viis: rahvalik
 
|
Ma ookeanil seilasin kord ja viis mind tee lõunamaale
|
ja tõusva päikese pihu pääl kiikusid saared.
|
Lõi kurgu all süda mul tantsu siis, see oli just nagu eile
|
ma vanduda võin sellist ilu vist eal ei ole näinud küll teie.
|
 
|
Sääl ma lilleodööri
|
Sääl ma lilleodööri
|
Sääl ma hingasin poole ööni
|
Hingasin poole ööni
|
 
|
Siis korraga suure maoga ma seisin silm silma vastu,
|
mul seisma jäi süda ja edasi ma ei saanudki astu.
|
Siis Issameiet ma lugesin kärmelt ette ja taha,
|
kui vihises nool ja ma nägin üks must mees mao lasi maha.
|
 
|
Ja jälle lilleodööri
|
Ja jälle lilleodööri
|
Ma jälle hingasin poole ööni
|
Hingasin poole ööni
|
 
|
Kuid uued sadamad ootasid ees, laev heiskamas purje,
|
õhtupäikene heitmas mere pääle viimaseid varje.
|
 
|
Ja veelkord lilleodööri
|
Veelkord lilleodööri
|
Tuul kandmas on saare pealt ahtri ja vööri
|
Kandus ahtri ja vööri
|
Seda magusat lõunamaist lilleodööri
|
Seda lilleodööri
|
Seda hingasin laevalael poole ööni
|
Hingasin poole ööni
|
Tunnen lilleodööri ma sealt poole ööni
|
Tunnen lilleodööri
|
Ei nüüd tule mul und tunnen lilleodööri
|
Seda lilleodööri
|
Kostab sadamast laule ja hõikeid ja naere
|
Ahtrist paistavad saared
|
Ikka meenuvad sadam ja kiikuvad saared
|
Veel näen paistavad saared
|
Na-na-na-naa-naa-na-naa-naa-naaa
|
Ikka meenuvad saared
|
Ja veelkord lilleodööri
|
Veelkord lilleodööri
|
|
|