ProgeTiigri õppematerjal
Serveripoolsete veebirakenduste koostamine
Jaagup Kippar
2013
Sisukord
Sissejuhatus 4
Algus 5
Tutvustav veebileht 5
PHP algus 6
Ülesandeid 6
Muutuja, tingimuslause 6
Ülesandeid 7
Kellaaeg 7
Ülesandeid 8
Tollikalkulaator 8
Ülesandeid 10
Ostusumma arvutamine 10
Valik rippmenüüst 11
Ülesandeid 12
Andmed massiivist 12
Ülesandeid 14
Mobiilimalli järgi veebilehestik 14
Üksiku teate lugemine 14
Valmis kujundusmall mobiilile 15
Ülesandeid 21
Andmebaasitabeli veebiväljund 22
SQL 22
Tabeli sisu vaatamine 24
Ülesandeid 26
Ülesandeid 29
Andmete lisamine ja kustutamine 30
Ülesandeid 34
Andmete muutmine, laulude lehestik 35
Uue laulu lisamine 36
Ülesandeid 37
Lauludele punktide lisamine 37
Ülesandeid 39
Laulude peitmine ja avalikustamine 39
Ülesandeid 44
Kommenteerimine 44
Ülesandeid 47
Haldus laulude kaupa 47
Ülesandeid 52
Jalgrattaeksami haldamise rakendus 53
Kavandamine 53
Jalgrattaeksami üldkirjeldus 53
Kasutajalood 54
Rakenduse lehed 54
Lehtede joonised 55
Andmebaasiskeem 58
Rakenduse käiguks tarvilikud SQL-laused. 58
Veebilehtede loomine 59
konf.php 60
registreerimine.php 60
teooriaeksam.php 61
slaalom.php 62
ringtee.php 63
t2nav.php 64
lubadeleht.php 65
lubadeleht.php ilusamalt 67
Oma lahenduse loomise ülesanded 68
Kohviautomaat 69
Viljaladu 69
Toolivahendus 69
Autoveod 70
Arvutikomplektid 70
Hirmude maja 70
Aknaruloode tootmine 70
Tantsuvõistlus 71
Suusahüppevõistlus 71
Sissejuhatus
Märgatav osa tänapäevastest arvutirakendustest töötab veebis. Mõned neist kasutavad
veebiühendust vaid lehe kohale tõmbamiseks ning edasine töö käib kliendi arvutis või
mobiilseadmes. Sellisel juhul piisab veebiserveriks lihtsast failide laust, kust need
küsimise peale siis kasutaja arvutisse saadetakse. Kui aga soovitakse rakenduses loodud
andmeid mõne teise arvutiga vahetada, siis peab veebiserver veidi targem olema.
Vahetamist on tarvis teisele kasutajale andmete näitamiseks, samuti kui soovitakse ise
oma töö talletada ja hiljem teises arvutis edasi teha. Suuremate andmekoguste
edasikandmise tarbeks on olemas ka mälupulgad ja muud salvestusseadmed. Kuni aga õnnestub
sekundite jooksul veebi kaudu andmed sobivasse kohta saada, siis see on päris mugav.
Veebilehtedele sai serveripoolset tarkust jagada juba 1990ndate algul. CGI-nimelise
liidese kaudu võib igas programmeerimiskeeles kirjutatud programm saada veebist andmeid
ning saata oma tulemuse kasutajale. Nõnda olid algselt veebilehedki kirjutatud C-s,
Pascalis, PERLis ja muudes parasjagu levinud keeltes. Veebi levides asuti
programmeerimiskeeltele veebisõbralikke täiendusi looma ning veebi jaoks suisa eraldi
keeli ja tehnoloogiaid kokku panema. Üheks esimeseks selliseks sai ka PHP, mille põhjal
siinne õpik koostatud. PHPd kasutatakse pigem väikeste ja keskmise suurustega veebide
loomisel ning Eestis töötavate veebide üldarvust on vähemalt kaks kolmandikku PHPga
seotud - olgu siis otse selle keele abil tehtud või kasutatud mõnd raamistikku, mis PHPle
tugineb. Suuremate veebide loomise puhul konkureerivad tehnoloogiatena Java J2EE koos
Servlettide ja JSP-lehtedega ning Microsoft .NETi alla kuuluv ASP.NET raamistik. Kuid ka
PHP juurde on loodud vahendeid, mis aitavad lahendustel töötada tuhandete kasutajate ja
sadade üheaegsete päringutega.
Veebisisendi ja -väljundiga programmidel on aga mõned eripärad. Olenevalt rakendusest,
kuid küllalt sageli tuleb väljastada suures koguses muutumatut HTML-teksti ning sinna
vahele vaid üksikud kohad, mis programmiga muuta vaja. Teiseks probleemiks
veebirakenduste juures on, et kunagi ei saa usaldada sisendit kasutajalt – üle veebi võib
tulla ligi suvaline häkker ning otsisõna asemele panna teele näiteks mõne videofilmi sisu
binaarkujul. Sekelduste vältimiseks on seetõttu kasulik lisada sisendile piiranguid ja
kontrolle.
Algus
Vahepealsetest keerdkäikudest hoolimata paistab, et veebi koostamisel langeb põhirõhk
lähiaastatel ikka HTMLi, sinna juurde kuuluva CSSi ja Javaskripti peale. HTMLi
kirjutamise ning sealtkaudu saadavate andmetega saab PHP igati mugavasti hakkama.
Seetõttu alustamegi õppematerjali lihtsa veebilehe loomisega ning vaikselt lisame sinna
programmeerimisvõimalusi.
Tutvustav veebileht
HTML-faili tüübiks on tekstifail. See tähendab, et see fail võib sisaldada ainult teksti
või muid ekraanil nähtavaid sümboleid. Tavalise tekstina olev osa paistab jutuna
kasutajatele. Teksti osade eristamiseks aga saab teksti sisse panna < ja > märkide vahele
HTMLi märgendeid, millega veebilehitsejat juhatada ja dokumendi struktuuri märkida.
Veebilehe esmaseks struktuuriks on deklaratsioon (doctype), HTML-dokument ise - mis jääb
märgendite ja vahele. Ning dokument jaguneb päiseks (head) ning sisuosaks
(body). Esimeses neist on andmed dokumendi kohta - kes tegi, millal tegi, kui kaua
kehtib, märksõnad, lühikirjeldus jm. Sisuosas (body) olev tekst on üldiselt vaatajale
nähtav - välja arvatud märgendite nimed, millega teksti juhitakse.
Head-osas paiknev title on näha veebilehitseja tiitliribal. Kui korraga avatud palju
lehti, siis selle järgi saab vaadata, millist lehte parajasti näha soovitakse.
Sisus võib teksti jagada lõikudesse div-märgendite abil. Reavahetust tähistab .
Pealkirja märkimiseks sobivad
koos lõpuga
ning
ja
. Sügavama
struktuuri puhul ka suuremate numbritega pealkirjad.
Loetelu piiritleb
ja
(unordered list). Iga loeteluelemendi ümber tuleb
ja
. Selliste vahenditega saabki lihtsa veebilehe kokku.
Jaagupi leht
Jaagup
Sündis 03. mail 1976
Tallinnas. Kasvas Mustamäel.
Huvialad
Kandlemäng
Jalgrattasõit
Veebileht nähtuna brauseriaknas:
PHP algus
Eelnev leht saadeti serverist veebilehitsejasse samal kujul nagu ta faillina oli
salvestatud. Serveripoolse rakenduse korral aga pannakse failis olev kood enne käima ning
siis saadetakse töö tulemus brauserisse. PHP puhul tuleb käivitatav kood panna
algustähise vahele. Käsklus echo trükib tulemuse ekraanile
Arvutus:
Väljund lehel
Arvutus: 5
Ülesandeid
* Hangi või tee selgeks enesele võimalus PHP-võimelises veebiserveris veebilehtede
loomiseks. Windows-masinas sobib näiteks XAMPP või WAMP-nimeline komplekt.
* Koosta tervitav leht ja vaata seda veebiserveri kaudu
* Muuda lehe sisu ning uuendusnupu vajutuse järel veendu muutuse kajastumises ka
veebilehitsejas.
* Käivita konspektis olnud näide kahe arvu liitmise kohta.
* Muuda arve ja tehet, kontrolli tulemusi.
Muutuja, tingimuslause
Programmeerimiskeeltes on levinud võimalus andmeid muutuja ehk märksõna alla meelde
jätta. PHPs algavad muutujate nimed dollarimärgiga. See võimaldab neid hiljem vabamalt
teksti sisse panna. Lõik
$eesnimi="Juku";
echo "Tere, $eesnimi!";
trükib aimatavalt välja ”Tere, Juku”. Samuti siis
$eesnimi="Juku";
echo "$eesnimi tuli hommikul kooli. ";
teatab, kes hommikul kooli tuli. Reavahetus lause lõpus hoolitseb, et järgnevat
juttu alataks järgmiselt realt.
Valiku jaoks on käsklus if. Tingimus pannakse ümarsulgude sisse. Kui tingimus vastab
tõele (praegusel juhul kinganumber on väiksem kui nelikümmend), siis täidetakse
järgnevate looksulgude vahele paigutatud plokk. Sama lugu ka alumise tingimusega.
";
$kinganumber=37;
if($kinganumber<40){
echo "$eesnimi saab veel lasteosakonnast kingi ";
}
if($kinganumber>45){
echo "Kodanik $eesnimi kingad sobivad naelakastideks.";
}
?>
Väljund ekraanil:
Juku tuli hommikul kooli.
Juku saab veel lasteosakonnast kingi
Ülesandeid
Lisa muutuja perekonnanime tarbeks. Anna sinna väärtus ja kasuta seda lausetes.
Koosta eraldi leht, kus kirjas temperatuur. Väljasta, kas vesi on sellel temperatuuril
vedel või muutub jääks.
Kellaaeg
Igal lehe avamisel näitamine on kindel kontroll selle kohta, et veebiserveris lehe
loomiseks midagi toimub. Kuna samast serverist võidakse lehti vaadata mitmelt poolt, siis
on tarvilik teada anda, millise ajavööndi kellaaega soovitakse. Edasi juba käsklus date
annab soovitud tulemuse. Sulgudes olevad tähed näitavad, kuidas kellaaega vormistada.
Tekst ikka jutumärkide vahel. Suur H palub tunde näidata 24-tunni süsteemis, i tähendab
minuteid ning s sekundeid. Koolonid seal vahel trükitakse lihtsalt välja.
Kellaleht
Kellaaeg
Väljund:
18:31:39
Ülesandeid
Näita kellaajast vaid tunde ja minuteid
Näita välja kuupäev. Y tähistab aastat, m kuud ning d päeva.
Tollikalkulaator
Nagu arvuti sõnastki välja lugeda võib, on arvutamine selle masina juures tähtis
ülesanne. Vahel saab arvutada olemasolevate andmete põhjal. Küllalt sageli aga on vaja
kasutajalt algandmete määramiseks sisestust. Andmete sisestamiseks on veebilehe jaoks
olemas vorm ehk sisestuselementide komplekt. Form-elemendi action-atribuudina määratakse,
kuhu aadressile andmed töötlemiseks saadetakse. Kui sihtkohaks on küsimärk, siis tuleb
sisestus samale aadressile, kus vormgi avanes.
Arvutamine
Tollikalkulaator
Andmete kasutamiseks tuleb nad kinni püüda. Muutuja $_REQUEST kaudu saab vormi sisestatud
väärtused kätte.
echo $_REQUEST["tollid"]*2.54;
korrutab saabunud tollide arvu 2,54ga ning väljastab tulemuse sentimeetrites.
Arvutamine
Tollikalkulaator
Tulemus näha pildina:
Eelmine näide oli küll võimalikult lihtne, aga mõnigate puudustega. Lehe avamisel ilmub
sinna salapärane ümmargune null. Vastavalt serveri seadetele raskemal juhul isegi
veateade andmete puudumise kohta. Seega on hea leht viisakamaks teha. Aitab järgmine lõik:
if(empty($_REQUEST["tollid"])){
echo "Ootan sisestust.";
} else {
echo $_REQUEST["tollid"]." tolli on ".
($_REQUEST["tollid"]*2.54)." cm.";
}
Inimkeelne tõlge. Kui saabuvaid tolle pole, siis trükitakse, et "Ootan sisestust.". Muul
juhul trükitakse, et mitu tolli on mitu sentimeetrit. Kusjuures empty on selline käsklus,
mis loeb tühjaks nii parameetri täieliku puudumise (näiteks lehe esmakordsel avamisel,
kus keegi ei teagi tolle sisestada) kui lihtsalt tühjaks jäänud teksti (mis juhtub siis,
kui vajutada OK-nupule ilma tollide arvu sisestamata). Leht tervikuna.
Arvutamine
Tollikalkulaator
Vastuses siis kõigepealt oodatakse sisestust.
Hiljem antakse viisakas vastus.
Ülesandeid
Koosta kalkulaator sentimeetritest tollide arvutamiseks. Jagamismärgiks on kaldkriips /.
Koosta kalkulaator, kus sisestus on meetrites. Väljastatakse, mitu kilomeetrit see on,
mitu detsimeetrit, mitu sentimeetrit ning mitu millimeetrit see on.
Ostusumma arvutamine
Sisestatavaid väärtusi võib olla mitu. Nende kättesaamiseks tuleb nad panna eri nimedega
tekstiväljadesse. Järgnevas näites on ühe välja nimeks hind ja teise nimeks kogus. Neid
kahte korrutades saadakse kokku ostusumma.
Arvutamine
Summa kalkulaator
Valik rippmenüüst
Tekstiväli on sisestuseks mugav teha. Kuna aga kasutaja pääseb sinna kõike sisestama,
siis võib kergesti sisse sattuda ka sobimatut teksti. Kasutajale piiratud arvu valikute
andmiseks sobib rippmenüü. Rippmenüü loob element tüübist select. Elemendi nime järgi
saab endiselt PHP kaudu kasutaja sisestuse kätte.
Atribuudi value juurde kirjutatud väärtus läheb serverisse edasiseks töötluseks, tekst
enne option-elemendi lõppu jääb näha kasutajale oma valiku tegemisel. Allpool saab
arvutada endist moodi.
Arvutamine
Summa kalkulaator
Tulemus lehel:
Ülesandeid
Pane näide tööle
Muuda tooteid ja hindu, katseta tulemust.
Loo toodetest kaks rippmenüüd eri nimedega. Näita, kui suur summa tuleb kummagi toote
kohta eraldi ning kui palju kahe toote peale kokku.
Andmed massiivist
Paar harva muutuvat väärtust on hea veebilehe sisse kirjutada. Kui aga andmeid rohkem,
neid kasutatakse mitmes kohas või nad kipuvad sageli muutuma, siis on tavaline, et
andmete kirjapaneku ja kasutamise kohad erinevad. Andmed on mugav kirja panna eraldi
andmebaasi või eraldi faili. Et seda pole veel õpitud, siis piirdume ühise massiiviga,
mida ka vajadusel mitmel pool kasutada saab.
Massiivi loomiseks sobib käsklus array(). Edasi võib sinna ükshaaval andmed sisse panna.
PHP lubab massiivi võtmena kasutada ka teksti. Kui kirjutatakse $kaubad["vorst"]="2.50",
siis muutujaks on $kaubad, võtmeks "vorst" ning väärtuseks "2.50".
$kaubad=array();
$kaubad["vorst"]="2.50";
$kaubad["juust"]="3.00";
$kaubad["kartul"]="0.45";
Pärast võimalik tsükliga andmed läbi käia. Käsk foreach võtab ükshaaval ette kõik võtme
ja väärtuse paarid (mis siinsel juhul on $nimetus ja $hind) ning lubab nendega tsükli
keha sees (ehk looksulgude vahel) toimetada. Tulemusena trükitakse välja kõik valikud
nõnda, et nimetused jäävad kasutajale silma ette valida. Hinnad aga saadetakse pärast
valiku tegemist ning sisestusnupule vajutamist serverisse.
foreach($kaubad as $nimetus => $hind){
echo "";
}
Serveris tulemuse kokku arvutamine käib ikka endisel moel.
Arvutamine
Summa kalkulaator
Ülesandeid
Pane näide tööle, muuda andmeid, kontrolli tulemust.
Pane lehele kaks valikupaari kaupade ja koguste tarbeks. Näita kummagi paari tarbeks
summa eraldi ning lõppu kogusumma.
Koosta massiiv, mille võtmeteks on liini bussipeatuste kaugused algpeatusest ning
väärtusteks vastavate bussipeatuste nimed. Koosta samade andmetega kaks eri nimedega
rippmenüüd. Kasutaja valib kaks peatust, talle teatatakse, kui suur on nende peatuste
vahe kilomeetrites.
Lisaks eelmisele on kolmandas rippmenüüs valik, kas tegemist on tava-, kiir- või
ekspressliiniga. Peidetud väärtustena kuuluvad sinna juurde kilomeetrihinnad.
Arvestatakse kokku sõidu maksumus.
Mobiilimalli järgi veebilehestik
Nähtud käskude järgi veebilehe sisu kokkupanekuga saab üsna varsti hakkama. Põhjalikum
kujundamine aga nõuab sageli suuremat süvenemist, et taustade värvid ja piltide laiused
ilusti paika saaks. Kui tahta "oma ja head" kujundust saada, siis tuleb see tee ikka läbi
käia. Vahel aga on mugav end võõraste sulgedega ehtida ning kasutada mõnd juba
olemasolevat kujunduspõhja. Märksõna "HTML template" või "CSS template" alt võib neid
veebist hulgem leida ning mõndagi neist lubatakse vabalt kasutada.
Üksiku teate lugemine
Veebilehestikus on sisu ikka mitme lehe jagu. Kujundus aga võiks kokkukuuluvatel lehtedel
ühesugune või vähemasti sarnane olla. Enne suurema lehtedeploki ühendamist vaatame näidet
kahe failiga. Ühes neist lihtsalt paljas teade, mis tahetakse vajalikult lehele kuvada.
Teine mõninga kujundusega leht, kuhu siis teade sobivasse kohta sisse loetakse.
Teatefailis teade spordipäeva kohta:
teade.txt
Spordipäeva tõttu sel esmaspäeval tavalisi tunde ei toimu.
Kõik õpilased kohtuvad hommikul kell 9 palliplatsil.
Sisse lugeval lehel tavalise veebilehestiku andmed, lõpus lihtsalt require-käsklus
soovitud teate sisse võtmiseks.
Fail:
sisselugemine.php
Tunniplaani leht
Esmaspäev
Matemaatika
Ajalugu
Laulmine
Leht paistab lehitsejas välja järgmiselt.
Nii on mugav vajalikku teadet lihtsalt tekstifaili kirjutada. Ning teate näitamiseks
mõeldud lehed teavad, kust seda näha saab.
Valmis kujundusmall mobiilile
Kui omal kujundamise soont ei ole või lihtsalt tahtmine viisaka välimusega lehestik
kiiresti üles saada, siis tasub ette võtta mõni valmis kujundusmall. Näitena võeti
Gringo-nimeline mobiililehestiku põhi.
http://mobifreaks.com/free-mobile-website-templates/gringo-mobi-free-mobile-website-templa
te/
Tutvumiseks saab lehestiku lahti pakkida ning tema näitfaili töötamist imetleda.
Oma tunniplaanirakenduse tarbeks teeme avalehest koopia ning kujundame sellest esmaspäeva
tundide lehekülje, paigutades ülaserva viited ka teiste päevade jaoks mõeldud failidele.
blankett.html
Tunniplaan
Kujundusfailist jätame alles vaid lõigud, mis on vajalikud ühe päeva blanketti alles
jäänud elementide tarbeks.
kujundus.css
@charset "utf-8";
/* CSS Document */
body{
background:#ffffff;
font-family:Arial, Helvetica, sans-serif;
margin:0;
padding:0;
}
#header{
margin:0 auto;
}
.nav{
font-size:14px;
background:#2d2d2d;
-moz-border-bottom-left-radius:6px;
-webkit-border-bottom-left-radius:6px;
border-bottom-left-radius:6px;
-moz-border-bottom-right-radius:6px;
-webkit-border-bottom-right-radius:6px;
border-bottom-right-radius:6px;
margin:0 5px;
}
.nav ul{
list-style-type:none;
margin:0;
padding:0;
}
.nav ul li{
display:inline;
margin:0;
padding:0;
}
.nav ul li:first-child{
margin:0 0 0 5px;
}
.nav ul li:last-child{
margin:0 5px 0 0;
}
.nav ul li a{
display:inline-block;
color:#f2f2f2;
padding:10px;
text-decoration:none;
}
.nav ul li a:hover{
color:#565656;
}
h2{
font-size:16px;
font-weight:bold;
color:#9b9b9b;
border:#aaaaaa 1px dashed;
padding:5px;
margin:0 5px;
}
p{
text-align:left;
font-size:12px;
color:#2d2d2d;
margin:5px;
padding:0;
line-height:20px;
}
p a{
color:#3c9ddb;
text-decoration:none;
}
p a:hover{
color:#4d4444;
}
.nav2{
font-size:14px;
background:#2d2d2d;
-moz-border-top-left-radius:6px;
-webkit-border-top-left-radius:6px;
border-top-left-radius:6px;
-moz-border-top-right-radius:6px;
-webkit-border-top-right-radius:6px;
border-top-right-radius:6px;
margin:0 5px;
}
.nav2 p{
text-align:center;
color:#f2f2f2;
margin:0 5px;
padding:5px 0;
}
.nav2 p a{
display:inline-block;
color:#88aa00;
padding:5px;
text-decoration:none;
}
.nav2 p a:hover{
color:#565656;
}
.clear{
clear:both;
}
Need omavahel ühendatuna kuvavad välja ühe päeva jaoks kujundatud lehekülje.
Lehstiku juures soovime, et lehed oleksid sarnase kujundusega, kuid iga päeva leht eraldi
sellele päevale vastava sisuga. Korduvad osad eraldame päisesse ja jalusesse, igale
päevale vastava osa selle nädalapäeva nimelisse faili. Kõigepealt päisefail. Sinna jääb
siis dokumendi algus, päiseosa ning menüüviited.
p2is.php
Tunniplaan
Edasi juba andmelehed päevade kaupa. Ülalt loetakse sisse päisefail, alt jalusefail.
esmaspaev.php
Esmaspäev
Matemaatika
Ajalugu
Laulmine
teisipaev.php
Teisipäev
Emakeel
Matemaatika
Tööõpetus
kolmapaev.php
Kolmapäev
Matemaatika
Emakeel
Kehaline kasvatus
neljapaev.php
Neljapäev
Emakeel
Ajalugu
Matemaatika
reede.php
Reede
Laulmine
Ajalugu
Tulemusena saab liigelda päevade lehtede vahel ning ühtsena kujundatud lehestikku
kasutada.
Ülesandeid
Koosta eraldi tekstifail teate jaoks ning tekstifail lehe tegija nimega. Loo uus
veebileht, kus ülal on pealkiri "Värske teade", lehe keskel failist sisseloetud teade ise
ning all paremal lehe tegija sisseloetud andmed.
Otsi veebist mõni valmiskujundusega lehemall. Pane oma masinasse/serverisse tööle.
Kujunda leht ühe anekdoodi näitamiseks. Pane lehe külge menüü viitega mitmele (veel
olematule) anektoodilehele. Jaga eraldi failidesse päiseosa, sisu ja jalus. Loo mitme
nalja jaoks eraldi sisu. Kujunda kokku ühiseks lehestikuks.
Andmebaasitabeli veebiväljund
Kord valmis tehtud veebilehti saab mugavasti veebist pärast vaadata. Kui aga tahta
lehtede sisu vahetevahel muuta, või siis vastavalt kasutaja soovidele mitmesuguses
järjestuses või moel kuvada - sellisel puhul aitavad andmebaaside võimalused lehestiku
loomisele märgatavalt kaasa.
Enamikes andmebaasides paiknevad andmed relatsiooniliselt ehk tabelite kujul. Lihtsamal
juhul on veebirakenduse juures tegemist ühe andmetabeliga. PHPga koos kasutatakse sageli
MySQLi nimelist andmebaasiprogrammi, sest nad on mõeldud suhteliselt sarnasele
sihtgrupile. Kokku mõned gigabaidid andmeid salvestatuna ning mõned päringud sekundis on
süsteemile üldiselt jõukohased. Mahtude kasvamisel kordades aga tasub juba põhjalikuma
serveri optimeerimise või muude vahendite peale mõelda.
Harjutamiseks saab serveri mugavasti püsti WAMP või XAMPP-nimelise komplekti abil.
Andmebaasi kasutajaliidese eest aitab sealjuures hoolitseda PhpMyAdmin. Samas enamasti
võimalik suhtlus ka käsurealt.
SQL
Andmebaasiga suhtlemiseks kasutatakse SQL-keelt. Selles leiduvad käsud andmetabelite
loomiseks, sinna andmete lisamiseks, andmete küsimiseks, muutmiseks ja kustutamiseks.
Tabeli loomiseks käsklus CREATE TABLE. Käsu nimele järgneb tabeli nimi (praegusel juhul
lehed). Ning siis sulgudes komadega eraldatuna tulpade nimed ning nende parameetrid. Iga
tabeli esimeseks tulbaks on üldjuhul id - identifikaator, mille abil hiljem ridu eristada
ja neile viidata. Parameetrid võivad lihtsamate rakenduste puhul enamasti samaks jääda.
Selgitused:
INT - täisarv
NOT NULL - väärtus ei tohi puududa
AUTO_INCREMENT - server arvutab lisamisel ise juurde sobiva seni veel kasutamata väärtuse
PRIMARY KEY - selle tulba väärtust kasutatakse edaspidi tabeli vastavale reale viitamisel
(näiteks muutmise või kustutamise juures).
Tulp pealkiri siin näites tüübiga VARCHAR(50) ehk siis tekst pikkusega kuni 50 tähte.
Sisu tüübiks TEXT, mis tähendab, et pikkust ei piirata.
Kokku siis lause järgmine, mis tasub valmis kirjutada ning MySQLi käsuviibale või
PHPMyAdmini aknasse kopeerida:
CREATE TABLE lehed(
id INT NOT NULL AUTO_INCREMENT PRIMARY KEY,
pealkiri VARCHAR(50),
sisu TEXT
);
Kui vastuseks tuli Query OK, siis järelikult ettevõtmine õnnestus. Muidu tuleb veateateid
uurida ja uuesti proovida.
Andmete lisamiseks on loodud käsklus INSERT INTO. Järgneb tabeli nimi, siis sulgudes
tulpade nimed, kuhu lisatavad andmed tulevad. Edasi sõna VALUES ning sulgude sisse
komadega eraldatult igale tulbale vastav väärtus. Tekstilised andmed paigutatakse
ülakomade vahele.
INSERT INTO lehed (pealkiri, sisu) VALUES ('Ilmateade', 'Kuiv ilm');
Tahtes rohkem andmeid lisada, tuleb INSERT lauset lihtsalt mitu korda käivitada, igal
korral eraldi andmed sisse pannes.
mysql> INSERT INTO lehed (pealkiri, sisu) VALUES ('Korvpall', 'Treening reedel kell 18');
Query OK, 1 row affected (0.00 sec)
Kui mõned sees, siis on hea vaadata ja kontrollida, et mis sinna täpsemalt sai. Andmete
küsimiseks on SQLis loodud käsklus SELECT. Tärn tähendab, et kuvatakse kõikide
olemasolevate tulpade andmed. Sõnale FROM järgneb tabeli nimi ning käsu lõppu
käivitamiseks semikoolon. Lehtede tabeli sisu tuleb siis välja järgnevalt.
mysql> SELECT * FROM lehed;
+----+-----------+-------------------------+
| id | pealkiri | sisu |
+----+-----------+-------------------------+
| 1 | Ilmateade | Kuiv ilm |
| 2 | Korvpall | Treening reedel kell 18 |
+----+-----------+-------------------------+
2 rows in set (0.00 sec)
Nagu näha, id-väärtused on automaatselt ise pandud, kuna vastaval tulbal on juures omadus
AUTO_INCREMENT.
Tahtes andmeid veel juurde panna, tuleb taas käivitada INSERT-lause sobivate andmetega.
Teksti sisestamisele vastab kõige korrasoleku puhul MySQL taas "Query OK", lisades sinna
vahel ka mõjutatud ridade arvu ja kulunud aja - tähtis pigem suuremate andmestike korral.
mysql> INSERT INTO lehed (pealkiri, sisu) VALUES ('Matemaatika', 'Homme tunnikontroll');
Query OK, 1 row affected (0.00 sec)
SQLi selecti abil saab andmeid kergesti sobivas järjekorras ja kujul välja küsida. Kui
lause lõppu lisatakse ORDER BY koos vastava tulba nimega, siis tulevad andmed välja selle
tulba järgi tähestiku järjekorda panduna (kui vastav tulp oli tekstitulp).
mysql> SELECT * FROM lehed ORDER BY sisu;
+----+-------------+-------------------------+
| id | pealkiri | sisu |
+----+-------------+-------------------------+
| 3 | Matemaatika | Homme tunnikontroll |
| 1 | Ilmateade | Kuiv ilm |
| 2 | Korvpall | Treening reedel kell 18 |
+----+-------------+-------------------------+
3 rows in set (0.00 sec)
Saab küsida ka ainult ühe rea väärtusi:
mysql> SELECT pealkiri, sisu FROM lehed WHERE id=3;
+-------------+---------------------+
| pealkiri | sisu |
+-------------+---------------------+
| Matemaatika | Homme tunnikontroll |
+-------------+---------------------+
Kui leitakse, et rida pole enam vajalik, siis selle kustutamiseks sobib käsklus DELETE,
kus soovitavalt id järgi määratakse ära, milline rida kustutada.
mysql> DELETE FROM lehed WHERE id=3;
Query OK, 1 row affected (0.00 sec)
Uue SELECT-päringuga saab kontrollida, mis siis sinna tegelikult alles jäi. Kui nüüd
juhtutaks INSERT-lausega taas andmeid lisama, siis sellele reale enam id väärtust 3 välja
ei antaks - välistamaks näiteks olukorda, kus vanale teatele pandud kommentaarid satuksid
uue külge. Primaarvõtmetulba id väärtuseks tuleks uue rea lisamisel vähemasti 4.
mysql> SELECT * FROM lehed;
+----+-----------+-------------------------+
| id | pealkiri | sisu |
+----+-----------+-------------------------+
| 1 | Ilmateade | Kuiv ilm |
| 2 | Korvpall | Treening reedel kell 18 |
+----+-----------+-------------------------+
Ülesandeid
Tee näide läbi, lisa veel mõned read ja kustuta neid.
Loo tabel kassid tulpadega id, kassinimi, toon
Lisa paar kassi
Väljasta kassid
Väljasta kassid toonide järjekorras
Kustuta üks kass
Tabeli sisu vaatamine
Andmebaasitabelis kannatab andmeid hoida ning SQL-käskude või mõne haldusliidese kaudu
saab neid ka sinna lisada või sealt vaadata. Tavakasutaja aga eeldab, et ta näeb või
sisestab veebilehitseja aknast just seda mis talle vaja ning ei taha ega jõua end
koormata mitmesuguste tehniliste trikkidega. Veebirakenduse loojate üks tähtis ülesanne
ongi andmed sobival kujul kasutajale ette näidata ning samuti veebilehtedel tehtud
muutused pärast tabelites järgmiste kasutuskordade tarbeks talletada.
Sarnaselt kui ise SQL-käsklusi andmebaasi käsureale kirjutades õnnestub andmeid lisada ja
küsida, saab ka PHP andmebaasiga SQL-käskude kaudu sidet pidada. Üheks võimaluseks käske
veebilehe koodist andmebaasini vahendada on teek nimega MySQL Improved. Nii nagu käsitsi
andmebaasiga suheldes peab teadma, kus masinas baas asub, millise kasutajanime ja
parooliga sinna ligi pääseb ning millise nimega baasiga on tegemist - samad andmed vaja
teada ka PHP poolt ühendust luues. Kui PHP ja MySQL asuvad samas masinas, siis sobib
baasiserveri nimeks localhost. Siin näites pruugin kasutajanimeks ja parooliks juku ning
kala. Ja baasi nimeks siin jukubaas2. Eks oma lahendust luues tule siis need väärtused
sisse kirjutada, mis parajasti pruukida on või teenusepakkujalt antakse. XAMPP vaikimisi
seadete korral sobib näiteks serveriks "localhost", kasutajaks "root", parooliks tühi
tekst "" ning katsetada saab baasis nimega "test". Avalikuks väljapanekuks pole selline
komplekt küll viisakas, aga oma arvutis toimetamiseks käib küll.
Edasi tuleb andmete kättesaamiseks mitu sammu ette võtta. Mõne vahendiga saab veidi
lihtsamalt, aga MySQL Improved teegi eeliseks on, et kui andmed viisakalt ette valmistada
ning andmete SQL-käskudesse panekuks kasutada eelkompileeritud käsklusi (prepared
statement), siis pole karta, et pahatahtlikke sisestuste abil veebilehtedelt saaks
suuremat kurja teha. Muidu on aastaid olnud probleemiks, et kavalad veebilehtedel sisse
kirjutatud laused võivad serveris käima minna ning pahandust tekitada. Lihtsamal juhul
oma rakenduse andmeid kustutades või muutes, kuid keerukamatel juhtudel võivad löögi alla
sattuda ka teiste rakenduste andmed või lausa välised serverid, kui kord sisse murtud
masinat edasiste rünnakute alusena kasutatakse. Seetõttu siis siin matejalis andmete
vahendajaks MySQL Improved tüüpi objekt, mida luuakse käsuga new mysqli ja antakse
vajalikud ühendumisparameetrid kaasa.
Järgneva prepare-lausega palutakse $yhendus-nimelises muutuja kaudu kättesaadaval
mysqli-objektil ette valmistada SQL-lause lehtede andmetabelist id, pealkirja ja sisu
küsimiseks. Edasine bind_result määrab, kuhu muutujatesse saadud andmed pannakse.
Andmebaasiga suhtlevad vahendid tehakse nõnda, et nad suudaksid toimida ka väga suurte
andmekoguste korral ning ei loeks ilmaasjata suuremat kogust väärtusi mällu. Näiteks
miljon rida on andmebaasis hoidmise jaoks täiesti kõlbulik kogus. Korraga mällu lugemisel
võtab miljon kirjet aga hulga megabaite ning sealt hiljem midagi vajalikku kätte saada
võib tülikas olla.
Edasi tulev execute() paneb käskluse baasis käima. Õnnetusena ei hoiatata, kui see lause
unustatakse, aga lihtsalt andmeid ei saa kätte.
Vahepeal on mõningane osa HTML-i lehe kujunduse kuvamiseks. Baasis tulevate andmetega
hakatakse tegelema siis, kui saabub tsükkel while($kask->fetch()). Iga fetch-käsklus
tõstab päringu vastuste juurest ühe rea bind_param-käsuga määratud muutujatesse ning
nendega võib tsüklikringi jooksul vajalikud toimetused ette võtta. Nõnda on korraga
muutujate kaudu mälus vaid ühe andmerea ehk lehe andmed ning rakendus ei võta serveri
mälu kuigivõrd. Praegu trükitakse pealkiri lihtsalt
ja
vahele ning näidatakse
seetõttu suurema ja rasvasena välja. Sisu tuleb tavalise lõigu ehk div-ina. Käsk
htmlspecialchars aitab hoolitseda, et kogemata andmete hulka sattunud erisümbolid
(peamiselt < ja >) ei tekitaks lehe ülesehituse juures segadust.
Lehe väljastuse lõppemisel on viisakas andmebaasiühendus kinni panna.
Lehti väljastav kood tervikuna:
prepare("SELECT id, pealkiri, sisu FROM lehed");
$kask->bind_result($id, $pealkiri, $sisu);
$kask->execute();
?>
Teated lehel
Teadete loetelu
fetch()){
echo "
".htmlspecialchars($pealkiri)."
";
echo "
".htmlspecialchars($sisu)."
";
}
?>
close();
?>
Ning pilt valminud veebilehest:
Ülesandeid
Tee näide läbi
Loo/otsi üles tabel kassid (id, kassinimi, toon). Näita kasside andmed veebilehele.
Pane kasside toonideks inglisekeelsed värvinimetused
Näita iga kass lehel vastavat värvi.
Teadete valik
Mõnekümne kassi andmed mahuvad ühele lehele ära. Aga seda vaid juhul, kui näidatakse vaid
kassi nime ja värvi. Kui juba lisada omaniku andmed ning veidigi suurem kassi pilt, siis
veidigi väiksema ekraani peal on mugav juba kasse ühekaupa vaadata. Järgnevalt uurimegi,
kuidas selliseid lehti koostada, kus võimalik tabeli ühe rea andmeid eraldi välja tuua.
Üsna mugav on lehele andmeid saata aadressiriba kaudu. Kui kirjutan failinimele taha
küsimärgi ning sinna taha id=2 ehk siis nt. teadetevalik.php?id=2 , siis selle väärtuse 2
saan programmis küsida muutujast $_REQUEST["id"]. Või kui tahan kontrollida, kas
failinime järel saadeti parameeter nimega id, siis kontrollin
if(isSet($_REQUEST["id"]))
Nõnda ka järgmises lõigus. Kui parameeter saadeti, siis järelikult soovitakse vaadata ühe
konkreetse lehe andmeid, mida id näitab. Kui aga parameetrit pole, siis inimene
järelikult ei tea veel lehte selle numbri järele küsida ning tal on põhjust pigem
loetelust omale sobiv valida.
Kui id on olemas, siis saab selle järgi küsida lehe muud andmed - praeguses näites
pealkirja ja sisu. Tavalise SQL-lause juures saab ühe rea küsimiseks panna
WHERE-tingimuse juurde vastava piirangu. Nt SELECT id, pealkiri, sisu FROM lehed WHERE
id=2;
Kuna siin veebirakenduses tahetakse vastavalt kasutaja valikult näha erinevaid lehti,
siis peab saama seda arvu muuta. MySQL Improved teek lubab muutuva väärtuse kohale panna
küsimärgi ning pärast selle väärtuse bind_param-käsu abil asendada. Hiljem tulev rida
$kask->bind_param("i", $_REQUEST["id"]);
teatab, et parameetri tüübiks on täisarv ehk integer ehk täht i. Ning parameeter saab oma
väärtuse muutujast $_REQUEST["id"]. Edasi juba andmete kättesaamine bind_result kaudu
määratud muutujatesse nagu ennegi. Eelnevas näites võis andmeid tulla palju ning seetõttu
tuli nad while-tsükli kaudu välja kuvada. Ühe id järgi küsides saab kätte ainult ühe rea,
seetõttu piisab selle kättesaamiseks ühest fetch-käsklusest. Kas küsimine õnnestus, seda
annab teada if-lause. Andmeid ei saa küsides näiteks juhul, kui keegi on aadressirea
kaudu sisestanud olematu lehe id-numbri. Muul juhul saab pealkirja ja sisu ilusti kätte
ning neid võib lehel kuvada.
if(isSet($_REQUEST["id"])){
$kask=$yhendus->prepare("SELECT id, pealkiri, sisu FROM lehed
WHERE id=?");
//Kysim2rgi asemele pannakse aadressiribalt tulnud id,
//eeldatakse, et ta on tyybist integer (i).
//(double - d, string - s)
$kask->bind_param("i", $_REQUEST["id"]);
$kask->bind_result($id, $pealkiri, $sisu);
$kask->execute();
if($kask->fetch()){
echo "
".htmlspecialchars($pealkiri)."
";
echo htmlspecialchars($sisu);
} else {
echo "Vigased andmed.";
}
} else {
echo "Tere tulemast avalehele! Vali menüüst sobiv teema.";
}
Tavakasutaja ei pea peast lehtede numbreid teadma. Tema pigem vaatab neid menüüst ning
valib sobiva. Edasi juba saadetakse vastava teate id-number aadressiriba kaudu lehele,
leht avaneb uuesti ning näitab küsitud teate sisu. Menüü kokku saamiseks sobib järgnev
koodilõik. Kui viites (a href) jätta faili nime kohale küsimärk, siis avatakse sama fail
ilma, et peaks selle faili nime teadma.
prepare("SELECT id, pealkiri FROM lehed");
$kask->bind_result($id, $pealkiri);
$kask->execute();
while($kask->fetch()){
echo "
prepare("SELECT id, pealkiri, sisu FROM lehed
WHERE id=?");
//Kysim2rgi asemele pannakse aadressiribalt tulnud id,
//eeldatakse, et ta on tyybist integer (i).
//(double - d, string - s)
$kask->bind_param("i", $_REQUEST["id"]);
$kask->bind_result($id, $pealkiri, $sisu);
$kask->execute();
if($kask->fetch()){
echo "
close();
?>
Veebilehel kõigepealt näha menüü ning soovitus teema valida
Edasi juba tuleb vastava teema id aadressiribale ning näeb valitud pealkirja all peituvat
sisu.
Ülesandeid
Tee näide läbi
Loo tabel koerte kohta (id, koeranimi, kirjeldus, pildiaadress)
Sisesta andmed mõnede koerte kohta, pildid otsi veebist
Loo lehestik, kus vasakus servas näha koerte nimed. Nimele vajutades kuvatakse lehel
suurelt see koer koos pildi ja kirjeldusega.
Andmete lisamine ja kustutamine
Veebi kaudu on andmeid ilus vaadata. Ainult, et sellisena saab lehed ka ilma
serveripoolse programmeerimistoeta tööle panna. Vajadusel saab kindla arvu lehti
kopeerida ning viited vastavalt sättida ning võibki andmeid soovitult lugeda. Kui aga
tahta, et kasutajapoolsed andmed ka kuidagi serverisse talletuks ning teised neid lugeda
saaks - seda juba naljalt ilma serveripoolse programmita teha ei õnnestu. Muidugi
kaasnevad serveris talletamisega ka omad mured: keegi võib hooletusest või
pahatahtlikkusest sinna hulgem andmeid saata ning sellega serveris oleva andmebaasi täis
kirjutada või lihtsalt kahtlaste postitustega suure hulga segadust tekitada. Aga hea ja
halb käivad käsikäes ning mugavuse nimel tuleb vahel ka mõnevõrra riskida. Abilisteks
hiljem varukoopiad, registreerimised, modereerimised ja muud täiendused.
Andmete lisamiseks tuleb need kõigepealt kasutajalt kätte saada. Selleks sobib
sisestusvorm - olgu siis pidevalt lehel nähtaval või eraldi viite peale näidatav.
Sisestusvormist tulevad andmed saadetakse salvestamiseks serverisse. Siinses näites
toimib kõik sama faili kaudu, kuid iseenesest võib toimetuse jaoks ka eraldi teine väike
fail loodud olla. Pärast andmete salvestamist on kasulik leht uuesti edasi suunata - kas
või samale lehele, aga nõnda, et inimese sisestatud andmed uuesti kaasa ei tuleks -
sellisel juhul pole karta, et värskendusnupu vajutamine andmeid korduvalt salvestama
hakkab.
Lisamisvormi nähtavaks muutumiseks loodi viide parameetriga lisamine.
Lisa ...
Kui selline parameeter jõuab serverisse, siis näidatakse kasutajale tühjad lahtrid, kuhu
oma andmed kirja panna. Definition list (dl) koos nimetuse (definition term, dt) ning
sisuga (dd, definition data) võimaldab mugavalt sisestuselemendid koos seletustega välja
kuvada. Kaasas on ka varjatud element nimega uusleht, mille abil siis hiljem kontrollida,
et kasutaja on uue lehe andmed saatnud. Andmete teele panekuks veebis nupp tüübist submit.
if(isSet($_REQUEST["lisamine"])){
?>
Nupule vajutades avatakse leht uuesti. Kaasa liiguvad eelnevalt väljadesse sisestatud
andmed. Eelnevalt varjatult kaasa pandud parameeter nimega uusleht näitab, et nüüd on
paras aeg saabuvad andmed tabelisse kirjutada. Andmete lisamiseks tabelisse on
INSERT-lause. Lisatavate väärtuste kohta tulevad algul küsimärgid, bind_param-käsu abil
paigutatakse nende asemele tegelikud väärtused. Tekst "ss" bind_param-käsu esimese
parameetrina näitab, et mõlemad saabuvad väärtused on stringi ehk teksti tüüpi.
Väärtusteks on siis pealkiri ja sisu, mis $_REQUEST-muutujast sisse loetakse. Vältimaks
lehe korduslaadimisel uuesti salvestamist, tasub Location-päisekäsuga lehe avamine edasi
suunata - kas või samale lehele ($_SERVER[PHP_SELF]). Viisakasti siis andmebaasiühendus
ka sealjuures kinni ning lehe avamisele lõpp - exit();
if(isSet($_REQUEST["uusleht"])){
$kask=$yhendus->prepare("INSERT INTO lehed (pealkiri, sisu) VALUES (?, ?)");
$kask->bind_param("ss", $_REQUEST["pealkiri"], $_REQUEST["sisu"]);
$kask->execute();
header("Location: $_SERVER[PHP_SELF]");
$yhendus->close();
exit();
}
Näites lisati ka kustutamise moodus. Eraldi vaatamise lehel sai juurde kustutamise viide,
kus aadressiga suunatakse samale lehele ning antakse kaasa kustutusid.
echo "
".htmlspecialchars($pealkiri)."
";
echo htmlspecialchars($sisu);
echo " kustuta";
Lehe päises kustutusid saabumisel käivitatakse DELETE-lause koos etteantud kirje
numbriga.
if(isSet($_REQUEST["kustutusid"])){
$kask=$yhendus->prepare("DELETE FROM lehed WHERE id=?");
$kask->bind_param("i", $_REQUEST["kustutusid"]);
$kask->execute();
}
Lisamis- ja kustutusvõimeline kood tervikuna.
prepare("INSERT INTO lehed (pealkiri, sisu) VALUES (?, ?)");
$kask->bind_param("ss", $_REQUEST["pealkiri"], $_REQUEST["sisu"]);
$kask->execute();
header("Location: $_SERVER[PHP_SELF]");
$yhendus->close();
exit();
}
if(isSet($_REQUEST["kustutusid"])){
$kask=$yhendus->prepare("DELETE FROM lehed WHERE id=?");
$kask->bind_param("i", $_REQUEST["kustutusid"]);
$kask->execute();
}
?>
Teated lehel
prepare("SELECT id, pealkiri, sisu FROM lehed
WHERE id=?");
$kask->bind_param("i", $_REQUEST["id"]);
$kask->bind_result($id, $pealkiri, $sisu);
$kask->execute();
if($kask->fetch()){
echo "
close();
?>
Lehel algul näha teadete loetelu.
Pealkirjale vajutades näeb vastava kirje andmeid. Kustutusviite kaudu saab kirjest lahti.
Nii pole seda teadet ka enam menüüs näha. Paistab lisamisviide uute andmete sisestamiseks.
Lisamisviite kaudu kuvatakse lisamisvorm
Edasi tuleb need andmed sisse kirjutada.
Pärast sisestamist võibki menüüs uud teadet imetleda.
Ülesandeid
Tee näide läbi
Loo/otsi koerte tabel (id, koeranimi, kirjeldus, pildiaadress)
Võimalda koeri veebi kaudu lisada, vaadata ja kustutada
Peoõhtu registreerimisvorm
Koosta veebileht peokuulutusega
Loo sinna juurde veebileht, kus kasutaja saab oma eesnime, perekonnanime ja elektronposti
sisestada. Andmed talletatakse tabelisse (ei näidata veebilehel).
Loo eraldi administraatorileht, kus saab sisestusi näha (sisselogimist pole vaja)
Administraator saab vigaseid sisestusi ka kustutada
Loo teine andmetabel, kus kirjas peo etteasted ja sündmused koos arvatava kellaajaga.
Väljasta andmed kellaaegade järjekorras eraldi veebilehele. Kujunda veebileht koos
eelmistega ühtseks lehekstikuks.
Loo eraldi administraatorileht peo sündmuste lisamiseks ja kustutamiseks.
Andmete muutmine, laulude lehestik
Lisamise ja kustutamisega saab küllalt palju ühekordseid registreerimisi ja vahetamisi
korda ajada. Põhjalikumate rakenduste juures aga käivad sama andmerea eri tulbad eri
kasutajate juurest läbi ning siis tuleb ka rea andmete muutmisele mõelda nii, et osa
väärtusi säilib, mõned uuenevad. Siin näitena koostame laulude lehestiku, kus haldur saab
neid tabelisse lisada, kasutajad lauludele punkte ja kommentaare jagada ning halduril
pärast võimalik määrata, millised laulud parajasti välja paistavad ja millised mitte.
Ning kõik see lehestik ehitatakse ühe andmetabeli peale, kus siis eri veerugude väärtusi
saab sobivalt kasutada.
Sellise lehestiku baasipooleks piisab, kui laulude andmed on andmebaasis, tabelis nimega
laulud(id, pealkiri, punktid, lisamisaeg, kommentaarid, avalik)
SQL-lause tabeli loomiseks:
CREATE TABLE laulud(
id INT NOT NULL AUTO_INCREMENT PRIMARY KEY,
pealkiri VARCHAR(50),
punktid INT DEFAULT 0,
lisamisaeg DATETIME,
kommentaarid TEXT,
avalik INT DEFAULT 1
);
Sõna DEFAULT tulba taga määrab vaikimisi väärtuse - ehk kui laul luuakse, siis pole tal
veel ühtki punkti, aga samas on avalik. Lisamisaja andmetüüp DATETIME näitab, et
üheaegselt hoitakse meeles kuupäev ja kellaaeg.
Lehestiku koostamise saab jagada suuremateks alamülesanneteks:
* Looge veebileht laulude lisamiseks andmebaasi.
Sisestada on vaja vaid pealkiri, tulemust näeb vaid baasist
* Looge veebileht lauludele plusspunkti andmiseks.
Iga laulu taga näeb talle antud punkte.
* Looge veebileht, mis näitaks vaid avalikke laule
Selle juures aitab SQL-i poolest päring laulu nr 1 näitel
SELECT pealkiri FROM laulud WHERE avalik=1
* Muutke andmebaasi käsklusega mõni laul peidetuks
Tarvilik SQL-käsklus sealjuures
UPDATE laulud SET avalik=0 WHERE id=1
Veenduge, et seda laulu avalike laulude lehele ei nähe
* Koosta haldusleht, mille abil on võimalik laule peita ja taas avalikuks muuta.
Uue laulu lisamine
Lisamiseks on vaja lisamisvormi ja salvestuskohta. Kui ülalpoolses näites kippus
mõnevõrra segadust tekitama, et lisamisvorm avanes vaid vastaval viitel vajutades, siis
siin püütud lisamine võimalikult lihtsaks teha. Lisamislahter on kohe lehe avamisel
olemas. Ning samal lehel püütakse pealkiri kinni ja lisatakse andmed tabelisse.
Lisamisaja väärtuseks NOW() annab serverikella praeguse aja. Kommentaariks lisatakse
algul tühi tekst, pärast saab sinna kasutajate juttu juurde paigutada.
prepare(
"INSERT INTO laulud(pealkiri, lisamisaeg, kommentaarid) VALUES(?, NOW(), ' ')");
$kask->bind_param("s", $_REQUEST["uuepealkiri"]);
$kask->execute();
echo $yhendus->error;
header("Location: $_SERVER[PHP_SELF]");
$yhendus->close();
exit();
}
?>
Laulud
Laulud
close();
?>
Kõigepealt ilmub pealkirja lisamise lahter
Sinna võib kirjutada uue laulu pealkirja, vajutada lisamisnuppu ning ongi see laul
tabelis kirjas.
Ülesandeid
Pane näide tööle.
Koosta tabel koolipeole kutsutava ansambli valimiseks ja hääletamiseks.
Tabel ansamblid(id, ansamblinimi, punktid, kommentaarid, avalik, otsus). Kommentaarid
tüübist TEXT, otsus VARCHAR(255).
Koosta leht ansambli nime lisamiseks tabelisse. Kontrolli lehe tööd.
Lauludele punktide lisamine
Punktide lisamis leht koosneb kahest osast. Kõigepealt kuvatakse loetelu kõigis tabelis
olevatest lauludest. Ning kui kasutaja ühele neist vajutab, siis lisatakse laulule
punkt. Punkti lisamiseks on viide
Lisa punkt
ehk siis küsimärgiga viide viib kasutaja samale failile. Kaasa antakse parameeter nimega
healaulu_id, väärtuseks selle laulu id, mille nimele parajasti vajutatakse.
Serveris lehe uuel avamisel kontrollitakse, kas parameeter healaulu_id on olemas. Kui
jah, siis pannakse sellele laulule üks punkt juurde, ehk suurendatakse vastava välja
väärtust.
Väärtuse suurendamiseks ühe võrra sobib SQL-lause
UPDATE laulud SET punktid=punktid+1 WHERE id=?
kus siis küsimärgi kohale tuleb pärast käsu ettevalmistust vastava laulu id.
Punktide jagamise kood tervikuna
prepare("UPDATE laulud SET punktid=punktid+1 WHERE id=?");
$kask->bind_param("i", $_REQUEST["healaulu_id"]);
$kask->execute();
}
?>
Laulud
close();
?>
Tulemusena ilmuvad olemasolevad laulud silma ette.
Millisele reale vajutati, selle laulu punktide arv suureneb ühe võrra.
Ülesandeid
Tee näide läbi
Loo/otsi eelneva ülesande ansamblite tabel.
Loo võimalus ka ansamblitele punktide jagamiseks.
Tekita juurde tulbad, kus on võimalik punkte ka kahe- ja kolmekaupa jagada.
Laulude peitmine ja avalikustamine
"Päris" rakenduste juures enamasti ei kustutata midagi lihtsalt ära, vaid lihtsalt
märgitakse, et vastav kirje/rida on "arhiveeritud". Selliselt on võimalik ka veebiandmete
kaudu toimunu ajalugu vaadata ning vajadusel mõningaid kohti siluda/taastada. Kui
millalgi on vaja surnud ridade arvel andmebaasi mahtu vähendada, siis need enamasti
korjatakse kusagile varundustabelisse või faili kokku ning lastakse seal veel mõnda aega
olla, kuni loota võib, et sealt enam midagi tähtsamat vajalikuks ei osutu. Sarnase
avalikustamise ja peitmise mängime läbi ka laulude puhul. Kas laul on avalik või mitte,
seda saab lugeda vastavast tulbast: 0 - peidetud, 1- avalik. Lehel avalike laulude
näitamiseks pannakse laulude näitamise juures päringule lihtsalt WHERE-tingimus avalik=1.
avalikudlaulud.php
Laulud
Laulud
prepare(
"SELECT id, pealkiri, punktid FROM laulud WHERE avalik=1");
$kask->bind_result($id, $pealkiri, $punktid);
$kask->execute();
while($kask->fetch()){
$pealkiri=htmlspecialchars($pealkiri);
echo "
$pealkiri
$punktid
";
}
?>
close();
?>
Laulud esiotsa ilusasti avalikult näha.
Laulude peitmiseks saab nende nimed ette kuvada ning taga oleva viite kaudu siis loo
peidetuks muuta. Jällegi tuleb kaasa anda loo id ning lehe ülaosas uuel laadimisel
sellele vastavalt reageerida. Vastavalt saadetud peitmise_id-le käivitatakse SQL-lause
UPDATE laulud SET avalik=0 WHERE id=?
mille tulemusena vajutatud viitega laulu tulbale avalik antakse väärtuseks 0 ning laulu
enam avalike laulude seas ei kuvata.
haldus3.php
prepare("UPDATE laulud SET avalik=0 WHERE id=?");
$kask->bind_param("i", $_REQUEST["peitmise_id"]);
$kask->execute();
}
?>
Laulud
Laulud
prepare("SELECT id, pealkiri, avalik FROM laulud");
$kask->bind_result($id, $pealkiri, $avalik);
$kask->execute();
while($kask->fetch()){
$pealkiri=htmlspecialchars($pealkiri);
echo "
close();
?>
Algul kõik lood avalikud
Pärast vajutust läks Muumioru lugude avalik-tulp nulliks.
Tulemusena seda lugu avalike laulude all ei kuvata.
Lihtsamal juhul piirduvadki lehe oskused vaid peitmisega. Näiteks kui vaja roppe
veebikommentaare varju panna, siis tavalisel halduril võib täiesti piisata
peitmise-viitest. Erandkorras tagasipaneku võib kasvõi eraldi väikese lehena ehitada. Kui
aga soov mõlemas suunas määramised samale lehele panna, siis ka see võimalik ning nii
siinses näites ka tehakse. Üheks mooduseks oleks teha lehele eraldi tulp peitmise, eraldi
avalikustamise tarbeks. Mõngase sättimise tulemusena pääseb aga ühe tulbaga - lihtsalt
tuleb viiteid ja sõnu nõnda kohendada, et vajutuse peale olemasolevas seisus muutus
tekiks.
Lehe päises on parameetrite kohta kaks valikut. Kui tuleb peitmise_id, siis vastav laul
peidetakse. Kui tuleb avamise_id, siis selle id-ga rida muudetakse nähtavaks.
Õige teksti ja viite näitamiseks sobib lõik
$avamistekst="Ava";
$avamisparam="avamise_id";
$avamisseisund="Peidetud";
Ehk siis algul eeldatakse, et lugu pole avalik, parameetri nimeks saab avamise_id ning
kasutajale nähtav sõna on "Peidetud". Alloleval real trükitakse muutujate väärtused
nõnda ka lehele.
Kui aga päringust selgub, et laul siiski on avalik, siis pööratakse muutujate väärtused
ümber ning väljatrüki tulemusena tekib oluord, kus vajutuse tulemusena pannakse lugu
peitu.
if($avalik==1){
$avamistekst="Peida";
$avamisparam="peitmise_id";
$avamisseisund="Avatud";
}
Nii ongi võimalik samal kohal korduvalt klõpsides laulu seisundit avalikust peidetuks ja
tagasi muuta.
haldus4.php
prepare("UPDATE laulud SET avalik=0 WHERE id=?");
$kask->bind_param("i", $_REQUEST["peitmise_id"]);
$kask->execute();
}
if(isSet($_REQUEST["avamise_id"])){
$kask=$yhendus->prepare("UPDATE laulud SET avalik=1 WHERE id=?");
$kask->bind_param("i", $_REQUEST["avamise_id"]);
$kask->execute();
}
?>
Laulud
close();
?>
Alustuseks näha et eelnevalt peidetud Muumioru lood on endiselt peidus.
Avamisviite peale tuleb lugu avalikuks
Samuti tekib ta siis laulude üldisesse loendisse
Ülesandeid
Tee näide läbi
Lisa ansamblite lehele avalikustamise ja peitmise võimalus.
Võimalda eraldi peita ja näidata korraga kõiki neid ansambleid, kel pole veel ühtegi
punkti.
Kommenteerimine
Veebilehtedele kirjutatakse kommentaare ja täiendusi päris mitmel puhul. Ajalehtedes
kommenteeritakse uudiseid, tehnikud märgivad tehtud töid, siin püüame kokku koguda
laulude kohta tehtavad kommentaarid. Keerukamal juhul tasub teha kommentaaride jaoks
eraldi andmetabel, siis on võimalik neid mugavalt näiteks kirjutaja või loomisaja järgi
järjestada. Lihtsamal juhul aga piisab iga laulu kohta lihtsalt ühest kommentaariväljast
vastavas tulbas, kuhu inimeste kirjutatud kommentaarid üksteise otsa lisatakse.
Lisamise puhul tuleb kuidagi kindlaks määrata, et millise laulu juurde vastav kommentaar
kirjutatakse. Siin näites tehakse iga laulu juures olevasse lahtrisse eraldi vorm. Sinna
sisse pannakse varjatud väli laulu kohta, millele uus kommentaar kirjutatakse. Edasi
lisatakse tekstiväli ning sisestusnupp. Korraga saadetakse veebilehitsejast serverisse
vaid ühe vormi andmed - just selle omad, kus sisestusnuppu vajutati. Sellise trikiga
saabki hoolitseda, et soovitud laulu id läheb koos kommentaaritekstiga kaasa.
Lehe päises vaadatakse, kas saabus uue kommentaari id. Kui jah, siis lisatakse saabunud
kommentaari teksti selle laulu kommentaarilahtri teksti lõppu ja pannakse reavahetus
vahele. Lehe sisu avanemisel saab nõnda juba uut kommentaari näha. Käsk htmlspecialchars
asendab erisümbolid, nl2br asendab tekstis olevad reavahetused HTML-i -käskudega.
haldus5.php
prepare(
"UPDATE laulud SET kommentaarid=CONCAT(kommentaarid, ?) WHERE id=?");
$kommentaarilisa="\n".$_REQUEST["uus_kommentaar"]."\n";
$kask->bind_param("si", $kommentaarilisa, $_REQUEST["uue_kommentaari_id"]);
$kask->execute();
}
?>
Laulud
close();
?>
Tulemusena siis teikib iga laulu nime järele kommentaari lisamise lahter. Vahepealses
tulbas näha laulule eelnevalt lisatud kommentaarid. Lahtrisse võib lisada uue kommentaari.
Pärast lisamisnupule vajutamist näeb seda kommentaari juba laulu nime järel.
Ülesandeid
Tee näide läbi
Lisa kommenteerimisvõimalus ansamblivaliku lehele
Lisa kommentaarile automaatselt ka aeg PHP date-käskluse abil
Haldus laulude kaupa
Tähelepanekud õppijate juures kipuvad näitama, et kui ühe toiminguga lehest eraldi aru
saadud ning mõistetakse selle põhjal ka sarnaseid lehti teisel teemal koostada - sellest
veel ei pruugi piisata, et mitme toimetuse ühele lehele kokkupanek sama hõlpsasti käiks.
Seetõttu ka siin näide, kuidas punktide haldus ning kommentaaride lisamine võimalik
samale lehele kokku tõsta. Lihtsamal kujul käiks see nõnda, et laulu taga on kaks tulpa -
üks punktide määramiseks ning teine kommentaari lisamiseks. Ning üleval oleks vastavad
andmetabeli muutmise plokid järjestikku, if-lausega saab kontrollida, et kumma toiminguga
parajasti tegemist.
Siin aga on keerukamalt ette võetud ning tehtud nõnda, et laulude loetelu on eraldi ning
sealt valitud laulu andmed näidatakse lehe ülaosas. Kuna korraga aktiivne vaid üks laul,
siis jagub lehel rohkem ruumi temaga seotud ettevõtmiste tarbeks.
Laulude loetellu küsitakse kasutaja lehele välja avalikud laulud. Iga laulu pealkiri
muutub väljatrükil viiteks, mis näitab samale veebilehele, kuid kuhu antakse kaasa
valitud laulu id (href='?id=$id').
prepare(
"SELECT id, pealkiri, punktid FROM laulud WHERE avalik=1");
$kask->bind_result($id, $pealkiri, $punktid);
$kask->execute();
while($kask->fetch()){
$pealkiri=htmlspecialchars($pealkiri);
echo "
Kui laulu id valiti, sellisel juhul küsitakse lehel pärast body algust välja päring vaid
selle laulu andmete kätte saamiseks.
if(isSet($_REQUEST["id"])){
$kask=$yhendus->prepare("SELECT id, pealkiri, kommentaarid, punktid,
lisamisaeg FROM laulud WHERE id=?");
Sealt edasi võib siis ka laulu kommentaari sisestada või punkti lisada.
Andmete tegelik baasi kirjutamine toimub lehe uuel avanemisel kui vastavad parameetrid
kaasas. See osa näha kohe uue väljatrüki alguses.
laululeht.php
prepare("UPDATE laulud SET punktid=punktid+1 WHERE id=?");
$kask->bind_param("i", $_REQUEST["healaulu_id"]);
$kask->execute();
}
if(isSet($_REQUEST["uue_kommentaari_id"])){
$kask=$yhendus->prepare(
"UPDATE laulud SET kommentaarid=CONCAT(kommentaarid, ?) WHERE id=?");
$kommentaarilisa="\n".$_REQUEST["uus_kommentaar"]."\n";
$kask->bind_param("si",
$kommentaarilisa, $_REQUEST["uue_kommentaari_id"]);
$kask->execute();
}
?>
Laulud
prepare(
"SELECT id, pealkiri, kommentaarid, punktid, lisamisaeg
FROM laulud WHERE id=?");
$kask->bind_param("i", $_REQUEST["id"]);
$kask->bind_result(
$id, $pealkiri, $kommentaarid, $punktid, $lisamisaeg);
$kask->execute();
if($kask->fetch()){
$pealkiri=htmlspecialchars($pealkiri);
$kommentaarid=nl2br(htmlspecialchars($kommentaarid));
echo "
close();
?>
Algul avaneb lehel laulude loetelu nagu tavaliselt, igaühele taha kirjutatud selle laulu
punktide arv.
Laulule vajutades saadetakse uuele lehepäringule kaasa selle laulu id (näha
aadressiribal).
Saabunud id järgi küsitakse välja vastava laulu muud andmed ning näidatakse kasutajale.
Samuti pannakse sinna siis viide punkti lisamiseks ning koht kommentaari sisestamiseks.
Punktiviitele vajutamisel lisatakse punkt andmetabelisse ning seda näeb lehe järgmisel
avamisel. Mutionu pidu on kaheksale punktile ühe juurde saanud.
Ja kommentaarid jõuavad ka ilusti laulule külge.
Nõnda võib mõlema oskuse koos toimimist ühel lehel imetleda ning omale järgmiste
rakenduste loomise juures alusnäidisena võtta.
Ülesandeid
Tee näide läbi
Pane ka ansamblite lehel kommenteerimine ja häälte andmine samale lehele
Võimalda anda ka vastuhääli, st hääli vajutusega vähemaks võtta
Kohviautomaat
Andmetabeli kuju: (id, jooginimi, topsepakis, topsejuua)
Topside arv pakis näitab, mitu topsitäit saab juua ühe täitepakendi sisestamise peale.
Loo tabel SQL-lausega. Lisa joogina kohv. Täitepaki suuruseks 50 topsi jagu pulbrit,
algul masin tühi, juua pole midagi. Loo SQL-lause juua olevate topside arvu
suurendamiseks täitepaki jagu. Käivita.
Automaadi käivitatav leht vähendab juua olevate topside arvu ühe võrra. Vaataja leht
näitab seda arvu.
Automaat saab hakkama mitme joogiga (kohv, tee, kakao). Lehel näidatakse vaid neid jooke,
millel on vähemasti üks tops juua. Joomise tulemusena vähendatakse vastava joogi
olemasolevate topside loendurit. Halduslehel saab joodavate topside arvu kogust
suurendada täitepaki jagu.
Jalgrattaeksami haldamise rakendus
Järgnevalt veidi pikem näide enamvähem tegeliku rakenduse veebiliidese kohta, kus sama
sündmusega tegelevad mitu asjaosalist. Ehk siis tegemist abivahendina töö juures, kus
muidu oleks päris palju sebimist, et vajalikud andmed õigel ajal õigesse kohta jõuaksid.
Üksinda päris lihtsalt rakendust tehes saab otsast vaikselt tegema hakata, veidi
katsetada ning loodetavasti jõuabki mõne aja pärast kasutaja jaoks sobivale tulemusele.
Kui aga tegijaid või kasutajaid mitu, või lihtsalt võtab rakenduse kokku panek rohkem
aega kui paar päeva - sellisel juhul tuleb mõningane kavandamine ja plaanide
ülesmärkimine kasuks. Siis rohkem lootust, et tulemus lõppkasutajale sobilik on ning ei
pea nõnda palju tööd ringi tegema. Et pärast arendaja arvates rakenduse enam-vähem valmis
saamist kulub vähemalt kolmandik tööd lõppviimistluse jaoks, see on tavapärane. Küllalt
kergesti aga kipub juhtuma, et pärast esialgse lahenduse pealtnäha kõikide osade eraldi
tööle hakkamist kulub veel kaks korda nõnda palju aega ja jõudu, et kuidagi töötavad
lahendused võimalikult hästi töötavate mooduste vastu vahetada. Sest veebirakendusest on
ju üldiselt kasu vaid siis, kui töö jõutakse kiiremini ja paremini teha võrrelduna
pliiatsi ja paberi ning muude tavaliste vahendite abil tehtuna. Tavamooduseid on sageli
aastakümneid kasutatud ja lihvitud. Veebilahenduse mugavaks saamiseks tuleb see
kohandumisring ka ette võtta.
Üks levinud moodus rakenduste kavandamisel ja koostamisel on kirja panna või läbi käia
järgmised osad:
Rakenduse üldkirjelduse ülesmärkimine
Kasutajate tegevuste kirjapanek üksikute kasutajalugude kaupa
Veebilehtede struktuuri kirjapanek
Lehtede ülesjoonistamine (paber)prototüüpidena, tegevuste läbimäng
Lehtede kujundamine HTML-prototüüpidena
Andmebaasiskeem
Andmete ja kujunduse ühendamine (ehk esmapilgul põhiline töö)
Lahenduse katsetamine tegijate hulgas
Vajalike täienduste sisseviimine
Lahenduse katsetamine sihtkohas, kohandamine, kuni võib tulemuse kõlblikuks lugeda.
Kavandamine
Jalgrattaeksami üldkirjeldus
Jalgrattaeksam koosneb kolmest etapist:
Teooriaeksam
Platsieksam
Tänavasõidueksam
Teooriaeksami sooritamiseks on kümnest küsimusest vaja õigesti vastata vähemalt üheksa.
Platsieksamil tuleb reeglitepäraselt läbida slaalomirada ning näidata oma sõiduoskusi
ringteel.
Tänavasõidueksamil tuleb eksamineeritavate grupil järjestikku sõita ees ja taga oleva
eksamineerija vahel järgides liikluseeskirju.
Teooriaeksam peab olema sooritatud enne platsieksamit. Platsieksam peab olema sooritatud
enne tänavasõidueksamit. Platsieksami osade läbimise järjekord pole tähtis.
Kasutajalood
Jalgrattalubade taotleja tuleb eksamile registreerimise laua juurde, esitab oma isikut
tõendava dokumendi. Registreerija sisestab kasutaja andmed (lihtsamal juhul ees- ja
perekonnanime) rakenduse kaudu infosüsteemi
Teoriaeksamiruumi sisenemisel kontrollitakse, et kohaletulnud on end eksamile
registreerunud. Keda pole veel kirjas, suunatakse registreerimislaua juurde.
Teooriaeksami lahendanud taotlejatele sisestatakse nime juurde tema saadud punktide arv.
Platsieksamil on kaks kontrollpunkti, kummaski eraldi kontrollija koos sisestusseadmega.
Kontrollijad näevad vaid neid nimesid, kes on registreeritud ning kel on kogutud
teooriaeksamist vähemalt üheksa punkti. Kontrollija saab rakenduses määrata, kas
eksamineeritav sai oma ülesandega hakkama (vastavalt siis slaalomisõiduga või
ringteesõiduga vastavalt kontrollpunktile).
Tänavasõidueksami inspektorid näevad infosüsteemis vaid neid lubade taotlejaid, kel on
läbitud mõlemad platsieksami kontrollpunktid. Vaid neid saavad nad tänavasõidueksamile
lubada. Tänavasõidueksami lõpus märgivad inspektorid, et kellel tänavasõidueksam
õnnestus, kellel mitte.
Lubade väljastamise laua töötajal on võimalik näha kõigi eksamineeritavate seisu. Kel
pilt olemas, sellele väljastatakse luba ning määratakse sellega eksam lõpetatuks.
Rakenduse lehed
Jalgrattalubade taotleja registreerimine
Sisestatakse taotleja ees- ja perekonnanimi. Andmed talletatakse kirjena tabelisse.
Teooriaeksam
Nähakse loetelu registreeritud osalejatest, kes pole veel teooriaeksamil tulemust
saanud.
Eksamiülesande lahendanu nime juurde saab kirjutada tulemuse.
Slaalom
Näha on teooriaeksami läbinud eksamineeritavad, kel veel pole kirjas tulemust slaalomi
kontrollpunkti kohta. Saab soorituse määrata kas õnnestunuks või ebaõnnestunuks.
Ringtee
Näha on teooriaeksami läbinud eksamineeritavad, kel pole veel kirjas tulemust ringtee
kontrollpunkti kohta. Saab soorituse määrata kas õnnestunuks või ebaõnnestunuks.
Tänavasõidueksam
Näha on nimekiri eksamineeritavatest, kes on läbinud platsieksami (ehk siis slaalomi ja
ringtee kontrollpunkti) ning pole veel kirja saanud tulemust tänavasõidueksamil. Iga
eksamineeritava kohta saab määrata tulemuse kas õnnestunuks või ebaõnnestunuks.
Vormistamise leht
Näha on kõikide osalejate tulemused. Kel kõik etapid korras, saab loa kätte ja see
pannakse kirja.
Lehtede joonised
Järgmisena on viisakas valmis joonistada üksikud vaated. Olgu siis pastapliiatsi ja
paberi abil, lihtsa joonistusprogrammiga või mõnd mockup-tööriista kasutades.
Edasi tasub läbi mängida kasutajalood jälgides, et kas ja kui mugavalt on neid
joonistatud vaateid kasutades võimalik süsteem läbida. Piisavalt lihtsalt loodud
kavanditele saab kergesti kommentaare juurde lisada. Ning kui katsetamise käigus selgub,
et mõni muu lahendus oleks parem, siis on suhteliselt hõlbus ka vana skeem uuega asendada.
Andmebaasiskeem
Rakenduse loomise võimaluste juures on tähtis osa andmebaasiskeemil. Kasutada õnnestub
enamasti vaid neid andmeid, mis baasis olemas. Siin näites piirdutakse andmete hoidmisel
ühe tabeliga. Kuid erisuguste andmete lisandumisel võib tabelite arv kergesti kasvama
hakata. Lühidalt kirja panduna on tabel järgnevate tulpadega.
jalgrattaeksam(id, eesnimi, perekonnanimi, teooriatulemus, slaalom, ringtee, t2nav, luba)
Andmebaasiprogrammile tabeli loomisel arusaadavaks SQL-lauseks on
CREATE TABLE jalgrattaeksam(
id INT NOT NULL AUTO_INCREMENT PRIMARY KEY,
eesnimi VARCHAR(30),
perekonnanimi VARCHAR(30),
teooriatulemus INT DEFAULT -1,
slaalom INT DEFAULT -1,
ringtee INT DEFAULT -1,
t2nav INT DEFAULT -1,
luba INT DEFAULT -1
);
-1 tähistab sisestamata tulemust
teooriatulemuse puhul 0-10 tähistab saadud punktide arvu
muude tulpade puhul
1 tähistab, et sooritus õnnestus
2 tähistab, et sooritus ei õnnestunud
Rakenduse käiguks tarvilikud SQL-laused.
Lehtede tööks vajalikud andmete küsimise, lisamise, muutmise ja kustutamise laused on hea
enne eraldi välja kirjutada ning lehtede joonistega võrrelda. Siis paistab välja, et
milliseid andmeid kust saadakse ning kas kõik vajalik on olemas.
Taotleja registreerimine
INSERT INTO jalgrattaeksam (eesnimi, perekonnanimi) VALUES ('Juku', 'Juurikas');
INSERT INTO jalgrattaeksam (eesnimi, perekonnanimi) VALUES ('Kati', 'Tamm');
INSERT INTO jalgrattaeksam (eesnimi, perekonnanimi) VALUES ('Mati', 'Kask');
Teooriaeksamil loetelu eksamineeritavatest, kes pole veel teooriaeksamil tulemust saanud.
SELECT id, eesnimi, perekonnanimi FROM jalgrattaeksam WHERE teooriatulemus=-1;
Teooriaeksami tulemuse sisestamine
UPDATE jalgrattaeksam SET teooriatulemus=9 WHERE id=1;
UPDATE jalgrattaeksam SET teooriatulemus=10 WHERE id=2;
UPDATE jalgrattaeksam SET teooriatulemus=10 WHERE id=3;
Loetelu eksamineeritavatest, kes saavad slaalomipunktis oma oskusi näidata
SELECT id, eesnimi, perekonnanimi FROM jalgrattaeksam
WHERE teooriatulemus>=9 AND slaalom=-1;
Slaalomipunkti edukalt läbituks märkimine
UPDATE jalgrattaeksam SET slaalom=1 WHERE id=2;
Loetelu eksamineeritavatest, kes saavad ringteepunktis oma oskusi näidata
SELECT id, eesnimi, perekonnanimi FROM jalgrattaeksam
WHERE teooriatulemus>=9 AND ringtee=-1;
Ringteepunkti edukalt läbituks märkimine
UPDATE jalgrattaeksam SET ringtee=1 WHERE id=2;
Loetelu eksamineeritavatest, kel õigus tänavasõidueksamile minna
SELECT id, eesnimi, perekonnanimi FROM jalgrattaeksam
WHERE slaalom=1 AND ringtee=1 AND t2nav=-1;
Hetkeandmete väljund:
+----+---------+---------------+
| id | eesnimi | perekonnanimi |
+----+---------+---------------+
| 2 | Kati | Tamm |
+----+---------+---------------+
Tänavasõidueksami määramine sooritatuks:
UPDATE jalgrattaeksam SET t2nav=1 WHERE id=2;
Lubade laua juures kõigi tulemuste nägemine:
SELECT id, eesnimi, perekonnanimi, teooriatulemus, slaalom, ringtee, t2nav, luba FROM
jalgrattaeksam;
Lubade väljastamise märkimine:
UPDATE jalgrattaeksam SET luba=1 WHERE id=2;
Veebilehtede loomine
Pärast selliste eeltööde läbi viimist on valmivast rakendusest juba mõnevõrra lähem
ettekujutus olemas ning võib loota, et kokkupandav rakendus ka kasutatav on. Ehkki juhtub
küllalt sageli, et pärast esialgse versiooni tööle panekut tuleb ta veel mitme koha pealt
ümber teha enne, kui kasutajad tulemusega rahul on. Kasutajalugude, skeemide ja
esialgsete SQL-lausete kohendamine on aga algul tunduvalt lihtsam kui valmiskujundusega
lahenduse pidev ümbermängimine. Samuti eriti suuremate lahenduste puhul ei pruugi kogu
kavand sugugi kohe korraga pähe mahtuda. Üksikuid vaateid ja lõike aga julgeb ikka eraldi
katsetada ning nende pealt jõuab vaikselt ka suurema lahenduse kokku panna.
konf.php
Suurema lahenduse puhul on seaded hea panna eraldi konfiguratsioonifaili. Praegusel juhul
tulevad siia andmebaasiühenduse andmed. Kuid hea on olemasolu korral ka kõiksugu muud
lisandused ühte koondada. Nagu ka lõpus kommentaar ütleb, siis juhul, kui PHP-fail midagi
otse ekraanile väljastama ei pea, siis on lubatud ja soovitatav PHP lõpumärk ?> ära
jätta.
prepare(
"INSERT INTO jalgrattaeksam(eesnimi, perekonnanimi) VALUES (?, ?)");
$kask->bind_param("ss", $_REQUEST["eesnimi"], $_REQUEST["perekonnanimi"]);
$kask->execute();
$yhendus->close();
header("Location: $_SERVER[PHP_SELF]?lisatudeesnimi=$_REQUEST[eesnimi]");
exit();
}
?>
Kasutaja registreerimine
Registreerimine
Tulemusena koht, kus nimi sisse kirjutada ning pärast sisestusnupule vajutamist jõuab see
andmebaasitabelisse.
Pärast vajutust ilmuval uuel lehel näeb ametnik kinnitust oma saadetud andmete
sisestamise kohta.
teooriaeksam.php
Järgmisena on vaja registreerunud eksamituppa kutsuda. Kõigepealt näha, et kes üldse
tulemas on. Ning pärast ülesannete lahendamist ja kontrollimist tuleb märkida, millised
tulemused saadi. Selleks siis kõigepealt SELECT-lause nende registreerunute leidmiseks,
kel veel teooriaeksam tegemata (punktide arv -1). Ning pärast igaühe juures UPDATE-lause,
mis osalise punktid paika määrab. Et igaühe andmed saaks mugavasti eraldi saata, selleks
on iga nime taga olev sisestusväli eraldi vormis, kus pannakse varjatud väljana kaasa ka
vastava registreerunu id-number.
prepare(
"UPDATE jalgrattaeksam SET teooriatulemus=? WHERE id=?");
$kask->bind_param("ii", $_REQUEST["teooriatulemus"], $_REQUEST["id"]);
$kask->execute();
}
$kask=$yhendus->prepare("SELECT id, eesnimi, perekonnanimi
FROM jalgrattaeksam WHERE teooriatulemus=-1");
$kask->bind_result($id, $eesnimi, $perekonnanimi);
$kask->execute();
?>
Teooriaeksam
fetch()){
echo "
$eesnimi
$perekonnanimi
";
}
?>
slaalom.php
Platsieksami juures üheks punktiks on slaalomisõit. Sinna pääsevad need registreerunud,
kes kogusid teooriaeksamil vähemasti 9 punkti ning kes pole veel slaalomitulemust kirja
saanud. Tulemus tähendaks seda, et slaalomisõit on kas korras või ebaõnnestunud.
Kasutajaliides on inspektorile võimalikult lihtne, et seda suudaks kergesti ka platsil
kaasas oleva miniseadme pealt vaadata.
prepare(
"UPDATE jalgrattaeksam SET slaalom=1 WHERE id=?");
$kask->bind_param("i", $_REQUEST["korras_id"]);
$kask->execute();
}
if(!empty($_REQUEST["vigane_id"])){
$kask=$yhendus->prepare(
"UPDATE jalgrattaeksam SET slaalom=2 WHERE id=?");
$kask->bind_param("i", $_REQUEST["vigane_id"]);
$kask->execute();
}
$kask=$yhendus->prepare("SELECT id, eesnimi, perekonnanimi
FROM jalgrattaeksam WHERE teooriatulemus>=9 AND slaalom=-1");
$kask->bind_result($id, $eesnimi, $perekonnanimi);
$kask->execute();
?>
Slaalom
ringtee.php
Ringteeharjutus on korraldusliku poole pealt slaalomiga sarnane. Kuna platsiharjutuste
läbimise järjekord pole tähtis, siis ringteeharjutusele pääsemiseks on sama tingimus kui
slaalomi puhul - ehk siis peab teooriaeksam tehtud olema.
prepare(
"UPDATE jalgrattaeksam SET ringtee=1 WHERE id=?");
$kask->bind_param("i", $_REQUEST["korras_id"]);
$kask->execute();
}
if(!empty($_REQUEST["vigane_id"])){
$kask=$yhendus->prepare(
"UPDATE jalgrattaeksam SET ringtee=2 WHERE id=?");
$kask->bind_param("i", $_REQUEST["vigane_id"]);
$kask->execute();
}
$kask=$yhendus->prepare("SELECT id, eesnimi, perekonnanimi
FROM jalgrattaeksam WHERE teooriatulemus>=9 AND ringtee=-1");
$kask->bind_result($id, $eesnimi, $perekonnanimi);
$kask->execute();
?>
Ringtee
t2nav.php
Tänavasõidule lastakse siis, kui mõlemad platsiharjutused edukalt läbitud. Seetõttu ka
vastav pikem kontroll sealjuures.
$kask=$yhendus->prepare("SELECT id, eesnimi, perekonnanimi
FROM jalgrattaeksam WHERE slaalom=1 AND ringtee=1 AND t2nav=-1");
Muu osa aga eelmistele failidele suhteliselt sarnane.
prepare(
"UPDATE jalgrattaeksam SET t2nav=1 WHERE id=?");
$kask->bind_param("i", $_REQUEST["korras_id"]);
$kask->execute();
}
if(!empty($_REQUEST["vigane_id"])){
$kask=$yhendus->prepare(
"UPDATE jalgrattaeksam SET t2nav=2 WHERE id=?");
$kask->bind_param("i", $_REQUEST["vigane_id"]);
$kask->execute();
}
$kask=$yhendus->prepare("SELECT id, eesnimi, perekonnanimi
FROM jalgrattaeksam WHERE slaalom=1 AND ringtee=1 AND t2nav=-1");
$kask->bind_result($id, $eesnimi, $perekonnanimi);
$kask->execute();
?>
Tänavasõit
lubadeleht.php
Lõpetuslaua juures tasub kõiki eelnevaid andmeid näha. Et kui mõnel osalejal tekib
küsimusi, et kuhu maani ta välja jõudis, siis seal on paras koht tulemusi vaadata.
Lihtsamal juhul kuvatakse tabeli sisu veebilehele. Ning piisavalt teadlik asjaosaline
juba teab sealt välja vaadata, et milline number mida tähendab.
prepare(
"SELECT id, eesnimi, perekonnanimi, teooriatulemus,
slaalom, ringtee, t2nav, luba FROM jalgrattaeksam;");
$kask->bind_result($id, $eesnimi, $perekonnanimi, $teooriatulemus,
$slaalom, $ringtee, $t2nav, $luba);
$kask->execute();
?>
Lõpetamine
Lõpetamine
fetch()){
echo "
$eesnimi
$perekonnanimi
$teooriatulemus
$slaalom
$ringtee
$t2nav
$luba
";
}
?>
lubadeleht.php ilusamalt
Lõpetaja tööülesannete hulka kuulub ka lubade väljastamine - järelikult ka see toimetus
sobib siinse lehe juurde. Ning esimesi päevi tööl oleval ametnikul on mugavam vaadata
selgesõnalisi seletusi, kellel mis on korras ja mis mitte. Selle tarvis lisati väike
alamprogramm asenduste tarbeks - numbrile vastavalt antakse välja sobiv tekst. Nõnda näeb
allolev leht juba märgatavalt ametlikum välja.
prepare(
"UPDATE jalgrattaeksam SET luba=1 WHERE id=?");
$kask->bind_param("i", $_REQUEST["vormistamine_id"]);
$kask->execute();
}
$kask=$yhendus->prepare(
"SELECT id, eesnimi, perekonnanimi, teooriatulemus,
slaalom, ringtee, t2nav, luba FROM jalgrattaeksam;");
$kask->bind_result($id, $eesnimi, $perekonnanimi, $teooriatulemus,
$slaalom, $ringtee, $t2nav, $luba);
$kask->execute();
function asenda($nr){
if($nr==-1){return ".";} //tegemata
if($nr== 1){return "korras";}
if($nr== 2){return "ebaõnnestunud";}
return "Tundmatu number";
}
?>
Lõpetamine
Oma lahenduse loomise ülesanded
Eelneva jalgrattaeksami lahenduse saab näiteks kõrvale võtta ning nüüd on paras aeg oma
valitud teemal sarnane arendusprotsess läbi käia. Kui tegijal parajasti paremat ideed ei
tule, siis heaks harjutuseks on näiteks pitsapoe tellimuste haldus. Kõigepealt paika
rakenduse lihtne üldkirjeldus, et kõrvaltvaatajalt veidi lähemalt mõista oleks, millega
tegemist. Siis saab ükshaaval paika panna tegevused ja rollid - kel mida põhjust ja õigus
teha. Edasi on viisakas järjest kirja panna kõik võimalikud toimingud, mis
veebirakenduses ühe pitsatellimuse juures on mõistlik ette võtta. Ka tasub näiteks mõelda
sellele, kas kuidagi peaks rakendus teadma sellest, et esimene pannile pandud pitsa läks
kõrbema ning uue valmimine võtab lisaaega.
Kui toimetused kirjas, siis tasub asuda vaadete välja joonistamisele. Esialgu kõik lehed
lihtsate skeemidena. Nende peal on hea võimalikud olukorrad läbi mängida. Kui aga
põhilised toimetused tunduvad töötama, siis võib mõne kujunduse ka põhjalikumalt korda
teha ning ka HTMLina valmis kujundada - enne kui päris andmetega majandama ja pead
valutama hakata.
Omaette rida on andmebaas välja mõelda - lihtsamal juhul sobiv andmetabel kokku panna,
kus kõik ühe pitsa tellimisega seotud andmed sees. Ning siis lehekülgede kaupa SQL-laused
valmis kirjutada, et näha, millised andmed kust tulevad ning kuhu lähevad. Sageli selgub
selle käigus ka, et mõistlik on andmetabelit või kujunduslehti veidi kohandada, et
tulemus mugavamalt saavutatav oleks.
Ja kui eeltööd tehtud, võib usinasti rakenduse kokkupaneku kallale asuda. Olgu siis
üksipäini või koos sõbraliku seltskonnaga. Kui kujunduspildid ning andmebaasipäringud
ees, siis võib juba üsna julgesti iga lehte eraldi teha ning pärast koos töötavat
tulemust imetleda.
Suurema toimetuse kõrvale või asemele enesekontrolliks või kontrolltööks mõned ülesanded,
mille kallal võiks siinse õppematerjali läbimise järel olla samuti jaksu jõudu katsuda.
Kohviautomaat
Andmetabeli kuju: (id, jooginimi, topsepakis, topsejuua)
Topside arv pakis näitab, mitu topsitäit saab juua ühe täitepakendi sisestamise peale.
* Loo tabel SQL-lausega. Lisa joogina kohv. Täitepaki suuruseks 50 topsi jagu pulbrit,
algul masin tühi, juua pole midagi. Loo SQL-lause juua olevate topside arvu
suurendamiseks täitepaki jagu. Käivita.
* Automaadi käivitatav leht vähendab juua olevate topside arvu ühe võrra. Vaataja leht
näitab seda arvu.
* Automaat saab hakkama mitme joogiga (kohv, tee, kakao). Lehel näidatakse vaid neid
jooke, millel on vähemasti üks tops juua. Joomise tulemusena vähendatakse vastava joogi
olemasolevate topside loendurit. Halduslehel saab joodavate topside arvu kogust
suurendada täitepaki jagu.
Viljaladu
Andmetabel koormad: (id, autonr, sisenemismass, lahkumismass)
* Koosta tabel. Loo SQL lause auto lisamiseks koos autonumbri ja sisenemismassiga. Loo
lause valitud id-ga auto lahkumismassi määramiseks.
* Koosta veebileht, kus saab sisestada autonumbri ja sisenemismassi. Koosta teine
veebileht, kus valitud autole saab määrata väljumismassi.
* Koosta leht, kus näha tulnud autod koos andmetega ning maha laetud koormate suurused.
Autonumbrile vajutades näidatakse kõik selle auto reisid ning arvutatakse kokku toodud
vilja kogus.
Toolivahendus
Andmetabel toolid: (id, toon, tellimiskogus, valminudkogus)
* Koosta tabel. Loo SQL-lause tellimuse sisestamiseks (toon tekstina, ja tellimiskogus).
Valminuid algul 0. Loo käsklus valminud koguse suurendamiseks ühe võrra.
* Koosta veebileht tellimuse sisestamiseks. Näita veebilehel toolide tabeli seisu. Loo
leht tellimusele vastava valminud koguse suurendamiseks ühe võrra.
* Valminud kogust saab suurendada vaid tellimustel, kus kogus pole veel täis. Eraldi
lehel näita valminud tellimusi. Arvuta kokku, mitu tooli on veel teha.
Autoveod
Andmetabel veod: (id, algus, ots, aeg, autonr, juht, valmis)
* Koosta tabel. Loo SQL-laused tellimuse sisestamiseks (algus, ots, aeg), tellimusele
autonumbri määramiseks, tellimusele juhi nime määramiseks.
* Koosta leht veotellimuse sisestamiseks (algus- ja otspunkt, soovitav aeg). Koosta leht
tellitud, kuid ilma juhita vedude nägemiseks. Võimalda veole määrata juht.
* Näita lehel vedusid, mille juht või autonumber määramata. Võimalda neid määrata. Juhi
ja autonumbriga vedude puhul näita eraldi need veod, mis pole veel valmiks määratud,
võimalda tehtuks määrata.
Arvutikomplektid
Andmetabel: arvutitellimused(id, kirjeldus, korpus, kuvar, pakitud). Viimased kolm neist
arvud väärtusega 0 või 1.
* Koosta tabel. Loo SQL-lause kirjelduse sisestamiseks. Loo lause määramaks, et valitud
tellimuse korpus on komplekteeritud.
* Koosta veebileht tellimuse sisestamiseks. Näita sisestatud tellimuse ja
komplekteerimata korpusega tellimusi, võimalda määrata korpus komplekteerituks.
* Eraldi saab valmiks määrata korpuse ja kuvari. Pakkimislehel näeb vaid neid lehti, kus
korpus ja kuvar olemas, aga komplekt veel pakkimata. Saab määrata pakituks. Luuakse
statistikaleht, kus kirjas tellimuste arv ning mitu neist on lõpetatud.
Hirmude maja
Lõbustuspargis olevate õuduste maja külastajate haldamise rakendus. Majas olevate ohtlike
atraktsioonide tõttu tuleb inimeste üle arvet pidada.
Andmetabel: hirmumaja:(id, eesnimi, sisenes, lahkus).
* Loo andmetabel. Loo SQL-lause kasutaja lisamiseks. Lause etteantud id-ga kasutaja
sisenemiseks. Lause etteantud id-ga kasutaja lahkumise märkimiseks.
* Koosta veebileht pileti ostmiseks. Kasutaja kohta sisestatakse eesnimi. Võimalusel
näidatakse lehele tekkival piletil kasutaja eesnime ja id-d ($yhendus->insert_id).
* Sisenemisukse juures oleval lehel märgitakse piletit näidanud id-ga inimene sisenenuks,
väljumisukse juures oleval lehel lahkunuks. Loetelus saab näha hirmude maja sees olevate
inimeste loetelu.
Aknaruloode tootmine
Andmetabel rulood (id, mustrinr, riievalmis, puuvalmis, pakitud)
Tellimisel sisestatakse mustri number. Vastavalt mustrinumbrile tuleb lõigata sobiv riie
ning värvida sobiv puuosa. Kui mõlemad on olemas, saab nad ühendada ja teelesaatmiseks
pakki panna.
* Loo SQL lause soovitud mustrinumbriga tellimuse lisamiseks. Lause määratud id-ga
tellimuse riidelõikuse valmiks määramiseks. Lause valimis riide- ja puuosadega kuid veel
pakkimata ruloode näitamiseks.
* Koosta veebileht tellimuse lisamiseks. Riideosakonna tööline näeb koos mustrinumbritega
tellimusi, kus riideosa pole veel lõigatud. Saab töö tegemisel määrata need lõigatuks.
* Loo sarnane leht puuosa tegijate jaoks. Komplekteerijate lehel näha tellimused, mida
saab pakkima hakata. Pakitud tellimused saab pakituks märkida. Klient saab oma tellimuse
numbri sisestamisel näha oma tellimuse seisu.
Tantsuvõistlus
Hambotantsuvõistlusel tantsitakse piki tänavat. Sama paari hindab žürii iga liige oma
lõigul.
Andmetabel tantsupaarid (id, hinne1, hinne2, hinne3)
* Loo SQL lause tantsupaari sisestamiseks. Loo lause esimeses punktis hindamata paaride
näitamiseks. Loo lause määratud id-ga paarile hinde määramiseks.
* Loo veebileht tantsupaari lisamiseks. Loo veebileht paaride näitamiseks, kes pole veel
esimest hinnet saanud. Hindaja saab paarile hinde andmiseks vajutada sobivat tema taga
olevat numbrit ühest viieni.
* Loo sarnased lehed teiste hindamislõikude tarbeks. Loo koondleht võistluse lõpetanud
paaride tulemuste vaatamiseks, kus on näha ka iga paari keskmine hinne.
Suusahüppevõistlus
Andmetabel suusahyppajad (id, alustanud, kaugus, valmis).
* Loo SQL laused suusahüppaja lisamiseks, laskumise alustamise märkimiseks, alustanud ja
veel lõpetamata hüppaja leidmiseks, talle kauguse määramiseks ning hüppealast väljumise
määramiseks.
* Loo veebileht suusahüppajate lisamiseks. Ühtlasi on näha igaühe seis ja tulemus.
* Loo veebileht, millega määratakse laskumine alustatuks. Korraga tohib laskuma lubada
vaid ühe hüppaja, muidu antakse veateade. Teised peavad olema selleks ajaks hüppealast
lahkunud.
* Loo leht kauguse sisestamiseks. Kaugus kirjutatakse parasjagu hüppava võistleja juurde.
Näita hüpanud võistlejate paremusjärjestust koos kohtadega kauguste järgi.