PHP tutvustus. Tutvustavate ja harva muutuva teabega veebilehtede puhul saab hakkama, kui kord leheküljed valmis teha ning lugejate jaoks nähtavasse kohta välja riputada. Lehti annab illustreerida kõigega, mille näitamisega brauserid hakkama saavad, alates lihtsast alljoonimisest ja kirja värvi muutmisest kuni ilusate piltide ja videoteni välja. Veebiserver lihtsalt saadab kasutaja päringu peale andmeid välja ning kui lehe koostaja kavad ning brauseri võimalused kokku lähevad, siis peaks tulemus ilus ja kasulik olema. Andmete muutumisel tuleb lehtedesse muutused sisse viia. Ka kasutaja tegevusele annab brauseris reageerida. Javaskriptis on pea kõik programmeerimiskeelte juurde kuuluv vajalik olemas ning kasutaja andmete põhjal talle tulemusi arvutada pole tehnilise poole pealt kuigi suur probleem. Levinumad graafilised brauserid saavad selle keele käskude interpreteerimisega enamvähem rahuldavalt toime. Javaskript aga peab üldjuhul piirduma juba lehe avamisel kaasa tulnud (vajadusel kasutaja eest varjatud) andmetega. Ühelt kasutajalt teiseni selle abil naljalt midagi ei jõua. Samuti pole mõistlik Javaskripti kasutada juhul, kui ekraanile on vaja manada vaid pisikest, kasutaja poolt soovitud osa suurest andmehulgast. Standarditest hoolimata ei tööta Javaskript kõigis brauserites ühtmoodi ning mõnel pool puudub sootuks. Alternatiivina tuleb sel juhul lehed koostada serveris vastava programmi abil. Serveris lehtede koostamisega kaasneb hulgaliselt nii häid kui halbu omadusi. Head tulevad enamasti ühilduvuse ning andmevahetuse poolelt, halvaks saab pidada suuremaid nõudeid veebiserverile ja turvaprobleeme. Tehnilise poole pealt: staatilisi lehti näidates kopeeritakse nende sisu lihtsalt võrku, veebiserveris koostades aga käivitatakse iga lehe puhul programm, mille väljund saadetakse kasutaja brauserisse. Põhimõtteliselt saab selliseid programme kirjutada pea iga keele abil, mõnele keelele on lihtsalt loodud juurde vahendeid, mille abil veebile sobival kujul andmete loomist lihtsustada. Üheksakümnendate algul olid selle tarvis levinumateks keelteks C ja Perl, ajapikku on lisandunud hulga vahendeid ja teeke: Java servletid ja JSP, Javaskripti veebivahendid, Active Server Pages Visual Basicu baasil. PHP loomisel on kohe algusest lähtutud veebi vajadustest, keel ise sarnaneb mitmes mõttes Perliga. Väike näide Lihtsam tervitus selleks keeles oleks Leidub tegelikult ka veel kergem moodus andmete väljundisse saatmiseks. Kui on veebiserveris php-programmiks kuulutatud fail, mis sisaldab vaid tavalist (HTML) teksti ning kus pole koodiosa alguse märke, siis väljastatakse failis olev tekst lihtsalt väljundisse ilma mingit koodi käivitamata. Muutujad, sõned Tahtes andmeid vahepeal mälus hoida, tuleb kasutada muutujaid. Muutuja puhul antakse andmetele nimi (alljärgnevas näites s) ning edaspidi saab selle nime järgi taas sinna pandu kätte. Muutuja nime ees on dollarimärk $.
Muutujast võib väärtust küsida nii mitu korda kui soovid: Et PHP on mõeldud veebi tarbeks, kus tuleb mõnikord ka veidi pikemaid tekste koodist välja kirjutada, siis on siin võimalik kirjutada mitmerealist teksti ilma, et peaks selle jaoks erimärke kasutama. Nii tuleb aga teksti algusesse ja lõppu panna ülakomad. Tahtes aga sellise teksti sisse paigutada samuti ülakomasid kirjutada, tuleb nende ette panna langjoon \. Võrreldes teiste keeltega polegi selline mitmele reale kirjutamise võimalus päris tavapärane, kuid teeb veebilehtede loomise pikema teksti korral tuntavalt mugavamaks. All näites on väljatrükitav tekst pandud HTML-i pre-siltide vahele, et oleks ekraanil näha, kus reavahetused asuvad. Vaikimisi HTML-i lähtekoodis oleva teksti paigutus lehekülje välimust ei mõjuta, reavahetuseks on hoopis siltKui soovida muutuja väärtust teksti sisse paigutada, tuleb lihtsalt muutuja nimi koos enese ees oleva dollariga tekstis sobivale kohale panna. Tahtes aga loodavas lauses midagi arvutada, sel juhul on tarvis kasutada pikemat võimalust, kus tekst liidetakse mitmest osast kokku. Sidurdusmärk punkt ühendab tema mõlemal pool olevad andmed tekstidena kokku. Loomulikult annab ka tavalise muutuja väärtust sidurdamise abil lause keskele viia, kirjapilt oleks siis: $s="Ta oli kunagi ".$vanus." aastane"; Kui me ei soovi, et pärast muutuja väärtust tuleks lausesse tühik või muu sümbol, mille järgi intepretaator suudab otsustada, kus muutuja nimi lõpeb ning kust läheb edasi tavaline tekst, sellisel juhul tuleb dollari taga olev muutuja nimi panna loogeliste sulgude sisse. Sõltuvalt veebiserveri konfiguratsioonist võib PHP koodi alustamise/lõpetamise märke olla mitmesuguseid. Kui meie arendusvahend nõuab, et koostatav kood peab vastama XHTML- standardile (HTML-tekst, mis vastab XML-i nõuetele), sellisel juhul loetakse tekst "