rahvalik
|
|
| Kui mina alles noor veel ollin,
|
| siis minul piibo himmo tulli.
|
| Ulla-aga-raadi-ga rull-lal-laa
|
| siis minul piibo himmo tulli.
|
|
|
| Piibu mina tegin kasepahast,
|
| tubakikott sai lambanahast.
|
|
|
| Taadi järel salamahti
|
| näppasin mina tubakilehti.
|
|
|
| Eide järel sain mina mitu,
|
| salamahti, tuletikku.
|
|
|
| Ühes koos meid oli mitu,
|
| meie seltsis naabri Juku.
|
|
|
| Teise pere aja taha,
|
| sinna istusime maha.
|
|
|
| Seal mina piibu välja võtsin,
|
| tubakit ka täis seal topsin.
|
|
|
| Juku tõmbas selle täie,
|
| endale mina panen uie.
|
|
|
| Juku aga kiitis - oh mis hea,
|
| päris purju teeb minu pea.
|
|
|
| Ise piibu maha viskas
|
| ja siis oksendama hakkas.
|
|
|
| Siis minult piip ka ära võeti,
|
| raiepaku peale seati.
|
|
|
| Siis minu silmist vesi tilkus,
|
| kui eit kirvega seal pilkus.
|
|
|
| Teise-perest naabri Neti
|
| tegi mulle uie tubakikoti.
|
|
|
| Rõõmu tundis minu süda,
|
| pärleid peal oli mitu rida.
|
|
|
| Ja need uhked kotitutid -
|
| see eest musutan mina Netit!
|
| 
|