rahvalik
 
|
Seal väikses Nõmme trahteris mind teenis kena preili.
|
Tema mokad prunti vajutas, kui tellisin temalt veini.
|
Tema ütles, võtke välja rutust oma port-monee
|
ja makske ära kõik, mis on teil rehnungis.
|
 
|
Mina ütlen, kallis preili, mul rehnungi ei ole,
|
sina raha tahad saada, ei see sul kasuks tule.
|
Sest haisu-õlid, puudrid, värvid linnas kalliks läind,
|
kes seda jõuab maksta, mis seest on välja läind.
|
 
|
Siis neiu vihast kärkis, kätt jalga põrutades
|
ja oma valge käega mind vastu nägu lüües.
|
Tema ähvardas mind siduda ja läbi peksta heast,
|
et uhkus tema vastu mul välja läheks peast.
|
 
|
Mina ütlen kallis preili, miks saate nõnda kurjaks,
|
kui saksakambri sängis teid veidikene orjaks.
|
Seal sinu väikest kuusetutti võtaks vaduda,
|
küll siis sinu hirmus vihapilv saab ära kaduda.
|
|
|