|
|
|
|
| Väike neid
|
| sõnad: Jaan Tätte
|
| viis: Evert Taube
|
|
|
| Väike neid, oota vaid,
|
| veel on maid, kuhu said
|
| antud hoiule mu armutõotused,
|
| kuid kui merelt tulen taas,
|
| hüüan rõõmsalt - "Hollarii",
|
| ja Sul tasku pistan kingiks dollari.
|
|
|
| Kui ma laevas olen tööl,
|
| sulle mõtlen päeval ööl
|
| ja su juustest leitud linti kannan vööl,
|
| Kuid kui sadam neelab mind
|
| ja jalge all on kindel pind -
|
| ootab mind, ootab mind võõras linn.
|
|
|
| Linna tunda pole vaja,
|
| sest kus meremeeste maja,
|
| sealt on laulu, naeru kosta alati.
|
| Siin on mehed, kel on kulda
|
| ja kui röövima ei tulda,
|
| pidu püsida võib varavalgeni.
|
|
|
| Liiter viskit peseb maha
|
| huultelt meresoolavaha,
|
| piip on suus ja lahkub sealt vaid suudlusteks.
|
| Piigad siin ei ole pahad
|
| kui on taskus suured rahad,
|
| ühe dollari vaid jätan truuduseks.
|
|
|
| Igas mereäärses linnas
|
| kus on laevatatav pinnas,
|
| tüki südamest ma jätnud õitsema.
|
| Kuid kui aastaring saab ümber,
|
| pööran laevaotsa ümber
|
| ning ma koju sõidan, koju sõidan taas.
|
|
|
|