rahvalik
|
|
| Sääl kaugel kaugel Idas,
|
| kus sõda on möllamas,
|
| sääl võitleb sõdur veres,
|
| pea võit on tulemas.
|
| Mul tulevad meelde need ilusad aad,
|
| mil su juures, su ligidal ma,
|
| sinu ilusate siniste silmade vaat
|
| ei iial mul meelest ei läe.
|
|
|
| Ahoi, ahoi eesti neiu, ahoi ahoi.
|
| Adjöö, adjöö väike tüdruk, adjöö, adjöö.
|
|
|
| Me peame hävitama
|
| selle mõrvarite soo,
|
| et oleks jäädvalt vaba
|
| me kallis kodumaa.
|
| Ela hästi mu kaunitar, kodumaa neid,
|
| ikka sinule tuksub mu rind.
|
| Ja kui kustuvad lootused näha kord sind,
|
| ole julge ja armasta mind.
|
| Ahoi...
|
|
|
| Meil tuli on kaares ümber ja mehed langevad.
|
| Meil kõigil kodu kallis, kuid võitlus seob meid.
|
| Hõbekristallid säravad allikavees -
|
| nõnda puhas mu süda on sees.
|
| Ikka alati meenud mu südame sees,
|
| sa mu igatsev kodumaa neid.
|
| Ahoi...
|
|
|
| Pea lõpetame sõja siin kaugel võeral maal.
|
| Kuid teadmata, kas koju saad viimsest heitlusest.
|
| Veelkord tulevad meelde need ilusad aad
|
| seal Eestis, kus neiuke mul.
|
| Ei iial ta sinakas silmade vaat
|
| minu meelest ei kaduda või.
|
| Ahoi...
|
| 
|