|
|
|
Väike neid
|
sõnad: Jaan Tätte
|
viis: Evert Taube
|
|
Väike neid, oota vaid,
|
veel on maid, kuhu said
|
antud hoiule mu armutõotused,
|
kuid kui merelt tulen taas,
|
hüüan rõõmsalt - "Hollarii",
|
ja Sul tasku pistan kingiks dollari.
|
|
Kui ma laevas olen tööl,
|
sulle mõtlen päeval ööl
|
ja su juustest leitud linti kannan vööl,
|
Kuid kui sadam neelab mind
|
ja jalge all on kindel pind -
|
ootab mind, ootab mind võõras linn.
|
|
Linna tunda pole vaja,
|
sest kus meremeeste maja,
|
sealt on laulu, naeru kosta alati.
|
Siin on mehed, kel on kulda
|
ja kui röövima ei tulda,
|
pidu püsida võib varavalgeni.
|
|
Liiter viskit peseb maha
|
huultelt meresoolavaha,
|
piip on suus ja lahkub sealt vaid suudlusteks.
|
Piigad siin ei ole pahad
|
kui on taskus suured rahad,
|
ühe dollari vaid jätan truuduseks.
|
|
Igas mereäärses linnas
|
kus on laevatatav pinnas,
|
tüki südamest ma jätnud õitsema.
|
Kuid kui aastaring saab ümber,
|
pööran laevaotsa ümber
|
ning ma koju sõidan, koju sõidan taas.
|
|
|