Näidiskava

Ikka küsitakse, et milline meie pakutav õhtu välja näeb. Üks vastus on nõnda, et "nii nagu rahvas tahab". Et vaatame rahvale silma ning selle järgi otsustame, mida on mõistlik ette võtta. Kui tahetakse rahus süüa, siis mängime ilusaid lugusid taustaks. Tahetakse aga rohkem tantsida, mängime rohkem tantsuks. Kui viitsitakse mängida, siis veame vahele paar mängu. Kui on ühislauluks lootust, siis otsime pillikasti põhjast laulikud välja ja meelitame rahva kaasa laulma. Mis vahel inimestele nõnda meeldima hakkab, et hakkab üha uusi lugusid tulema. Ka neid, mida laululehtedel mitte kirjas pole. Ja peo lõpus enamasti tants. Mõnikord pidulistel niisama soov omatahtsi jalga keerutada. Teinekord aga võetakse õpetatud reinlenderisammud ja keerukamadki rahvatantsud ilusasti vastu.
Nüüd aga ühe näidisõhtu lähem kirjeldus.

Traditsiooniline peoõhtu

Peolisi igas vanuses sülelastest vanavaarideni, 20-120 inimest

Kohanemine.

Rahvas saabub, kohtutakse tuttavatega. Ansambel mängib akustiliselt taustaks rahvalikke lugusid. Polkad, valsid, labajalad, reinlenderid. Kelle lähemad sõbrad pole veel kohale jõudnud, saab pillimehi kuulata. Ka on mõningase muusikatausta juures hea vestlust alustada. Samas hoolitseme, et pillilood kõlaks piisavalt vaikselt, et pidulistel üksteise kuulamisega muresid poleks. Vaikselt istub rahvas lauda ning hakkab sööma. Kui nugade-kahvlite klõbin on täies hoos, siis võivad pillimehed ka piduliste kõrvadele veidi puhkust anda.

I plokk. Nahk soojaks.

Alustuseks miski hoogsam pillilugu, et jõutaks viimased hapukapsad taldrikult suhu pista ja silmad veidi ülespoole tõsta. Ning sinna järele lauluga lugu meele ja mõtte erksamaks muutmiseks. Nüüd on paras aeg tähtsaimale peopaarile avavalss välja kuulutada. Hea ja rahulik, mille keerutamise üle liialt muretsema ei pea. Ning teine valss kohe järele, kus ka kogu ülejäänud seltskond on tantsima oodatud. Ja siis veel paar tantsulugu neile, kel jalgades särtsu rohkem on.

Edasi on aeg rahvas võistlustega kihama panna. Alustuseks mõtlemisülesanne naisterahvastele, kuidas neljakesi kolmest köiest nõnda hiiglase pats punuda, et keegi köiest lahti ei lase. Ning siis luurivedamine kahele kangemale mehele, näitamaks, kellel tugevam kael ja laiem turi on.

Suurematel seltskondadel on julgem omavahel jõudu proovida võistkondadena. Ülesanded vastavalt osalejate vanusele ja tervislikule seisundile. Lusika peal õuna kandmisega saab igaüks hakkama. Toore muna kandmisel tuleb aga veidi ettevaatlikum olla, sest katki läinud munaga võistkond on ilmselgelt selle osa võitjate nimekirjast väljas. Ka põlvede vahel mündi kandmine ja purki kukutamine nõuab päris suurt täpsust. Põleva küünlaga käimine jälle piisavalt kannatust ja rahulikku meelt. Ning eks julgemale rahvale jagu julgemaidki mänge. Veekausist vaid hammaste abil õuna söömine või kõikide osalejate riiete alt nööri läbi vedamine on vaid üksikud näited. Ja pärast jõudu ja kiirust nõudvat võistlemist kulub väike puhkus koos joogiga marjaks ära.

II plokk. Laulud ja mängud

Mõnel hääl sünnist saati lahti, teisel vaja natuke lauluõli abiks. Aga kui pidu juba nõnda kaugele jõudnud, siis suudab pea igaüks laulujoru ajada. Et sõnad kergemini suust tuleksid, selleks meil hulk laulikuid olemas. Ning pillidega mängime kaasa ka, et viis meelde tuleks. Esialgu levinud ja tuttavad lood "Läänemere lained", "Tüdruk", "Postipoiss". Varsti aga hakkab inimestel lemmiklugusid meelde tulema, ning selle järgi saab kava just piduliste näo. Kord "Sind ainult palun, isa" ning "Kaua sa kannatad kurbade naeru", siis jälle "Kõrts tühi on" ning "Lõppenud on päevad".

Kõhutäit ei tohi liiga kaua laua taga istudes rasvaks muutuda lasta. Vanarahval oli selle jaoks hulk ringmänge välja mõeldud. "Hobusemäng", "Saab see kuulda", "Leedu tants" ja "Peened sõrmed lõid pilli" on head lihtsad selgeks saada. Ning kõigil on põhjust ennast liigutada. Samuti "Rannaeit", "Kosjad tulid saarest", "Taalrimäng". Ning sobivuse korral hea hulk paljude ja pikkade sõnadega ringmänge, kus rahvas saab tantsida ja kordusi kaasa laulda.

III plokk. Pillid ja tants

Kohvi ja koogi pakkumisega antakse teada, et pidu ei parane, kui võõrad ei vähene. Aga ega kohe ei pea siis ära minema. Tunnikese rõõmu tunda ikka veel võib. Magusa kõrvale pakume inimestele võimaluse Eesti rahvapille imetleda ja proovida. Saviviled ja kõrrepill. Kannel, parmupill, reasvile, torupill. Lõõts ja karmoska. Ning poognaga mängitavad viiul ja Hiiu kannel.

Siis on jälle põhjust kõigil tantsupõrandale tulla. Perekonnavalss on piisavaks meelitajaks. Juurde tasub õppida reinlenderi ja mõne mängtantsu - näiteks "Tähe polka". Et igaüks saaks soovitud partneriga tantsida, siis juurde ka mõned "tavalised" tantsulood. Nii paar rahulikumat kõigi jaoks kui mõned kiiremad nendele, kes naha korralikumalt soojaks tahavad saada. Ning siis taas kõik tantsima. Voortantsuga tehakse kõik järgi, mis esimene paar ees teeb. Pikema tantsijateahelaga on võimalusi päris hulgem. Ning igaühel tekib tunne, et ta on ilus ja tähtis osa suurest mustrist. Rahuliku voortantsu järele sobib rütmikam "Kägara", kus muster jätkub, tantsijad võivad aga samas tunda, kuidas tuul kõrvus vilistab.

Nõnda on igaüks südamest tantsida saanud ning lihased veel järgmiselgi päeval soojad. Ja ansamblil on aeg tänada peo korraldajaid ja pidulisi ning soovida kõigile turvalist koduteed.