima meistripillidega, kuid võiksid pilli kvaliteedi üle muretsemata võimaldada läbi viia pilliõppetunde ja kontserte kuni mõneteistkümne liikmega õpilasansamblis. ELU rühma liikmetelt ei eeldata pillimänguoskust, küll aga valmisolekut järjekindalt anda mudeleid proovida muusikalisele juhendajale või mõnele teisele muusikainimesele, kuulata ja analüüsida tähelepanekuid ning nende põhjal mudeleid muudkui täiendada ja taas proovida lasta. Lihtsam mänguoskus tekib selle jooksul mõnelgi iseenesest. Otsides leiab pillide ja nende helide ja soovituste kohta mitmesugust materjali nii Eesti- kui välismaalt. Ajaloo, väljanägemise ja nippide kohta tasub lugeda Igor Tõnuristi kirjutisi. Helide füüsikalised omadused on mitmekülgselt ja pillide kaupa esitatud ka humanitaaridele arusaadavas keeles kirja pandud Johan Sundbergi raamatus "Õpetus muusikahelidest". Reasvilede komplekt Lihtsaid paani flööte ehk reasvilesid leiab veebist valmismudelitena mitmeid. Enamasti aga on nende puhul tegemist demoga, et "sain pilli häält tegema", harva või üldse mitte on sealjuures tähelepanu pööratud pilli kõlale, häälestuvusele, heliulatusele, vastupidavusele, õppimismugavusele, mängimismugavusele, väljanägemisele ja kasutatavatele helistikele. Kuueliikmelisele rühmale jagub semestri jooksul parasjagu modelleerimist ja katsetamist vähemasti koolimuusikas kasulikuks osutuvate reasvilede komplekti loomiseks. Esialgu on vaja välja selgitada üksikute vilede sobivad pikkused ja läbimõõdud, kasuks tuleb ka materjalide ning otste kuju katsetamine ja võrdlemine. Ideid võib lisaks leida kirjandusest ja olemasolevate pillide juurest. Keerukamal juhul võimalik heli spektraalanalüüs. Samuti tasub tuvastada olukordi, kus häälestaja näidatud helikõrgus erineb kõrva tajutud helikõrgusest. Edasi tasub kokku panna koolis pruukimiseks mugavad komplektid. Esmapilgul võiksid vajalikuks osutuda pillid 1..6 astmeni C-duuris ning D-duuris. Vastavad laste hääleulatusele, astmeid piisab enamike lihtsamate laulude jaoks. Esimene on levinud märkideta helistik, teises on koolides kasutatavad D-duuri väikekandled. Tuleb võrrelda, kas helikõrguse muutmiseks piisab kogu pilli suuruse sobivast suurendamisest/vähendamisest või on vajalik mõne toru juures korrektiive teha. Võib mõelda ka üksikute vilede komplekti peale, mida on mugav klassis laiali jagada ja pärast kokku korjata - sinna vaja noodinimed peale kirjutada ning hoidmiseks kergesti kasutatav pakend luua. Suurem pill võiks olla vähemalt kahe oktavilise ulatusega. Tasub mõelda ka kromaatilise pilli peale või harmoonilise minoori (nt laul Kondori lend) võimalustele. Täiesti lootus on saada selline pill rohkem häälde kui kipuvad olema praegu muusikapoodides liikuvad bambuspillid. Tuleb mõelda ka pilli transpordi ja võimaliku kukkumise peale. Hea, kui esimese põksu peale kohe katki ei lähe. Või siis saab mõranenud koha kergesti parandada või välja vahetada. Torupill Torupilli hankimine kipub küllalt keerukas olema. Samas senised 3D-printimise katsetused annavad loota, et kasutatava kvaliteediga harjutuspill õnnestub täiesti kokku panna. Eesti oludes võiks esimeseks valikuks olla eesti torupill. Neid saab vaid meistrilt tellida, ise valmistada või loota, et mõni olemasolev pill on mingil põhjusel müüki jõudnud. Valgamaa Taulide tehtud pillidest on kujunenud mitteametlik standard sõrmilise aukude ning häälestuse osas - nii saavad pillimängijad lahkemini ka kokku mängida. ELU projekti raames võiks tööle saada vähemasti sellise kasutuse ja ülesehitusega pilli. Lihtsamal juhul võib alustuseks kasutada olemasoleva pilli piuku ning püüda sobiv sõrmiline valmis meisterdada. Häälestumine tavalisegi pilli puhul paras "nõidus" ning eri ilmade puhuks kasutatakse vahel teipi ja vaha, et aukude suurusi pilli häälde saamiseks kohendada. Et see puusõrmilise puhul siiski võimalik on ja prinditud plastviled toimivad viisakalt, siis kõlab lootusrikkalt ka plastiksõrmilise kokkupanek. Bassitoru tasub kokku panna mitmest osast. Katsetada saab algul valmispiuguga, soovitav on aga ise mudel valmis luua ja töökindlaks katsetada. Vähemasti šoti harjutuspilli ülesehitus annab näite, et selleks ka lootust on. Torupilli kotina on aegade jooksul kasutatud kõikvõimalikke õhkupidavaid mooduseid. Üheks mugavaks lahenduseks oli viimasel poolaastal laste kummiloom, kuhu sobivasse paika avad tehtud. Viimastel aastatel on häid tulemusi andnud gore tex kangas. Sarvepillide komplekt Signaalsarvi tuntakse vähemasti meie ajaarvamise algusest ning paljude rahvaste juures. Mõnel pool luuakse nende juurde ka meloodia mängimiseks sobilikud vahendid. Huuliku kuju, hääletoru pikkus, kuju ja läbimõõt väga erinevad. "Niisama" häält võiks sarv tegema hakata suhteliselt kergesti - saab esialgu katsetada valmishuuliku ja voolikuga, edasi jäljendada mõnd olemasolevat instrumenti. Mugavalt mängitava ja häälestuva sarvepilli loomine omaette väljakutse, pillide komplekti loomine kuueliikmelisele ELU-rühmale paras semestritöö. Võimalik/mõistlik mõningane ühistöö torupillide rühmaga. Enamasti sarvepillidel küll kausshuulikud või selle laadsed helitekitajad, mõnedel jahisarvedel või peibutuspillidele aga ka trosti/piuguga hääletekitusmehhanism. Mõned sarvepillid märgatavalt suured. Nende loomisel tasub kaaluda võimalust pill mitmest osast kokku panna. Samuti tasub juurelda, et ehk on mugavam või soodsam mõned pilli osad puust või muust materjalist kokku panna. Erisuguste sarvede käest lähemalt saab uurida Tallinna Ülikoolis ajaloosuunal tegutseva Allan Jürgensi käest. Ta muuhulgas omaloodud sarvedega käinud üleeuroopalisel sarvepillide festivalil. Ühismänguks on hea, kui osa sarvi omavahel häälestuvad. Olgu samasse tooni või põhitooni poolest mõnda levinud intervalli. Näiteks Toivo ja Toomas Luhatsi karjasesarved olid omavahel kvardihäälestuses ning võimaldasid nõnda mängida meeldejääva tervituse. Vilede komplekt (varuteema) Prinditud vilesid leiab valmiskujul üllatavalt palju. Mitmedki neist on üllatavalt heakõlalised, häälestuvad hästi ning neil on võimalik mängida keerukaid meloodiaid. Samas on viled eelkirjeldatud pillidest hääle tekitamise mõttes kapriisseima ülesehitusega - tähtsa detaili kuju muutumine kümnendikmillimeetri jagu võib kaotada heli puhtuse, muuta kõrgust või kaotada sootuks pilli mänguvõime. Juhul, kui teema valitakse, on rühma üheks tähtsaks ülesandeks tuua katsete ja kirjelduste abil välja, millises suunas ja moel on valmismudeleid võimalik muuta nõnda, et hääl säilib. Millises suunas muutused on aga häälele ohtlikud, mille järgi neid ära tunneb ning kuidas vastavat kahtlast olukorda pahandada. Töö üheks võimalikuks väljundiks on näitvahendite ja -jooniste komplekt savivilede valmistajatele kus näha, millised mudelid annavad hääle viisakalt välja, millises suunas tehtud kõrvalekaldeid aga kuidas ära tunda ning parandada. Teiseks rühma ette võetavaks suunaks võiks olla olemasolevate valmismudelite printimine ja katsetamine. Samuti ülevaate andmine nende vilede helikõrguse muudetavusest mudeli suurendamise/vähendamise teel, vajalikest kohendustest häälestuse säilimiseks. Disainiosaks sobib mõnevõrra eksootilisema vilepilli kokkupanek olgu (Läti) ajalooliste savivilede ehituse või muude ideede põhjal. Omaette kavala rühma moodustavad näiteks vett eneses hoidvad viled. Ühistunnid neljapäeviti 16.15-18.45 15.02 Torupillide tutvustus, vile, reasvile, sarve näitamine. Modelleerimistarkvara käivitamine, viletoru loomine. Rühmade moodustamine, teema valimine, vahe- ja lõpuesitlusaja kirjapanek, blogikeskkonna valik. Kodutööna 1. õppetunni läbi tegemine K. Kivi videomaterjali põhjal 22.02 Kodutööde näitamine, murekohtade arutelu, ühine läbi tegemine. Mõõtude määramine modelleerimisel. Mitmesuguse pikkuse ja paksusega viletorude loomine Toru otsa kuju määramise võimalused. Kodutööna 2. õppetunni läbi tegemine 01.03 Kodutööde näitamine, murekohtade arutelu, ühine läbi tegemine. Rühmaga oma rühma pilli tooriku modelleerimine näidise järgi, printimiseks salvestamine. Kodutööna oma pillirühma kohta esitluse koostamine 08.03 Iga rühma esitlus oma pillirühma kohta. Ajalugu, kasutus, levik. Väliskuju, tööpõhimõte. Tuntumad meistrid, mudelid. Ideed kursuse jooksul oma rühma pillide loomiseks. Ühe pilli detailsem kavand. Prinditud esipilliga tutvumine, detailsema kavandiga arvestamine, selle põhjal rühmaga modelleerimine. Kodutööna vaheesitlusslaidide kokkupanek 15.03 Putkevile ning kõrrepilli ühine valmistamine. Torupillirühmal põhjalikum kõrrepilli valmistus, teistel modelleerimine ning slaidide arutelu juhendajatega. Kodutööna pillide komplekti põhjenduste ja esialgsete jooniste loomine. 22.03 Pillikomplektide kavandite tutvustus rühmade kaupa klassi ees, arutelu kasutatavuse ja tehtavuse üle. Komplekti pillide loomise vastutuse jaotamine rühma liikmete vahel. Lihtsam sarv ja reasvile üksinda, torupill kolme peale, muidu paari peale komplekt. Ühtlasi kiirülevaade vaheesitluse punktidest ja esitlusplaanist. Reasvilerühmaga korrektse putkevile loomine Teistel rühmadel komplekti pillide modelleerimine juhendaja toel. Vahenädala esitlus 04.04 Vahenädala tagasiside muljete vahetamine. Sarverühmaga pasuna tooriku(te) lõhki ajamine ja õõnestamine, teistel pillide modelleerimine juhendaja toel Kodutööna detailne blogikirjeldus pilli loomisest käsitööriistadega 11.04 Iga rühm kirjeldab ja demonstreerib teistele oma pilli loomist käsitööriistadega, murekohti ja lahendusi, näitab selgituseks juurde kirjeldust blogis. Pillikomplektide loomine paaride kaupa, esimeste toorikute printimine. 18.04 17.00-18.45 Kullo pillitoa külastus. Tutvumine mitmesuguste pillidega. Kodutööna ajaveebipostitused meelde jäänud pillide ja nendega seotud muljete kohta. 25.04 Komplekti pillide modelleerimine ja prooviprintimine. Jooksvalt oma postituse näitamine ja kommenteerimine juhendajale. Pilliõpe valminud pillidel eraldi ruumis. Kodutööna kommenteeritud videopostitused pillide valmimise ning kavandite muutumise kohta. 02.05 Pillide modelleerimine, prooviprintimine ning mehhaaniline täiendamine. Pilliõpe valminud pillidel. Kodutööna kirjalik ülevaade valmivate pillikomplektide võimalikust kasutusest kooli muusikatundides. 09.05 Iga rühma esitlus oma rühma pillikomplektide võimalikust kasutusest muusikatundides - mis klassi, millise teema juures, milliste lauludega/meloodiatega koos. Võimalusel koos valminud pillide demonstratsiooniga. Pillide viimistlemine. Kodutööna portfoolio ja lõpuesitluse koostamine. 16.05 Lõpuesitluse kahekordne läbimäng. Vahepeal arutelu ning portfoolio ülevaatus. Esitlus Tundides osalemised koos valminud kodutöödega märgitakse tabelisse. Tagantjärele täitmiseks tuleb töö esitada juhendajale. Arvestuse saamiseks peab iga nädala lahter olema täidetud + rühmalt saadud semestri peale kokku nõusolek liikme töö piisavuse kohta.